Sisukord Sissejuhatus 3 1. Ajalugu 4 1.1 Meie leedi 4 1.2 Katedraali ehitus 5 1.3 Ajaloosündmuste mõju katedralile 5 2. Antwerpeni katedraal seest ja väljast 5 2.1 Arhitektuur 6 2.2 Muusika 6 2.3 Kunst 6 Lisa 1 7 Lisa 2 8 Lisa 3 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Referaadi aluseks on võetud internetist leitud artiklid- mis keskenduvad kunstiteostele Antwerpeni katedraalis. Üldist materjali katedraali a...
Firenze katedraal Santa Maria Del Fiore Filippo Brunelleschi Filippo Brunelleschi (1377 Firenze – 15. aprill 1446 Firenze) oli Itaalia renessansi esimene suur Firenze arhitekt. Tema kõige kuulsamad tööd asuvad Firenzes. Tema meistriteos on Firenze kõrge Santa Maria del Fiore toomkiriku (Duomo) kõrge kaheksatahuline roideline kuppel (valmis 1434), esimene märkimisväärne kuppel Itaalias antiikajast saadik. asuvad Firenzes. Filippo Brunelleschi Brunelleschi õppis tüüpilises Firenze töökojas skulptoriks ja kullassepaks ning oli 1401. aastast kullasseppade tsunfti liige. Võistluses toomkiriku juures oleva Firenze baptisteeriumi teise ustekomplekti kaunistamiseks jäi ta napilt alla Lorenzo Ghibertile, kes valmistas kuulsate "Paradiisi väravate" pronksreljeefid. (Nad said võrdsed tulemused, kuid tellimus anti Ghibertile). See võistlus tegi ta tuntuks. Skulptuur Brunelleschist vaatamas Santa Maria del Fiore kup...
Püha Markuse katedraal Koostaja: SeltsimeesLenin Rõngu 2012 Katedraali välimus Püha Markuse katedraal (San Marco) on väga tugevate Bütsantsi mõjudega. Kaetud viie kupliga, läänefassaadil 5 sügavat nissi portaalidega. Kogu ehitist kaunistavad marmorkatted ja bütsantsi meistrite loodud mosaiigid. Fassaadi ülemine osa pärineb gooti perioodist. Katerdraali ehitus Püha Markuse peakirik on ehitatud tegelikult tellistest, kuid kõik kohad on kaetud hinnaliste mosaiikide ja marmoriga, nii et põhimaterjali ei ole näha ja kogu kirik jätab väga uhke mulje. Seetõttu ei ole ka kirikus uuendusi ega see ei suuda võistelda Konstandinoopoli Hagia Sophiaga suuruse või söekuse polest. Nagu teadagi ei luba Veneetsia ebakindel Katedraali "aarded" Kõigi ehitus imedega on Püha Markuse peakirik palju enam kui suurepärane arhitektuuriteos. Tuhat aastat koguti sinna kunstiteoseid...
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge'is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge'is tegemist tähtsate kultusekohtadega. ...
Lähim metroojaam: Chernyshevskaya avatud: 10.00 17.30 Suletud : kolmapäeviti Smolnõi katedraal asub Saint Peterburis, Venemaal. Smolnõi katedraali kompleks avaldab muljet, arvestades seda,et ta pole lõpuni valmis ehitatud. Katedraalile oli plaanitud 140 m kõrgune kellatorn, kuid paraku ei jõutud seda valmis ehitada.Smolnõi kloostri ehitus viidi läbi väga suurejooneliselt. Paraku seiskus ehitus Seitsmeaastase sõja tõttu. 1764 aastal sai Katariina II käsul Smolnõi katedraalist aadlitüdrukute kool.18. sajandi lõpul oli katedraali põhjaosas istungite saal ja teater, lääneosa hõlmas koolidirektori eluruume. 22. juulil 1835. aastal pühitseti Smolnõi katedraal metropoliit Seraphim'i poolt sisse. Kirik majutas tollal ligi 6000 inimest. 20. sajandi alguses sai Smolnõi katedraalist koguduse kirik. 1923. aastal see suleti, sest luteri kirik loodi Smolnõi'sse.Hiljuti avati Smolnõi's kõrgeim vaatlusala Peterburis, kust avaneb suurepärane vaade linnale
Jumalaema katedraal Pariisis Pillerin Palo Jumalaema katedraalist #1 · Asub Prantsusmaal · Kiriku valmides olid Pariisis Cité saarel. tornid 69 m kõrged. · Ehitamist alustati · 19. sajandil lisati 1163 kuningas Louis kirikule 90 m kõrgune VII valitsemise ajal nelitistorn. kunagise Jupiteri · Kirik pühendati templi kohale. Mõistuse ja Ülima · Nurgakivi pani paavst Olendi kultusele, seda Aleksander III. kasutati ka lihtsalt · Valmis 1345 aastal panipaigana.
