Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KASU JA KULUTUSED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüvitamine, kaotatud, kasutusõigus, kasutuseelised, müügihind, viljad, saadavad, mugavust, hüvitamist, turuhind, hüvitamise, hagi, aõs, väljaandmine, kohtulahendid, riigikohtu, müügiarved, hariliku, seisundit, abstraktselt, hageja, omavateASJAÕIGUSTE JAGUNEMINE Jagunevad kahte liiki Omand (dominium)– kui absoluutne asjaõigus, täielik võim asja üle Piiratud asjaõigused (iura in re aliena) annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata aga omanikule kuuluvaid õigusi Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: 1. Kasutamisõigused – annavad õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: a) Kasutusvaldus b) Reaalservituut c) Isiklik kasutusõigus d) Hoonestusõigus 2. Realiseerimisõigused – annavad õigustatud isikule teatud tingimustel (nt kohustuse mittetäitmisel) õiguse asi rahaks teha a) Pandiõigus b) Reaalkoormatis 3. Omandamisõigused – õigused, mis annavad õigustatud isikule teatud tingimustel omandada asja omand või muu õigus a) Ostueesõigus Piiratud asjaõigused jagunevad objekti järgi: 1. Piiratud kinnisasjaõigused (reaalservituudid, hoonestusõigus,hüpoteek jne) 2
Omanikul on õigus nõuda et kolmandad isikud ei rikuks tema õigusi: ta võib kaitsta ennast valdamisõiguse rikkumise korral valduse kaitse sätete järgi, kui kaitsta võib ta ennast ka omandi kaitse sätete kohaselt – esitada vindikatsiooni- või negatoornõude. Omanik võib nõuda et teda ei segataks omanikuhuvi teostamisel. Omanikule kuuluvad ka avalik-õiguslikud (õigus pöörduda nt politsei poole) ja võlaõiguslikud kaitsevahendid (kahju hüvitamine, alusetu rikastumine). Omand võib kuuluda kõikidele isikutele (isikud vt TsÜS 2.osa) Eraõiguslikud: Füüsiline isik - inimene Juriidiline isik - täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing Avalik-õiguslikud Riik Kohaliku omavalitsuse üksus Muu avalik-õiguslik isik Omanikule kuuluvate õiguste maht sõltub subjektist
Need sätted on olulised näiteks asja väljanõudmisel ebaseaduslikust valdusest. § 29 annab alused asja väärtuse hindamiseks, öeldes, et eelkõige lähtutakse asja n.-ö. Harilikust väärtusest (turuhinnast) ning ainult erandjuhtudel (reliikviate, kunstiväärtuste jms. Puhul) võib asja väärtuse kindlakstegemisel tulla kõne alla selle hindamine nn. Erilise huvi alusel. Turuhind on asja kohalik keskmine müügihind. Võib tekkida küsimus, mis kriteeriumite järgi see määratakse. Saksa praktikas on väljakujunenud, et kinnisasjade keskmise müügihinna määramiseks võetakse aluseks katastriameti poolt kogutud ostu-müügilepingute statistika. Nii võib ühe linna piires olla mitu erinevat hinnatsooni. III Valdus Valduse olemus ja funktsioonid ning väljendus tsiviilõguses Igapäevases kõnepruugis ei tehta vahet mõistetel omand ja valus. Juriidilises mõttes tähendavad
Kui abikaasade ühisomandis olev asi jäi pärast kooselu lõppemist ühe abikaasa ainukasutusse ja teine abikaasa ei nõudnud selle eest tasu, sai kolleegiumi arvates eeldada, et abikaasadel oli vaikiv kokkulepe asja tasuta ainukasutuseks seni, kuni teine abikaasa esitas nõude ainukasutuse tõttu kasutuseelise hüvitamiseks või abikaasadele ühiselt kuuluva kasutuseelise jagamiseks ja oma osa saamiseks. Ühisomandi puhul ei saa siiski kasutuseeliste ulatust kindlaks teha ja kasutuseeliste hüvitamist nõuda sarnaselt kaasomandile, s.o kaasomaniku mõtteliste osade järgi. Kuna ühisomandi puhul ei ole abikaasade osad ühises asjas määratud, peab kohus abikaasa kui ühisomaniku kasutuseelise väärtuse määramisel mh arvestama asjaolu, et abikaasadel on ühisomandi tõttu ühine jagamatu õigus kogu asja kasutada ning saada esemest ühiselt kasu, sh kasutuseelist TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Kolleegiumi hinnangul on ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus
õigus annab õigussuhte tõttu; viil kuulub asja omanikule Et asjast kasu saada, isik kannab kohustused ja kulutused: Esemele tehtud kulutused on kas vajalikud, kasulikud või toreduslikud · Vajalikud on kulutused, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse teda täieliku või osalise hävimise eest · Kasulikud on kulutised, millega oluliselt parandatakse eset ja toreduslikud need, millega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu Kohustatud isik vilja väljaandmiseks võib nõuda vilja saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, mis on vajalik asja korrapäraseks majandamiseks; ei saa ületa vilja väärtust On vaja hinnata asja, määrata rahaline väärtus: Asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind ehk turuhind Asja hindamine erilise huvi järgi põhineb kasul, mida valdaja saab oma isikliku olukorra tõttu
o Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. 5/67 Sellest tuleb maha arvestada vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks o Valduse rikkumise korral on hüvitavaks kahjuks eelkõige kaotatud kasutuseelises TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Seda arvestatakse abstraktselt – võrreldakse valdaja kasutusõiguse väärtust sarnase asja keskmise kasutusõiguse väärtusega ning kui valdaja kasutusõigus oli suurema väärusega, tuleb talle hüvitada väärtuste vaje Kaotatud kasutuseelise arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida
27. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 28. Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 29. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine 30. Korteriomandi käsutamine, kasutamine ja valitsemine 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine, kasutusvaldaja õigused/kohustused) 32. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine, teeniva/valitseva kinnisasja omaniku õigused) 33. Isiklik kasutusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 34. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 35. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) 37. Hüpoteek (mõiste, ulatus) 38. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused 39. Hüpoteegi tekkimine, lõppemine 40. Kohtulik hüpoteek 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus)
peaasja, peaasja teenimine ei tohi olla ajutine, peaasja ja päraldise vahel on reeglina ruumiline suhe. Kui tsiviilkäibes käibearusaamade tõttu asja ei loeta päraldiseks, siis asi seda ka ei ole. Päraldis lakkab olemast asja lahutamisega peaasjast, kui õigustatud isik ühtlasi väljendab tahet lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. Lahutamine peab olema lõplik. Nt asja omandamise kohta käivad dokumendid on päraldised. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Vilja mõiste alla on hõlmatud igasugune kasu mida asja kasutamisest kõige laiemas tähenduses võib saada, mis võib omakorda esineda loodusviljana või õigusviljana. Õigus võib samuti anda õigusvilja s.o tulu mida saadakse õigustest vastavalt selle eesmärgile (vahetu vili), samuti tulu mida õigus annab õigussuhte kaudu (kaudne vili). Kasutuseelised on eelised mida annab asja valdamine või õiguse omamine
on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist. · AÕS Par 80 - Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest: (1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. (2) Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. · TsÜS par 57 kas asjad muutusid ehitise osadeks? Kas nad võiks olla olulised osad? · TsÜS par 62 kasutuseelised · AÕS Par 115 kes võib omandada 3. 4. Valdus ja selle kaitse Schwab/Prütting: §§ 6 14. I. Valdus on tegelik võim asja üle, sõltumata sellest, kas selle võimu pidajal on selleks õigus (nt ka varas on valdaja). VÕS par 32 Omanikul ei ole alati tegelikku võimu, omand ja valdus ei ole alati ühe isiku käes. II. Kui valdajal on õiguskaitse, siis on see reeglina tema näol ka omanikul, ainult selle olulise vahega,
77. Võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui: võlgniku nõue ei ole piisavalt tagatud ning, võlgniku nõude ja kohustuse vahel on piisav seos ning, seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. 78. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, v.a juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt hüvitamisele muul põhjusel. 79. Mittevaralise kahju hüvitamist saab nõuda seaduses sätestatud juhtudel: kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral, isikuõiguste (vabadus, au) raske rikkumise korral, isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral, asja hävimise või kaotsimineku korral, kui kahjustatud isikul on
2. Mis liiki lepingute esemeks võivad olla LVVS-d? Tingimuslikud lepingud enne VS-te tekkimist. Ka pärast LVVS-te tekkimist, saab seda reguleerida, st sõlmida kompromissi leping, nõudest loobuda, sellega ühineda, loovutada… 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? Nt kahju hüvitamine § 1044 lg 3, nt arsti vastutus, kus rikkunud lepingulist kohustust ja teisalt pannud toime ka delikti. Samasugune valikuõigus ka kutseõiguse kaasuste puhul. Nt A müüb B-le koera. A tahab B-lt koera tagasi. Suhte puhul saame eristada ML ehk kohustustehingut ja AÕL ehk käsutustehingut (mida on kaks). Kui mõlemad tehingud on tühised (Kot ja Kät), on A-l kaks varianti: AÕ-lik vindikatsiooninõue või alusetu rikastumise nõue § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 l 1.
hagi esitamisest, vastutab ta nagu pahauskne valdaja, välja arvatud juhul, kui võõrandamine oli hädavajalik asja rikkumise ärahoidmiseks. Valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest. Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, on kohustatud lisaks hüvitama ka saamata jäänud kasu, mida omanik ise asja vallates oleks saanud. Valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. 15. Milliseid valduslikke (possessoorseid) nõudeid on võimalik valduse kaitseks esitada? Possessoorhagid Omavoli ja omavoliline valdus AÕS § 40 - seadusandja kaitseb valdust omavoli vastu. Omavoli - valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse
114. Mis on üürniku kohustusteks? Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Vahest peab arvestama ka majaelanike ja naabrite huvidega. 115. Mis on üüritud asja allkasutusse andmise eeldusteks? Üürnik võib üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult kolmandala isikule st allkasutusse. 116. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib üürnik kasutada? 1) Õigus nõuda muu hulgas kahju hüvitamist, mis tekkis asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes müüja poolt ebapiisavast teavitamisest 2) samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu 117. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib üürileandja kasutada? Nõuda viivist Lepingu ülesütlemine 118. Mis on rendileping? Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik)
. / 1032 lg 1. * Kui esitab alusetu rikastumise alusel, siis ei pea tõendama omandiõigust (äkki oli asja omanik hoopis C?). Oletame, et kohustustehing tühine / käsutustehing kehtib. * Enam vindikatsioonihagi ei saa esitada. * => Soorituskondiktsioon peamiselt mõeldud nendeks juhtudeks, kus käsutustehing kehtib. Näide2: kahju hüvitamine 1044 lg 3 annab kehavigastuse/tervisekahjustuse puhul võimaluse esitada igal juhul hagi ka deliktiõi- guse alusel. Näide 3: tasu avalik lubamine + leid A lubab kassi leidjale avalikult tasu 10 EURi. B leiab kassi ja toob tagasi. 1. leiutasu võimalik nõuda vastavalt tasu avalikule lubamisele 2. leiutasu näeb ette ka asjaõigusseadus
Juriidilise isiku juhtorgani liikmed üldjuhul kolmandate isikute ees isiklikult ei vastuta. Juhtorgani liikmed vastutavad üldjuhul üksnes juriidilise isiku enese ees käsundussuhte rikkumise korral. · Juriidilise isiku ja tema organi liikmete vastutus Juriidilise isiku võlausaldaja võib erandjuhul esitada kahju hüvitamise nõude sisemisi kohustusi rikkunud juhtorgani liikme vastu ja nõuda temalt kahju hüvitamist juriidilisele isikule (TsÜS § 37 lg 2). Juriidilise isiku juhtorgani liikmed vastutavad otse kolmanda isiku ees, kui nad rikuvad isiklikult üldisi käibekohustusi kolmandate isikute ees, eelkõige tekitavad isikliku käitumisega kolmandatele isikutele õigusevastast kahju. RKTKo 17.12.2009.a. otsus nr 3- 2-1-150-09 p.10-12; RKTKo 22.09.2005.a. otsus nr 3-2-1-79-05, p. 12. · Juriidilise isiku vastutus abiliste ja organisatsioonliste puuduste eest
puudutavas osas). 3-2-1-33-13, RK leidis, et kui korteriomanikele osutatakse ilma lepinguta vee- ja kanalisatsiooniteenust, siis nõuded KAA alusel on võimalikud, aga kõik omanikud vastutavad osavõlgnikena, mitte solidaarvõlgnikena. Peaks kehtima ka siis, kui asjaajaja oleks teinud midagi tervikuna selle kinnisasja parandamiseks, ka siis ei saaks ühte korteriomanikku käsitleda solidaarvõlgnikuna. Kahjuhüvitamise nõuete puhul aga on kannatanul võimalik nõuda kogu kahju hüvitamist omal valikul ühelt korteriomanikult. 33. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isiku esemele kulutuste tegemise või tema kohustuse täitmise aluseks on leping selle isiku kui kolmanda isiku kasuks? Kulutusi teinud isik ei saa esitada nõudeid selle kolmanda isiku vastu (eelmises vastuses ka selle kohta). 34. Mida tähendab õigustatud KAA eeldus – asjaajamise vastamine soodustatu huvile ja avaldatud tahtele ning mille poolest erineb see eeldus KAA heakskiitmisest? Huvi olemasolu
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on oma
