Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KASUMIARUANDE ANALÜÜS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tegevuskulud, katta, positiivseks, kulurentaablus, müügirentaablus, netokäive, müügituluaastal 317195€, osalejate arv kasvas kahe aastaga 191 õppija võrra. Kõige rohkem kasvas õppijate arv rõiva- ja tekstiiliteaduskonnas ning langes arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonnas. 100% 80% 60% 40% 20% 0% 2013 2012 Graafik 2. Muudatused tuludes. 4.2. Tegevuskulud Võrreldes kahte aastat on kulud muutunud üsna vähe. Kui 2012. aastal olid kulud 8049854€, siis 2013. aastaks oli see arv vähenenud 7560326€’le), mis tähendab 6 protsendilist kulude langust. Suurim osa kuludest on tööjõukulud (tabelis „K1“), mis on suurenenud 4064528€’lt 4202942€’lt, mis teeb 3,3% tõusu. Selle põhjuseks võib olla see, et 2013. aastal võeti kõrgkooli tööle juurde 5 inimest ja ka see, et palgad on tõusnud. Teiseks suureks kulu allikaks
Gargohunters AS´il maksuvõlg. Ettevõte on käitunud maksukuulekalt ning 2010 kuni 2015 aasta majandusaasta aruanded esitanud korrektselt, õigel ajal. Majandusaasta kestab 01.01-31.12. Lisaks sellele on töötajad väga sportlikud ning nende huviks on lisaks tööle veel korvpalli mängida. Ettevõtte koduleheküljel on puudlik informatsioon ja antud informatsioon ei vasta majandusaasta aruandele. 2015 aasta oli ettevõtte müügitulu kaks miljonit eurot, millega saavutati samal põhitegevusalal TOP 20 müügitulu 2015 aasta järgi 2 koht. Vastavus raamatupidamisseadusele 2010 kuni 2015 aastatel puudub ettevõtte tegevusaasta aruandes hooajalisus. 2010 kuni 2013 puuduvad peamised finantssuhtearvud majandusaasta ning eelneva majandusaasta kohta samuti puuduvad keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. 2014 aasta tegevusaruandes peamised finantsnäitaja andmed ei klapi 2015 aasta aruandega ning neid kajastati tegevusaruandes alles
Raamatupidamine xxx xxx xxx OSAÜHING KORMEK TRADING Majandusanalüüsi praktikaaruanne Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2012 SISUKORD 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS.................................................................................................. 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase................................................................................................ 9 5
Baasnäitajaks võetakse teatud aasta näitajaid, millest arvutatakse teise aasta samade näitajate osatähtsus. Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab kulude ja tulude kasvu või vähenemist, samuti milline kulukirje on oluliselt mõjutanud kasumit. Alljärgnevas tabelis 1 toovad töö autorid välja kasumiaruande analüüsi tulemused. Tabel 1. Kasumiaruande horisontaalanalüüs baasaastata X=2010-2009 % X2=2011-2010 % Müügitulu 589 638 111 130 577 102 Muud äritulud -328 445 10 43 938 219 Mitmesugused tegevuskulud 107 909 93 -65 371 104 Tööjõukulud 221 693 93 -266 666 115 Põhivara kulum ja väärtuse langus 26 964 75 -2527 103
Lisa 8 Kasutusrent 15 Lisa 9 Laenukohustused 15 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 11 Osakapital 16 Lisa 12 Müügitulu 17 Lisa 13 Muud äritulud 17 Lisa 14 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 18 Lisa 15 Üldhalduskulud 18 Lisa 16 Tööjõukulud 18
Uuritakse tulude ja kulude siseehitust ning nende muutumist aastaaruannete järgi. Horisontaalanalüüsi abil saab võrrelda kolme järjestikuse aasta kasumiaruandeid ja näidata finantsnäitajate muutumisi antud perioodil. Enamasti võetakse baasnäitajaks võrreldavale aastale eelneva aasta näitaja. Horisontaalanalüüs annab hea ülevaate aruande kirjete muutustest ja üldistest arengusuundadest. Kasumiaruande horisontaalanalüüsi tabelist (Tabel 3.1.) on näha, et müügitulu on on natuke langenud võrreldes baasaastaga 2009 (1,35%), mis on üldise majanduslanguse järelmõju kaubanduses. Samas on edaspidi märgata juba müügitulu tõusu võrreldes baasaastaga 2010 (8,25%), mis viitab majandussurutisest väljumise märkidele ja edaspidise olukorra paranemisele. Ka brutokasum näitab tõusutrendi 2010 tõusis 5,46% võrreldes baasaastaga 2009 ja 2011 tõusus 19,47% võrreldes 2010-ga.
