Katus Katust nimetatakse mõnikord maja viiendaks fassaadiks. Sellega tahetakse öelda, et katust ei tohi jätte unarusse, see nõuab vähemalt sama palju tähelepanu ja hoolikust kui fassaadid. Katus koosneb tavaliselt kahest kihist: peamisest. Mis võtab vastu sademete `esimese löögi` ning tõkestab päikesekiirgust, ja alumisest kihist mis kannab pealmist ning kaitseb maja katusekihtide vahele sattuva vähese veekoguse ja võimaliku kondensatsioonivee eest. Katusekivid. Katusekive toodetakse savist ja betoonist. Keeramilisi katusekive on valmistatud tuhandeid aastaid ja need on olnud ka kaasajal peamine katusekattematerjal ligikaudu kuni 1960. aastaseni, kui turg muutus betoonkatusekivide jaoks soodsamaks ning nende läbimüük kasvas. Plekkkatusd Terasplekk Tsinkplekk Alumiiniumplekk Vaskplekk Pliiplekk Pappkatus Pappkatus ei ole see, mida nimelt võiks arvata, ja see on hea, sest katusepind
.............................................................................................................................4 KATUSE HOOLDAMINE.......................................................................................................................6 KATUSE SEISUKORD............................................................................................................................7 Sissejuhatus Katus peab kaua kestma, olema ilmastikukindel ning kaunis välja nägema. Katusekivid näevad kõikjal maailmas enam-vähem sarnased välja, kuid ainult enam-vähem. Läbi aja on arhitektuuri trendidega muutunud ka katusekivid. Katusekivid on aga midagi rohkemat kui vaid kaunistus teie majale. Oluline on ka Katuse funktsionaalsus, sest see mõjutab maja soojapidavust ja ventileeritust. Uue katuse paigaldamine on suur töö ja ettevõtmine kogu perele. Kivikatuseid on ehitatud tuhandeid aastaid. Sellel on ka oma kindel põhjus. Kiviga saab
robotitehnika, lasertehnika, geenitehnoloogia jne Kohalik tooraine on põlevkivi ja fosforiit. Toodavad: Küttemasuut, Eestis leiduvad ehitusmaterjalid ja nende kasutamine plastid, liimid, lakid, taimekaitsevahendid, väetised, tarbekeemiat Ehitusmaterjalid/toorained: Lubi, savi, graniit, liiv, lubjakivi (kosmeetika, pesemisvahendid, ravimid) Toodang: Tsement, raudbetoon, tellised, katusekivid, klaas, tee ehitus Masinatööstuse ja kõrgtehnoloogilisetööstuse harud Eesti maavarad, nende tundmine.Fosforiit-põlluväetis;Savi- tellis, Masinatööstus: Eestis aparaadiehitus ja mikroelektroonika katusekivi, tsement;Turvas-elumaja küte;Lubjakivi-mereloomade Kõrgtehnoloogilinetööstus: Arvuti tootmine, mikroelektroonika, kivistised;Põlevkivi- ehitusmaterjalid robotitehnika, lasertehnika, geenitehnoloogia jne
3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud keerukale Algselt templid, mille eeskujuks mälestussambad, India templid, palkkonstruktsioonile. olid talumajad. Püstpalkidele stuupad (poolkera kujulised Iseloomulikuks elemendiks on toetuv massiivne katus. Savist kupliga kaetud ehitised Buddha reljeefidega kaunistatud ja katusekivid, palju kloostreid, mälestuseks) värviliseks maalitud palk, mida templid, pagoodid (ehitised Arhitektuur ja skulptuur kasutatakse sammasteks, taladeks, valgest kivist alusel sinna moodustavad omapärase terviku. piitadeks. Eriline katusevorm ja toetuvad lakitud puust postid mis
sümmetriat, tube eraldasid liigutavad vaheseinad, lükanduksed. 4. Ehitusmaterjal Kivi, metallklambrid Puit, glasuuritud katusekivid, Puit, savist katusekivid. vähe kivi 5. Arhitektuuri näited Angkor Vati tempel Suur Hiina müür, Pagood Valge Haigru linnus, Horyuji buda Kambodzas, Sanchi stuupa Yingxianis, Taevatempel usu klooster ja tempel Naras Indias, Khajuraho templid, Pekingis Borobuduri tempel Jaava
Lae peal soojustuseks mineraalvill. Põrandad Vannitoa, majapidamisruupi, pesuruumi ja leiliruumi põrandad plaaditud. Ülejäänud elamus tamme laudparkett. Aknad - Plastaknad 3-kordse selektiiv klaaspaketiga. Uksed - Metallist peauks. Garaazis sektsioontõstuks. Puit spoon imitatsiooniga siseuksed. Klaasist leiliruumi uks. Terass - Sügavimmutatud puidust. 1.4. Välisviimistlus Eluhoone välisseinad ja sokkel krohvitakse. Värv valitakse vastavalt hoonestaja soovile. Katusekatteks katusekivid. Välisuksed varustatud turvalukkudega. 1.5. Siseviimistlus Põrandad sanitaarruumides kaetud keraamilise plaadiga. Ülejäänud tubades parkett. Siseseinad krohvitud, pahteldatud ja värvitud vastavalt hoonestaja soovile. Siseuksed puit spoon imitatsiooniga. Leiliruumis lepalaudis. Pesuruumi seinad plaaditud täies ulatuses, vannitoa seinad plaaditud osaliselt. Vannitoas plaaditud töötasapind (laud kraanikausi all). Laed värvitud. 1.6. Küte ja ventilatsioon Maaküte
