Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Käskkiri näidis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lisatasu, äripere, käskkiri, maksmine, juta, kaseldokument, mille väljaandmise õigus on asutuse (tipp)juhil või tema asetäitjatel vastavalt oma õiguspiiridele, et lahendada asutuse tegevuse sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi Käskkiri Sisu järgi ja erinevatest säilitustähtaegadest tingituna jagunevad käskkirjad: Põhitegevuse käskkirjad (sisemise töökorralduse kohta) Personalikäskkirjad (isikkoosseisu kohta) Puhkusekäskkirjad (-korraldused) Lähetuskäskkirjad (-korraldused) Käskkiri Käskkiri vormistatakse alati ühes eksemplaris. Erandiks on distsiplinaarkaristuse käskkiri, mis vormistatakse alati kahes eksemplaris Käskkirja tutvustatakse töötajale, kelle tegevust dokument puudutab. Tutvumist kinnitab töötaja oma allkirja ja kuupäevaga, kas käskkirjade registris või käskkirja originaaleksemplari pöördel. Käskkirja vorming Dokumendiliigi vorming KÄSKKIRI Trükitakse suurtähtedega kas alates vasakust veerisest või plangi keskele.
· Vähemalt keskharidus peab olema. · Eesti vabariigi kodanik · Teovõimelisus · Riigi keele oskus vajalikul tasemel Isikud, keda ei tohi võtta teenistusse: · Isikud, kellel on karistatus kuritöö eest. · Kellel on parajasti kohtuprotsessid käigus või uurimine on käigus. · Kellel on kohtuotsusega õigus ära võetud töötada mingil ametikohal. · Lähisugulased ja hõimlased ei tohi olla vahetus alluvuses. Ametniku käskkiri 1. 2. 3. Katseaeg - max 6 kuud. 4. Kas see ametnik omab teenistus staazi ? ( st ametnikuna töötamise aeg kokku) Ametijuhend - selles on tema ameti kohustused kirjas. Kui katseaeg saab läbi, siis ei ole vaja mingit dokumenti alla kirjutada. Aga ametniku puhul 2 nädalat enne katseaja lõppu tuleb läbi viia vestlus selle töötaja ja tema vahetu ülemuse vahel. Atesteerimisleht on dokument, mis puudutab seda vestlust.
parandusdokumendile ja kirjendile. · Ei sisalda infot tehingu vastaspoole kohta · kassadokumendid (sissetuleku ja väljamineku order, palgaleht jt) · pangadokumendid (maksekorraldus, sularaha sissemakse ja väljamakse order, konto väljavõte jt) · palgadokumendid (palgaleht, töövõtuleping jt.) · arved (ost, müük) · ostu- müügi dokumendid (ostu- müügileping, arve, kassaorder, saateleht jt) · üldkoosoleku otsus (dividendide maksmine, kasumi jaotamine) · aktid (vara arvelevõtmine ja mahakandmine, inventuurid jt) · õiend (kulumi arvestus, paranduskanded) Kui dokument ei ole veel sisestatud raamatupidamisprogrammi, siis võib dokumendil täiendada nii arvnäitajaid kui ka muid andmeid · ostja nimi ja aadress · müüja käibemaksukohustuslase registreerimise number · parandatavad andmed tõmmatakse maha ühe sirge joonega, mitte ei sodita. Ei ole lubatud parandamine korrektorlindiga
Töölepingu eriliigid: 1. töövõtuleping lepingu esemeks on konkreetne töötulemus, mitte töö tegemine ise. Ei saa kunagi olla kestvusleping 2. käsundusleping üks pool osutab teisele mingeid teenuseid. Kõige sagedamini sõlmitakse äriühingu juhatuse liikmetega. 3. maakleri- ja agendilepingud ei teki töö vaid varalised suhted Töölepingut iseloomustavad: 1. alluvussuhted 2. tasuline - tasu maksab alati tööandja (vähemalt miinimumpalga ulatuses) ja tasu maksmine tagatakse ka siis, kui töötaja temast mitteolenevatel põhjustel tööd teha ei saa 3. TL esemeks on töö protsess tervikuna Tööleping on kahepoolne kokkulepe, mille üks pool T · Kohustub tegema TA-le tööd · Alluma TA juhtimisele ja kontrollile Ning teine pool TA · Kohustub maksma tehtud töö eest tasu perioodiliselt, kord kuus · Kindlustama kas poolte kokkuleppega, KL-ga või seaduses ette nähtud töötingimused