vähenemine, kuid paari protsendi võrra on suurenenud varud ning nõuded ja ettemaksed. Passiva poolel on olukord paranenud. Kohustuste ja omakapitali suhe on liikunud positiivses suunas. Kohustuste hulgas on märkimisväärselt vähenenud pikaajalised võlakohustused 29% võrreldes 2010 aastaga. See näitab, et ettevõttel on piisavalt vabu vahendeid võlgade õigeaegseks tasumiseks. Ka vertikaalanalüüsi käibevara pool näitas, et ettevõtte seis on positiivne. Omakapitali positiivseks näitajaks on kasumi osakaal, ms on suurenenud 7% võrra. See näitab, et ettevõtte käsutuses on piisavalt omakapitali ning ettevõtte on olnud stabiilne. Trendianalüüs on ajalooline analüüs, mis võrdleb ettevõtte erinevate aastate näitajaid ja toob välja ajas arenenud trendid. Analüüsiks valitakse baasaasta, mille iga aruande rea summa võrdub 100 protsendiga. Iga järgneva aasta ridade summa jagatakse baasaasta summaga.
Pikaajalised kohustused n Osakapital n Ülekurss n Reservkapital n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruande skeemid: Skeem I (esitatakse kogukulude meetodil, kulud esitatakse kululiikide viisi) Müügitulu Muud äritulud Kaubad, toore, jne. Muud tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum Muud ärikulud Ärikasum Intressitulud/-kulud 4 Tulumaks Puhaskasum Skeem II (esitatakse osakulude meetodil, kulud esitatakse kulu funktsiooni ehk kulu tekkimise koha järgi) Müügitulu Müüdud toodangu kulu Brutokasum Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum Intressitulud/-kulud Tulumaks Puhaskasum Ettevõte otsustab ise, kumba kasumiaruande skeemi ta kasutab.
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................
Mittekontrollitav kulu on kulu, mille suurust juht ei saa oma tegevusega mõjutada. Kapatsiteedikulu on püsikulu, mis võimaldab saavutada soovitava toodangu või teenuste mahu eeldusel, et kõik vajalikud tingimused (näiteks kvaliteedinõuded) on täidetud. Nendes majandusharudes, kus nõudlus kõigub, tuleb kapatsiteediga seonduvate otsuste langetamisel olla väga ettevaatlik. Püsivaid kapatsiteedikulusid pole majanduslanguse puhul sageli võimalik katta. Juhtimisotsuste langetamisel on tähtis eristada veel olulisi ehk relevantseid ja ebaolulisi ehk irrelevantseid kulusid ja tulusid. Olulised on sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusevariantide puhul erinevad. --- Kulude kajastumine raamatupidamises: Raamatupidamises kajastumisest lähtuvalt eristatakse ilmutatud kulusid ja ilmutamata kulusid. Ilmutatud ehk nähtavad kulud on kõik kulud, mis kajastuvad ettevõtte raamatupidamises.
hoopis negatiivne. Oluliselt on vähenenud põhivara näitajad (-11,8%) ning laenukohustuste näitajad (-14,6%). Viimase näitaja vähenemine on väga positiivne, kuna see vähendab võõrkapitali osakaalu kogupassivast. 1.1.2 Kasumiaruanne Maharaja ASP kasumiaruandes on suurim juurdekasv toimunud müügituludes (21,7%) ning mitmesugustes tegevuskuludes ( 39,5%). Viimaste kasv ei ole positiivne kuid on arusaadav, kuna suurema müügitulu saavutamisega kaasnevad sagedasti ka suuremad kulud. Olulisel määral on suurenenud ka kasum, lausa poole võrra (122,1%) , mis näitab, et ettevõte on muutnud oma tegevust efektiivsemaks ja kasumlikumaks. Maharaja ASP müügitulu on 8 korda suurem kui on tema bilansimaht, mis näitab, et varad on efektiivselt kasutatud. Ultex Halduse kasumiaruandes on vähenenud vaid muud äritulud (-39,2%) ning äri ja puhaskasum (puhaskasum vähenenud -98,7%). Kõik ülejäänud näitajad on suurenenud
..................................................................10 4.4 Rahavoogude aruande horisontaalanalüüs.....................................................................11 5. ASUTUSE KULUDE STRUKTUURI ANALÜÜS............................................................12 6. ASUTUSE JAOKS PROBLEEMSETE KOHTADE VÄLJA TOOMINE..........................14 7. TEGEVUSTULUD..............................................................................................................15 8. TEGEVUSKULUD..............................................................................................................16 9. TULUDE JA KULUDE PROGNOOS.................................................................................17 10. KOKKUVÕTE...................................................................................................................19 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.
