Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Katk ehk "Must surm"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muhkkatk, sitsiilia, 1347, ümberringi, paised, kattus, 1348, miljoneid, vähemaks, toidupuudusEpideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.Erinevaid suuri epideemiaid on maailma ajaloos olnud palju. Need levivad kõikjal ja mõnel pool lausa väga suure puhanguga. Mõned neist on levinud ka Eestis, millest paljud on lõppenud surmaga. Sellised haigused on näiteks must katk ja HI- viirus. Katkuks ehk mustaks surmaks nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks. Tänapäeval teame, et tegu oli muhkkatkuga. Haigus levis Itaaliasse ja Prantsusmaale. 1348. aastaks oli katku surnud juba miljoneid inimesi - umbes kolmandik Euroopa elanikkonnast.
Ajaloo Instituut Must Surm Referaat Birgit Nurmela AI-11 Tallinn 2013 Sissejuhatus Oma töös teen ma ülevaate Musta Surma levikust üle kogu maailma ning mida see endaga kaasa tõi. Samuti kirjutan katkubakterist, levikust ning üldisest katku olemusest ning teadlaste vaidlusest sellel alal. Põhirõhk on suunatud inimestele-kannatajatele, kes püüdsid elada oma tavalist elu ajal, mil inimesed ümberringi surid ning sellele ei tundunud lõppu tulevat. Millised olid rahva toimetulekuviisid kui surm oli ukse taga. Oluline on teada, milline oli mõttemaailm ning kuidas tõlgendati sellist kohutavat epideemilist puhangut ning keda oli selles süüdistada. Lõpus toon ära ka positiivsed jooned, mis said alguse katkuleviku taandumisega ning samuti kohutavad tagajärjed, millest ei suudetud toibuda ligi sada aastat. Samuti selle, kuidas
aastal suri kopsukatku 61 inimest. · Eestis vähemalt 6 lainet kuni 18. sajandini. 1710-1712 oli suurim, mis nõudis ¾ mandri- eesti rahvast. · Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 1000-3000 katku haigestumise juhtu. USAs on aastas 10-20 haigestunut. 4. Must surm 1347. aastal. See oli üks ajaloo kohutavamaid ja kindlasti meeldejäävamaid katastroofe. Katk jõudis Euroopasse 1347. aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast. Must surm tappis ainuüksi Euroopas üle 25 miljoni inimese (osadel andmetel isegi üle 50) ning ka Aasias kindlasti miljoneid. Tegu oli muhkkatku ühe vormiga, millele anti nimi nahale tekkivate mustade paisete järgi. Ohvrid surid tavaliselt mõni tund pärast sümptomite ilmnemist. Hiljem muutus must surm kopsukatkuks ja
aegade resümee, kirurgiale pühendatud moraalinõuded, isiklikust vaatusest pärinenud ravivõtted. Raamatus peatükke anatoomiast. Progressiivne uuendus, et nõuab haava ravis järgnevaid tegevusi: võõrkehade kõrvaldamine, haavaservade lähendamine, kontakti säilitamine. Luumurdudes venitustehnika- plokid, raskused. Pikki sajandeid peeti heaks raamatuks. Epideemiad keskajal: katk e. must surm. Sai alguse Hiinast 1330 tarniti kaupu. Levis rottidel, kirpudel. 3 põhivormi: 1) muhkkatk põletik lümfisõlmedes, rotikirbud (surm 30-70%) 2) kopsukatk piisknakkus, (90-95% surm) 3) septilinekatk veremürgitus (99-100% surm). Katk jätab nahale mustad plekid sisemisest verejooksust. 1347 aitas katk, kui tatarlased piirasid Grimmi sadama linna Kaffat. 1352 hakkas epideemia raugema. Arvati, et keegi ei saa kedagi kaitsta. Lahkuti linnast, jäeti haiged lähedased maha, asuti omaette elama. Arstid segaduses, lasid aadrit, käskisid äädikat juua
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ol
