Haigus epideemiad maailma ajaloos (0)

Haigus epideemiad maailma ajaloos
Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang , mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.Erinevaid suuri epideemiaid on maailma ajaloos olnud palju. Need levivad kõikjal ja mõnel pool lausa väga suure puhanguga. Mõned neist on levinud ka Eestis, millest paljud on lõppenud surmaga. Sellised haigused on näiteks must katk ja HI- viirus .
Katkuks ehk mustaks surmaks nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347 . aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised , nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks.
Tänapäeval teame, et tegu oli muhkkatkuga. Haigus levis Itaaliasse ja Prantsusmaale. 1348. aastaks oli katku surnud juba miljoneid inimesi - umbes kolmandik Euroopa elanikkonnast. Must surm tekitas kabuhirmu. Inimesed vältisid üksteist kartes katku nakatuda. Paljud linnaelanikud põgenesid maale, levitades haigust ka seal. Et põlluharijaid jäi vähemaks, tekkis toidupuudus ja sellega kaasnes ka tihti näljahäda. Kuna katk tappis ka palju inimesi maakohtades, jäi palju külasid inimtühjadeks. Inimesed püüdsid teha kõik, mis vähegi võimalik, et peatada katku. Mõned piitsutasid ennast, et näidata jumalale, kui õnnetud nad nii ebaõiglase kohtlemise pärast on. Uksele maalitud punane rist tähendas, et majas on katk. Kurjategijad ja vabatahtlikud laadisid surnukehad vankritele ja matsid suurtesse ühishaudadesse.
Muhkkatk oli haigus, mis levis maailmas kuni 18. sajandini. Seda levitasid katku nakatunud rotid . Kohutav katkupuhang levis 14. sajandil kiiresti linnast linna, kus kõige ebatervislikumad kohad tol ajal olid prahi ja jäätmetega reostatud tänavad. Kokku tappis katk Euroopas üle 50 miljoni inimese ja Aasias veelgi rohkem.Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda ka jänesed, oravad, kassid ja koerad.
Läbi sajandite on katku tagajärjel surnud enam kui 200 miljonit inimest ning see on põhjustanud vähemalt kolm pandeemiat, millest viimane leidis aset 1855. aastal Hiinas. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katk jõudis Euroopasse 1347. aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast. 1348 jõudis katk Londoni ja Pariisi ning 1349 Skandinaaviasse ja Venemaale.
Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu, peamiselt Aasias ja Aafrikas. Teadaolevalt viimased suuremad katkupuhangud olid Kongo DV-s, kus 2005. aasta veebruaris suri kopsukatku 61 inimest ja juunis 2006 üle 100 inimese. Eestis oli viimane katkuepideemia 1710– 1712 (1710. aasta katkuepideemia). Pärast 1713. aastat pole Eestis katku olnud. Ravi puudumisel sureb 60% ja ravi korral 15% muhkkatku nakatunutest.Kopsukatku nakatunud surevad ravi puudumisel esimese 24 tunni jooksul. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse ning hoitakse isolatsioonis diagnoosi kinnitamiseni. Raviks kasutatakse antibiootikume.
HIV-epideemia on HIV- nakkuse laiaulatuslik puhang. Eestis algas HIV-epideemia 2000. aastal, siis vaikiti see maha, alles 2004. aastal pärast Global Fund`i rahalise abi saamist hakati epideemiast rääkima. Eesti on HIV-epideemia laienemise kiiruse poolest esikohal Euroopas 2000. aastast. Üks põhjuseid miks HIV levib on see, et osad narkomaanid kasutavad endale uimastite süstimisel mitte-steriilseid süstlaid. Lisaks sellele levib see ka sugulisel teel, kui ei kasutata kaitsevahendeid ja see võib levida ka emalt lootele platsenta kaudu. HI-viiruse infektsioon põhjustab inimestel HIV-infektsiooni. HIV-positiivsetel inimestel võib viirus põhjustada omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi ehk AIDS’i. Peale nakatumist hakkab organism tootma viiruse vastu antikehasid. Haiguse kulg sõltub sellest, kellelt inimene on nakkuse saanud, millise viirusetüübiga on inimene nakatunud ning tema üldisest tervisest. Lisaks sellele nõrgendavad inimese organismi vastupanuvõimet HI-viirusele samaaegselt põetavad nakkushaigused - nagu näiteks suguhaigused, aga kindlasti mitte ainult.
Veel suured epideemiad on olnud ka näiteks ebola viiruse levik, mis levib vere, kehavedelike (sh rinnapiim), elundite ja ka süstalde kaudu. See levib ka praegusel ajal arengumaades. Eriti suure levikuga haigus on praegu ka diabeet ehk suhkrutõbi, millesse sureb peaaaegu iga teine Eurooplane. Tegemist on haigusega, mis ähvardab üha enam nii meie tervist kui ka tervishoiusüsteemi. Viimaste andmete kohaselt on suhkurtõbi diagnoositud 33 miljonil eurooplasel. Veel umbes 6 miljonit inimest ei ole oma haigusest tõenäoliselt teadlikud. Järgmise 15 aasta jooksul kasvavad need arvud eeldatavasti kuni 30 protsenti.
Haigus epideemiad võivad tabada meist igat ühte. Selle pärast on oluline ennast hoida, kasutada kaitsevahendeid, süstimisel kasutada uusi süstlaid ja kui tekib kahtlus, et mõni haigus on ka meid tabanud, siis tuleb pöörduda koheselt arsti juurde. Tulevikus jääb vaid loota , et haiguspuhangud vähenevad ja inimesed ei sure enam nendesse haigustesse . Maailm areneb ja arvatavasti leitakse ka kunagi vahendid nende ravimiseks.