4.Tuulutusvahe 5.Aluskate 6. distantsliist 7.Katusekate 8. tuulutuskorsten 9. prussid Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja tagasi. Aurutõke ülesanne on takistada niiskuse ja õhuliikumist läbi tarindi Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru- ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Kaldkatused Kivikatused Keraamilised katusekivid või betoonkatusekivid. Katuse minimaalne kalle on 1:4...3:1. Reeglina paigaldatakse roovitise alla aluskate: Roovide samm sõltub kivist ja katuse kaldest: Väiksema kalle suurem ülekate. Kogu katuse ulatuses siiski kasutada sama sammu. Kivide paigaldus ja kinnitus Räästa kivirida, katuse küljed, hari, ülejäänud reakivid ning lõpuks harjakivid. Katusekivid kinnitatakse naeltega, kruvidega, traadiga või klambritega. Looduskivist katusekivid Kiltkivi
Keelatud linna ehitustööd kestsid umbes 20 aastat, selle ajaga toodi üle riigi ääretult palju puitmaterjali ja muid ehitusmaterjale, see näitab uskumatut agarust, et vaid 20 aastaga ehitati selline võimas kompleks, kusjuures seda ilma oluliste abivahenditeta. Hea näide sellest on linna übritsev punane müür, mis on ehitatud alt ülespoole kitsamaks muutudes, tehes sel moel müürist üle ronimise praktiliselt võimatuks. Pagoodkatuseid ehivad kollased katusekivid, palee kaunistused on värvitud kollaseks ja isegi põrandaplaadid on kullakarva. Ainsaks erandiks on keiserlik raamatukogu, mille katus on musta värvi. Must sümboliseerib vett ja kaitseb raamatukogu tule eest. Linna territoorium jaguneb välis- ja siselinnaks. Muljetavaldav Meridiaanivärav ehk Wumen on lõnapoolne sissepääs. Pärast Harmoonia värava läbimist satub külastaja ülima harmoonia saali, Taihediani. Seal viidi läbi kõik keiserlikud tseremooniad
Tube paigutusest. Kaljutemplites on eraldasid maalingutega kaunistatud kasutatud looduslike koopiaid. liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed. 4. Ehitusmaterjal Põletatud tellis, kivi, kinnitamiseks Palk, katustel glasuuritud savist katusekivid, Palk, katusel õled ja hiljem savist kasutati mõnikord metallklambreid vähesel määral ka kivi. katusekivid, 5. Arhitektuuri näited Sanchi stuupa (poolkerakujulise Suur Hiina müür, Yingxiani pagood, Pekingi Valge Haigru linnus, Suure Buddha kupliga kaetud ehitus Buddha Taevatempel Saal, Horyuji tempel,
toetub 2500mm paksustele taladele, mille vahel on soojustuseks vill ja tuuletõke ja kõige peal on põranda laud. Lisaks on vundamendis ka tuulutusavad, et õhk põranda all liiguks. Palke hoivad koos salapulgad, on kasutautd ka tenderpalke. Katus on tellitud valmis ferm, kuhu peale läheb kivikatus. Fermi alumiste prusside vahele on pandud samuti vill ja tuuletõke. Lagi on lauast. Sarikate peale on veekindel materjal, selle peal on liiprid kuhu kinnituvad katusekivid. xx LEK12 xxx
● Siseõhu kvaliteedi saavutamiseks on seatud kriteeriumid. Passiivmaja peamised nõuded ● Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/(m²a) ● Primaarenergia tarve – küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) ● Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) ● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. ● Tõhus ventilatsiooniseade kogub liigse soojuse ning temperatuur püsib terve aasta ühtlasena. Plussid ● Madal energiakulu. ● Hea õhu kvaliteet ruumides ● Välisseinad, katus ja vundament on väga hästi soojustatud. ● Aknad ja välisuksed on väga hea soojapidavusega ● Õhuvahetus
1898. aastal tehti väike juurdeehitus lõunapoolsemale tornile. Aastatel 19601962 lammutati kõik linnamüüriga külgnevad hooned, kuid on restaureeritud 100 m pikkusel lõigul kaitsekäik. Kelly Olvi AA-15 Viru värava eesväravad tänapäeval Viru värava eesväravaid rekonstrueeriti 1980. aasta suveolümpiamängudeks ning 2003. aasta Tallinna Vanalinnapäevadeks, kui parandati vahitornide katkised katusekivid ja vahetati need nn antiikkatusekividega. Säilinud Viru värava eesvärava valvetornid on "Viru värava" kujutisena registreeritud Tallinna kaubamärgina.
