50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
114 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut ELAMU Põhiprojekt Teostas: Sirje Kangur Juhendas: H.Tilk EH Kaug 4 Tartu 2011 SISUKORD SELETUSKIRI..................................................................................................................3 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS.................................. 3 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS...............................................................................3 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.................................................................5 6. KÜTE JA VENTILATSIOON............................................................
mittekandvatel piiretel (va elektriajamid, reguleerimis- ja mõõteseadmed) 20 aastat (klass E) Hoonete elektriinstallatsioonidel, elektriajamitel, reguleerimis- ja mõõteseadmetel, kuumaveeboilerid, gaasipliidid - 10 aastat 7 Kasutusiga sõltub: 1. Ehitusmaterjalide tootmine ja nende projekteerimine 2. Projekti kvaliteet (arhitektuurne lahendus, konstruktiivne dimensioneerimine, projekti erinevate osade kokkusobimine, materjalide valik) 3. Ehitustööde kvaliteet (tööde teostamine ehitusplatsil, järelevalve) 4. sisekliima ja keskkond (sõltub palju kasutusotstarbest ventilatsioonist ja küttesüsteemist) 5. Väliskliima ja keskkond ( makro tasand: ehitise asukoht, kesktasand: ehitise paiknemine krundil, tema lähiümbrus ja ilmakaared, mikrotasand: ehitise detailid. 6. kasutustingimused (hoone sihtotstarbe, sihtotstarbe kohane kasutus) 7
D=4*q*1000/(*v)=4*10,11*1000/(3,14*1,5)=85,8 mm Kus q arvutuslik veekulu, V voolu kiirus (1,5 m/s) Valin külma vee torustikuna 100 mm PE toru. 2.13 Ajutise soojusvarustuse arvutus. Soojusenergia vajadus tehnoloogiliseks otstarbeks ja töödeks talvel arvutatakse ehitustööde tehnoloogia ning kehtivate normatiivide alusel. Üldine ehitusplatsi soojusenergia vajadus: Qüld = Qküt x k1 kus Qküt - soojusvajadus hoonete kütteks k1 - soojustorustiku kadusid arvestav tegur (1,15) Soojusenergia vajadus hoone kütteks Qküt = (a*qo*(tsis - tväl)) Vkorrus (KJ/h) kus a tegur, mis sõltub välisõhu arvestuslikust temperatuurist, a = 1,1, kui tväl -20ºC qo - hoone eriküttetegur, KJ/m3hºC. (1,9 KJ/m3hºC) tsis arvestuslik hoone sisetemperatuur (20ºC) tväl arvestuslik hoone välistemperatuur (-20ºC) Vkorrus korruse kubatuur (1. ja 2
oskamatult, kasutades vanadele ehitistele sobimatuid materjale. Tihti on ümberehitused ja renoveerimistööd aga rikkunud puithoonete ehitusfüüsikalist toimimist ja sisekliimat. Ehitusfüüsika ja sisekliima osas võib välja tuua neli olulist muutust: oluliselt suurem veekasutus siseruumides; vanade ahjude ja pliitide asendamine uutega või uute keskküttesüsteemide kasutuselevõtt; seni aastaringi köetavate hoonete muutumine perioodiliselt köetavateks või talvel kütmata hooneteks; hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine võib muuta (nii parandada kui ka halvendada) aastakümnetega väljakujunenud tarindite soojus- ja niiskusrežiimi. Need aspektid muudavad hoonepiirete niiskustehnilist toimivust. Ilma kasutuseta ruumide kütmist võib käsitleda põhjendamatu energiakuluna. Lisaks muutunud ehitustraditsioon
Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. Tallinnas, august 2011. Tegijad 3 Sisukord 1 Sissejuhatus 9 1.1 Uuringu eesmärk 9 1.2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1.3 Projekti kaasatud linnade puitasumite kujunemine 10 1.3.1 Viljandi 10 1.3.2 Pärnu 12 1.3.3 Tartu 14 1.3.4 Tallinn 16 1.4 Puidust korterelamud Eesti linnades. Arengulugu ja
Orgaanilised plaatmaterjalid Roogplaadid: valmistatakse paralleelsete kõrtega roo kihist, mis pressitakse kokku ja õmmeldakse tsingitud traadiga läbi. Plaatide paksus on 30-100 mm. Roogplaatide mahumass on 200-250 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06-0,09 W/m.Cº. Plaatide puuduseks on nende süttivus, kõdunevus ja näriliste poolt kahjustatavus. Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks (ka vanade hoonete lisasoojustuseks). Roogplaadile nakkub krohv ka ilma krohvimatte kasutamata. Kõrgendatud niiskuseda hoonetes roogplaadid ei sobi. Analoogseks roogplaatidele on toodetud ka õlgplaate. Fiboriit: koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid