Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kasvatus ja haridus inimese kujunemises - sarnased materjalid

haridus, vundament, uhkem, majal, nendest, ringkond, jõupingutuse, prisma
thumbnail
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Materiaalsele maailmale on omane liikumine ja arenemine, mis tulenevad materiaalse maailma ebatäiuslikkusest. Ilma demiurgilt lähtuva toimeta oleks mateeria lihtsalt olematus. (Demiurg oli muidu vanas Kreekas vaba kodanik, kes töötas tasu eest, Platonil aga jumalus, kes lõi ürgainest maailma). Riigi seitsmendas peatükis on "koopamüüt", kus Platon kirjeldab seda, kuidas inimene koopas näeb ja tajub oma meeltega vaid varje tõelise ideede maailma ideedest (valgus), nendest varjudest inimesed püüavad taasluua neid ideid. Vaid ühiskonna parimad, kes on läbi mitmete haridusastmete osutunud kõige võimekamateks, õpivad Platoni kujutatavas haridussüsteemis tundma asjade tõelist olemust, nende ideed. Ideaalriiki peaks valitsema selline kuningas-filosoof, kes on jõudnud kogu riigi idee äratundmisele. Kuningas-filosoofi valitsus on ideaal, tema üksi teab, mis on inimestele ja ühiskonnale hea.

Õiguse filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

kosmogooniat, gnoseoloogiat, loogikat, eetikat poliitikat, pedagoogikat, matemaatikat, füüsikat, bioloogiat, antropoloogiat, meditsiini, psühholoogiat, filoloogiat jne. Demokritose koolis viljeletakse edaspidi selle süsteemi üksikuid aspekte. Abdera filosoofiakool eksisteeris üle saja aasta. Vanimad tunnistused mainivad järgmisi abderiite: Nessas, Metrodoros Chioselt, Diogenes Smürnast, Anaxarchos, Hekataios Abderast, Apollodoros, Nausiphanes, Diotimos, Bion Abderast, Bolos. Tuntuim nendest on Metrodoros Chioselt. Demokritose koolkonnast kasvas välja veel skeptitsismi rajaja Pyrrhon Elisest. Peale Demokritost juhtisid Abdera filosoofiakooli Nessas, Metrodoros, Diogenes ja Anaxarchos. Meos, Indrek. Antiikfilosoofia. Tallinn : Koolibri, 2000. lk. 48 75 http://www.hot.ee/indrme/platon.htm http://www.hot.ee/indrme/aristote.htm Platon (427 347 eKr) oli põline ateenlane. Ta pärines aristokraatlikust perest. Algul oli

Filosoofia
458 allalaadimist
thumbnail
180
pdf

Nihongo shoho kanji sõnastik

V¨aike kanji s˜onastik Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele Indrek Pehk 31. oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄   きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on

Filoloogia
1 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Filosoofia

põllumehed, kaupmehed, voorimehed, ka kunstnikud ja näitlejad) Kasvatus ja haridus Spetsiaalsetes Spetsiaalsetes Omandavad vajalikud õppeasutustes õppeasutustes oskused oma vanemate vastavate vastavate või hooldajate kõrval programmide järgi. programmide järgi. Alguses kasvatatakse Alguses kasvatatakse koos sõjameestega

Filosoofia
1 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

PLATON: IDEEDE MAAILM JA IDEAALRIIK

Meeltega tajutav maailm on näiline ja ideede maailm on tegelikkus. See maailm, millega me igapäevaselt kokku puutume, on seotud meie kehadega ja on seetõttu näilik. Ideede maailm on tegelikkus, sest seda tunnetame me ainult mõistusega ja selle tajumine on kõige puhtam ja sügavam olek. Meeleline maailm ainult peegeldab seda. Platon eelistab alati üldist ja abstrakset üksikule ja konkreetsele ning püsivat ja ajatut muutuvale ja ajalisele. Nendest eri tasanditest algabki Platoni ideeõpetus. 3 Filosoofiariik Platonil oli väga kindel visioon sellest, milline on ideaalne riik. Platoni arvates peaksid riiki juhtima filosoofid. Kui ta selgitab, miks, lähtub sellest, et inimene ja riik on samamoodi üles ehitatud. Inimese keha koosneb kolmest osast: pea, rind ja alakeha. Igale kehaosale vastab üks hingeomadus.

Filosoofia ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Filosoofia

valitsemisvormile iseloomulikus põhiprintsiibis. Aristokraatia piirab liialt isikute ringi, kellele kuulub võim. Oligarhias koondub rikkus liialt väheste kätte ja demokraatia liialdab võrdsusega. Platon visandab joonise n riigi allakäigust, mille esimeseks astmeks peab timokraatiat st mõistus ei ole enam valitsev, vaid domineerib armee ja tunded. Au sees sõda ja võit, lubatud eraomandi olemasolu ja haridus mandub. Järgmine aste on oligarhia st domineerib rikkusearmastus. Tunded ja mõistus on allutatud rahale. Järgmine etapp on demokraatia st puudub kontroll ja kõigi huvid on võrdsed. Liialdatakse vabadusega, mis ka purustab demokraatia. Madalaim degeneratsiooni aste on diktatuur. Liidril on kogu võim ja valitsevad madalaimad tunded v meeled. Tekib küsimus, miks peaks "ideaalne riik" üldse degenereeruma - kõik, mis kord sünnib, peab ka surema (jälle saab paralleele

Filosoofia
558 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Keskaja filosoofia

kokku. · Opus maius · Jumalat võib üksnes kaudselt puudutada ühtsusele · Tegelda tuleks nelja teadmiste valdkonnaga: lähenev mõistus. · Piibli eksegees ja filosoofiliste tekstide tõlgendamine. · Nicolaus tähistab Jumalat kui "possest" (võimalikku · Matemaatikaga, mis on teaduste vundament. olemist), sest ta on kõik, mida ta olla võib. · Optikaga. · Maailmas endas aga jäävad kõik asjad maha oma · Eksperimendile loodusteadustes. võimalikkusest. · Teoloogia ja teadus · Inimese vaim

Filosoofia
59 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Filosoofia kordamisküsimused

Kordamisküsimused kontrolltööks 1.Mis on dualistlik interaktsionalism? Nimeta esindajad. On olemas keha, vaim ja nad vastandavad teineteist.Nt:külma tunnen tekib protsess, panen end soojemalt riide.Rene Descartes. 2.Mis on okasionalism? Nimeta esindajad. Keha ja vaimu vahel ei ole seoseid.Nt:söömine ei tekita täiskõhu tunnet.N.Malebronche. 3.Mis on ettemääratud harmoonia teooria? Nimeta esindajad. Keha ja vaim ei mõjuta üksteist.Jumala poolt ette määratud ja kooskõlas.G.W.Leibniz. 4.Mis on epifenomenalism? Nimeta esindajad. Kehalised protsessid põhjustavad mentaalseid aga mitte vastupidi.Thomas Henry Huxby. 5.Mis on vabadus? On võimalus käituda vastavalt oma tahtele. 6.Mis on tahtevabadus? On võimalus valida oma tahtmisi. 7.Jäik determinism.Esindajad. Ütleb vabadus on ainult illusioon.Benedictus Spineza,Paul Holbach. 8.Indeterminism.Esindajad. Ütleb, et meil on olemas tahte vabadus.R.Descrates,W.James. 9.Nõrk determinism.Esindajad. Ütleb, et determinism ei väl

Filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Platoni poliitiline õpetus.