Kivide oranzikaspruun värv on tingitud raudoksiidi oksüdeerumisest savi põletamise ajal. See tagab keraamilisele kivile püsiva värvi. Samuti on ka läikiva pinnaga keraamilisi kive, mille pinnakatteks on angoob või glasuur. Keraamilisi katusekive toodetakse paljudes erinevates profiilides ja värvides. Eestis enamlevinud kivi profiilid on S-kivi, Valtsiga kivi ja Munk-Nunn- tüüpi kivid. Betoonist katusekive peetakse savikivide moodsamaks järeltulijaks. Need katusekivid valmivad tunduvalt kiirema tööprotsessi käigus. Betoonkivid toodetakse liivast, tsemendist, veest ja värvipigmendist. Osad kivi mudelid kaetakse spetsiaalselt betoonile mõeldud pinnakaitsevärviga, et vältida katuse sammaldumist ja lubjasoolade sissetungi. 3.Bituumenkatused Bituumen on katusematerjalina kasutusel juba igiammusest ajast. Tänapäevaseid
Valmistatakse suura põlemiskindlusega savist millele lisatakse liiva asemel põletatud ja jahvatatud savi Kus kasutatakse samott-telliseid? kasutatakse kohtades kus on kõrged temperatuurid küttekollete sisevoodrid Millised on keraamiliste katusekivide plussid ja miinused? Nägusad, tulekindlad vastupidavad Ja puuduseks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet Millise kujuga katusekive toodetakse? S- kivi vaitskivi harjakivi Kuidas katusekivid katusele paigaldatakse ja kinnitatakse? Paksus 10- 12 mm , toetuvad kannaga roovlatile. Kannas võib olla auk Katusekivi tavapärased mõõdud? Pikkus ca 400mm , lauis ca 200mm, paksus 10-12mm Kuidas toodetakse keramsiiti? Kergeistsulavast ja paisuvast savist savis, savis segatakse veega suunatakse pöörlevasse trummelahju ilma eelneva kuivatamiseta, temperatuur 1100-1200C , savi kuivab praguneb, veeretatakse kuulideks
Kodumaise ehitustegevuse sesoonsus, idaturu äralangemine ning osaliselt aegunud tehnoloogia põhjustas monteeritavate raudbetoonkonstruktsioonide, seinamaterjalide, pehmete katusematerjalide ning ehitustelliste müügi järsku vähenemist. Renoveerimis- ja remonditööde osatähtsuse suurenemise tõttu kasvas viimistlus-, isolatsiooni-, põranda- ja katusekattematerjalide nõudlus. Olulisemateks toodeteks on selles tööstusharus kujunenud tsement, põletatud savist katusekivid ja tellised ning kergplokid. Samuti on Eestis väga populaarseks saanud betoon. Kuigi ehitusmaterjalitööstus on väliskapitali toel osaliselt kaasajastunud, on selles majandusharus ka viimastel aastatel toimunud kõikumisi. 2002. aastal on ehitusmaterjalide toodang tulenevalt ehitusturu uuest elavnemisest taas hoogsalt kasvanud, samuti on pidurdunud toodangu hinnakasv. Ekspordi osatähtsus ehitusmaterjalide tootmises ulatub kolmandikuni. Näiteks
INDIA, HIINA JA JAAPANI KUNST India Kunst on seotud religiooniga (hinduism, budism, dzainism - üksikute religioonide piiri on raske eraldada). Arhitektuur ja skulptuur on sulandunud omapäraseks tervikuks. Templid on enamasti vana kunsti mälestusmärgid (meenutavad rohkem monumente) - ehitati kivist (ilma mördita, vahepeal kasutati metallklambreid). Sambad seisavad väga tihedalt üksteise kõrval. Välisseinad näivad koosnevat skulptuuride massist, tühja pinda reljeefide vahel pole peaaegu üldse. Välisseinu kaunistavad jumalate kujud keda lõbustavad muusikud ja tantsijad. Templi keskel asub pühamu, templi torn, jumaluse kuju. Sisekujunduses on kujusid vähe, laed kiviplaatidest, siseruumid on hämarad. (Khajuraho tempel, kaljutemplid, stuupad) Stuupad - Buddha mälestusmärgid. Hakati ehitama u. 3. saj eKr. Neid on üle 84 000. Algselt olid stuupad poolekerakujulised mullahunnikud, kuid siis hakati neid vihma eest kaitseks katma kiviplaatidega....
