Santa Maria Del Fiore (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Gooti arhitektuur

ka kiriku Capella del Corporale kabelis asuvad Ugoline di Prete Ilario freskod. Kiriku arhitektiks on nimetatud Arnolfo di Cambiot, aga tänapäeval, usutakse, et ehitustöid juhtis munk Bevignate Perugiast. Kiriku välisilmet kujundab valgete (travertiinist) ja roheliste (basaldist) kihtide vaheldumine. Kiriku fassaadi kaunistavad Lorenzo maitani 14. sajandist pärit skulptuurid. Kiriku sees on Fra Angelico freskod ja Luca Signorelli teos "Viimne kohtupäev" 1449­1451. Santa Maria del Fiore on Firenzes asuv toomkirik Itaalias. Santa Maria del Fiore on Euroopa suuruselt neljas kirik ning tänaseni kõrgeim ehitis Firenzes. Katedraali nimi vihjab tõenäoliselt Firenze sümbolile, liiliale või siis linna endisaegsele nimele Fiorenza. Santa Maria del Fiore on ehitatud basiilikana ja kujutab põhiplaanilt rooma risti. Ehitise mõõtmed on tohutud: pikkus 153 meetrit, laius 38 meetrit kitsamas ja 90 meetrit laiemas kohas. Ehitise kõrgus on samuti 90 meetrit.

Kunstiajalugu

9

doc

Renessanss muusikas

lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss ­ eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss ­ u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss ­ u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2. Giotto kampaniil - ehitamist alustatud 1334

Muusika

66

pdf

Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015)

pilastrite ja akende vaheldumine elustas fassaadi, nende rütm muutis ehitise harmooniliseks ja pidulikuks. ● Näit. Palazzo Rucellai Firenzes 7 ● Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. ● Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) – hele-tume marmortahveldis. ● San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. ● FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) ● Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige

Arhitektuuri ajalugu

93

doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

32

doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu

35

docx

Egiptusest Futurismini

välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev lööv. Nii sarnanes kirik põhiplaanilt T-tähega ning selle "tähe" püstkriipsu nimetatakse pikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi

Kunst

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

detailide harmoonia tervikuga sai kõrgrenessansi arhitektuuri loomise eesmärgiks. Ajastu lõpul otsisid arhitektid antiikajastu ehituskunsti reegleid, et neid oma ehitistes kasutada. Kõrgrenessansi arhitektid, kes võtsid Donato Bramantest eeskuju, olid Raffael, Baldassare Peruzzi ja Antonio da Sangallo. Michelangelo oli selle ajastu arhitektuuristiili lõpetaja, kes rajab teed barokile. Hooned, mis on ehitatud kõrgrenessansi stiilis: Santa Maria delle Grazie (kiriku kooriruum) Palazzo della Cancelleria (loss Roomas) Peetri kirik (Roomas) Tuntumad arhitektid olid: Donato Bramante oli itaalia arhitekt ja maalikunstnik. Bramantet huvitas kuppelehitise probleem, mida süvendas tõenäoliselt tema läbikäimine Leonardo da Vinciga. Bramante kavandatud kirikud on peamiselt kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitised. Michelangelo Buonarroti jätkas Bramante tööd. Kreeka risti kujuline põhiplaan asendus ladina ristiga

Kultuuriajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)