sajandist kuni 16. sajandini. Enne gooti stiili on romaani stiil ja gootikale järgneb renessanss. Inglismaa võttis gooti stiili vastu 12. sajandi lõpus, Normandia arhitektuuri vahendusel. Hiljem ehitati katedraalile juurde ristikäigud, kapiitlihoone ja 1320. aastal 123 meetri kõrgune torn, mis on Inglismaa kõrgeim. Olulisi muudatusi katedraalis tegi 1790. aastal arhitekt James Wyatt, kes uuendas kiriku kooriosa ja lammutas algse kellatorni. Salisbury on üks kolmest Suurbritannia katedraalist, millel ei ole kellamängu. Väidetavalt on seal 365 akent, päevade arvu järgi aastas, ja 8760 marmorist sammast, tundide arvu järgi aastas. Samuti on seal 67 ausammast Lääne poolsel küljel. See on suurim Suurbritannia katedraal klooster. Oma toretsevast, traditsioone hoidvast monarhiast hoolimata pole britid üldse mitte tagurlikud, vaid vägagi demokraatlik rahvas. Juba aastal 1215 tuli kuningal rahva nõudmisel välja anda
1868 saab näituselt hõbemedali, kolivad perega Etretat'sse 1870 abiellub Camille'ga Pildid Trouville'i rannamaastikust 1872 valmis tema kuulsaim teos "Impressioon. Tõusev päike" Sellega sai alguse ka uus kunstivool impressionism 1874 impressionistide esimene näitus 1878 sünnib poeg Michel 1879 sureb tema naine Camille, Monet maalib teda surivoodil 1880 esimene isiknäitus 1891 näitus "Heinakuhjad" 1892 Seeria Roueni katedraalist 1897 esimesed vesiroosipildid 1899 maalib Londonis 1905 tähtsad näitused USAs ja Euroopas 1907 maalib laguunidelinnast üle 30 vaate 1908 valmib 30 vesiroosimaali Seeriatööd Roueni katedraal Londoni parlamendihoone, päike murrab läbi udu (1904) Waterloo sild, udu (1901-1903) 1911 Monet hingeline kriis 1914 sureb tema vanim poeg, alustab ülisuurte vesiroosipiltide maalimist 1918 valmib kaheksa vesiroosimaali
Impressionism Impressioon mulje.1874 toimus grupinäitus Pariisis, kus nägemismulje kujutamine oli esmatähtis. Sageli maaliti sama motiivi korduvalt, kuid erinevas valguses. Varjud muutusid ka värvilisteks. Kokku korraldati 8 rühmanäitust. Claude Monet: ,,Impressioon, tõusev päike" (selle järgi ka rühmituse nimetus), sari Roueni katedraalist jne. Edastas looduse muutumist, erinevaid hetki ühest kindlast motiivist. Auguste Renoir maalis maastikke, akte. Väga heatahtlikud teosed. Edgar Degas' lemmiktehnika oli pastell, liikuvuse kujutamine, balletistseenid. Camille Pissarro maalidel on õhulised ja päikeselised tänavad, põllud, aiad. Impressionismi tähtsus seisneb maalimisviisis, mitte sisu rõhutamises./// Realism- Prantsusmaa kunstnikud, 1830-ndatel loodusesse maalima läinud seltskond, sai koha
Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. PARIISI JUMALAEMA KIRIK (NOTRE DAME) 1163-1345 ehitati Gooti stiil Prantsusmaa CHATRES´ KATEDRAAL 1194-1220 ehitati 113 m Gooti stiil Prantsusmaa REIMSI KATEDRAAL 81 m 1211 ehituse algus Gooti stiil Prantsusmaa REIMSI LÄÄNEFASSAADI SKULPTUURID Prantsusmaa Gooti stiil 1220-1245 ROUENI KATEDRAAL Prantsusmaa Monet on sellest katedraalist mitu maali teinud Gooti stiil Ehitus algas 12.sajandil, kuid seda lõi välk väga mitmeid kordi ja mõni osa sellest põles maha ja pidi uuesti ehitama. Valmis sai 1880 151m WESTMINSTER ABBEY Inglismaa 1090 69m Gooti stiil SALISBURY KATEDRAAL Inglismaa 123m Gooti stiil 1220 ORVIETO TOOMKIRIK Itaalia Ehitust alustati 1290. aastal ja valmimiseni kulus väidetavalt 300 aastat. Gooti stiil DOODŽIDE PALEE Gooti stiil Itaalia, Veneetsia 1424
SLAID 1 · pealkiri SLAID 2 asukoht · Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, on gooti kirik Westminsteris (Londonis), kirik asub Westminsteri paleest lääne pool. SLAID 3 ajalugu · See kirik sai tuntuks kui lääne kloostrikirik ( west minister) et eristada seda Püha Pauli katedraalist (ida kloostrikirik) Londonis. · Kahjuks, kui uus kirik õnnistati sisse 28. detsember 1065 oli kuningas liiga haige, et sellel osaleda ja suri paar päeva hiljem. Tema surnukeha on peaaltari ees olevas hauakambris · 13. sajandi keskel arvas Henry III, et vana romaani stiili kirik on lootusetult vanamoodne · Westminster Abbey oli mõeldud mitte ainult suure kloostrina ja jumalateenistuse