mõjutada perioodijooksul teenitud kasum (kahjum), omanike poolt tehtud sissemaksed, omanikele tehtavad väljamaksed ning muud tehingud. Aastaaruande lisad on sama olulised ja sageli informatiivsemad kui aruanded ise. Lisadel on selgitav iseloom nad annavad detailse ülevaate raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetoditest ja hindamistest. Lisades tuuakse välja arvestusmeetodite muudatused, laenu tagatised ja panditud vara, tingimuslikud kohustused, müügitulu tegevusalade ja piirkondade lõikes, bilansiväline vara jms. 4.3.4. Audiitori järeldusotsus Suuremate ettevõtete majandusaasta aruanded peavad olema auditeeritud (kinnitatud audiitori poolt). Raamatupidamise aastaaruande audit on olenemata finantsnäitajatest kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale
struktuuri kujundamist ja finantsprognoosimise erinevaid alternatiive ning analüüsi tulemuste alusel suutma teha konstruktiivseid järeldusi ning ettepanekuid. Antud ainetöös on analüüsitavaks ettevõtteks valitud XXX OÜ. Analüüsitavad-võrreldavad perioodid on majandusaastad 2012, 2013 ja 2014. Kogu vajalik info erinevate suhtarvude leidmiseks on saadud nimetatud perioodide aastaaruannetest. Ainetöös käsitletavad teemad on järgmised: ettevõtte üldine iseloomustus, müügitulu analüüs, likviidsuse analüüs, varade kasutamise ehk efektiivsuse analüüs, kapitali struktuuri analüüs ja ettevõtte rentaabluse ehk tulukuse analüüs. 5 1. ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS XXX OÜ on asutatud aastal 20xx Nimi Perenimi poolt. Põhitegevuseks oli esialgu reklaami vahendamine meedias
Indias ja Hiinas olid tugevad tulemused. Kogu Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna tulude kasv oli 7%. BO 30. septembril 2016 lõppenud aastal oli brutotulu 7,6 miljardit USA dollarit. See kujutab endast püsivate vahetuskurssidega võrreldes 8% -list kasvu aastas. Ameerikas käibekasv 2016 aastal oli 9%. Väiksema osakaaluga 2016 aastal oli Euroopa 5,8%'ga. BO'l toimus suurem kasv Aasia ja Vaikseookeani piirkonnas, milles oli 9,8%. Joonis 1. BO regioone müügitulu 2016a. Joonis 2 PC regioone müügitulu 2016a. 2 BO müük regiooniti 2016. a (%) Ameerika AASIA JA VAIKSE OOKEANI 34% PIIRKOND 51% 15% EUROOPA,
IT tugiteenuse (hooldus, remont, arendus, nõustamine) pakkumine äriklientidele. ICT Support OÜ varustab ettevõtteid vajalike IT seadmetega ning esindab Raritan KVM ja Remote Power seadmete tootjat Eestis. 1 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva praktikaaruande eesmärk on koostada ICT Support OÜ müügitulu, likviidsuse, varude kasutamise, ostjatelt laekumata arvete, kapitali struktuuri ja ettevõtte tulukuse analüüs ning lõpuks, toetudes eelnevate andmete analüüsile, anda ettevõttele hinnang ning teha ettepanekuid efektiivsemaks majandamiseks. Infoallikateks kasutas autor nelja järjestikuse aasta (2009 2012) bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet koos lisadega. 2 MÜÜGITULU ANALÜÜS
vastavuse printsiibi järgimine. See skeem annab parema ülevaate kulude struktuurist, kuna kulud on kajastatud funktsioonide põhimõttel ning on informatiivsem. 1.3.1 Tulude kajastamine kasumiaruandes skeem 2 Tulu tekib finantsarvestus siis, kui kaup või toodang on ostjale üle antud või teenus osutatud ning on täidetud selleks vajalikud tingimused (RTJ 10, § 19 ja 23). Kasumiaruande skeem 2 esimene tulude kirje on „Müügitulu“. Müügitulu kasumiaruandes on summa, mida ettevõte teenib kaupade ja toodete müügilt ning see iseloomustab omanike varade suurenemist kaubavarude müümise tulemusel. Müügitulu on müüdud kaupade õiglane väärtus ning seda mõõdetakse müüdud kaupade maksumusega müügihinnas ja algdokumendiks on üldjuhul arve. Müüdud kaupade õiglane väärtus saadakse, kui kaupade hinnakirja hinnast lahutatakse maha kauba ostjale antud soodustused (RTJ 10, § 12).
Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 11) Varade (aktiva) struktuur ??? 12) Kohustuste ja omakapitali (passiva) struktuur ??? 13) Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõu kulud 1) Palgakulu 2) Sotsiaalmaksud 3) Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja kulud 1) Finantstulud ja kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 2) Finantstulud ja kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 3) Finantstulud ja kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 4) Intressikulud 5) Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 6) Muud finantstulud ja kulud
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tallinna Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
TULUD 7 Müügitulu 427 276 387 819 19 Põhivara sihtfinantseerimine 36 173 11 419 17,19 Tegevuskulude sihtfinantseerimine 13 000 12 000 19 Muud äritulud 3 583 4 482 19 TULUD kokku 480 032 415 720 KULUD Kaubad, materjal ja teenused 141 999 102 204 20 Mitmesugused tegevuskulud 20 557 11 906 20 Tööjõu kulud 129 119 105 362 20 Põhivara kulum 142 799 89 301 20 Muud ärikulud 1 528 1 080 20 KULUD kokku 436 002 309 853 ÄRIKASUM 44 030 105 867 Intressikulud -17 835 -8 652 21
Ühte kogumisse kuuluvad eri suurusega ettevõtted on omavahel võrreldavad Horisontaalanalüüs e aruandekirjete dünaamika perioodide lõikes st muutus aastast aastasse nii protsentuaalselt kui absoluutnäitajates Raamatupidamisaruandluse analüüs Horisontaalanalüüs Seda on mõttekas siduda arengukiiruse hindamise ja trendianalüüsiga. Varade kasvutempode hindamisel tuleb küsida: miks soetas ettevõte endale varad? Tähtsaim näitaja müügitulu e müügikäive. Algatuseks võrreldakse ettevõtte varasid müügituluga. Kui müügitulu on üle 2 korra kõrgem bilansimahust, on varasid kasutatud efektiivselt. Analüüsimisel tuleks aluseks võtta sarnaste ettevõtete keskmise(mediaan) käibesagedus (müügitulu/keskmise varaga). Raamatupidamisaruandluse analüüs Edasi võrreldakse bilansivara põhirühmade kasvutemposid netokäibe kasvutempoga. 1. Näeb, millised varad on kasvanud kiiremini kui müügitulu.
Erakorralised kulud -0,07 -0,05 -0,02 0,00 -0,03 -0,03 -0,03 -0,03 -0,01 -0,06 -0,10 0,00 0,00 Ettevõtte tulumaks -0,65 -0,65 -0,28 -0,19 0,00 0,00 0,00 -0,04 -0,04 -0,07 -0,17 -0,18 -0,33 Puhaskasum (- kahjum) -1,54 0,34 1,34 -3,18 5,45 8,21 6,91 4,84 9,01 8,89 8,41 16,80 6,88 Analüüsis on võetud müügitulu 100%-na ja edasi on määratud kindlaks üksikute näitajate osakaal müügitulust. Kõige suurem puhaskasumi osakaal müügitulust on olnud aastal 2007 (16,80 %). Kõige väiksem aastal 1999 (-3,18 %). Kõige suurem kulude osakaal müügitulust on olnud aastal 1999 (101,67 %) ja kõige väiksem aastal 2007 (83,60 %). 10 Tegevusalad kokku Analüüsitud on kasumiaruande põhinäitajaid
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
Kasumiaruanne koostatakse tekkepõhiselt, lähtudes tulude kulude vastavuse põhimõttest PS. RPS Lisa 2 2/9/2015 Mai Takkis 51 17 Kasumiaruandeskeemid Skeem 1 Skeem 2 Müügitulu Müügitulu Muud äritulud -Müüdud toodete ja teenuste kulu Valmis- ja lõpetamata toodangu BRUTOKASUM (-KAHJUM) varude muutus -Turustuskulud Kapitaliseeritud väljaminekud -Üldhalduskulud põhivara valmistamisel +Muud äritulud Kaubad, toore, materjal ja teenused -Muud ärikulud Mitmesugused tegevuskulud ÄRIKASUM (-KAHJUM)