asutamiseks sai alguse läbi isiklike tööotsingute ja video CV koostamisest tulenevast ressursipuudusest. Ettevõttel tervikuna on paremad võimalused ja vahendid pakkuda vajalikku teenust kõikidele teistele tööotsijatele. Ettevõtte käivitamiseks vajan kogemustega meeskonda. Tööjõud: juhataja, raamatupidaja/assistent, veebiturundusspetsialist, veebidisainer, värbamiskonsultant. Töötasud on konkurentsivõimelised sama valdkonna tegijatega. Lisatasu saab teenida müügieesmärke täites. Töötajad saavad teha tööd paindlikult ja võivad tegutseda distantsilt. Töötajad saavad osa motivatsioonipaketist, mis hõlmab enda alla igakuise spaakülastuse, töökõnede kompenisatsioon ja igas kvartalis vabalt valitud koolitus enese arendmiseks. Palgakorralduse süsteem põhineb põhipalgal ning lisatasudes, erisoodustused hüvede näol. Töötajatele koolitused korraldatakse vajaduspõhiselt ja igas kvartalis või poolaastas
Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama vastavad töötingimused. Kokkulepitud palgatingimusi võib muuta ainult poolte kokkuleppel. Töötajale arvutatakse palka ja makstakse palka rahas. Palka makstakse vähemalt üks kord kuus
Piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks. Kui tööandja soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb tal see töötajaga kokku leppida. Ületunnitöö hüvitamisel rahas tuleb tööandjal maksta töötajale 1,5-kordset töötasu. Kui töötaja teeb ületunnitööd ööajal või riigipühal, siis tuleb töötajale tasuda nii ületunnitöö, öötöö kui ka riigipühal tehtud töö eest, kuid töölepingus kokkulepitud baastasu topelt arvestama ei pea. Lisatasu arvestades ei tohi tekkida olukord, kus lisaks lisatasule öötöö ja riigipühal tehtava töö eest, saab töötaja 13 topelt ka töölepingus kokkulepitud baastasu. Näiteks olukorras, kus töötaja teeb riigipühal ületunnitööd, tuleb tema töötasu saamiseks esmalt korrutada töötaja (baas)töötasu 2-ga ja seejärel 0,5-ga (ületunnitöö lisatasust on maha arvatud baastasu komponent)
....................................................... 3.7 Töö tegemise koht...................................................................................................................... 4.Tööandja kohustused..................................................................................................................... 4.1 Töötasu suurus........................................................................................................................... 4.2 Töötasu maksmine (§§ 29 – 33, 35 – 39)................................................................................... 4.3 Töölepingu näidis....................................................................................................................... Kasutatud kirjandus:......................................................................................................................... 3 1. TÖÖLEPING
Varude kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 4 põhimõtteid. Kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada ja kirjeldada varude arvestuse teoreetilised lähtekohad. Teoreetiliste andmete hankimisel tugineb autor enamasti eestikeelsetele kirjandusallikatele. Peamiste allikatena on kasutataud RTJ nr 4, mis sätestab reeglid, mõisted ning alusprinsiibid Eesti Hea Raamatupidamistava kohaselt. Kirjalikest allikatest on enim kasutatud Lehte ja Jaan Alveri teost ,,Finantsarvestust", Juta Tikk ,,Finantsarvestus", Anu Allikvee kirjutatud teost ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine" ning peamiseks internetiallikaks on Raamatupidamise ABC veebileht. Eesmärgi täitmiseks on koostatud uurimisküsimused. Kursusetöö valmib lähtudes järgenvatest küsimustest: · Millised varad on varud? · Millised on varude arvestusmeetodid? · Millised on varude arvestussüsteemid? · Kuidas varusid inventeeritakse? Kursusetöö jaotatakse kahte peatükki.