India kujutava kunsti õitseaeg oli Guptade dünastia ajal 4- 7 saj eKr. 7.Kirjelda Hiina arhitektuuri. Hiina arhitektuur on rajatud enamasti keerukale palkkonstruktsioonile. Ehituste ühiseks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks,piitsadeks. Iseloomulik on ka ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. 8. Kirjelda hiina skulptuuri. Seda ei loetud kõrgete kunstide hulka. Materjalid: keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Kasutati materjalide omapära enda huvides, peen ja puhas detailide töötlus, voolavad jooned. 9.Kirjelda Hiina maalikunsti. Hiina maalikunsti peamiseks vormideks on tusi. Ja akvarellmaal paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. 10. Kirjelda hiina tarbekunsti. Oli väga kõrgetasemeline, pealmised alad on metallehistöö,
maalikunsti ja ilukirja aga vaimseks loominguks; hieroglüüfide kirjutamine ja maalimine kuulus ülemkihi hulka. Hiina hieroglüüfid olid enamasti nelinurksed, selged ja korrapärastes ridades; - TARBEKUNST: alad: metallehistööd, nikerdused, tikandid, email-ja lakktööd JAAPAN 1. Kirjelda Jaapani arhitektuuri, graafikat - ARHITEKTUUR: Vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele; hiljem savist katusekivid - GRAAFIKA: Hiinast jõudis Jaapanisse puulõiketehnika; kasutati uduliste tekstide illustreetimiseks; esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga; hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine K.HOKUSAI VIDEO "LAINE" 1. Mis kaasnesid, kui kunstik vahetas mitmel korral oma nime? Muutused stiilis 2. 1814.a hakkas ta avaldama oma joonistuste albumeid ehk...? Mangasid 3. Mida ta sageli endast joonistas? Karikatuure 4
Peeneteraliseks loetakse keraamilist massi, mille osakeste läbimõõt on alla 0,1 mm. Keraamiliste toodete funktsiooni põhjal Ahjukahhel ahjude ja kaminate välisvooderdus Ehituskeraamika Kanalisatsioonitorud Keemiatööstuse keraamika keraamilised detailid, mis peavad vastu hapetele jagaasidele ning on hõõrdumis ja survekindlad Katusekivid Keraamika kunstiteosema Sanitaar-meditsiiniline keraamika Tehniline keraamika Tellised KERAAMIKA PÕLETAMINE Keraamilist massi põletatakse selleks, et muuta see kõvaks, väliskeskkonna mõjudele vastupidavaks ja veekindlaks. Keraamilist massi, mida ei ole põletatud, on ka pärast ärakuivamist võimalik vee lisamisega taas plastiliseks muuta. Põletust teostatakse ka selleks, et moodustada keraamiliste esemete pinnale glasuur, mis
Iseloomulikeks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks ning eriline katusevorm ja mitmekorruselised katused. Ehitised on kaunistatud ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähe ja needki sarnanevad puitehitistega. Kiviehitistest olid olulisimad müürid. Budismi levik tõi kaasa kaljusse raiutud templid ja pagoodid. Ehitusmaterjal Palk, katustel glasuuritud savist katusekivid, vähesel määral ka kivi. Arhitektuuri näited Suur Hiina müür, Yingxiani pagood, Pekingi Taevatempel Skulptuuri omapära Skulptuuri ei loetud kõrgete kunstide hulka. Materjaliks on keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Skulptuuriteoste mõõtmed olid eri aegadel erinevad. Väga oskuslikult kasutati ära materjalide omapära. Iseloomulikuks on peen ja puhas töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus
Putukate mitmekesisus KAHETIIVALISED Kehakujult on kahetiivalised äärmiselt mitmekesised. Kärbsed, sääsed, parmud ja teised kahetiivalised kasutavad lendamiseks vaid esimest tiivapaari, tagatiivad on muutunud nuiataolisteks sumistiteks. Kahetiivalised on nobedad lendajad, kes oskavad lennata tagurpidi, küllili ja isegi selili. Paljud kahetiivalised on kõigesööjad, mõned aga toituvad püsisoojaste lihast ja verest. Sääskedel ja parmudel imevad verd vaid emased, et enne munemist valguvarusid täiendada. Isased imevad vaid taimemahla. Paljud kahetiivalised on taimele ökoloogiliseselt tähtsad tolmeldajad ja nende vastsed orgaaniliste ainete lagundajad. KILETIIVALISED Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad jne. Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Neil on peenike piht ja emastel on tagakeh...
· Perforeeritud ja soontega kipsplaate kasutatakse koos heliisolatsioonikihiga ruumides, millele seatakse kõrgendatud nõudmisi helipidavuse suhtes · Klaaskiududega tugevdatud kipsplaate kasutatakse ruumides, kus eeldatakse rangemaid nõudmisi plaadi tugevus-, tulekindluse ja muudele näitajatele Betoonist valmistatavad ehitustooted jaotatakse: · Betoonist müürikivid ja -plokid: Columbia Kivi · Betoonist tänavakivid · Betoonist katusekivid - Lafarge · Kergbetoonist müürikivid -ja plokid - FIBO · Mullbetoonist müürikivid - ja plokid - AEROC Columbia kivi · Valmistatakse tsementsegust või betoonist. Sideaine portlandtsement. Täitematerjal kvartsliiv ja graniitkillustik. · Valmistatakse fassaadikive ja täis- ning õõnesplokke · Mõõtmete moodulid: · Pikkus 190/195, 295, 390/395 mm · Laius 45, 90, 95, 140, 190, 195, 240 mm · Kõrgus 57,90,190 mm
Põrandakattematerjalides (nt: linoleum), torud, profiilitooted, aknad, seinaplaadid, kaabli- ja traadiisolatsioonid, voolikud, pinnakatted, põrandakatted. KERAAMILISED MATERJALID 1. Keraamiliste materjalide plussid ja miinused? PLUSSID: Looduslik materjal, lai kasutus, pikk iga, suhteliselt suur tugevus. MIINUSED: Suur kaal, haprus, energia, mis põletamisel on vaja kulutada. 2. Kuidas keraamilised materjalid jagunevad? POORSED ( katusekivid ja tellised, imavus alla 5%) ja TIHEDAD (põranda ja seinaplaadid, veeimavus üle 5%). 3. Mis on savide põhiline koostisosa? Põhiline koostisosa on LIIV. 4. Millised savid eestis leiduvad? Pruunikad (lõuna-eesti), hallikad (põhja-eesti), tulekindel savi(võru). 5. Keraamiliste materjalide valmistamise etapid. Kaevandamine pluss ettevalmistus, vormimine, kuivatamine ja põletus, mis omakorda jaguneb : eelpõletus, põletus ja jahutus. 6
äkitselt väga kõrgele, kuna ülevalt on ebastabiilne atmosfäär eriti külm. Tuulte väli paneb tõusva õhuvoolu pöörlema ja nii tekibki kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav pilv. Madala rõhuga keskmega haarab ta endaga kaasa kõike, mis teele ette jääb. Kerge tornaado17-24 m/sek., 39-54 mph Peenike kerge prügi kerkib maapinnalt spiraalina, telgid, suured telgid on tõsiselt segi aetud; enamus väljapandud katusekivid, katusetahvlid on paigalt nihutatud. Oksad on katki, viljapõllule on sissetallatud teerada Pehme tornaado25-32 m/sek., 55-72 mph Lamamistoolid, väikesed taimed, raske prügi on õhu teel edasi kantud, väiksemad kahjustused kuuridel ja garaazidel. Palju tõsisem katusekivide, katuseplaatide ja korstnakivide paigalt nihkumine. Puidust aiad maha lükatud. Puude ja hekkide väiksemad kahjustused. Mõõdukas tornaado33-41 m/sek, 73-92 mph
emased märslased). Lõugadega liblikatel ja samasoonelistel on tiivad sarnase soonestuse ja kujuga, erisoonelistel aga on tagatiibadel vähem sooni kui eestiibadel. Tihti esinevad tiibadel ka pikemad või lühemad jätked: siilakud. Lennu ajal ühendatakse tiivapaarid tagatiival paikneva vastava oga, kidaharjase abil, et tagada nende sünkroonne töö. Tiivad Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega, mis paiknevad pooleldi üksteise peal nagu katusekivid. Soomused moodustavad tavaliselt tiibadel mustreid, ühevärviliste tiibadega liblikaid ei ole eriti palju. Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb värvainest, ning optilised soomused, mis murravad valgust. Harva esineb tiibadel soomusteta alasid, kuid ka selliseid liblikaid tuntakse - näiteks lottsurud ja klaastiiblased. Tiibade muster Tiivad Tagakeha Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik.
Mõõdud võivad olla mitmesugused. Kasutatakse neid restaureerimistöödel. Telliste tähistused toimuvad tähtede ja numbritega. Mõned näited Aseri telliste kohta: TT65 tavaline täistellis, paksus 65 mm; VTT 65 viimistlustäistellis; VAT 88 viimistlusauktellis, paksus 88 mm; KAT 65 korstnaauktellis; AT 88 auktellis; FAT 65 fassaaditellis; VAT 65 N nurktellis; VAT 65 R ümarnurktellis jne. Keraamilised katusekivid Keraamiline katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. Puuduseks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. Enamkasutatav on S kivi ja valtskivi. Katuse harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilisi harjakive. Katusekivide orieteeruvad mõõtmed: · pikkus ca 400 mm · laius ca 200 mm · paksus 10...12 mm roovlatile toetuvad kivid väljaulatuva kanna abil, milles on auk kivide traadiga roovlati külge sidumiseks. Keraamilised plaadid
räästas äästas vä vähemalt 0.2 % väljumisavadel 0.25 % katuse pindalast; Tuulutuse normaalseks toimimiseks peab sisendi ja vä väljundi kõrguste vahe olema > 1.5m ja H:10 > 1:10. H/L > 1/10 H/L > 1/10 L L 77 Kivikatus Keraamilised katusekivid või betoonkatusekivid. Katuse minimaalne kalle on 1:4…3:1. Reeglina paigaldatakse roovitise alla aluskate: et vä vältida lä läbituiskamist ja -tilkumist katusekatte ebatiheduse tõttu. aluskate tuleb viia rää räästa sta lõpuni. katuslagede puhul on aluskatte paigaldamine kohustuslik. 78
Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt viiest lülist, küüniseid on kaks. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid - kannuseid. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega, mis paiknevad pooleldi üksteise peal nagu katusekivid. Soomused moodustavad tavaliselt tiibadel rohkem või vähem keerukaid mustreid. Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest, ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest soomustest tekib näiteks isaste kiirgliblikate tiibadele omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis. Mõnikord
Mida raskem tellis, seda paremini takistab Paindetugevus on ca 20-25% heli levikut. Tellismüüritises tähelepanu vuukidele. survetugevusest Elastsusmoodul ca 16000 MPa EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA PÕLETATUD TELLIS. OMADUSED SAVIST KATUSEKIVID Poorsus põletusprotsessist sõltuv. Mida kõrgem põletustemperatuur, seda väiksem on üldine poorsus ja seda suurem üksikute suuremate pooride arv Õhuläbilaskvus sõltub poorsusest, kuid on kuiva tellise korral eriti väike. Niiske tellis ei lase üldse õhku läbi Niiskusomadused Tellise ning ümbritseva keskkonna niiskus tasakaalustuvad Tellise veeimamisvõime on ca 15 kaaluprotsenti
Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). Silikaatkivi on olemuselt raske materjal. See on peamine põhjus, miks silikaatkivi kasutatakse vaheseintes. Raske materjal on tunduvalt helikindlam kui nii mõnigi mahult suur, kuid kaalult kergem toode. Seepärast kasutatakse silikaatkivi vaheseintes kontserdisaalides, koolimajades, eramutes, garaazides kohtades, kus kõrvalruumis toimuv ei tohiks teistes ruumides olijaid segada.
Maavarad Brigita Park 9.B Mida nimetatakse maavaradeks? Vaatamata Eesti väikesele pindalale, on Eesti maapõu maavarade poolest rikas. Maavaradeks peetakse maapõuerikkusi, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. Eesti maavarad on nt: põlevkivi, mineraalvesi, lubjakivi ja dolomiit, ravimuda, savi, turvas, fosforiit, liiv ja kruus. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Maavarade varud... Tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Eesti peamiste maavarade ajalugu Need on seotud pealiskorra erivanuseliste settekivimite ja neid katvate pudedate setetega. Neist vanimate kivimitega s...
2. RASKELT SÜTTIVAD orgaanilised materjalid, mis on töödeldud tulekaitsevahenditega. 3. SÜTTIVAD JA PÕLEVAD LEEGIGA kõik orgaanilised materjalid. NB! 5) TULEKINDLUS on materjalidel, mis taluvad äärmiselt kõrgeid temperature. 1) Sulavad materjalid, mis taluvad temperatuuri kuni 1350 C punane e. savitellis, katusekivid. 2) Raskelt sulavad materjalid 1350 1580 C ahjutellis. 3) Tulekindlad materjalid, taluvad vähemalt 1580 C samottellised. Ainult keraamilised materjalid on tulekindlad. MEHAANILISED OMADUSED 1) TUGEVUSEKS nim. Materjali omadust taluda mitmesuguseid väliskoormisi ise purunemata. 1) Survetugevus 2) Tõmbetugevus 3) Paindetugevus
ja lumetõkked, o korstnad ning muud katusest väljaulatuvad seadmete osad, nende kõrgused või nende ülaotsa kõrgusmärgid, o vaatesuunaline ilmakaar. Katuse ja välisseina tarinditüüp valida vastavalt üliõpilase koodile allolevast tabelist: Üliõpilase kood-i Katuse tüüp, katusekate Välisseina kandetarind viimane nr. 1, 2 Kaldkatus, katusekivid Puitkarkasssein 3, 4 Lamekatus, monteeritavast Väikeplokid (keramsiit, poorbetoon, betoon) või monoliitsest betoonist kandetarind, rullkate 5, 6 Kaldkatus, profiilplekk Teras-termokarkass 7, 8 Kaldkatus, puitkatus Palk (laast, sindel, laud jne) 9, 10 Lamekatus, profiilplekist Raudbetoon välisseinapaneel
Kadrioru vahel.1898. aastal tehti väike juurdeehitus lõunapoolsemale tornile. Aastetel 1960-1962 lammutati kõik linnamüüriga külgnevad hooned, kuid on restaureeritud 100 m pikkusel lõigul kaitsekäik. · Viru värava eesväravad tänapäeval Viru värava eesväravaid rekonstrueeriti 1980. aasta suveolümpiamängudeks ning 2003. aasta Tallinna Vanalinnapäevadeks, kui parandati vahitornide katkised katusekivid ja vahetati need nn antiikkatusekividega. Säilinud Viru värava eesvärava valvetornid on "Viru värava" kujutisena registreeritud Tallinna kaubamärgina. · Seegitagune torn asus all-linna ja Toompea vahelisel müürilõigul kohas, kus 6 praegu paikneb Jaan Koorti Metskits (1929). Torn rajati tõenäoliselt 1450. aastatel,
Iseloomulikud tunnused Putukad on lülijalgsed. Neid on üle miljoni liigi. Eestis on neid leitud üle 12 000 liigi. Keha liigendub 3 osaks: pea; rindmik, tagakeha. Putukate kehad on kaetud kitiinkestaga. Peas paiknevad 1 paar liitsilmi. Paljudel putukatel on tundlad. Putukad on ainsad lendavad selgrootud. Nad näevad UV ja see on oluline nektari leidmisel. Putukate süda on mitmekambriline. Neil on 1 veresoon mis lähebsüdamest pähe. Nad kasutavad hingamiseks trahheed, mis avanevad kehakülgedel. Toitumine Putukad võivad olla taimetoidulised, segatoidulised ja on ka putukaid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Taimetoidulised putukad on näiteks paljude putukate vastsed. Segatoidulised on näiteks prussakad. Putukad kasutavad toitumiseks suuava ümber asuvaid suiseid. Suiseid on 4 erinevat liiki- haukamissuised, libamissuised, pistmissuised, imemissuised. Putukate jagunemine (peamised) Kahetiivalised- (nt k...