§37. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus (1) Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. 17 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule võib nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. (3) Võlausaldajal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõue esitada ka juhul, kui juriidiline isik on nõudest juhtorgani liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu. Võlausaldajal on õigus nõue esitada ka juhul, kui juhtorgani liikme vastutust on seaduses sätestatuga võrreldes piiratud
tuleb muu hulgas arvestada rikutud kohustuse kaitse-eesmärki (VÕS § 127 lg 2), põhjuslikku seost kohustuse rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4) ning hageja kui kannatanu enda võimalikku osa kahju tekkimises (VÕS § 139). 3-2-1-69-12 VÕS § 14 ja § 15 kohaldamisest, kahju hüvitamise erikoosseisud p 14 Nii nõuab hageja ehitustegevusega seotud kulude hüvitamist, tuginedes ka sellele, et kostja hoidis teda oma pahauskse käitumisega teadlikult arusaamises, et eellepingut täidetakse, ning hageja kandis kulutusi, uskudes eellepingu kehtivusse. VÕS § 15 lg-s 1 sätestatakse, et kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ette valmistama või teist lepingupoolt teavitama lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et
Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Peaasja ja päraldise ühine majanduslik eesmärk seisneb selles, et neid mõlemaid kasutatakse koos ühiseks otstarbeks, kusjuures päraldisel on abistav ülesanne. Päraldise näited: raamatukogu päraldis on sealsed riiulid; veesõidukite päraldis aerud, ankrud, köied, purjed. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Eristatakse loodus- ja õigusvilja. Loodusvili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenev saadus (nt puu- ja juurviljad, mineraalvesi, liiv, kanamunad, piim jne). Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, s.o teatud õigussuhte tõttu saadav tulu (nt aktsiate dividendid, üüri- ja renditasud jne).
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi või organisatsiooni
lepingu kehtivust usaldava poole kulutused olla suuremad. Nii võib vormivea tõttu tühise lepingu kehtivust usaldanud pool kanda kulutusi seonduvalt selle lepingu täitmise ettevalmistamisega: näiteks kulude kandmine laenuintresside maksmise tõttu seoses pangalaenu võtmisega tulevase lepinguobjekti ostmiseks, kulutused tulevase lepinguobjekti hindamiseks jms. Samuti hõlmab kahju hüvitamine siinkohal tagasitäitmise kulusid.” RKTKo nr 3-2-1-71-07, p 13 korteri ostu puhul ostja äratuntav huvi Asjaolud: Fikret Alijevi (hageja) hagi Marianna Stojakina ja Kirill Stojakini (kostjad) vastu 200 000 krooni saamiseks Pooled sõlmisid müügilepingu. Hageja omandas kostjate kui abikaasade ühisvarade hulka kuuluva korteriomandi. Korter oli halvas korras. Hageja väidab, et teda ei teavitatud nendest asjaoludest.
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikat
osa elamust). Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Peaasja ja päraldise ühine majanduslik eesmärk seisneb selles, et neid mõlemaid kasutatakse koos ühiseks otstarbeks, kusjuures päraldisel on abistav ülesanne. Päraldise näited: raamatukogu päraldis on sealsed riiulid; veesõidukite päraldis aerud, ankrud, köied, purjed. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Eristatakse loodus- ja õigusvilja. Loodusvili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenev saadus (nt puu- ja juurviljad, mineraalvesi, liiv, kanamunad, piim jne). Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, s.o teatud õigussuhte tõttu saadav tulu (nt aktsiate dividendid, üüri- ja renditasud jne).
Põhiseaduslikkuse järelevalve - See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus. Oma roll on põhiseaduslikkuse järelevalvel siiski ka harilikel kohtutel, kes peavad hindama, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas PS- ga või mitte. Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi kohaldamata ning saadavad kohtuasja Riigikohtusse, kes saab tunnistada kehtetuks PS-i sätte ja mõttega vastuolus olevad sätted. Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused - Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute pädevuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel. Kui ühe isiku õigusi on rikutud teise isiku poolt (nt tekitatud kahju), on kohtute ülesanne see õigusrikkumine tuvastada ning teha õiglane otsus.
