Referaat Eelsoendus Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 3 Mis on auto eelsoojendi? ..............................................................................................................................................4 Mis on auto sõidusoojendi ?................................................................................................ 4 Autonoomse soojendi tööpõhimõte..................................................................................... 5 Auto eelsoojendi kasutamise eelised.................................................................
Auto elektrilised mugavusseadmed Auto eelsoojendused 2012 Mugavusseadme nimetus, kuidas töötab, tootjad 1. Kuidas seda nimetada? Mootoriplokisoojendus Mootorisoojendus Eelsoojendus Eelsoojendi Seisukütteseade Plokisoojendus 2. Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonireziimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto
Mootoriplokisoojendus Tallinn 2009 WEBASTO EELSOOJENDUSSÜSTEEM Mis on Webasto auto eelsoojendi? Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonirezhiimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto enda ventilatsioonisüsteem. Eelsoojendus süsteemi eelised.
eelsoojendussüsteem vajab. Autoeksperdi töötaja Leho Mägismaa sõnul on kuldne reegel see, et kui näiteks Webasto töötab 15 minutit, siis tuleks sel lasta töötada veel teised 15 minutit sõitmise ajal, et aku jõuaks end taas täis laadida. Eelsoojendit tasub kasutada sõidu ajal ka sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Autonoomse eelsoojendussüsteemi plussiks on, et külmades tingimustes teeb see auto soojemaks kui elektriliselt toimiv eelsoojendi. Eelsoojendus säästab autot ja juhti Esimesed tõsised külmad sunnivad autojuhte hommikuti end varem voodist üles ajama, sest enne sõidu alustamist kulub tunduvalt enam aega kui soojal ajal. Külmunud ukselukud, jäätunud aknad, külm mootor ja streikiv aku -- neist vaevadest võib säästa autojuhti vaid soe garaazh või eelsoojendussüsteem. Talvehädade loetelu pikk Talvehommikul külma autosse istumine võib tunduda küll reibastav kuid külmetav
eelsoojendussüsteem vajab. Autoeksperdi töötaja Leho Mägismaa sõnul on kuldne reegel see, et kui näiteks Webasto töötab 15 minutit, siis tuleks sel lasta töötada veel teised 15 minutit sõitmise ajal, et aku jõuaks end taas täis laadida. Eelsoojendit tasub kasutada sõidu ajal ka sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Autonoomse eelsoojendussüsteemi plussiks on, et külmades tingimustes teeb see auto soojemaks kui elektriliselt toimiv eelsoojendi. 4 Defa Defa WarmUp Ka täiesti uutel autodel on üks suur puudus- külmal hommikul ei tervita nad juhti oma sooja salongi ja kergesti käivituva mootoriga. Defa WarmUp elektrilised (220 volti pingel töötavad) eelsoojendused aitavad autol lihtsalt käivituda, nagu siis kui te oleksite juba mitu kilomeetrit oma autoga sõitnud. Defa