Vanim ja lihtsaim Põhja-Prantsusmaa suurtest katedraalidest on 12.sajandi alustatud võimas viielööviline Pariisi Notre-Dame'i ehk Jumalaema kirik. Pariisi Notre-Dame'ile järgnesid Chartes'i, Reimsi ja Amiensi katedraalid. Muuseas on ka kolm viimast pühendatud Neitsi Maarjale, seega samuti Jumalaema kirikud. Saksamaal: Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Itaalias: Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati. Mahult suurim gooti stiilis ehitis üldse on aga just Itaalias Milaano toomkirik. Itaalia kirikutel pole läänetorne. Inglismaal: Inglismaale tõid gootika prantsuse meistrid, kes 12. sajandi teisel poolel ehitasid Canterbury peakirikut, Inglismaa peapiiskopi residentsi
“Storm at Belle-Ile” “Belle-lle, Rain Effect” “The Rocks of Belle-lle” “Coming into Port-Goulphar, Belle-Ile” Heinakuhjad Maalisarja “Heinakuhjad” kuulub 15 maali. Claude Monet maalis neid aastatel 1890-1891. “Heinakuhjad. Suve lõpp” “Heinakuhi hommikul. Suve lõpp” “Lumised heinakuhjad päikeseloojangul” Maalisari Roueni katedralist Aastal 1892 reisis Monet Roueni. Tema idee oli maalida pildiseeria Roueni katedraalist. Nüüd maalis ta korraga väga lühikesi ajahetki, vahetades lõuendeid peaaegu iga poole tunni järel, et tabada pisemaidki värvierinevusi. Kokku valmis 28 maalist koosnev seeria. Vesiroosid Tema viimaseks maaliseeriaks oli “Vesiroosid”. Monet`l tuli idee maalida hiiglasuuri, kuni kaheksa meetri pikkusi vesiroosipilte, mis sobivasse ruumi paigutatuna looksid häirimatut mõtisklemist soodustava ümbruse.Ta alustas tööd a. 1914 ja töötas lõpuks juba
- õhk puhas ning värvid kirkad · Erivärvilised pintslitõmbed. Leiavad, et ka vari värviline (sinakad toonid) · Kompositsioon pole vaja enam täpset paigutust, tuleb säilitada juhuslikkus · Igal kunstnikul subjektiivne alge, mis avaldub nende maalidel. · Impressionistid eelistavad maalimist vabas õhus, põhimotiiviks maastik. · CLAUDE MONET - rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist - sari Roueni katedraalist - andis vaimustavalt edasi looduse muutlikust nt veepinna sillerdust - ,,Aed Vetheuil`s" ,,Euroopa sild Pariisis" · EDGAR DEGAS - täpsus ja jahedus - keerukate liigutuste tabamine - pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud - ,,Dzokid võiduajamisel" ,,Täht ehk tantsijatar laval" · AUGUSTE RENOIR - huvitus peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamisest - tema töödes tunda, kuidas nägemine võib rõõmu, isegi joovastust pakkuda
Hämmeldunud, Gringoire järgneb naisele tema koju, saades teada, et too ei armasta teda vaid abiellus ainult selleks, et mehe elu päästa. Esmeralda küsib temalt ainult, mida tähendab ,,Phoebus". Gringoire vastab, et see tuleb ladina keelest ja tähendab Päikest. Ta läheb oma tuppa ja Gringoire veedab öö põrandal. 3. raamat Jutustaja teeb loole pausi, et anda lugejale rohkem ajalugu Notre Dame'i katedraalist. Ehitustöödega alustati 1163 Charlemangne'i poolt ja viidi lõpule Philip Augustuse poolt rohkem kui sajand hiljem. By a slow process, the "irresistible raising" of the ground level has swallowed up the cathedral's once-visible foundation. But the various traces of destruction that still scar its facade were mostly the work of men. During the French Revolution, a large part of the cathedral was ransacked by opponents of the monarchy
