Haigus epideemiad maailma ajaloos (0)

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Katk ehk "Must surm"

Katk ehk "must surm" Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks. Tänapäeval teame, et tegu oli muhkkatkuga. Haigus levis Itaaliasse ja Prantsusmaale. 1348. aastaks oli katku surnud juba miljoneid inimesi - umbes kolmandik Euroopa elanikkonnast. Must surm tekitas kabuhirmu. Inimesed vältisid üksteist kartes katku nakatuda. Paljud linnaelanikud põgenesid maale, levitades haigust ka seal. Et põlluharijaid jäi vähemaks, tekkis toidupuudus. Kuna katk tappis ka palju inimesi maakohtades, jäi palju külasid inimtühjadeks. Muhkkatk oli haigus, mis levis maailmas kuni 18. sajandini

Muusika

2

doc

Katk

aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast. Must surm tappis ainuüksi Euroopas üle 25 miljoni inimese (osadel andmetel isegi üle 50) ning ka Aasias kindlasti miljoneid. Tegu oli muhkkatku ühe vormiga, millele anti nimi nahale tekkivate mustade paisete järgi. Ohvrid surid tavaliselt mõni tund pärast sümptomite ilmnemist. Hiljem muutus must surm kopsukatkuks ja levis inimeselt inimesele puudutuste ja aevastamise teel. Katku vastu polnud end kuidagi võimalik kaitsta ning haigus tappis nii rikkaid kui vaeseid. Arstid kasutasid ravimtaimi ja lasksid aadrit, et "halvast verest" lahti saada. Katkuohvrite laipade kiire äraviimine oli väga tähtis, isegi kui inimesed ka oma lähedasi veel leinasid. Must surm levis linnades ülerahvastatuse ja hügieeni puudumise tõttu väga kiiresti. Uksele maalitud punane rist tähendas, et majas on katk. Ka muust maailmast isoleeritud kloostrid ei pääsenud haigusest: katku tõid sinna abi paluvad nakatanud

Arstiteadus

14

doc

Epideemiate omadused

Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetikud 2009 Anu Juurik EPIDEEMIATE OMADUSED Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 1. EPIDEEMIA 3 1.1. Epideemiliste haiguste omadused 3 1.2. Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele 3 1.3. Mikroobide sissetungiteed peremeesorganismi 3 2. TAVALINE OLMEEPIDEEMIA 4 3. HAIGE- TERVE KONTAGTIGA ÜLEKANTUD EPIDEEMIA 5 4. VAHEKANDJATEGA LEVITATUD EPIDEEMIAD 7 4.1. Lindudelt saadud nakkushaigus 7 4.2

Mikrobioloogia ja toiduhügieen

12

docx

Must Surm

Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Must Surm Referaat Birgit Nurmela AI-11 Tallinn 2013 Sissejuhatus Oma töös teen ma ülevaate Musta Surma levikust üle kogu maailma ning mida see endaga kaasa tõi. Samuti kirjutan katkubakterist, levikust ning üldisest katku olemusest ning teadlaste vaidlusest sellel alal. Põhirõhk on suunatud inimestele-kannatajatele, kes püüdsid elada oma tavalist elu ajal, mil inimesed ümberringi surid ning sellele ei tundunud lõppu tulevat. Millised olid rahva toimetulekuviisid kui surm oli ukse taga. Oluline on teada, milline oli mõttemaailm ning

10.klassi ajalugu

74

pdf

Siberi katk. Suu- ja sõrataud

● (Põrnatõvebatsill (Bacillus anthracis) on aeroobne grampositiivne, eoseid moodustav bakteriliik. Looduslikult on nad pinnases levinud. Põrnatõvebatsill on loomadel (sh inimesel) põrnatõve tekitaja.)  Loomadel ● Taimetoitlastest loomad nakatuvad peamiselt põrnatõvebatsilli eostega nakatunud taimede, sööda söömisel. ● Veistel, lammastel ja hobustel jt. loomadel on haiguse kulg kiire ja põhjustab ilma ravita looma surma. Sigadel kestab haigus kauem.  Inimestel ● Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt naha või hingamisteede kaudu, või neist valmistatud lihatoodete söömisel, aga ka kokkupuutel nende luude või karvkattega (näiteks lamba villaga). ● Inimeselt inimesele haigus ei levi. ● Üks vorm on tapvam kui teine. Olenevalt nakkusvärava asukohast võib inimene põdeda siberi katku kolme vormina. Nahapõrnatõbi, mis lõi konkreetsel juhul välja kaelal.  1. vorm- nahapõrnatõbi