(4) Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. (6) Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. (7) [Kehtetu - RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009] (8) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. Töötasu maksmine § 33. Töötasu maksmise aeg, koht ja viis (1) Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. (2) Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. (3) Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande
94. Kumbki lepingupool ei oma õigust lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale isikule ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta, juhindudes LS paragrahvist 166 lg.2 ja 3. Eelnimetatu rikkumisel maksab rikkumises süüdlane teisele poolele leppetrahvi ................ krooni. 9.5. Juhul, kui lepingulist kohustust ei täideta nõuetekohaselt, on kohustust rikkunud pool, vastavalt LS paragrahvidele 159 ja 161 kohustatud maksma leppetrahvi .......... Krooni. Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest. 9.6. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139. 9.7.Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb käsundajale ja teine agendile. Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad: Käsundiandja
kokkulepitud tööd tegema lepingu esemeks on töötegemine kui protsess (tegemist kestvuslepinguga) töötegemine toimub kas tähtaega määramata või teatud pikema aja jooksul (töösuhted on stabiilsed suhted) poolte vahel on alluvusvahekord töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Tasu maksab alati tööandja ja see moodustab suure osa töötaja sissetulekutest, tasu maksmine on perioodiline töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel Töölepingu eristamine teistest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest toimub juhtumipõhiselt läbi konkreetse lepingu iseloomu väljaselgitamise (s.t ei ole oluline lepingu nimetus). Eeldatakse TL kui üks isik teeb teisele tööd ja saab selle eest tasu, vastupidist peab tõendama TA. Eristamise kriteeriumid on mis on lepingu esemeks, millele leping on suunatud
-tööd tehakse ainult või peamiselt teise isiku kasuks -töötaja peab töötama isiklikult -tööd tehakse kindlal tööajal või töökohas, mis on ette nähtud või kokku lepitud tööd andva isikuga -töö on kestev ja pidev -töö tegemine eeldab töötaja kättesaadavust -tööd andev isik varustab töötaja töövahendite, materjalide ja masinatega -töötajale makstakse regulaarset töötasu, mis kujutab endast töötaja ainsat või peamist sissetulekuallikat -tasu maksmine tagatakse loonusena -tunnustatakse iganädalase puhkeaja ja iga-aastase tasulise puhkuse saamise õigust -tööd andev isik katab töö tegemiseks vajalikud reisikulud -töötaja jaoks puudub rahaline risk 6. Euroopa Liidu tööõigus: regulatsiooni vajalikkus ja kujunemine ning reguleeritud valdkonnad (tööleping, töö- ja puhkeaeg, äriühingu reorganiseerimine) EL teeb ILO-ga koostööd. ILO reeglid on suure tähtsusega ülemaailmselt, kuid need
. 5 1. Töötasu arvestamine ja kajastamine Palgaseaduse §2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Palgaseadus seletab ka lahti, mis on põhipalk, lisatasu, juurdemakse , keskmine palk ja palga alammäär: Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. [5] Üldjuhul kujuneb tunnipalgalise töötaja põhipalk tunnipalga määra ja töötatud tundide korrutisena: Näide 1: Töölepingus on kokku lepitud, et töötaja tunniplagamäär on 30 krooni ja töötaja töötab täistööajaga (arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas).
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................................2 ISIKLIKE EESMÄRKIDE JA ÜLESANNETE PÜSTITUS .....................................................................................................2 VALITUD PRAKTIKAETTEVÕTE - VALIKUKRITEERIUMID............................................................................................2 1. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS.................................................................................................................3 1.1 PRAKTIKAETTEVÕTTE KIRJELDUS TEGEVUSALA, PEAMISED PAKUTAVAD TOOTED JA TEENUSED.....................3 1.1.1 Ettevõtte kujunemislugu...............................................
1. Mis on majutustoode? On klendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, eksterjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago.söök, jook, , lõhnad, materjalid, värvid mööbel disain.rahuldus ja turvatunne. Külastuseelne koha tellimine, sisseregistreerimine saabumisel, väljaregistreerimine lahkumise, pakihoid,arveldamine, puhtus ja kord, külalislahkus, toitlustamine, muud teenused, bassein, juuksur, kauplused rõivaste puhastus, jne. Majutustoode on kompleksne sulam erinevatest teguritest, mis üksteise koosmõjul peaksid meelitama külastajaid seda tarbima. Konkreetne majutustoode kujuneb igale majutuskohale omastest osadest, nt suure luksushotelli puhul rõhutakse teenuste tasemele, lisateenuste paljususele, kvaliteedile, teenuse profesionaalsusele- teenus on suunatud konkreetsele sihtrühmale ärireisija , jõukas puhkusereisija. Keskklassihot