eeldada, et selline teadmine, ehkki raskesti, on siiski saavutatav kui inimesel on vastav aprioorne teadmise-potentsiaal hinges, st kui hing on olnud osavõtus tegelikkuse olemus-struktuurist. Siis on anamnesis`e ja dialektika kaudu võimalik endas niisugune teadmine välja kujundada. Lisaks vastavatele intellektuaalsetele 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. eeldustele on selleks nõutav ka haridus, mis kujundaks inimeses õige hoiaku – orientatsiooni mõistuslikule elule. Paraku pole niisuguseid eeldusi mitte kõigil inimestel, ja ka neil, kes seda potentsiaali siiski omavad, mitte samal määral. Seetõttu tuleb enamikul maailmas orienteeruda toetudes meeltetunnetuse kaudu kujunenud “arvamustele”. Viimased on Platoni epistemoloogia kohaselt muutlikud ja relatiivsed konkreetse kogemussituatsiooni suhtes, mis väljendub selles, et samade

Filosoofia ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vana-Idamaade haridusest

antiikajast, mil need maad asetsesid Rooma suhtes ida pool. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akad, hiljem Babüloonia ja Assüüria. Nende vahetus läheduses olid ida pool Eelam, Meedia ja Pärsia, Assüüriast põhja pool Urartu riik. Väike-Aasia poolsaarel, tänapäeva Türgi südames, asus hattide riik. Väike-Aasia poolsaarest lõuna pool, Vahemere idarannikul, asetsesid arvukad Foiniikia kaubalinnad, nendest idas, lähemal Eufratile, Süüria linnad, Foiniikiast lõuna pool aga Palestiina riigid Iisrael, Juuda, Moab jt. Iraani kiltmaast ida pool asetsesid muistsed India riigid, Vaikse ookeani rannikul aga tekkis Hiina riik. (Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" 1949: 3) Aafrikas oli Vana-Idamaade ainukeseks riigiks Egiptus. Vana-Idamaade loetellu kuulus tegelikult rohkem maa-alasid ning tekkis aeg-ajalt ka nn. Riiklikke moodustisi,

Pedagoogika alused
10 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Seisuslik haridus keskajal

Tartu Ülikool Haridusteaduskond SEISUSLIK HARIDUS KESKAJAL Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................................

Pedagoogika
28 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Keskaja haridus

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Konspekt Platoni kohta

selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid. Käsitöölisi, st kõiki tootva tööga tegelejaid, riiklikult ei kasvatata. Küll aga on täielikult riigi pädevuses kahe kõrgema seisuse kasvatus ja haridus. Neil ei tohi olla mingit isiklikku elu. Kunst on allutatud riigi huvidele: ei tohi olla mingit kunsti kunsti enda pärast ­ kunst peab inimest kasvatama riigitruuks. 6)Millised olid Platoni arvates tähtsamad väärtused inimeste jaoks? Platoni käsituses jaguneb inimese hing kolmeks: mõistuseks ehk vaimuks, meeleks ja mõistuseta meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused ­ tarkus, südikus (vaprus) ja mõõdukus

Filosoofia
40 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Jean-Jacques Rousseau - elulugu, teosed, vaated

headust, armastama ligimest, kaasa tundma ­ seega sisendatakse talle kristlikke väärtusi. Kuid nendegi aluseks, väidab Rousseau, on loodus ise. Rousseau ei tunnista usku ega usuõpetust nende endi pärast, vaid üksnes headuse ja õilsuse lätetena. Rousseau toob raamatusse ka ideaalse neiu ­ Sophie. Ta kirjeldab sugupoolte erinevusi, mis on loodusest määratud, ega pea sugugi õigeks, et ühiskonnaelus naine mehega kõiges samu õigusi taotleb. Haridus, mida ta pakub välja Sophiele, on oluliselt erinev Émile'i haridusest. Sophiet, kui ideaalse naise kehastust, haritakse nii, et ta oleks kord oma mehe poolt valitsetav. Samal ajal haritakse Émile'i, kui ideaalse mehe kehastust, olema omavalitsuslik. Rousseau ei varja oma iroonilisust intellektuaalsete naiste suhtes. Et nii erasuhted kui poliitilised suhted Rousseau nägemuse kohaselt õigesti töötaks, peavad naised alluma. Seevastu hindab ta naist kui