lasknud jalutama üle oma teose. Valminud teosel on on selgelt eristatavad sigade jalajäljed, kuid kui neid seal poleks ei oleks pelgalt teost vaadates võimalik ära arvata kuidas on teos valminud. Kunstilisusega ei ole minu arvates nendes töödes midagi pistmist kuid samas on need tööd huvitavad eriti just oma valmistusviisi poolest, sest igaüks sellise idee peale just ei tuleks. Näitusel on välja toodud fotod Kurvitza loodud katedraalist, mis koosneb väljast üleni vanadest akendest ning meenutab tõesti mõnd katedraali. Minu arvates on see päris huvitav viis kunsti luua. Katedraal näeb eriti kaunis välja just öisel ajal, sest nagu fotodelt näha võib on see seestpoolt valgustatud. Vanast aknast on valmistatud ka Kurvitza teos ,,Kahetsus, et tädi Klaara naabermajast lõpuks ometi surnud on" , kuid lisaks aknale on selles teoses kasutatud ka vanu ajalehti ning värvi. Aken on seest üelni täidetud kokku kägardatud
Nad tahavad ta hukata, kui Esmeralda ilmub välja ja nõustub temaga 4 aastaks abielluma. Hämmeldunud, Gringoire järgneb naisele tema koju, saades teada, et too ei armasta teda vaid abiellus ainult selleks, et mehe elu päästa. Esmeralda küsib temalt ainult, mida tähendab ,,Phoebus". Gringoire vastab, et see tuleb ladina keelest ja tähendab Päikest. Ta läheb oma tuppa ja Gringoire veedab öö põrandal. 3. raamat Jutustaja teeb loole pausi, et anda lugejale rohkem ajalugu Notre Dame'i katedraalist. Ehitustöödega alustati 1163 Charlemangne'i poolt ja viidi lõpule Philip Augustuse poolt rohkem kui sajand hiljem. Jutustaja jagab Pariisi kolmeks linnaosaks: Vanalinn,Ülikoolilinn ja Uuslinn 4. raamat Kuusteist aastat enne kahe esimese raamatu sündmustikku, asetati Quasimodo hüljatud lastele mõeldud voodile Notre Dame'is. Rahvas on hirmunud lapse inetust välimusest kuni noor preester ta endaga kaasa võtab.
lammutati, kõik ümberkaudsed puumajad kisti maha. Uue katedraali ehitustööde algus Prantsusmaa pealinnas Pariisis oli suursündmus. Roomast saabus 1163. Aastal kohale paavst Alexander III, et koos kuningas Louis VII panna ehitisele nurgakivi. Kiriku ehitamist alustas Maurice de Sully 1163. aastal kuningas Louis VII valitsemise ajal. Katedraali mõõtmed on aukartust äratavad: pikkus 130 m, laius 48 m, kõrgus 35 m. Läänefassaadi tornide kõrgus on 69m, tornikiivri kõrgus 96 m. Katedraalist sai oma ajastu suurim ehitis Pariisis ja see võis mahutada 9000 inimest. Kaks sajandit kestnud ehitustööde ajal vahetus kümme arhitekti. Kogu Euroopast tuli ohale sadu töölisi: müürsepad, kiviraidurid ja skulptorid töötlesid kivi; klaasipuhujad ja meistrid valmistasid vitraaze; puusepad ja tislerid panid kokku tellinguid ja tegid puusepatöid; sepad parandasid tööriistu ja tinavalajad sulatasid katuse jaoks tina. Neid abistasid tuhanded käealused. 1351
Quasimodo teadis, et niikaua kui Esmeralda on katedraalis ei juhtu talle midagi. Quasimodo ja Esmeralda vahel tekkis omapärane sõprus. Kui Imede Aia asukad tulid päästma Esmeradat oletas Quasimodo, et naist tahetakse ikka veel tappa ja kindlustas katedraali. Quasimodo ja Esmeralda ei tea midagi kuningas Luis XI ja poeet Gringorei vahelisest leppest. Kui kohale tuleb Phoebus oma vägedega arvab Quasimodo, et nad tulevad Esmeraldat päästma.Lahkudes katedraalist jookseb esmeralda kokku poeedi ja tundmatuga, kes lubavad ta päästa. Kui selgub, et tundmatu on Frollo, kes anub veelkord Esmeralda armastust, keeldub Esmeralda seda kuulamast ja palub hukkamist. Frollo annab Esmeralda õde Gudulei hoole alla kuna teab tema vihkamist mustlaste vastu. Naistevahelises sõnasõjas selgub aga tõsiasi, et tegu on ema ja tütrega, sest kumbagil on kingake.Peites Esmeralda sõdurite eest on pääsemine lähedal