Vaadeldav temperatuuri regulaator koosneb kollektorist, millisse aur siseneb torude kaudu. Vesi pritsitakse kolllektorisse läbi düüsi. Veepiskade ja auru hea segunemise tagamiseks paigutatakse kollektorisse difuusor. Aur väljub regulaatorist teiste torude kaudu. Regulaatorist väljuva auru temperatuur sõltub aurusse pritsitava vee kogusest. Antud juhul sissepritsitava vee osa 3%. Malekorras torudega ökonomaiser ehk toitevee eelsoojendi on aurukatla küttepinnaks, kus põlemisgaaside soojuse arvel kuumutatakse katlasse suunduvat toitevett. Ökonomaiser on paigaldatud konvektiivsete gaasikäiku ülekuumendi külma astme järel. Ökonomaiserid valmistatakse kas ribitatud malmtorudest (malmtoruökonomaiser) või siledatest terastorudest (terastoruökonomaiser). Antud juhul kasutatud viimast, kuna eranditult
Kolderuum 7 on osaliselt või täielikult ümbritsetud ekraanküttepinna torudega 8. Kolde piirde osad, kus ekraanpinnad puuduvad (skeemil kolde põhi ja otsaseinad) kaetakse tulekindla müüritisega 11. Gaasikäikude sisepindadel, kus gaaside temperatuur on madalam, kasutatakse odavamaid ja kergemaid soojusisolatsioonimaterjale. Ekraanküttepindade tagune koldesein tehakse tavaliselt kahekordsena, mille vahele juhitakse katlaventilaatorist otse või läbi õhu eelsoojendi 6 põlemisõhk, mis jahutab seina, ise samaaegselt soojenedes. 11 Vasak koldepoolne toruderida 8 koosnevad tihedalt külg-külje vastu paigutatud torudest millest moodustab ekraanküttepinnad ja millede taga gaasikäiku pole ja mis võtab vastu ainult kiirgussoojust. Gaasikäigupoolses ( parempoolses) koldega külgnevas torudereas paiknevad torud vahedega gaaside läbilaskmiseks. Seega see toruderida võtab vastu nii kiirgussoojust
võllitunnel propeller-shaft tunnel vööritihend forward seal, inner seal äärikliide flange joint äärikvõll flange shaft aeglaste pööretega mootor low-speed engine alumine sunud punkt ASP bottom dead center BDC alusraam bedplate ankrupolt anchor bolt bensiin gasoline diislikütus diesel oil eelsoojendi preheater efektiivkasutegur effective efficiency efektiivvõimsus brake power, shaft power, output elektripump electric motor pump entalpia enthalpy entroopia entropy erimaht specific volume filter filter, strainer gaasiline töökeha gaseous working medium gaasitihedus gas tightness
- Diiselmootori kütusesüsteemi juurde kuuluvad seadmed silindrisse antava kütuse soojendamiseks, puhastamiseks (separeerimine, filtreerimine) ja silindrisse pihustamiseks. Kütusesüsteemi tüüpiline ülesehitus: 1- Põhjavaheline kütusetank (raskekütus); 2 - Põhjavaheline tank (diiselkütus); 3- ventiilikarbid; 4- jämefilter; 5- raskekütuse ümberpumpamispumbad; 6- diiselkütuse ümberpumpamispumbad; 7- diiselkütuse settetank; 8- raskekütuse settetank; 9- eelsoojendi; 10- diiselkütuseseparaator (purifikaator); 11- raskekütuseseparaator; 12- diiselkütuse kulutank; 13- raskekütuse kulutank; 14- segutank; 15- gaasidepüüdja; 16- kütuseetteandepumbad; 17- eelsoojendid; 18- peenfilter; 19- mootori kõrgsurvepumbad; 20- kolmikkraan. 2.1. Madalsurve kütusesüsteem 2.1.1. Madalasurve kütusesüsteemide seadmed ja aparatuur Kütusemahutid, nivoomõõteseadmed ja kütusesegistid. - Laevas kütust hoitakse tankides