Bioloogia

21

doc

MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED

sümptomid ja tagajärjed. Olulist infot on internetis palju ja palju soovitusi, mida enne võiks teha ja mida reisil olles vältida. Üldjuhul on võimalik kõiki nakkushaigusi vältida tänu vaktsiinile või teatud juhtudel lihtsalt ennast kaitsta erinevate vahenditega. 3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS Poliomüeliidi tekitajaks on enteroviiruste hulka kuuluv poliomüeliidi viirus ja haigus kulgeb kergematel juhtudel palaviku, pea-, kurgu- ja kõhuvaluga. Äge viirusinfektsioon, mida iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus, mis avaldub lõtvade halvatustena. Tagajärjeks on jäsemelihaste halvatus ja jätab liikumispuude. Võib tekkida ka hingamislihaste halvatus, mille tagajärjel inimene sureb.[5] Vaktsineerimise ära jätmine on ohtlik, sest 2008. aastal registreeriti maailmas üle 1600

Bioloogia

9

doc

HIV

toimub pidev tulemuste jälgimine. Sellegipoolest on mitmeid valdkondi, mis vajavad jätkuvat kõrgendatud tähelepanu nii poliitika kujundajatelt kui tegevuste elluviijatelt. "Eesti on üks riikidest, kus meil on olnud hea koostöö paljude aastate jooksul ning käivitunud on mitmesuguseid algatusi alates ennetusest kuni ravini. Kuigi see hindamine on tuvastanud palju parandamist vajavaid valdkondi, on selge, et samal ajal on näha ka mõõdetavat edu," märkis dr. Srdan Matic maailma terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalbüroost. Aruanne märgib, et praeguses riiklikus HIV-i ja AIDS-i strateegias on täiesti õigustatult prioriteediks süstivad narkomaanid, samas tuleks ennetusteenuste nagu süstlavahetus ja opioid-asendusravi, ulatust jätkuvalt suurendada ning muuta teenused kättesaadavamaks igasugustes keskkondades, kaasa arvatud kinnipidamisasutustes. Kuna paljud süstivad narkomaanid viibivad ka vanglates ja arestimajades, eksisteerib suur

Terviseõpetus

15

docx

Linnu-ja seagripp

on kõrge 60%. Ka paljudel joonisel olevates riikides on suremus kõrge. 100% on Kambodzas ja 77% Indoneesias. Kõige vähem haigestunutest on surnud Hollandis, kus suri 89st 1 haige. Eestis pole ühtegi linnugripi juhtumit inimesel tuvastatud. Joonis 4. Linnugripi viiruse H5N1 levik maailmas [15] Joonis 4. Näeme tumepunases riike, kus H5N1 on tapnud inimesi, kodu-ja metslinde. Tavalises punases on riigid, kus linnugripp on tapnud ainult linde. SEAGRIPP Seagripp on haigus, mida põhjustab eeskätt sigade seas leviv gripiviirus, nn seagripiviirus. Seagripi tekitajana on tuvastatud C-viirust ning A-viiruse tüvesid H1N1, H1N2, H3N1, H3N2 ja H2N3. Seagripp on sigade seas võrdlemisi tavaline nakkushaigus ja vaatamata suhteliselt kergele kulule (suremus 1...4%) põhjustab loomakasvatajatele märkimisväärset majanduslikku kahju. Seagripiviirus võib harva nakatada ka inimesi, tekitades inimgripiviirusega sarnased sümptomid. [5]

Bioloogia

Kommentaarid (0)