1840-1926 · "Eine vabas looduses" valge lina on maas ja naine istub peal · "Mulje e Impressioon" või "Päikesetõus" Le Havrei´ sadamas · "Mooniväli" punane põld · "Purjekad" järsk kaljusein, milles on auk, lahe kaldal · "Jaapani aed" sild üle ojakese · "Londoni sild Tower Bridge" · "Pidupäev" tänavaäärsed majad on lippe täis · seeriad heinakuhjadest ja Roueni katedraalist. Edgar Degas 1834-1917 - Kuulsamaid pastellimaalijaid. - Viib pastellmaali moodsa kunsti radadele. - Kujutab balletiartiste ja hobuseid, sest neile on ühised liikumine. - Balletiartiste maalib kulisside taga, mitte publiku vaates. - Kunstliku valguse (lavavalguse) suurepärane edasiandja. - Omapärased on Degas' aktid, mille poosid on vabad st pingevabad
Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile kandmine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist 6:)Kuidas kandsid impressionistid värvi lõuendile? milleks nad jätsid varjud?impressionistid loobusid teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad püüdsid edasi anda värvide abil esemeid, ümbritsevat õhku ja valguse-varju mängu. Heledad puhtad värvid kandsid nad vabas õhus lõuendile väikeste komataoliste pintslilöökidega, nii tekkiski mulje kuumal suvepäeval virvendavast õhust. Impressionistid olid kunstnikud, kes tõid suure muutuse maalide ülesehitusse, nad haarasid
1931. aasta suve veetis Wiiralt Strasbourgis, kus teda külastas kunstnik Jaan Grünberg. Koos käidi Vogeesides ja Colmaris, kus neile jättis sügava mulje Matthias Grünewaldi Isenheimi altar Unterlindeni muuseumis]. Sel, 1931. aasta suvel Strasbourgis lõi Wiiralt ühe oma tuntumatest töödest "Kabaree", kuivnõelagravüüri "Lamav akt" (modelliks Nelly Stulz), monotüüpiad "Lamav akt" ja "Istuv naine". Võimalik, et Strasbourgi katedraalist sai ta inspiratsiooni gravüüri "Maalija" loomiseks. Nelly Stulzi venna, doktor Edgar Stulzi tellimusel tegi ta pildi püha Vincent de Paulist, mis andis tõuke terve pühakuid kujutava joonistussarja sünniks (19311932), sel on omakorda seos litoga "Jutlustaja" (1932). Kodumaise publiku jaoks korraldas kollektsionäär Alfred Rõude 1936. aastal näituse Tallinnas ja Tartus, kus oli välja pandud ligi 350 Wiiralti aastatel 1915
+ linnavolikogu e duuma said valida kõik kinnisvaraomanikud - rüütelkond tegutses edasi, kirikul suur roll võimu teostamisel Usureform kõigiti soodustati õigeusu levikut. Vürst Sahhovskoi eestvõttel rajati Virumaale, juba pikki saj pühaks peetud allika lähedale Kuremäe nunnaklooster. Eriti silmatorkav oli aga Aleksander Nevski katedraali püstitamine Toompeale, otse kubernerilossi vastu. Igaüks pidi nägema ja mõistam, et Tln kuulub Vene riigile. A.Nevski katedraalist veel sammukese absurdsem oli sibulkuplitega kabeli püstitamine Trt ülikooli peahoone katuseservale. Tartu kuulutati põliseks vene linnaks ja nim ümber Jurjeviks, ülikool Jurjevi keiserlikuks ülikooliks, mis viidi üle vene keelele. Baltisaksa ja külalisprofessuur sunniti lahkuma, Venemaalt asemele kutsutud teadlased ja õppejõud aga ei esindanud üldjuhul enam seda kõrgtaset, mis oli iselommustanud Trt ülikooli seni. Rahvulisku liikumise allakäik
ja siis Ülima Olemuse kultusele. Kiriku interjööri kasutati toidu- ja loomasöödalaona. Konstruktsioon 1160.aastal oli kirikust saanud "Euroopa kuningate kirik". Piiskop Maurice de Sully pidas sealset Pariisi katedraali oma kõrge rolli mitteväärikaks esindajaks ja lasi selle hävitada varsti peale seda, kui ta omistas Pariisi peapiiskopi tiitli. Legendi kohaselt sai de Sully ilmutuse hiilgavast uuest Pariisi katedraalist ja visandas selle olemasoleva kiriku mudasse. Et ehitus saaks alata, lasi piiskop mitmeid maju lammutada ja uue tee ehitada, et materjale saaks kirikusse transportida. Konstruktsioon algas 1163.aastal Louis VII valitsemise ajal ja arvamused lahknevad, kas Maurice de Sully või paavst Alexander II asetas nurgakivi. Tseremoonial olid siiski kindlasti mõlemad. Piiskop de Sully pühendas enamus oma elust ja varandusest katedraali ülesehitamiseks.