taha. SEPARAATORITE EKSPLUATATSIOON Tööks ettevalmistamine: 1. Teha seadme väline ülevaatus, kontrollida kõigi osade, torude kinnitust. 2. Kontrollida õli taset karteris ja vajadusel õli juurde lisada, õlitada käsitsiõlituse kohad. 3. Kontrollida friktsioonmuhvi seisukorda. 4. Lülitada välja pidur (kui on). 5. Keerata välja trumli tõkestid (kui on). 6. Separeeritava vedeliku kraan lülitada retsirkulatsiooni läbi eelsoojendi. 7. Täita manööverpaak veega ja kontrollida manööverkraani asendit ja sulgeda pesuvee ja veeluku kraan. Manööverkraanil on 4 asendit: 1. Välja lülitatud. 2. Trumli tühjendusaknad suletud. 3. Töö. 4. Trumli tühjendamine. 8. Lülitada manööverkraan asendisse "välja lülitatud" (asend 1). Käivitus: 1. Käivitada separaatori elektrimootor, vajutades juhtkilbil nupule "käivitus". 2. Oodata 2...5 minutit, separaatori trumli täispöörete saavutamiseks,
sooladevaba jahutusvett). Suuremates kateldes kasutatakse pritsjahuteid. Temperatuuriregulaator paikneb tavaliselt ülekuumendi pakettidevahelises kollektoris, mitte ülekuumendi järel, sest muidu võivad veepiisad turbiini sattuda ja seda lõhkuda. Temperatuuriregulaatori reguleerimisvahemik auru entalpia järgi valitakse 40-105 kJ/k, millele vastab aurutemperatuuri muutus 15-40°C. 16. Ökon o m ai s e rid Toitevee eelsoojendi ehk ökonomaiser paigaldatakse harilikult gaasikäigus ülekuumendi astmete järel. Trummelkatla puhul juhitakse vesi ökonomaiserist katla trummlisse. Sõltuvalt väljuva toitevee temperatuurist liigitatakse ökonomaiserid keevateks ja mittekeevateks. Keevökonomaiserist väljub vesi trumlirõhule vastaval küllastustemperatuuril ja sisaldab auru kuni 30%. Keevökonomaiser koosneb keevast ja mittekeevast osast, millede vahel on vahekollektor. Mittekeevast ökonomaiserist
Elektrijaamad 1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad
Võimsused isegi üle 1000MW, otsevoolukatelde korral. wikipedia.org TP-101 põlevkivi tolmpõletamise katel Narva elektrijaamades, kaks tükki ploki kohta. Aurutootlikkus 320t/h, rõhk trumlis 15,3MPa ja auru rõhk katla järel 13,8MPa ja auru temperatuur 520°C. 1 põletid; 2 kolle; 3 festoon; 4 koldesirmid; 5 vahesirmid; 6 põhiülekuumendi pikad sirmid; 7 vaheülekuumendi; 8 ökonomaiser; 9 õhu eelsoojendi. A. Ots. Põlevkivi põletustehnika . 2004 Leek-suitsutoru katlad (Fire-tube boiler) Valmistatakse võimsusega üle 30MW. Töörõhuga tavaliselt kuni 20bar. Ühe kuni viie gaasikäiguga. Kasutusel põhiliselt vee või küllastunud auru kateldena. Lisada saab õkonomaiseri ja ka osadel valmistajatel ülekuumendi. Võimalus on põletada kõiki kütuseid, biokütuste jaoks saab lisada eelkolde. http://www.fapdec
Q = D / Ba (h - h ) - Qr .k " ´ 13-11 Kus: Q- kuumutatava keskkonna pool vastuvõetud soojushulk kJ/kg või kJ/m3, D on küttepinda läbiva auru (vee) kogus kg/s, h' ja h" - auru (vee) entalpia küttepinda sisenemisel ja sellest väljumisel kJ/kg Qr.k - küttepinna poolt kiirgusega koldest vastuvõetud soojushulk, kJ/kg või kJ/m3. Ba - arvutuslik kütuse kulu, kg/s või m3/s. 16. Ökon o m ai s e rid Toitevee eelsoojendi ehk ökonomaiser paigaldatakse harilikult gaasikäigus ülekuumendi astmete järel. Trummelkatla puhul juhitakse vesi ökonomaiserist katla trummlisse. Sõltuvalt väljuva toitevee temperatuurist liigitatakse ökonomaiserid keevateks ja mittekeevateks. Keevökonomaiserist väljub vesi trumlirõhule vastaval küllastustemperatuuril ja sisaldab auru kuni 30%. Keevökonomaiser koosneb keevast ja mittekeevast osast, millede vahel on vahekollektor. Mittekeevast ökonomaiserist
annaabi.ee 
