Põletamata tehiskivi (0)

Sarnased õppematerjalid

9

pdf

Põletamata tehiskivid

PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID SILIKAATKIVI Põletamata tehiskivi saadakse mineraalse sideaine Kasutatava liiva kvartsisisaldus peab olema vähemalt 30%, liiv ei taigna, mördi- või betoonisegu kivistumisel tohi sisaldada savimineraale ega Liigitus sideaine järgi huumust. Alkaalide sisaldus

Kategoriseerimata

38

docx

Ehitusmaterjalid KT 2

• Butüülkumm • Eteenpropeenkumm • fluorkumm Kumide kasutus:  • vuugitäited • tihedusmaterjal • vibratsiooni summutavad materjalid • elementide vahelised elemnedid Omadused: • kõige parem tõmbetugevus on looduslikul kummil ja katkemisvenivus samuti -6 korda enda pikkusest • silikonkummi saab kasutada ka kuumenevates kohtades (kuni 200c) ja väga hea osoonikindlusega. BETOON  Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täiteainete segu kivistumisel  Sideaine ja vesi on aktviised koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku.  Täitematerjalid on harilikult inertsed – need ei reageeri vee ega sideainega  Täitematerjalidena kasutatkase lihtsaid ja suht odavaid materjale(liiv, killustik, kruus jne) ja need mood. betooni mahust 70-90% Betooni liigitus

Ehitusmaterjalid

52

docx

Ehitusmaterjalid

• Keemilised omadused – kuumutuskadu,lahustumatu jääk ning kahjulike ühendite sisaldus. Jahvatuspeensus peab tagama sideaine ja vee reageerimiseks küllalt suure terade summaarse eripinna. Tardumine füüsikalis – keemiline protsesside faas, kus sideaine taigen kaotab plastsust, omamata seejuures nimetamisväärset tugevust. • Füüsikalis-mehaanilised omadused – Kivistumine – tardumise vahetu jääk ja faas,kus tehiskivi saavutab oma tugevuse. Sideaine aktiivsus - tugevuse kasvu kulg ehk tugevus teatud vanusel. Mahumuutus – tardumisel ja kivistumisel peab sideaine mahumuutus olema ühtlane. Enamik sideained kahaneb mahus. • Ehituskips – saadakse loodusliku kipskivi termilisel töötlsemisel 110.. 190 kraadi juures nn keedukatla meetodil. See jaguneb: a)Ehituskips – kuumusprotsessis eraldub vesi auruna

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

17

doc

Ehitusmaterjalid

Sisukord Kipsi tooraine, tootmine ja kasutamine.......................................................................................3 Betoonisegu valmistamine, transport ja paigaldamine...............................................................6 Klaasi tooraine, tootmine ja klaasmaterjalid.............................................................................10 Kiudbetoon- omadused, kasutamine, erinevad kiudude tüübid................................................16 Kips Kips ehk kaltsiumsulfaat on maavara, mida leidub suurtes kogustes kogu maailmas. Arvatakse, et loodusliku kipsi varude suurus on ligikaudu 2500 miljardit tonni seejuures arvestamata merevees lahustunud ja selle loodusliku osa moodustavat kipsi (ca 1,6 kg kuupmeetri kohta). Kipsi tooraine Kipsi toodetele ja kipsplaatide peamine tooraine on kips. Omi omadusi kips ei kaota ka pärast korduvat ümbertöötlemist, kõvenenud ja juba kord kasutatud kipsi massi võib peenestada, töödelda ja kasutada v

Hooned

31

doc

Ehitusmaterjalid

......................................................................14 3.1.4.1 Tootmine ............................................................................................................ 14 3.1.4.2 Kasutamine..........................................................................................................14 3.2 Tehiskivimaterjalid............................................................................................................15 3.2.1 Põletamata tehiskivimaterjalid ..................................................................................15 3.2.1.1 Silikaattellis.........................................................................................................15 3.2.1.2 Autoklaavitud poorbetoontooted.........................................................................15 3.2.1.3 Kipstooted..........................................................................................................

Ehitus alused

23

doc

Ehituskonstruktsioonidest kõike

............................................. 16 SOOJUSTAMINE.................................................................................................................. 19 energiasäästu portaal........................................................................................................ 19 KASTUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 22 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID Põletamata tehiskivid. Põletamata tehiskivi saadkse mineraalse sideaine kivistumisel. Liigitada saab neid sideaine järgi : lubitooted, kipstooted, tsementtooted, magnesiaalsideainetega tooted. Lubjast tehiskivid: koostis kustutatud või kustutamata lubi, kvartsirikas liiv ja vesi. Värvilise kivi saamiseks võib lisada pigmente. Kivistumine toimub lubja ja ränihapendi reageerimise tulemusel ja seeläbi muutub lubja-liivasegu veepüsivaks ja tugevaks tehiskiviks. Omadused: tervisele ja keskkonnale ohutu, mittepõlev, ilmastikukindel,

Ehituskonstruktsioonid

102

docx

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid

– i juures toimub puidu isesüttimine? 15. Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 16. Puidu kuivatamise meetodid? (3) 17. Nim. saematerjale? (5) 18. Kuidas valmistatakse puitlaastplaate? 19. Kuidas valmistatakse puitkiudplaate? 20. Kuidas valmistatakse vineere? KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid  2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-,

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

32

doc

Eksami küsimuste vastused

Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid).  On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: · Mittepõlevad - ei sütti, ei põle, ei sõestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju praktiliselt kasutuskõlbeliseks osa aga muutuvad kasutusklõbmatuks. · Raskelt põlevad - süttivad raskesti ja hõõguvad ning sõestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roomatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m³) või immutatud antipüreeniga. · Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad

Ehitusmaterjalid

Kommentaarid (0)