Juhuslik mitmehäälsus. Esimene mitmehäälne kirikulaulutüüp tekkis 10. sajandil ja seda nimetatakse organumiks. Organumi peahääleks on . Organume on kahte liiki: parallel ja vaba, kus hääled liiguvad vabalt. 3. Millisesse ajavahemikku langeb muusikas gooti ajastu? 1150.-1250. suurima õitsengu aeg, Pariis. 4. Nimeta gooti ajastu muusika silmapaistvaim koolkond. Millest see nimetus tuleneb? Pariisi Notre-Dame'I koolkond. Nimi tuleneb Notre-Dame'I katedraalist ja ülikoolist, mis tollal oli Euroopa suurim ja kuulsaim. 5. Nimeta selle koolkonna silmapaistvamaid heliloojaid ja iseloomusta nende loomingut. Leoninus tegevusaeg 12. sajandi II pool. Tema poolt on loodud kahehäälsed organumid. Ülemine hääl on erakordselt liikuv ja rütmiseeritud. Rütmikujuneid polnud palju, aga kirjaviisis sai eristada pikka ja lühikest noodivältust. Perotinus - tegevusaeg 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algusel. Kolme- ja neljahäälse organumi ilmumine
kellaajal tajutud värvidemäng. 1891.a. avatud näitusel Pariisis olid Monet` isiknäitusel väljas korraga 15 maali heinakuhjadest ja seitse muud maastikupilti.Sellel isikunäitusel oli suur menu. "Heinakuhjad. "Heinakuhi hommikul. Suve lõpp" Suve lõpp" "Lumised heinakuhjad päikeseloojangul" Reisimuljed 1892.a. reisis Monet Roueni. Tema idee oli maalida pildiseeria Roueni katedraalist. Nüüd maalis ta korraga väga lühikesi ajahetki, vahetades lõuendeid pea-aegu iga poole tunni järel, et tabada pisemaidki värvierinevusi. Kokku valmis 28 maalist koosnev seeria.1896.aastal võttis Monet maalimisretke Seine´i jõel.Vesi paelus teda pildimotiivina kogu tema kunstnikuelu jooksul.Monet jälgis vee muutuvat iseloomu ja eristas selle juure kaks olekut.Kui tema meremaastikel ilmutab mäslev meri tihti tema üleolekut,siis siseveekogud on tema piltidel enamjaolt rahulikud.
Nimetage mõned tähtsamad katedraalid! Romaani katedraal koosneb Portaalist, pikihoonest, transeptist, koorist, apsiidist, kabelitepärjast, nelitisest, kesklöövist, külglöövist ja tornidest. Aknad ja ukseavad olid kaardes, natukene pikemad kui laiemad. Silindervõlvid ja ristvõlvid on iseloomulikud. Näited: Durhami katedraal, Chartes’i katedraal, Madeleine’i kirik. 26. Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist. Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal gooti katedraalide konstruktsioonis? Gooti katedraalil on tunduvalt rohkem detaile, uksed ja aknad on pikemad ja kitsamad ning otsast teravamad. Gooti katedraalile pole kuplid nii iseloomulikud, pigem nelinurksed kujud. Gooti stiil: pikk, kitsas, detailid, terav tipp, tugikaar, tugipiit ja võlvi roided. Gooti kirikul on palju aknaid, kiriku katus ja sein vajavad tuge. Tugipiida külge on
Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad Kooriruum Kabelid Kooriümbriskäik KODAKIRIK ITAALIA (valge romaani, ümarkuplid, kerge, õhuline) Pisa Katedraal (1063-1118) Materjalid: tellis, kivi, marmor Eraldiseisev kellatorn kampaniil (kalle 4,3m) Eraldiseisev Ristimiskabel Ohtra sammastikuga, kaetud marmorplaatidega INGLISMAA Durhami Kloostri Kirik 11.-12.saj Täies ulatuses võlvitud kirik Inglismaal Monumentaalne ehitiste kogum (koosneb lõuna pool paiknevast katedraalist ja selle korvalhoonest ning põhja poole lossist) Kesklöövi kõrgus 22m Sisekujunduses erinevas stiilis sambad Loss oli muistne normannide loss ARHITEKTUUR Juhtivaks stiiliks oli arhitektuur Tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur Peamisteks ehituskeskusteks olid kloostrid Mungad ise olid ehitusmeistrid Kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks Mõningal määral kasutati ka tellist Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks
Romaani katedraal koosneb Portaalist, pikihoonest, transeptist, koorist, apsiidist, kabelitepärjast, nelitisest, kesklöövist, külglöövist ja tornidest. Aknad ja ukseavad olid kaardes, natukene pikemad kui laiemad. Silindervõlvid ja ristvõlvid on iseloomulikud. Näited: Durhami katedraal, Chartes'i katedraal, Madeleine'i kirik. Madeleinei kirik Durhami katedraal Chartes'i katedraal Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist. Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal gooti katedraalide konstruktsioonis? Gooti katedraalil on tunduvalt rohkem detaile, uksed ja aknad on pikemad ja kitsamad ning otsast teravamad. Gooti katedraalile pole kuplid nii iseloomulikud, pigem nelinurksed kujud. Gooti stiil: pikk, kitsas, detailid, terav tipp, tugikaar, tugipiit ja võlvi roided. Gooti kirikul on palju aknaid, kiriku katus ja sein vajavad tuge