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning akadeemilised h
Tsiviilõiguse allikad: 1. TsÜS- selles sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja olulisemad instituudid nagu isikud, esemed, tehingud, esindamine ja tsiviilõiguste teostamine: 2. AÕS-selles on toodud asjaõigused, kinnistusraamatu pidamine ja õiguslik regulatsioon, valduse ja omandi õiguslik regulatsioon; 3. VÕS- reguleerib võlasuhete tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi, kahju hüvitamine nt asja ettenäitamine, alusetu rikastumine; 4. PKS-selles reguleeritakse abielu, perekonnaliikmete vahelisi õigussuhteid, lapsendamist, eestkostet ja hooldust; 5. PärS-selles reguleeritakse pärimist seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käiku, kaaspärijate vahelisi suhteid ja pärimisregistri pidamist. Õiguse allikad: põhiseadus ja sellega kooskõlas olevad seadused (normatiivaktid), seadusest
Säilitamisfunktsioon (kontinuiteedi funktsioon) – soodustatakse valdaja kasuks olemasoleva olukorra säilitamise ehk valduse kontinuiteedi; vältida muudaguste tegemist - igamine § 110, § 124 – vallasasjade ja teatud juhul ka kinnisasjade omandamise võimalus - omandieeldus Kaitsefunktsioon – seondub valduse kaitse regulatsiooniga. Tähendab omaabi rakendamise võimalust ja nõuete esitamist asjade väljanõudmiseks või valduse rikkumise ärahoidmiseks. - Erisätted §-s 40-50 - kahju hüvitamine VÕS § 127 - alusetu rikastumine VÕS § 1028 Heauskne (ei tea) ja pahauskne (teab) – mõlemad kuuluvad ebaseadusliku valduse liiki. Heauskne valdaja ja omandaja on erinevad asjad –valdaja tähendab, et isik ei tea valduse õigusliku aluse puudumisest. Omandaja on saanud teatud eelduste täitumisel asja omanikuks. ● Heauskne omandamine on võimalik, kui on olemas kokkulepe omandaja ja võõrandaja vahel ja võõrandaja annab üle valduse.
lepingu tingimustele. o Vastutus: hilinenud üleandmise korral § 103; mittevastavuse korral (kui võtab vastu) § 278. o Üürniku ÕKV-d: hilinenud üleandmise korral või juhul, kui asjal esinevad puudused välistavad selle eesmärgipärase kasutamise või piiravad seda olulisel määral, võib taganeda § 227 lg 1. Vastu võtmisel saab hilinenud üleandmisel nõuda kahju hüvitamist § 115; § 278 ÕKV-d, kui § 277 lg 2 eeldused on täidetud. Lepingujärgse seisundi säilitamise kohustuse rikkumine: o Eriregulatsioon §-d 278-282 Üürniku ÕKV-de eeldused (§ 278 preambula): Lepingu rikkumine: o Üüritud asjal tekib puudus (§ 227 lg 2) või esineb muu takistus.
1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku õig
üürileandjalt asja üleandmist.Kui üürileandjana sõlmib üürilepingu isik, kellel konkreetse asjaga õiguslik seos puudub, siis on üürilepingu täitmine võimatu. Üürilepingu täitmise võimatus ei välista aga üürniku poolsete üürilepingu rikkumisest tulenevate nõuete maksmapanekut üürileandja suhtes. Kui üürileandja üürnikule asja üle ei anna võib üürnik kohaldada üürileandja suhtes õiguskaitsevahendeid, nagu näiteks kahju hüvitamist. Üürilepingu sõlmimisel tasuks üürnikul kontrollida, kas üürileandjal on õigus asja kasutusse anda või mitte (nt allüürile andmise õigus). Sest juhul, kui üürileandjal puudub õigus asja kasutusse anda, tekiks üürnikul üksnes kahju hüvitamise nõudeõigus ürileandja vastu, mis aga ei pruugi olla üürniku huvides. Üürilepingu sõlmimisel tuleb tähelepanu pöörata ka erisätetele, mis on rakendatavad eluruumide ja äriruumide kasutusse andmiseks
Vastuse saame põhimõtetest – lepingu sõlmimine, kui ei ole otseselt keelatud on see lubatud. Seaduses on kirjas, et leping on seadustühine, kui see on vastuolus heade tavadega. Eraõiguse jagunemisele ei ole antud kindlat liigitust Eraõiguse kolmik liigitus: 1. Tsiviilõigus a. Võlaõigus – lepingud, obligatsioon (tekivad 4 alusel, rooma eraõiguse alusel), kahju hüvitamine Obligationes ex contractu (lepingust) Obligationes quasi ex contractu (nagu lepingust) Obligationes ex maleficio ehk ex delicto (pahateost) Obligationes quasi ex maleficio ehk quasi ex delicto (nagu pahateost) b. Asjaõigus – tegeleb omanditega ja nende piirangutega c. Perekonnaõigus – abielu, laste ja vanemate vahelised suhted d
Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel 8.8 Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 8.9 Mis on isiklik kasutusõigus? (1) Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. (2) Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 8.10 Mis on reaalkoormatis? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks
annaabi.ee 