Filosoofia
301 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Filosoofia p?eriood

1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me

Filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kontrolltöö: jäik determinism, indeterminism, nõrk determinism.

sellega avardub teadliku valiku võimalus. Puudulikud teadmised võivad mõnikord tingida selle, et olukorras, milles tegelikult on mitu valikuvõimalust, ei tea inimene nende olemasolust ning seetõttu ei saa ka neid kasutada. Näiteks inimene, kes tahab lennata kui lind, teab, et inimestel ei ole tiibu ning nad ei saa lennata, kuid ta ei tea deltaplaani olemasolust ning ei saa seega lendamist kogeda. 9. Kas haridus ja kasvatus on Sinu vabadust avardanud või kitsendanud? Põhjenda. 10. Kas reklaam ohustab inimese vabadust? Selgita. 11. Kas autoritaarses ühiskonnas on inimesed vabad? Lk. 158 Autoritaarses ühiskonnas elavad inimesed ei ole vabad, kuna neid on sünnist saadik teatud viisil mõtlema ja käituma treenitud ning ühiskonnas ei eksisteeri teisitimõtlejaid. Nad küll käituvad vastavalt oma tahtele, kuid see ei saa vaba olla, sest nende kallal on

Filosoofia
5 allalaadimist
thumbnail
84
docx

FILOSOOFIA

poole. Filosoofide ja psühhoanalüütikute Deleuze ja Guatarri kahasse kirjutatud raamatud kuuluvad poststrukturalistliku teooria sellesse voolu, mis väljendab rahulolematust seniste tõlgendusmeetotite ja teadmiste hierarhilise struktuuriga.Nende raamatute üks alusidee käsitleb nn risoomiteooriat.Risoomiteooria on hierarhiliselt ülesehitatud kirjeldussüsteemide kriitika.Hierarhilise ja vertikaalse ülesehitusega skeeme leiame nii keeleteaduses, keemiast kui ajaloost. Suurim nendest vertikaalsetest süsteemidest on Deleuezei ja Guattari hinnangul freudilikust psühhoanalüüsist pärinev Oidipuse kompleks, mille sisu seisneb selles, et erinevad psüühilised protsessid saab taandada traumaatilistele sündmustele, mil laps lahutatakse emast.Ema eemaldumine on Freudi järgi kõigi ihade algupärane põhjus.Deleuze ja Guatarri soovitavad selliste üldistavate ning ühetähenduslike tõlgendusskeemide järgimisest loobuda ja loobuvad ka ise.

Filosoofia
66 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Filosoofia kordamisküsimused

Selgita. Lk. 157-158 28. Loodusseadused võivad meie vabadust piirata, sest nii palju on loodusseaduste tõttu võimatut, kuid samas on nende olemasolu meie vabaduse tingimuseks. Vastus võiks olla, et loodusseaduste tundmine suurendab inimese vabadust, sest võimaldab sihipärast tegutsemist, sest kui inimene tunneb loodusseadusi, siis üldjuhul ta lepib selle paratamatusega ning loobub nt tahtmisest lennata nagu lind või olla tiiger. 29. Kas haridus ja kasvatus on Sinu vabadust avardanud või kitsendanud? Põhjenda. 30. Teadmiste laienemine ning kasvatus suurendavad vabadust, sest tänu nendele suureneb teadlikkus valikuvõimalustest ning seega oskus sihipäraselt tegutseda. 31. Kas reklaam ohustab inimese vabadust? Selgita. 32. Ohustab. Sest kui reklaamitakse uut toodet ja me lähme poodi ning näeme seda poes, siis eelistame me just seda uut toodet nendele toodetele, mis on ka varem müügil olnud