Õistukõne harjumuspärane: hinnati sündmusi mis toimusid siin, õpetuse valguses, mille õigsus oli seal. Olles hõivatud askeldustega praegu, ei soovitud jääda kadunuks igaviku jaoks. Asjad on olemuse märgiks. Jõupingutused tunnetada jumalat. Komme viidata autoriteetidele, pühakirjadele, kirikuisade tekstidele. Maine elu ja vaesus ei ole põlastusväärsed -trändmunkade sõnum. Katedraalid Euroopa ühe vanema kateraali ehitamist alustati Karl Suure impeeriumi ajal Aachenis. Vanem osa katedraalist pärit karolingide ajast, põhiosa 14.-15. sajand. Kabel -algul osa keirilossist. Pidi looma tunde võimust. Jääb hilisema, gooti katedraali varju. Romaani stiil.- jääb kabelite ja katedraali vahele. Ülekaalus basiilika (ladina risti kujulise põhiplaaniga hoone). Romaani katedraalid on suurejoonelised ja massiivsed. Maa kohal kõrguva jumalariigi silmaga nähavad kehastused. Gooti stiil- kontraforsid (võimsad tugikapillaarid) eraldusid kiriku seinast. Vitrazid,
of Saint Mary). Kuna ehitus viidi lõpule 38 aastaga on Salisbury katedraali ehitusel kasutatud ainult ühte arhitektuuristiili varainglise gooti stiili. Hiljem ehitati katedraalile juurde ristikäigud, kapiitlihoone ja 1320. aastal 123 meetri kõrgune torn, mis on kõrgeim Suurbritannias. Olulisi muudatusi katedraalis tegi 1790. aastal arhitekt James Wyatt, kes uuendas kiriku kooriosa ja lammutas algse kellatorni. Salisbury on üks kolmest Suurbritannia katedraalist, millel ei ole kellamängu. 1386. aastal pandi katedraalis üles mehhaaniline kell, mis on praegu vanim Suurbritannias ja arvatavalt ka vanim töötav kell maailmas. Katedraali raamatukogus on hoiul üks neljast paremini säilinud Magna Carta koopiast. Koopia jõudis Salisburysse, kuna hilisem Salisbury kanoonik ja ehituse järelvaataja Derehami Elias osales 1215 Runnymedes, kus kuningas John Maata pitseeris Magna Carta ja Elias sai ülesandeks jagada laiali mõned originaalid.
Ehitatud 10-15.saj. 1,5km pikkune ja 10,6m kõrgune kivimüür. Kirikul oli 13 torni. Tänaseni on säilinud vaid 9. Sofia katedraal e. Püha Tarkuse kirik Asub Kremli põhjaosas. Riskuppelkirik on valmistatud puidust 989. a. puidust. Hiljem on seda taastatud aastatel 1030-1045 ja 1045-1050. Kirikul on 6 kuplit. Praeguse Venemaa vanim kirik. 11.saj. peale vana kiriku põlengut kutsuti meistrid Konstantinoopolist, kes võtsid uue hoone ehitamisel eeskuju Konstantinoopolis asuva Sofia katedraalist. Kirik ehitati pae- ja telliskividest. Katedraal oli nii vaimuliku kui ka poliitilise elu keskuseks. Sinna on maetud Novgorodi vürste, peapiiskoppe ja rikkaid bojaare. Kiriku siseseintel on kohati säilinud vanade, 11. ja 12. saj seinamaalide fragmente. Peakuplil istub tuvi, kes legendi järgi oli peale 1570.a. linna rüüstamist verest punaseks värvunud Volhovi nägemist katedraali kupli otsas õudusest kivistunud. Peale 17. sajandi
lihtsustamise ja kokkuhoiu teed. Näiteks ehitati sageli kahe läänetorni asemel üks. Kölni toomkirik Kölni toomkiriku nelitis Sellisena jäi tookirik 16. sajandil pooleli. Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Sellise poolikuna, nagu mingit murtud selgroogu hiigellooma meenutades, püsis kirik kuni möödunud sajandi keskpaigani, mil ta viimaks lõpetati. Pooleli- ilma ühe fassaaditorni ülaosata - jäi ka Strasbourgi katedraal. Strasbourgi katedraal Freiburgi toomkirik Maarja kirik Lüübekis Kivivaesel Põhja-Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina telliskivi, sealne Lüübeki Maarja kirik on
kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. See oli aga raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. Laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks ja igat sellist ruumiosa kattis ristvõlv. 31. Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist? Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal gooti katedraalide konstruktsioonis? Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul selle peaosad on pikihoone, transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus
Joonis 23. Joonis 24. Joonis 24. Kölni toomkirik Kölni toomkiriku nelitis Sellisena jäi tookirik 16. sajandil pooleli. Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Sellise poolikuna, nagu mingit murtud selgroogu hiigellooma meenutades, püsis kirik kuni möödunud sajandi keskpaigani, mil ta viimaks lõpetati. Pooleli- ilma ühe fassaaditorni ülaosata - jäi ka Strasbourgi katedraal. Joonis 25. Joonis 26
Esialgu olid kirikud võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. See oli aga raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. Laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks ja igat sellist ruumiosa kattis ristvõlv. 31. Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist? Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal gooti katedraalide konstruktsioonis? Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul selle peaosad on pikihoone, transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele
täpsele jäädvustamisele hakati ka fotolavastusi looma. Impressionism Impressioon mulje. 1874 toimus grupinäitus Pariisis, kus nägemismulje kujutamine oli esmatähtis. Sageli maaliti sama motiivi korduvalt, kuid erinevas valguses. Varjud muutusid ka värvilisteks. Kokku korraldati 8 rühmanäitust. Claude Monet: ,,Impressioon, tõusev päike" (selle järgi ka rühmituse nimetus), sari Roueni katedraalist jne. Edastas looduse muutumist, erinevaid hetki ühest kindlast motiivist. Auguste Renoir maalis maastikke, akte. Väga heatahtlikud teosed. Edgar Degas' lemmiktehnika oli pastell, liikuvuse kujutamine, balletistseenid. Camille Pissarro maalidel on õhulised ja päikeselised tänavad, põllud, aiad. Impressionismi tähtsus seisneb maalimisviisis, mitte sisu rõhutamises. Uusromantism, sümbolism Kaasajas pettumine, kaugete maade kunsti idealiseerimine, parateaduste levik, boheemlus ja
Toulouse's ehitati palverändurite kirik Saint- Sernin, mis on 5-löövilise pikihoonega ja kolmelöövilise transeptiga. 5 kabelit moodustavad kabelitepärja, välisvaadet valitseb nelitistorn. Lääne prantsusmaal on mitme kiriku löövid kaetud kuplite reaga, mõned eriti rikkaliku skulptuuri kujundusega. Ida-Prantsusmaa oli 2 mungaordu oluline keskus. Tsistertslased nõudsid lihtsaid ehitis. Põhja-Prantsusmaal ja inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Durhami katedraalist inglismaal võib näha roidvõlvi algust. Itaalias oli tugev varakristliku arhitektuuri mõju. Sellepärast oli seal tavaline kuppel. Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul on kuppel nelitise kohal, kiriku juurde rajati ristimiskabel ja eraldi seisev kellatorn. Itaalia kirikute fassaadid olid ohtralt dekoreeritud marmoriga. Põhja-Euroopas on tähtsamaid romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis, Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis
valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel – varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist – ta on seda hilisgootika arhitektuurimälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kellaajast. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: „Impressioon. Tõusev päike“ (1872); seeriad: „Heinakuhjad“, „Paplid“, „Roueni katedraal“, „Vesiroosid“, „Thamesi vaated“. ● AUGUSTE RENOIR (1841 – 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija
oluliselt värve muuta. Valguse ja õhu kujutamisele keskendunud impressionistidele oli motiivi valik teisejärguline küsimus, sest valgus ja õhk ümbritsesid ju kõike. Nii võidis heinasaad või paar juhuslikku puud olla lähtekohaks värvi- ja valgusküllasele maalilisele lahendusele. Monet rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist. Kuulus on nt sari Ruoeni katedraalist. Monet on seda hilisgootika ehitusmälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kelleajast. Vaimustavalt suutis Monet edasi anda looduse muutlikkust, nt veepinna sillerdust. Renoir huvitus peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamisest. Eriti just tema töödes on tunda, kuidas nägemine võib rõõmu pakkuda, ta suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Edouard Manet oli impressionistidest vanem, kuid noori vaimustas tema kaasaegsus,
Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile kandmine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist ta on seda hilisgootika arhitektuurimälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kellaajast. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana,
Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile kandmine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist ta on seda hilisgootika arhitektuurimälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kellaajast. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis
endale saab: quia nominor leol. Aadel hakkab läbi murdma vaimulikust seisusest, linnakogukond aadlist. Euroopa nägu muutub. Ja ühes sellega ka arhitektuur. Nagu tsivilisatsioon, nii ka arhitektuur pöörab uue lehekülje ja uus ajavaim leiab paraja olevat sinna oma uut sisu peale kirjutada. Ristisõjad andsid arhitektuurile teravkaare nagu rahvastele vabadustungi, ühes Rooma lagunemisega sureb ka romaani arhitektuur. Hieroglüüf siirdub katedraalist vappidesse lossitornidel, et feodalismi au tõsta. Isegi toomkirik, see kunagi nii dogmatruu ehitus, on nüüd kodanikuseisuse, linnakogukonna, vabama õhu valduses, libisedes preestrite käest kunstniku võimkonda. Kunstnik hakkab teda oma maitse järgi ümber ehitama. Jumalaga müsteerium, müüt, seadus! Elagu fantaasia ja tuju! Kui preestri päralt jääks ainult ta kirik ja altar, rohkemat ta ei nõuagi. Seinad on juba kunstniku päralt.
annaabi.ee 