Allikas:Autori märkmed 12 Toodud Joonisel 1 on bilansikirjete suurused visuaalselt aastate kaupa. Horisontaalanalüüsi tulemused on toodud välja Lisas1. Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab, et esimesel perioodil pole müügitule muutunud, kuid kasvanud on halduskulud (9%) ja finantskulud (188%), mis kokkuvõtlikult vähendas perioodi kasumit (7,4%) pea 2 miljoni euro võrra. Teisel perioodil on müügitulu kasvanud (5%) rohkem kui 2,5 miljonit, kuid kasvanud on ka müüdud toodete ja teenuste kulus (5,7%). Samuti on kasvanud halduskulud (10,3%), kuid samas vähenenud (-48%) finantskulud, mis kokkuvõttes võimaldasid kasvatada kasumit esimese perioodiga võrreldes (10,67%) pea 2 miljoni võrra. Kasumiaruande horisontaalanalüüs on leitav Lisa2-s. Ettevõtte tasuvusmarginaal vaadeldavatel perioodidel ületab 40% ja
Raamatupidamise aruannete jaoks arvutatakse tootmisomahind, et saada teada varude summa bilansis ja müüdud kaupade maksumus kasumiaruandes. Juhtimisotsuste tegemisel peavad ettevõtte juhid tuginema mitte tootmisomahinnale, vaid arvestama täisomahinda. 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näitajad Oma- ja müügihinna arvestamisel on oluline võtta arvesse ühe toote või teenuse ühiku tootmiseks vajaminevad püsikulud, muutuvkulud, maksud ja müügikatet, mis sisaldab kasumiootust. Müügitulu on müüdud kaupade ja teenuste eest saadud või saadaolevate sissetulekute summa (Mereste, 2003, lk 641). Ettevõtte tekkepõhiste finantstulemuste matemaatilised valemid on (Alver & Reinberg, 2002, lk103): Kasum = kogutulu – kogukulu (1) Kulude liigitamisel muutuv- ja püsikuludeks pannakse valem kirja järgmiselt: Kasum = kogutulu – muutuvkulud – püsikulud (2)
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (International Accounting Standards Commitee IAS
- Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatu- pidamiskohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Kõik juriidilised isikud on kohustatud arvestust pidama tekkepõhiselt ning kasutama kahekordset kirjendamist. Ettevõtlusega tegelevatele füüsilistele isikutele kehtib mitmeid soodustusi võrreldes juriidiliste isikutega. Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle realiseerimise netokäive ei ületa käibemaksukohustuslasena maksuametis registreerimiseks kehtestatud määra (k.a 250 000 tuh kr) võib pidada arvestust lihtsustatud korras ja kassapõhiselt. Kassapõhine arvestusprintsiip - on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestusprintsiip - on majandustehingute kajastamine vastavalt toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud
tõkkenormiks riskivaba intressimäär. riski arvestav diskonteerimismäär. 10. Bilansi skeem 11. Varade (aktiva) struktuur 12. Kohustustuste ja omakapitali (passiva) struktuur 13. Kasumiaruande skeemid 14. Kasumiaruande äritasand ja finantstasand 15. Ettevõtte tasuvusanalüüs Tasuvusanalüüsi kasutatakse äritegevuse tasememääramiseks, mis kataks kõik tegevuskulud, erinevate müügi tasemete kasumlikkuse leidmiseks. Ettevõtte kasumi-kahjumi punkt on müügitulu tase, mis on vajalik, katmaks kõiki tegevuskulusid. Kasumi-kahjumi punktis on ärikasumi (EBIT) väärtus võrdne nulliga. Kasumi-kahjumi punkti leidmiseks tuleb esmalt eristada püsi- ja muutuvkulusid Muutuvkulude ulatus muutub koos müügitulu ulatuse muutumisega ning on mahufunktsioon, mitte ajafunktsioon. Muutuvkulude alla liigitatakse näiteks tootmistööliste töötasu ja tootmise põhimaterjalide kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu
millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 alusel liigendatud kasumiaruanne annab aruande kasutajatele parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad. Kasumiaruande skeemide võrdlus () skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kaubad, toore, materjal ja teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõu kulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum vs skeem 2Müügitulu Müüdud toodangu kulu Brutokasum Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum Olulised ja ebaolulised kulud Juhtimisotsuste vastuvõtmisel on oluline eristada olulisi kulusid ebaolulistest. Juhil on
annaabi.ee 