Ambruanz Pare (kirurgia, eeskätt haava ravi ,,isa". Lisaks verejooksu kontrolli alla saamine- veresoonte ligeerimine amputatsioonidel). Paracelsus (tuli tagasi ontoloogiline käsitlus- haigus pole osa inimese elust, vaid iseseisev asi. Samuti oluline rohuteaduse ajaloos). 5.SEMINAR Nimetage inimkonna ajaloole mõju avaldanud nakkushaigusi Katku bioloogiline ajalugu on küllaltki ebaselge. Asja teevad keerulisemaks katku kolm vormi: · Levinuim muhkkatk levis parasiitide hammustuste kaudu; · Kopsukatk ning · septiline katk (levisid ka inimeselt inimesele). · (räägitakse ka naha ja kõhukatkust) -Must Surm 1347-51 - Justianuse katk 541-544 Rõuged Influentsa 1918 Tänapäeval on kombeks rääkida AIDSist tööstusliku Euroopa algusaegadel aga ka tuberkuloosist. Katku mõju keskaja ajaloole Musta Surma poolt põhjustatud hävingut kirjeldades on liialdustesse kaldunud. Siiski võib
Meditsiini ja bioloogia ajalugu Bioloogia on loodusteaduse haru, mis uurib igakülgselt elusorganisme ja elunähtusti. Meditsiiniteadus on teadusharu, mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seotut. Vanas Egiptuses oli meditsiini ja kirurgia tase suhteliselt kõrge. 6000 a. e.m.a sooritati edukalt amputatsioone, kastratstioone, trepanatsioone ja eemaldati kusepõiekivisid. Laialdaselt kasutati luumurdude ravis jäigastuvaid sidemeid. Haavade raviks kasutati mett ja õli. Üheks esimeseks allikaks viirusnakkuste kohta on Vana-Egiptuse steel, millel arvatakse olevat kujutatud lastehalvatust põdenud inimesele omase moondunud jalaga Egiptuse preestrit 18. dünastia (1580-1350 eKr) ajastust. Vanad kultuurrahvad tundsid mõnede taimede valuvaigistavat toimet. Taimse päritoluga
tõsiselt järele mõelda, kas reaktsiooni kogenud last edaspidi enam vaktsineerida. 1991 a loodi USAs vaktsiinitüsistuste registreerimise keskus VAERS, kuhu kirjade järgi peaksid kõik arstid teatama reaktsioonidest, mis tekivad vaktsineerimise tagajärjel. Kui ametkond leiab, et kaebus on õigustatud, saavad vanemad invaliidistunud või surnud lapse pealt kompensatsiooni. Vaktsiinitüsistusse surnud beebi "maksab" näiteks 250 000 dollarit, invaliidistunud võib maksta miljoneid, sest tema põetamine võib kesta elu lõpuni. Küsitluste järgi teatab kõrvalnähtudest vaid 28% arstidest. Põhjuseid on mitmeid kes ei pea vajalikuks, kes hoiab arstide tsunftiau, kes ravimifirmade "head" nime, kes lihtsalt kardab oma koha pärast. Arstidele on ka pähe tuubitud propaganda, et vaktsiinid on head ja turvalised ning kui laps pärast vaktsineerimist kokku kukub või põdema jääb, siis tegemist on lihtsalt
AJALOO ARVESTUS (Keskaeg) 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID) Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil langes Lääne-Rooma. Kes
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidelda, mistõttu pidev väga suur sõja
Viljasaak sõltub otseselt kliimast, keskajal muutus kliima mereliseks, soojemaks ja niiskemaks. Alates 14. sajandi algusest muutusid Lääne Euroopas paljud alad kõlbmatuks. Väike jääaeg 14.sajand uusaja algus. 1315 1317 halva ilma periood. Paljudes linnades suri kuni 10% rahvastikust. Ikaldused, loomataudid (nt sõnniku hulk vähenes ja põldu ei saanud väetada). Epideemiad käivad käsikäes toidupuudusega. Katk 1347 1352, mida nimetatakse mustaks surmaks. Katkulained juba hilisantiigi ajal (541.a keiser Justianuse ajal tuli Egiptusest). Pidalitõbised (leepera haiged) paigutati hospidali. Ergotism (Püha Antoniuse palavik) on tunglatera haigus, kui rukkiteras kasvavad seened, mis jäävad vilja sisse ning seda süües tekivad hallutsinatsioonid ja liikmete gangreen. 5 1340 tuli katk Aasiast Krimmi, Kaffasse. 1347 toodi katk Kaffast laevaga Sitsiiliasse ja levis sealt üle Euroopa.
