Katk (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Must Surm

MUST SURM Must Surm oli üks ajaloo kohutavamaid ja kindlasti meeldejäävamaid katastroofe. Selle haiguse tagajärjel suri kolmandik Lähis-Ida ja Euroopa elanikest. Must surm tappis ainuüksi Euroopas 25 miljonit inimest ning ka Aasias kindlasti miljoneid. Tegu oli muhkkatku ühe vormiga, millele anti nimi nahale tekkivate mustade paisete järgi. Paised (katkumuhud) tekkisid ka kubeme piirkonda ja kaenlaalustesse. Ohvrid surid tavaliselt mõni tund pärast sümptomite ilmnemist. Katku kandsid edasi rottidel elutsevad kirbud, kes elasid ka inimestel. Hiljem muutus must surm kopsukatkuks ja levis inimeselt inimesele puudutuste ja aevastamise teel. Katku vastu polnud end kuidagi võimalik kaitsta ning haigus tappis nii rikkaid kui vaeseid. Katkuohvrite laipade kiire äraviimine oli väga tähtis, isegi kui inimesed ka oma lähedasi veel leinasid. Tänavatel käisid ringi karjujad, kes hüüdsid: "Kandke surnud välja!" Öösiti laaditi vankrid laipu täi

Ajalugu

2

docx

Haigus epideemiad maailma ajaloos

Haigus epideemiad maailma ajaloos Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.Erinevaid suuri epideemiaid on maailma ajaloos olnud palju. Need levivad kõikjal ja mõnel pool lausa väga suure puhanguga. Mõned neist on levinud ka Eestis, millest paljud on lõppenud surmaga. Sellised haigused on näiteks must katk ja HI- viirus. Katkuks ehk mustaks surmaks nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks.

Ajaloolised sündmused

12

docx

Must Surm

Mongolite impeerium avas kaubavahetuse Lääne-Euroopaga. 1346. aastal mongolid ründasid eurooplaste kaubanduslinna, kus toimus kaupade vahendamine ida- ja läänemaailma vahel. Mongolid soovisid kogu tulu endale. Linna suudeti hästi kaista ning 1347. aastal hakkas mongolite sõdurite seas levima katkupisik. Ennem kui loobuti linna piiramisest, visati oma katku kätte surnud sõdurid katapuldiga üle linnamüüri. Seda peetakse ajaloos esimeseks biloogilise relva kasutamiseks. Katk hakkab levima kiiresti just kaubateede tõttu, peamiselt laevadega. Katku kandsid edasi kirbud, kes elasid rottide seljas. Katk levis kirbuhammustusega. Rotid pesitsesid kaubanduslaevades. Kuna bakter ei tapnud silmapilkselt, siis inimesed suutsid reisida ja haigustekitajat edasi kanda. Esimesena jõuab pisik Sitsiiliasse. Laevad hakkavad saabuma juba haigete või surnud inimestega. Algselt ei nähta haiguses midagi erilist, sest selle sümptomid sarnanevad külmetuse omadega

10.klassi ajalugu

21

doc

MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED

.............................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1..................................................................................................................6 Sümptomid..............................................................................................................................7 NIPAH VIIRUSHAIGUS...........................................................................................................8 SIBERI KATK............................................................................................................................9 Levik.......................................................................................................................................9 Haigusnähud..........................................................................................................................10 DENGUE VIIRUSPALAVIK......................................................................

Bioloogia

54

docx

DNA viirused

esimesel poolel. Uteriinsete muutuste hulka kuuluvad mononukleaarsete rakkude akumulatsioon endometriumis, müo- ja endometria perivaskuliit. Plasmarakke ja lümfotsüüte leidub rohkesti pea- ja seljaajus. Loodetel tekivad veresoonte kahjustused, turse, hemorraagiad, mumifikatsioon, perivaskuliidid aju hall- ja valgeolluses. Histoloogilisel uurimisel on näha hulgaliselt nekroosikoldeid. Dif.diagnoos: Sigade katk, SRRS, sigade adeno-, entero- ja reoviirusinfektsioon, Aujeszky haigus, Sigade tsirkoviroos, Sigade Aafrika katk. Diagnoosimine: Laboratoorseteks uurimisteks saadetakse hukkunud. Viiruse isoleerimiseks nakatatakse sea embrüo neeru rakukultuuri (PK-15). Viirus identifitseeritakse immunofluorestsentsimeetodiga. Antikehade määramiseks ELISA, HAPR. EKP – epizootoloogiline uuring (kuidas loomad liikusid), kliiniline pilt, patoloogiline uuring (lahang).

Nakkushaigused

21

docx

Patogeensed bakterid

Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA ­ FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA ­ GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ­ ORDO; KLASS ­ CLASSIS; HÕIMKOND ­ PHYLUM; RIIK ­ REGNUM; Põhiühik ­ liik ­ võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS ­ SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, si

Bioloogia

27

docx

Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused

saamine- veresoonte ligeerimine amputatsioonidel). Paracelsus (tuli tagasi ontoloogiline käsitlus- haigus pole osa inimese elust, vaid iseseisev asi. Samuti oluline rohuteaduse ajaloos). 5.SEMINAR Nimetage inimkonna ajaloole mõju avaldanud nakkushaigusi Katku bioloogiline ajalugu on küllaltki ebaselge. Asja teevad keerulisemaks katku kolm vormi: · Levinuim ­ muhkkatk ­ levis parasiitide hammustuste kaudu; · Kopsukatk ning · septiline katk (levisid ka inimeselt inimesele). · (räägitakse ka naha ja kõhukatkust) -Must Surm 1347-51 - Justianuse katk 541-544 Rõuged Influentsa 1918 Tänapäeval on kombeks rääkida AIDSist tööstusliku Euroopa algusaegadel aga ka tuberkuloosist. Katku mõju keskaja ajaloole Musta Surma poolt põhjustatud hävingut kirjeldades on liialdustesse kaldunud. Siiski võib arvata, et Euroopa kaotas kõnesoleva nelja aastaga ca ¼-1/3 elanikkonnast (75-80 miljonist arvatakse surnud 24 miljonit)

Arstiteadus

86

pdf

Bakterid

Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktam

Bioloogia

Kommentaarid (0)