· Vaheseinaplaadid · Viimistlusmaterjalid · Konstruktsioonimaterjalid · Lubi-kips kuivsegud Fibroliit: · Täiteaineks puitlaast või puitvill kiud Eterniit (asbestivaba tsementkiudplaat): · Tsmenet, vesi, täiteaine (lubjakivijahu) ja naturaalsest kiudainest armeering Betoonkivid: · Teede, tänavate, väljakute jne katmiseks mõeldud plaadid või kivid · Erinevad betoonist katusekivid · Seinamaterjal (Columbia-kivi) Tooted: · Kõnniteeplaadid · Betoontellised (Columbia-kivi) · Väikeplokid · Marmoroc-plaadid · Äärekivid
Teine variant on vähke välja püüda mõrdadega, mille kasutamisel ei ole eelnimetatud kunstmaterjalist varjupaigad siis ka enam olulised. Varjupaikade kasutamisel peab arvestama olukorraga, et igale vähile peab olema oma varjupaik. Sobiv varjupaiga läbimõõt oleneb vähi suurusest (vähemalt sõrgade pikkus). 8 cm pikkusele vähile soovitatakse 35 mm läbimõõduga peidupaika, 12 cm pikkusele vähile 60 cm läbimõõdulist urgu. Poegadele on eelistatumad varjupaigad katusekivid, plaadid ja kärgtellised, asetatuna aheliti nii, et ala moodustab vähipoegadele piisava ruumi. Varje pikkus peab olema vähi pikkusega vähemalt võrdne. Kui tiik on kaevatud, vesi ja vähid ka tiiki lastud, on oluline ehitada tiikide ümber aedik.Vähitiikide tarastamisega saab ära hoida röövloomade, nagu mingid ja saarmas, rüüsteid. Aia tegemisel võib kasutada peenesilmalist tsingitud või plastikuga kaetud
Ehituskeraamika valmistamist ja toodete laia kasutamist läbi ajaloo on soodustanud savileiukohtade rohkus ja keraamiliste materjalide suur tugevus, ilmastikukindlus ning püsivus ka agressiivsetes ja kõrgete temperatuuride keskkonnas. Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tigedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis, laekivid, katusekivid, fassaadikeraamika, drenaaži- ja kanalisatsioonitorud, seinakatteplaadid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks metlahh e. põrandaplaadid, klinkerteelis. Keraamika tooraineks on savikad materjalid. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu ja liivas sisaldus vähendab
Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt viiest lülist, küüniseid on kaks. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid - kannuseid. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega, mis paiknevad pooleldi üksteise peal nagu katusekivid. Soomused moodustavad tavaliselt tiibadel rohkem või vähem keerukaid mustreid. Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest, ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest soomustest tekib näiteks isaste kiirgliblikate tiibadele omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis.
humanitaarkultuur - inimestega seotud massikultuur - kik mis inimesed omavahel toimetavad, televisioon jne. krgkultuur - kindel ja tnapevasel hetkel ainulooming. (Arvo Prt) ei ole kikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste ssteem: loodusteaduste ssteem: tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetranspo...
Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). 7 Veeimavus: Silikaatkivi veeimavus on tavaliselt piirides 10...15% (massi järgi) selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras
Tiibu on liblikatel kaks paari, harva on tiivad nii lühikesed, et loomad on lennuvõimetud. Lõugadega liblikatel ja samasoonelistel on tiivad sarnase soonestuse ja kujuga, erisoonelistel aga on tagatiibadel vähem sooni kui eestiibadel. Tavaliselt on samasooneliste eestiivad tagatiibadest laiemad ja pikemad, kuid näiteks sambliklastel on vastupidi. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega, mis paiknevad pooleldi üksteise peal nagu katusekivid. Soomused moodustavad tavaliselt tiibadel rohkem või vähem 4 keerukaid mustreid, ühevärviliste tiibadega liblikaid ei ole eriti palju. Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest, ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest soomustest tekib näiteks isaste kiirgliblikate tiibadele omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad.