Neile anti oma maja kus olidi kahekesi toas kuna Allotrialased arvasid et inimene kes on üksi võib haarata nukrus ja pahad mõtted. See tunudus aga Niccoloe imelik kuna ennist oli Danaos öelnu ret võõrad üritatakse eraldada omadest kuna siis õpivad nad siindse rahva keele ära teisel juhul võivad nad hakata salasepitsusi pidama. Siis hakkas Nikeforos rääkima Allotria ajalugu ja tõdesid et siinsed inimesedjärgivad kõik Platoni õpetus ja kõik ümberringi on harmoonias riiki juhivad paljud inimesed kes ei saa hakkama ilma teisteta. Kõik kolm tasandit on omavahel tihedalt seotud tootjad, valvurid ja filosoofid. Üks ei saa kudagi ilma teisteda. Täiskasvanuks saadakse 23 aastaselt sinnamaani õpitakse oma eriala selegeks erilisemad inimseded õpivad edasi ja 46 aastaselt ´saavad neis võibolla tiheda konkurentsi käigus filosoofid ja riigi valistsejad kes on ametis ainult aasta, mis tagab kogu
EESTI AJALOO ARVESTUSE TEEMAD 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa, Altmargi, Brömsebro, Oliwa: PLJUSSA VAHERAHU 1583 Venemaa ja Rootsi Rootsi- Põhja-Eesti ja Ingerimaa Venemaa tõrjuti kogu Soome lahe rannikult välja ALTMARGI VAHERAHU 1629 Rootsi ja Poola Rootsi kogu Eesti mandriala + Põhja-Läti koos Riiaga BRÖMSEBRO VAHERAHU 1645 Rootsi ja Taani Taani jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VAHERAHU 1660
Kaupmehed olid nad hästi kaitstud linnades ja kloostrites, kus linna poolt vastupanu osutamine oli ilmselge ja seega püüti käituda kaupmeestena, kuigi tegelikult müüsid nad varastatud kaupa. Viikingitel oli kaks teed. Läänetee viis piki Lääne-Euroopa rannikut Vahemerre. Idatee kulges läbi jõgede (Volga, Dnepr) ja idaslaavi alade, läbi mille jõuti Bütsantsi. Läänetee äärde kujunesid viikingi päritolu asulad/riigid, näiteks Prantsusmaal Normandia hertsogkond või Sitsiilia saarel Sitsiilia kuningriik. Ida pool kutsusid idaslaavlased enda üle valitsema viikingid, kellest üks Rjurik, pani aluse Vana-Vene riigi tekkele normanistlik teooria. Viikingeid saab pidada ka maadeavastajateks. Islandil elanud viikingid sõitsid läände ning jõudsid välja Gröönimaale, sealt mindi edasi Põhja-Ameerikasse. Gröönimaale jõudis välja Erik Punane, kes pagendati Islandilt, mistõttu ta pidi retkele minema
Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi al
pseudotuberculosis, Y. enterocolitica ja Y. pestis. Avastasid Kitasato ja Yersin 1894. a. Yersin nimetas ta oma õpetaja Pasteuri auks Pasteurella pestis'eks. Esimesed kirjalikud andmed katku kohta olid piiblis (ca. 1320 a ekr.). maailmas on olnud 3 katku pandeemiat, suurim oli 14. sajandil Euroopas. Eestis esines katku viimati Põhjasõja ajal 1710-1712. Katku esineb mitmetes riikides ka praegu. Euroopas ja Austraalias pole viimasel 10 aastal katku esinenud. Muhkkatk ja kopsukatk. Peamine looduslik reservuaar on närilised. Haigestunud rotid on eriti ohtliku, kuna nad liiguvad seal, kus inimesed elavad. Osa nakatunud rotte sureb, aga osa ei sure ja võib jääda kroonilisteks kandjateks. Inimene nakatub kirpude hammustuste kaudu, aga ka kokkupuutest surnud loomade jäänustega. Y. pestis talub hästi madalaid temperatuure ja võib alla nulli temperatuuril säiluda kuid ja aastaid. Ettevaatust külmunud laipadega
Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. 1696. aasta kevad oli jälle väga külm ja suvel sadas taas vihma. Ikaldus oli veel suurem kui eelmisel aastal. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed nälga surema. Paljud inimesed lahkusid kodudest, et toitu otsida. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi õlgi, puukoort, sõnnikut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus. 1697. aasta kevadel, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju laipu, kes olid talvel surnud. Kõige vähem lootust olid orbudel ja vanuritel. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. 1696. aastal oli linnades veel piisavad toiduvarud, kuid neid ei jagatud välja. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Rootsi ja Soome, kus oli samuti näljahäda
Nüüd on see võetud kõrvalasuvale võrkaiale varjuks; vaid mõned ümmargused munakivid näitavad endist aiakohta. Kaevamisel on siit palju mädanenud inimkonte ja lauatükke välja tulnud. Ka selgus kaevamisel, et inimesed umbes paari jala sügavusele ja õige tihedasti maetud on. Rahvas teab rääkida, et siia katkuhaigusesse surnuid maeti. Matusepaigast pool km eemal on selgesti näha majaasemed, milledel kesksuvel, ka kõige põuasemal ajal, kui ümberringi kõik kõrbenud, rohi haljendab. Siin olnud sõjaväe haigemajad ja kordonid, milledes Rootsi valitsuse ajal sõdurid olnud. Vana Uisu kordoni ligidal, Uueküla mäekallakust loode pool on Kiiresti mägi. See on sarikkolmnurga kujuline, umbes 34 m kõrge mägi, mille vanust keegi ei tea. Mäe jalal on ovaalne muruplats, kividega ümbritsetud. Sellelt muruplatsilt viib tee loogeldes mäekallakuni, missugune Uueküla Teomäelt alates kuni Kõera Tapi laheni ulatab.
Oma aja teoloogide kombe kohaselt võttis ta ühe kirjakoha ja kasutas seda kogu juudi rahva kohta, kes iial elanud. Mitme sajandi pärast arendas Saksa natside juht Julius Streicher seda mõtet edasi soovitades "hävitada inimesed, kelle isa oli Kurat". 12 Patuoinas Patuoina teooria sai alguse 1021. aastal, kui paavst Benedictus VIII lasi juute hukata süüdistades neid orkaani ja maavärina tekitamises. Kui muhkkatk (1347-1350) Euroopas levima hakkas, peeti juute selle eest vastutavaks: nemad olevat mürgitanud ära kaevuveed. Lõuna-Prantsusmaal, Põhja- Hispaanias, Sveitsis, Bavaarias, Reinimaal, Ida-Saksamaal, Belgias, Poolas ja Austrias usuti seda süüdistust ja enam kui 200 juudi asundust hävitati üle kogu Euroopa. Selle tragöödia suurust näitab kõige paremini teave 10 000 surnust Poolas, kus nad pääsesid suhteliselt kergelt: kolmes Saksamaa linnas -Erfurtis, Mainzis ja
sajandi arheoloogiliste kaevamistega tõendust leidnud. Siiski peetakse Kolumbuse Ameerikasse jõudmist tähtsamaks, sest see teave, et viikingid jõudisd Ameerikasse, ei levinud. Samuti ei olnud sellest mitte mingeid tagajärgi Euroopas. Pärast Kolumbuse avastust todi Euroopasse tubakas, kartul jms. Riigid Oma retkede käigus jäid nad mõnikord pikemalt pidama mõnes paigas ja Viikingitel tekkis isegi oma riike. Normandia (Lääne-Euroopa põhjarannikul), Sitsiilia saar ja Lõuna-Itaalia olid nende riigid ning neid peetakse ka Vana Vene riigi rajajateks. Viikingite mõju Lääne-Euroopa ajaloole: 1. Tegid lõpu Inglismaa kloostrikultuurile 2. Rajasid oma riike 3. Hoidsid Lääne-Euroopa elanikke pideva hirmu all Retkede lõppemise põhjused: 1. Skandinaavias tekkisid riigid, kus võeti ristiusk vastu ning see taunis vägivalda teiste kristlaste vastu. 2
. Esi- ehk muinasaeg ( - u 1200) Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst Periodiseering- Muinasaeg : kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis
läks Prantsusmaalt Saksamaale. Välisintervetsioonide ajajärk: Viikingid ja nende riigid: Taani viikingid (nn suur vägi) rüüstasid Lääne-Euroopat, tihti maksid feodaalid või kuningad neile lunaraha. Nora viikingid asustasid Islandi, Gröönimaa. Rootsi viikingid kauplesid idateel. Viikingite riigid: Normandia (Prantsusmaa läänistas selle viikingitele), Danelaw (koosnes mitmetest riikidest), Inglismaa kuningriik (alates 1066,mil selle vallutas Normandia hertsog William Vallutaja) Sitsiilia (1060 vallutasid viikingid Sitsiilia ja lõid seal oma kuningriigi). Ungarlased asusid 9. saj. lõpul elama Pannooniasse (tänapäeva Ungari). Vallutasid osa Suur-Määri riigist. Sooritasid rüüsteretki Lääne- ja Kesk-Euroopasse. Kaotasid 955 Lechi lahingu Saksamaa kuninga Otto I vastu ja jäid paikseks Saratseenid. Eurooplased kutsusid nii kõiki Vahemereäärseid moslemeid, kes rüüstasid Vahemere rannikut ja käitusid merel piraatidena. Vallutasid 9.-10 saj. Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia.
märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige rohkem represseeriti juute, tähendab holokaust paljude juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933-1945 aaastatel. Natsid püüdsid ,,uue korra" kehtestamise nimel hävitada kõik juudid kogu Euroopas. Tapeti kuus miljonit inimest, nende hulgas poolteist miljonit last. Natsid orjastasid ja tapsid ka miljoneid teisi inimesi: mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, poolakaid, nõukogude sõjavange, ametiühingutegelasi, poliitilisi vastaseid, teisitimõtlejaid ja homoseksuaale. Sihikindlad repressioonid algasid juutide ja mustlaste kodanikuõiguste piiramisega ja arenesid peale 1942. aasta Wannsee konverentsi kahe rahvusrühma süstemaatiliseks hävitamiseks koonduslaagrites. Juutide holokausti mälestatakse tavaliselt 19. või 20. aprillil. Sel päeval 1943. aastal algas
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................