Filosoofia
8 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Politoloogia tundide materjalid

eneseusaldus (usk enda asendamatusesse); d) massid ei suuda ilma juhtideta alustatud lõpule viia; e) massides kujuneb tänutunne liidrite vastu, veendumus liidrite asendamatuses; f) juhtides kujuneb välja veendumus oma asendamatuses. 2) Pol. võitluse eripära; 3) Organisatsiooni eripära Juhtidele vajalikud omadused: 1) tahtejõud (jooksevad lausa müürist läbi); 2) haridus (1992.a. pürgisid paljud poliitikasse, neil oli suurel hulgal tahtejõudu, kuid puudus igasugune haridus -> pürgijad on praeguseks poliitikast välja kukkunud -> kompetentsemad inimesed asendavad nad. Poliitikutel peavad olema väga suured teadmised majandusest, kultuurist jms); 3) veendumus oma õigsuses (nt. Andrus Ansip); 4) Oraatorikunst e. kõnekunst (tõeline oraator paneb rahva nutma; mängib inimeste emotsioonide peal nagu pianist klaveri klahvide peal)

Politoloogia
39 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kas vabadus on illusioon?

Ühiskondlik takistus on näiteks see, kui tahan jalakäijana suvalises kohas üle tee minna, kuid võimaliku karistuse ähvardus takistab mind. Kas märkame ka tahtevabaduse puudumist? Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste peremehed? Meie kujundajateks on ilmselt keskkond, kasvatus ja haridus. Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi ehk tahtevabaduse probleem. Determinism on arusaam, et miski ei toimu ilma küllaldase põhjuseta ning determinismi pooldades tekib küsimus, kas inimene pole sellisel juhul vaid teadvust omav masin. Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada

Filosoofia
154 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tahtevabadus

sest sellega avardub teadliku valiku võimalus. Puudulikud teadmised võivad mõnikord tingida selle, et olukorras, milles tegelikult on mitu valikuvõimalust, ei tea inimene nende olemasolust ning seetõttu ei saa ka neid kasutada. Näiteks inimene, kes tahab lennata kui lind, teab, et inimestel ei ole tiibu ning nad ei saa lennata, kuid ta ei tea deltaplaani olemasolust ning ei saa seega lendamist kogeda. 10. Kas haridus ja kasvatus on Sinu vabadust avardanud või kitsendanud? Põhjenda. Haridus on minu vabadust kindlasti avardanud, kuna uute teadmiste saamisel on mul rohkem valikuvõimalusi. Näiteks kui tahan astuda kõrgkooli, on mul sinna saamiseks vajalikud teadmised põhikoolis ja gümnaasiumis omandatud, kuid teisel inimesel, kes on vaid põhikooli hariduse saanud, on võimatu kõrgkooli astuda, kuna tal ei ole sisseastumiseks vajalikku keskharidust tõendavat dokumenti. Kasvatuse

Filosoofia
44 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Filosoofid

filosofeerima ning riigivõim ja filosoofia ei ühine ning kuni kohustuslikus korras ei kõrvaldata neid inimesi ­ aga neid on palju ­ kes praegu püüdlevad eraldi kas võimu või filosoofia poole, seni riigid ei vabane pahedest ning inimkonna jaoks ei saa võimalikuks ega näe päikesevalgust see riigikord, mida me just kirjeldasime."Käsitöölisi, st kõiki tootva tööga tegelejaid, riiklikult ei kasvatata. Küll aga on täielikult riigi pädevuses kahe kõrgema seisuse kasvatus ja haridus. Neil ei tohi olla mingit isiklikku elu. Kunst on allutatud riigi huvidele: ei tohi olla mingit kunsti kunsti enda pärast ­ kunst peab inimest kasvatama riigitruuks.