Mõõtmed: laius 1200 või 600 mm, paksus 9 või 13 mm, Betoonist valmistatavad ehitustooted jaotatakse: pikkusmõõt varieeruv Betoonist müürikivid ja plokid: Columbia Kivi Tihedus 770 kg/m3...950 kg/m3 Betoonist tänavakivid Survetugevus 1...1,5 MPa Betoonist katusekivid Lafarge Tekkel Niiskusdeformatsioon ca 0,04% Kergbetoonist müürikivid ja plokid FIBO - Exclay Soojuspaisumine 17x10-6 m/°C Mullbetoonist müürikivid ja plokid - AEROC Soojusjuhtivus 0,15 W/m°C Kipsplaat loetakse põlevaks ehitusmaterjaliks, tulepüsivus 2x13mm kipsplaatkonstruktsioonil 30 min PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
TARTU FORSELIUSE GÜMNAASIUM LIBLIKALISED PÄÄSUSABA Referaat bioloogias Koostaja: Kairit Veri 8a Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1. Liblikalised.........................................................................................4 1.1. Areng...........................................................................................4 1.2. Toitumine.....................................................................................4 1.3. Levik............................................................................................4 1.4. Sise- ja välisehitus.......................................................................5 2. Pääsusaba........................................................................................6 2.1. Paljunemine........................
13. Komposiitmatejalide liigitus maatriksi koostise ja armeerivate elementide kuju järgi: Maatriksi koostise järgi eristatakse: - metallmaatriksiga (MMKM) - plastmaatriksiga (PMKM) - keraamilise maatriksiga (KMKM) - süsinikmaatriksiga (SMKM) Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: - pulbrilise armatuuriga - diskreetse või pideva kiudarmatuuriga - kihtstruktuuriga 14. Tehnokeraamika liigitus koostise, kasutusvaldkonna järgi: —ehituskeraamika: tellised, katusekivid —tarbekeraamika: sanitaartehnika, portselan- ja fajansstooted —klaas ja klaaskeraamika: klaastooted, kuumutus- ja optikaseadmed —tehnokeraamika: tänapäevased tööriista- ja eriomadustega konstruktsioonimaterjalid Tehnokeraamika üldised eelised ja puudused: Tehnokeraamika üldised eelised: —suur kuumus- ja termopüsivus (keemilise koostise stabiilsus) — korrosioonikindlus —suur kõvadus ja kulumiskindlus —väike tihedus
pääsusaba (Papilio machaon). Paljudel väikestel liblikatel on tiivad muutunud kitsasteks, lantsetjateks ning ääristatud pikkade narmastega. Lennu ajal ühendatakse tiivapaarid tagatiival paikneva vastava oga - kidaharjase - abil kokku, millega tagatakse nende sünkroonne töö. Lõugadega liblikatel, samasoonelistel ning päevaliblikatel kidaharjast pole. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega, mis paiknevad pooleldi üksteise peal nagu katusekivid. Soomused moodustavad tavaliselt tiibadel rohkem või vähem keerukaid mustreid, ühevärviliste tiibadega liblikaid ei ole eriti palju. Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest soomustest tekib näiteks isaste kiirgliblikate tiibadele omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad. Lisaks neile kahele tüübile esineb veel ka lõhna (androkoniaal-) soomuseid,
Antiiktellis > Vana välimusega ja ebatäpsetepindadega ja mõõtudega. Klinkertellis > Valmistatakse raskeltsulavast savist ja põletatakse paakumiseni (12001250 kraadi), jahutatakse maha väga aeglaselt. > Suure tugevusega (40, 60 ja 100) > Vastupidavad hapetele > Värv on lillakaspruun Samotttellis > Valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on lisatud liiva asemel põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Keraamiline katusekivid > Katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. > Puudused: suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. > Enamlevinenud kivid on Skivi, valtskivi ja munknunn kivid. Harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilisi harjakive. Kergkruus > NIm ka Fibo kruus Leca või Exclay ning vananenud nimetus keramsiit. Mullkeraamika liik , mis saadakse keggelt sulavate savimaterjalide lühiajalisel põletamisel. > Põletamine pöörlevates toruahjudes 1150... 1250 kraadi.
Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt viiest lülist, küüniseid on kaks. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid - kannuseid. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega, mis paiknevad pooleldi üksteise peal nagu katusekivid. Soomused moodustavad tavaliselt tiibadel rohkem või vähem keerukaid mustreid. Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest, ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest soomustest tekib näiteks isaste kiirgliblikate tiibadele omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis.
Esimese asjana tuleks eemaldada vana eterniitkatus ja vanad roovid, roove saab põletada või kütteks teha. Seejärel tuleks eemaldada vana aluskate, mis viia jäätmekäitlejatele Sarikad on vastu pidavad, ei vaja välja vahetamist, puuduvad kahjustused, on tugevad ei vaja lisa tugevdamist Seejärel tuleks paigaldada aluskate sobilik oleks Divoroll toode Siis distantsliistud, mille peale uus roovitus paraja sammuga , et saaks kive kinnitada Ja kõige viimaseks paigaldage uued katusekivid ning lõpetada harjadetailidega, äärekividega, tihendidega ja läbiviigud. Viimase asjana vaja muidugi koristada. Üle jäänud kivid võib ladustada, et hiljem saaks vajadusel kasutada näiteks parandustöödel. Prügi ja praht tuleks viima prügimäele. Ja aind katuse vahetusest ei piisa, et hoone ikak säiliks tuleks korda teha ja vihma ära voolu süsteemid ja paigaldada rennid, et saaks sademetest tekitatud vihmavee juhtida majast eemale või näiteks koguda ja seda vett kasutada aiamaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