· keskaeg mõiste sündis peale keskaega ja selle võtsid kasutusele 15. sajandi humanistid ja see on aeg, mis algab Lääne Rooma langusega ja lõppeb keskaja lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10. saj on varakeskaeg domineerib Ida Rooma ehk Bütsan
Keskaeg Sissejuhatus: - Mõiste ,,keskaeg" võeti 14-15 saj. Kasutusse. - Keskajal ladina keel muutus - Keskaega peetakse allakäigu ajajärguks - 18. saj lõpus hakati keskaega idealiseerima romantikute poolt kangelasajastu - 313 Milano Etikt, 375 hunnid tungisid Euroopasse, 476 katkes Lääne-Roomas keisri võim, 495 ristiti Frankide kuningas kõike võib keskaja alguseks pidada - 1453 türklased vallutasid konstat, 1494 itaalia sõjad, 1517 Luteri teesid võib keskaja lõpuks pidada - Niisiis keskaeg algab u. 5 sajandil ja lõppeb ca 1500 aastal. Venemaal olid piirid teised, isegi 17. sajandit võib pidada keskajaks.. - Kirjalikke allikaid keskajast on vähe, tänu arheoloogiale saab ajajärku ,,sisse vaadata" - Vara-keskaeg kuni 11. sai - Kõrg-keskaeg 11-13 saj. - Hilis-keskaeg 13-15/16 saj - keskaeg on väljamõeldud periood, mis ei üldista midagi, kuid on pii
Pidi kehtima 3 aastat. Danebrog - Taani Kuningriigi lipp (ehk Dannebrog) on üks maailma vanemaid riigilippe. Esimene kirjalik mainimine selle kasutamisest pärineb 14. sajandist .Nimi Dannebrog tähendas vana-taani keeles "taanide riie". Katk - on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Mitmed katkupandeemiad on inimkonna ajalugu otsustavalt mõjutanud. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katk jõudis Euroopasse 1347. aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast. Möllas latgalite ja liivlaste alal. Ka Sakalas ja Ugandis. Sölmiti rahu 1212 latgalite-liivlaste ja eestlaste vahel. 2.ISIKUD Ingvar - tuli u 600. a paiku väega Eestimaale. Terve suve rüüstasid nad Steini-nimelises maakonnas. Toimus lahing eestlaste väega, kus langes rootslaste kuningas. Maeti saaga järgi Eesti rannikule. Kaotusele järgneval suvel tegi tema poeg Eestisse eduka tasuretke.
pole suuri haudehitisi. Sageli maeti lihtsalt koduõue või isegi elamu põranda alla. Hauapanuseid samuti polnud. 14) 15)Kiri 16)Kiilkiri on peetud isegi Egiptuse kirjast vanemaks. Arvatakse, et leiutati umbes 3300-3500 eKr. Esialgu oli piltkiri, aga aja jooksul arenes välja kiilkiri. Alguses oli neid märke ~1800. Mõned oli mõistemärgid, mõned aga silbid, osad aga seletavad märgid. Aja jooksul jäi neid vähemaks, silbid saavutasid ülekaalu. Lõpuks oli neid ~500. Kiilkirja märgid olid pidevas muutuvuses tihedate vallutuste tõttu. Kiilkirja tahvlid olid peopesast natukene suuremad ja tekst seal peal oli hästi väike. Kiilkirja desifreerimise juures oli tähtis Behistani kalju, kus oli kasutusel vana-pärsia keel (moderniseeritud kiilkirja märgid, 33 märki), akadi keel ja eelami keel. Reformatsioon Eeldused:
Sinuhe Mika Waltari Tõlkinud: Johannes Aavik. Katriin Mangus 10C klass. Tallinna 21.Kool. 1.raamat. Sinuhe jutustab oma lapsepõlvest,oma perest ja oma elust. Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus.Sinuhe tahab hakata sõduriks, kuid ta pidi selle mõtte maha matma. Sinuhe läheb kooli. Kohtumine Ptahoriga ja Thotmesega. Puust krokodill. Lummavad naised. Kolbapuurija Ptahor. Õhtusöök. Kära ja segadus. Baldahiin ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepunane ühevärviline lillmustriline r
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa o
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
annaabi.ee 