Filosoofia
59 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Essee hariduse kohta

põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsevõimeni. Üldharidus on inimese eneseleidmise vahend, subjektiks kujunemise tee,

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti hariduse ajalugu

ja rehkendamist asutatakse Tartus 1554, Pärnus 1526, Paides 1528, Narvas 6 Esimene kool Eestis ei tähendanud mitte esimese eestikeelse kooli asutamist. Toomkoolide õppekeeleks oli ladina keel Kuni 16 sajandini, ehk teise mõõdupuuna võttes Liivi sõjani oli katoliikliku toomkooli kaks põhiülesannet: kindlustada järelkasv kohalikele katoliku usu vaimulikele ja teiste kirikuametite pidajaile ning anda linnakodanike lastele algharidus. Saksa linnakodanikke ja rüütelkonda huvitas haridus sel ajajärgul vähe, välja arvatud juhul, kui nende soov oli oma last mõne kõrgema vaimuliku kohale ette valmistada. Maa pärisrahva, ehk eestlaste ainsaks vaimuharijaks jäi endiselt kirik, kuigi vastastikune huvi jäi kasinaks. Vaimulikkonna poolt puudus sügavam huvi rahva hariduse ja kirikliku valgustamise vastu. Oluline oli vaid, et rahvas on väliselt ristiusku astunud ja täidaks katoliku usu kultuslikke nõudeid. Siia kuulus ennekõike pihil käimine. Jutlusi tollal ei tuntud

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�

Kirjandus
123 allalaadimist
thumbnail
78
docx

Kultuuriteooria kõik materjalid

16 3. KULTUUR vs ÜHISKOND Mõiste ühiskond tuleb ladina sõnast societas, mis tähendas algselt ,,sõbralikku kooslust koos teistega". Nii et algselt tähendas see suuresti inimeste vabatahtlikku ja üksmeelset ühendust inimeste vahel, kes jagavad mingeid ühiseid huvisid. Ühiskonda võib vaadelda kui teatud gruppi inimesi, keda seotvad omavahel sarnased eesmärgid (kultuurilised, poliitilised, vm) ja institutsioonid v kultuurisfäärid (majandus, õigus, haridus, religioon jne). Sageli kasutatakse sõnu kultuur ja ühiskond sünonüümidena, aga päris sama nende sisu siiski ei ole. E. Tylori kultuuridefinitsioon oli üks esimesi, mis eristas ühiskonna ja kultuuri ­ inimesed kui ühiskonna liikmed omavad teatud kultuuri. Ühiskonnas kui sotsiaalses kollektiivis eksisteerib enamasti mitu kultuuri (nt USA, Suurbritannia kui multikultuursed ühiskonnad, aga heterogeensus võib esineda ja etniliselt homogeenses kultuuris ­ erinevad

Kultuur
95 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Perekonnapetus

saj. e.Kr.-1.saj. - Nii vanemate sõlmitud abielud kui ka noorte oma vaba südame hääle järgi valitud - Ka peresisesed abielud (kõrgemal seisusel)- eesmärk pere varanduse alleshoidmine - Mees ja naine jäävad kokku ka igavikus - Lasterikkus kui õnnistus (pojad olulisemad) - Sünnitaja kaitsmine kurjade vaimude eest - Isa andis lapsele nime, seotud jumalate nimedega Kreeka u 500-300 e.Kr. - Inimese ja tema võimete ülistamine - Haridus , kultuur, kangelaslikkus (aga mitte naiste puhul..) - Naistesse suhtlemine, naisi peeti irratsionaalsetekes, hüsteerilisteks, seksi- ja toidu hulludeks - Saine sõltuvuses isast, abikaasast, vennast või pojast - Naiste rollid abikaasa või hetäär - Al.13.a. vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud - Abielunaine- kodu, majapidamise, orjade valitseja - Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta

Perekonnaõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Perekonnaõpetuse loengute konspektid

saj. e.Kr.-1.saj. - Nii vanemate sõlmitud abielud kui ka noorte oma vaba südame hääle järgi valitud - Ka peresisesed abielud (kõrgemal seisusel)- eesmärk pere varanduse alleshoidmine - Mees ja naine jäävad kokku ka igavikus - Lasterikkus kui õnnistus (pojad olulisemad) - Sünnitaja kaitsmine kurjade vaimude eest - Isa andis lapsele nime, seotud jumalate nimedega Kreeka u 500-300 e.Kr. - Inimese ja tema võimete ülistamine - Haridus , kultuur, kangelaslikkus (aga mitte naiste puhul..) - Naistesse suhtlemine, naisi peeti irratsionaalsetekes, hüsteerilisteks, seksi- ja toidu hulludeks - Saine sõltuvuses isast, abikaasast, vennast või pojast - Naiste rollid abikaasa või hetäär - Al.13.a. vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud - Abielunaine- kodu, majapidamise, orjade valitseja - Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta

Perekonnaõpetus
30 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Merekultuur ja etikett

KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees

Merendus
35 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

Selline on empiirilise uurimuse käik ideaalis, tegelik uurimine ei käi alati just sellises järjestuses. 1. Probleemi püstitamine. Teaduslik probleem on uurija arvamus selle kohta, mida tasub uurida, mida pole siiamaani piisavalt uuritud, mida teised uurijad on halvasti uurinud jne. Probleem on uurimuse lähtekohaks. Muutujad (variables) – nähtused mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta, näiteks uuritavate inimeste tunnused (vanus, kaal, haridus, sissetulek) või uuritavate riikide tunnused (rahvaarv, keskmine sissetulek). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi, st. nad pole kõikidel inimestel sama väärtusega (nagu kaal) või pole samal inimesel kogu aeg sama väärtusega (nagu vanus). Muutuja vastandiks on konstandid, mis on kõikide inimeste või ühiskondade jaoks kogu aeg sama väärtusega (nagu Maa gravitatsioon) ja mida pole seega sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet mõõta. Muutujate tüübid:

Sotsioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

· Tegevuse, praktika kaudu - demokraatia õppimine (J. Dewey) · Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu ­ vooruseetika lähenemine (character education) Millised väärtused vajavad kaitset? · Füüsikalis-bioloogilised (tervis, loodus) · Moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, sallivus, jt) · Sotsiaalsed väärtused (vastutustunne, lojaalsus, kodanikumeelsus, turvalisus jms) · Võtmevaldkond on haridus. Hariduse ees seisvad väljakutsed Hoolimata sellest, et Eestil on hea koht PISA uuringutes · Suur koolistress, vähene koolirõõm · Koolivägivald suur probleem · Eesmärgiks vägivallavaba kool, vastastikuse austuse kasvatamine. · Aususe, töökuse, hoolivuse kasvatamine. · Võrdsete haridusvõimaluste tagamine kõigile. Iga õpilase eripära arvestamine. · Väärtuskasvatus koolis (iga õpetaja õpetab väärtusi, olulised on koolis valitsevad

Eetika
55 allalaadimist
thumbnail
95
doc

Mein Kampf

1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.

Saksa ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Arengupsühholoogia loengukonspekt

Ühe suure nuku sees on veel mitu samasugust väiksemat. Indiviid on nii keskkonnalooja kui ka produkt. Iga süsteem sisaldab endas rolli (mida inimene omab), norme, reegleid, mis võivad mõjutada arengut. Mikrosüsteem- esmane keskkond (kõige lähemal isikule- pere, kool, eakaaslased..). Ta areneb, saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Võib kodu füüsiline keskkond innustada või ka pärssida. Ta peab tähtsaimaks emotsionaalset kliimat. Last mõjutab ka vanemate päritolu, kasvatus, haridus.. Laps saab süsteemi kõige vahetumalt mõjutada. Arusaam oma rollist on mikrosüsteemist aga seotud on see ka makrosüsteemiga. Makrosüsteem- ideoloogia, mis võib mõjutada oma rolli nägemist. Ta ei räägi ainult psühholoogilistest tingimustest vaid ka füüsilistest. · Mesosüsteem- lapse ja keskkonna laienenud seosed. On seotud kaks mikrosüsteemi. Üks mikrosüsteem on see, milles ta osaleb ja teine see, milles ta vahetult ei osale

Arengupsühholoogia
840 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun