10 9 Laastukatuse soomusmuster. Kättesaadav: http://ait.maripuu.eu/wp-content/uploads/2010/07/laastukatus.jpg 10 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 46. 2012 11 11 Laastude ülekate ja paigaldus joonis. Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166. 2012 KIMMKATUS Kimmkatus on teine ajalooliselt enim levinud katusetüüp Eestis. Kimmid on altpoolt jämenevad, laiuseks 150 mm ja pikkuseks 600 mm. Kimmid annavad katusele juurde palju dekoratiivsust. Kimmitüüpe on väga erinevaid, näiteks kiilu, diagonaalsete või sakilise kujuga, aga variante võib ka ise leiutada. Kimmkatuseid näeme näiteks kuulsatel vanadel 900- aastastel Norra kirikutel. Kuna sellise katuse ehitamine oli suhteliselt kallis, siis kasutati kimme põhiliselt kirikute ja teiste
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Paul Tilk Erinevad Katusetüübid Referaat Juhendaja: Lembit Lill PÄRNU 2012 Sisukord Kimmkatus............................................................................................................3 Rookatus................................................................................................................4 Sindelkatus............................................................................................................6 Laastkatus..............................................................................................................8
täispikkadest, sest muidu läheb katus äärest liiga paksuks. laastust jäävad pilpa pinnal puukiud terveks. 19. veebr 2013. a Hoone osad 15 19. veebr 2013. a Hoone osad 18 Laastukatus Kimmkatus ● Kimmid on pakust või plangust välja saetud või lõhestatud ja tahutud kiilukujulise pikilõikega lauakesed. ● Paksem ots võidakse lõigata poolkumeraks, kolmnurkseks või mõne muu kujuga.
Laud Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna populaarne katusematerjal. Immutamata katuse iga on sõltuvalt kasutatud puidust 15-40 a. Töötlemine puidukaitsevahenditega pikendab katuse kestvust tunduvalt. Kimmid on pakust või plangust ketassae abil välja saetud või käsitsi lõhestatud kiilukujulised lauakesed. Nende pikkus on 40- 60cm, laius 7-14cm (või ka nii laiad kui pakust välja annab saagida) ja paksus ühest otsast 3-5mm ja teisest 12-14mm. Kimmkatus tehakse kolmekihiline, kimmid naelutatakse üksteise kõrvale. Kui kimmid on kuivad, jäetakse nende vahele pilud. Kimmkatus tehakse kolmekihiline -- ülemine kiht katab alumise kihi vahed. Vee ärajuhtimiseks vidakse kimmidesse ligata ka veesooned. Sindel on kiilukujulise ristlõikega lauake, mille pikkus on 50- 70 cm, laius 7-12 cm, paksus õhemast servast 0,5 cm, paksemast servast 1,5 cm. Paksemas servas on 0,5 cm laiune soon, millesse sobib täpselt õhem serv.
Katuse naelutamisel kasutada kas roostevabast terasest või kuumtsingitud naelu või kruvisid Laastukatus Mänd, haab, kuusk, lehis. 10cm/50 aastaringi Laastu pikkus 60...75cm, laius 7...12cm, paksus 4...6mm. Ühe ruutmeetri kolmekihilise katuse katmiseks 50cm pikkuste ja 10cm laiuste laastudega kulub umbes 100 laastu. Silindkatus Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed, mille pikkus on 50-70cm, laius 7-12cm. Kimmkatus Kimmid on saetud kiilukujulise pikilõikega lauad. Katus tehakse kolmekihiline. Kinnitus: puuritud auk+nael. Peale katuse paigaldust tuleb katus tõrvata. Katused ja nende ehitus: vabakandev püstkatus Katus peab olema vabakandev, kui katusekonstruktsiooni alune ruumi jääb vabaks kandvatest seintest ja postidest ning toetuspunktidest on üksnes välisseinad. Kõige lihtsamaks viisiks oleks sarikate asetamine nõutavasse kallakusse nende ühendamisega harja juures ning alumiste
Kõvasoojustus Katusekatte kaitsekiht Kaitsekiht kasutatakse katusekatte päikesekatte paikesekiirguse vastu ja vajaliku tulepüsivuse saavutamiseks. SINDELKATUS Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed, mille pikkus on 50-70cm, laius 7-12 Kiilukujulise laua paksus õhemast servast 0,5cm, paksemast servast 1,5cm Sindlli lüüakse üksteise kõrvale nii, et peenem serv sobitatakse kõrvaloleva sindli paksema küljesoonde KIMMKATUS Kimmid on saetud kiilukujulise pikilõikega lauad Kimmi alumise otsa võib lõigata poolkumeraks, kolmnurkseks jne Kimmi pikkus on – 60cm, laius 10-15cm, paksus peenemas otsas -5mm, paksemas -15mm Katus tehakse kolmekihiline KATUSEDETAILID Katuseluuk Katuseredel Käiguteed, turvaroopad Lumetõkke KATUSE HOOLDUS Kontrollida kaks korda aastas
sajandi teisel poolel. Arheoloogiamälestisena on riikliku kaitse all maa-alune kalmistu, mis paikneb kiriku põranda all ja kiriku vahetus ümbruses. 4 Suuremad remondid kirikus: 1868.aastal torni kõrgemaks ehitamine, 1872. a. ja 1925.a. põhjalikud siseremondid. Alates 2005. aastast on toimunud kiriku katuse renoveerimistööd. 2005.aastal paigaldati kooriruumile uus kimmkatus, 2006.aastal sai valmis 1/3 pikihoone katusest, tööd jätkusid 2007. aasta detsembris. Ehitajaks restaureerimisfirma OÜ Rändmeister. Rahastamine toimub riikliku programmi "Pühakodade säilimine ja areng" kaudu. Video Järva-Peetri kirikust leiab internetist aadressil: http://toru.ee/view/55e3f9186de5 5 1.3 JÄRVA-PEETRI KIRIKU AED
Vanemad ja hinnalisemad on 16. ja 17. sajandist pärinevad hauaplaadid. Pseudogooti stiilis altar on valmistatud 19. sajandi teisel poolel. Arheoloogiamälestisena on riikliku kaitse all maa-alune kalmistu, mis paikneb kiriku põranda all ja kiriku vahetus ümbruses. Suuremad remondid kirikus: 1868.aastal torni kõrgemaks ehitamine, 1872. a. ja 1925.a. põhjalikud siseremondid. Alates 2005. aastast on toimunud kiriku katuse renoveerimistööd. 2005.aastal paigaldati kooriruumile uus kimmkatus, 2006.aastal sai valmis 1/3 pikihoone katusest, tööd jätkusid 2007. aasta detsembris. Ehitajaks restaureerimisfirma OÜ Rändmeister. Rahastamine toimub riikliku programmi 4 “Pühakodade säilimine ja areng” kaudu. Video Järva-Peetri kirikust leiab internetist aadressil: http://toru.ee/view/55e3f9186de5 5 1
Katusematerjali toormeks sobiv puu tuleb maha võtta talve esimesel poolel, mil okaspuude vaigusisaldus on suurem kui kevadel. Valitud puidu aastarõngad ei tohi ületada 3 mm. Puud peavad olema sirged, aeglaselt kasvanud ja oksavabad. Parima materjali saab niiskes kasvukohas ja paksus metsas kasvanud puudest. Puitkatuse liigid: 1. Lõhandikest ehk poolpalkidest katus 2. Laudkatus 3. Pilbaskatus 4. Laastukatus 5. Sindelkatus 6. Kimmkatus Levinumad probleemid puitkatuste juures on: · Sammal, vetikas, mädanik · Puidu pragunemine ja lõhenemine · Roostetavad naelad · Putukad Katus tuleb hoida puhtana - eemaldada sinna kogunenud praht ja katuse kuivamist takistav samblik. Hoiduda katusepinna vigastamisest (eriti tundlikud on laast ja pilbas). Kindlasti tuleb kasutada katuse harja taha haagitavat redelit ning katusel kõndides pehme tallaga jalanõusid. Oluline on, et katusealune oleks hästi tuulutatud.
Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed, mille pikkus on 50...70 cm, laius 7...12 cm. Kiilukujulise laua paksus õhemast servast 0.5cm, paksemast servast1.5 cm. Paksemas servas on 0.5cm laiune soon. Sindlid lüü lüüakse akse üksteise kõrvale nii, et peenem serv sobitatakse kõrvaloleva sindli paksema kü külje soonde. Kõrvuti või kalasaba muster 97 Kimmkatus Kimmid on saetud kiilu- kiilu- kujulise pikilõikega lauad. Kimmi alumise otsa võib lõigata poolkumeraks, kolmnurkseks jne. Kimmi pikkus on ~60cm, laius 10… 10…15cm, paksus peenemas otsas ~5mm, paksemas ~15mm. Katus tehakse kolmekihiline Kinnitus: puuritud auk+nael Kimmi toetus neljale roovile Peale katuse paigaldust tuleb katus tõrvata. 98
Kõvasoojustus Katusekatte kaitsekiht Kaitsekiht kasutatakse katusekatte päikesekatte paikesekiirguse vastu ja vajaliku tulepüsivuse saavutamiseks. SINDELKATUS Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed, mille pikkus on 50-70cm, laius 7-12 Kiilukujulise laua paksus õhemast servast 0,5cm, paksemast servast 1,5cm Sindlli lüüakse üksteise kõrvale nii, et peenem serv sobitatakse kõrvaloleva sindli paksema küljesoonde KIMMKATUS Kimmid on saetud kiilukujulise pikilõikega lauad Kimmi alumise otsa võib lõigata poolkumeraks, kolmnurkseks jne Kimmi pikkus on – 60cm, laius 10-15cm, paksus peenemas otsas -5mm, paksemas -15mm Katus tehakse kolmekihiline KATUSEDETAILID Katuseluuk Katuseredel Käiguteed, turvaroopad Lumetõkke KATUSE HOOLDUS Kontrollida kaks korda aastas
10cm laiuste tükkidega u 100tk. Laastud kinnitatakse roovlattide kplge peenete naeltega, laastu kumer pool ülespoole, nii et üks külg katab kõrval asuva laastu 1/3 ulatuses. Sindelkatus Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed mille pikkus on 50...70cm ja laius 7...12cm. Paksemas servas on 0.5cm laiune soon. Sindlid lüüakse üksteise kõrvale nii, et peenem serv sobituks kõrvaloleva sindli paksema serva sees olevasse soonde. Kimmkatus Kimmid on saetud kiilukujulise pikilõikega lauad. Varikatused Rajatakse sissepääsude ette sademete eest kaitseks. Varikatuse kattematerjal võib olla sama, mis hoone katuse kattematerjaligi. Läbiviik Läbiviigud ja katusekatte ühendused peavad tagama katuse veepidavuse ning vältima sajuvee pääsu katusekonstruktsiooni kogu katuse kasutusea jooksul. Läbiviikud juures tuleb tõsta katusekate ülespöördega vähemalt 300mm kõrgusele katuse pinnast analoogiliselt püstseinaga