rahandusministeeriumisse. Kõik puhkused on teenistuslehes kirjas, ergutused(kui palju on preemiat makstud), distsiplinaarvastutus. 6 Teenistujate õigused: 1) ametnikud saavad palka vastavalt palgaastmetele- on numeratsioon, algab pihta nr 7st kuni 35, nendele vastab konkreetne palganumber. 320 eurot on alampalk. Astmepalk- selle määrab ametiasutuse juht. 2) Lisatasu makstakse teenistustaazi eest- alates 5. teenistusaastast arvestatakse 5% lisa. 10-15 aastast arvestatakse 10% lisa, alates 15 aastast 15% lisa. 3) Lisatasu akadeemilise kraadi ees- magistri kraadi eest 10%, doktorikraadi eest 20% 4) lisatasu võõrkeelte valdamise eest- alates 3. võõrkeelest 10% juurde, neid keeli peab inimene kasutama oma töös 5) ametiku puhkus on 35 kalendripäeva, hetkel saab ametnik lisapuhkust oma
Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa väljamineku orderi number ning eraldi raha olem erinevate rahatähtede lõikes ja kokku. Kokkulepitud ajavahemike kohta saab ettevõte pangast oma pangakonto väljavõte. Konto väljavõte on konto haldaja poolt konto omanikule väljaantav dokument kõikidest kokkulepitud ajavahemikul toimunud maksetehingutest. 19. Riigikontrolli ja Maksuameti funktsioonid firma arvestussüsteemis Riigis on maksude maksmine ühiskondlik leping,mille täitmist Eestis reguleerivad maksukorralduse seadus ja igale maksule eraldi kehtestatud seadused.Kõik maksude arvestamise,tasumise ning deklareerimisega kaasnevad kulud tasub ettevõte. Riiklikeks maksudeks on aktsiisid,tulumaksud,hasartmängumaks,käibamaks,maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks. 20. Auditeerimise sisu ja ülesanded Audiitori ülesanne on anda hinnang raamatupidamisaruannete kohta. Vastutus nende aruannete koostamise eest lasub kliendi juhtkonnal
Töötanud üle 10 aasta: tasuda 4 kuu keskmine palk 5. kolmandate isikute nõudmisel töölepingu lõpetamine Lapsevanem ja tööinspektor kolmandad isikud 6. pooltest sõltumatud asjaolud 1) süüdimõistev kohtuotsus jõustunud 2) töötaja surm või FIE puhul tööandja surm Tööleping tuleb korrektselt lõpetada. Lõpetamise kuupäevaks viimane tööl oldud kuupäev. Tuleb täita tööraamat. Ka lõpparve maksmine viimasel tööpäeval. Kui tööandja viivitab tööraamatu kätteandmisega: 1) kohustatud maksma töötajale keskmist päevapalka iga viivitatud päeva eest. Kui palka ei maksta viimasel tööpäeval: 1) tuleb iga päeva eest maksta keskmist päevapalka, aga mitte rohkem kui 1 kuu eest. 4 18.09. (Kersti materjal) AVALIKU TEENISTUSE SEADUS ATS Kehtib alates 1
......................................................................................................19 4.1 Üldplank ja kirjaplank..........................................................................................19 4.2 Turvaelemendid ...................................................................................................20 5 Dokumendi vormistamine............................................................................................21 5.1 Käskkiri................................................................................................................21 5.1.1 Üldine informatsioon ...................................................................................21 5.1.2 Käskkirja koostamise protseduur.................................................................21 5.1.3 Käskkirja vorming .......................................................................................22 5
Vahetustega töötades peab tööandja töötajat informeerima ja selle ka lepingusse kirjutada. Töötasu: Töötasu kohta peab olema kokkuleppe. Euro direktiivis öeldakse, et töötajat tuleb teavitada põhipalgast ja teistest palga koostisosadest, ning palga maksmise sagedusest. Põhi palgana vaadeldakse tunni, päeva, nädala või kuu palaga määra. Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise eest, või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Lisatasu maksatakse ka ületunni töö, puhkepäevadel töötamise, õhtuse ja öötöö eest. Lisatasu suhtes tuleb töölepingu sõlmimisel kokkuleppida ka siis kui lisatasu suurus ei tulene seadusest, või lepitakse kokku, et tööandja maksab rohkem kui seadusandlus ette näeb. Palgaarvutamise viis ehk palga süsteem, on oluline tingimus ja töötajal peab olema teada kas talle arvutatakse palka tööl oldud aja või tehtud tööhulga (sooritatud töö operatsioonide) järgi
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise Eriala Koolitusdokumendid ettevõttes X Juhendaja: Taimi Elenurm Tallinn 2009 Koolitusdokumendid 2 Ettevõtte X koolitusdokumendid: · Strateegia · Koolituse korraldamise eeskiri · Töötaja koolituse registreerimise kaart · Koolitusplaan · Koolituse eelarve · Koolitustaotlus · Koolitusleping · Koolituse hindamise leht · Koolituse jaotmaterjalid (saadaval ettevõtte intranetis) Koolitusdokumendid 3 Koolitusstrateegia 1. Käsitlusala Dokument käsitleb Ettevõtte X-is läbi viidavat personali koolitust. 2. Viited · Koolituse eeskiri · Koolitusplaan · Koolituse eelarve · Koolitustaotlus · Koo
Haigekassa võib pikendada ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise tähtaega kuni 30 kalendripäeva võrra, kui esineb põhjendatud kahtlus, et isikul puudub õigus hüvitist saada. Haigekassa võib alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest. Kui ajutise töövõimetuse hüvitise alusetu maksmine toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku tööandja poolt või seetõttu, et tööandja lubas ajutiselt töövõimetu isiku töö- või teenistusülesannete täitmisele nimetatud keelu rikkumise korral, võib haigekassa teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda alusetult makstud hüvitise tagasi kindlustatud isiku tööandjalt. 4.9.3. Hüvitise maksmine rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsendamispuhkuse korral
dokumendid. Plank on ka selline paber, millel on asutuse logo ja kontaktandmed. Plankide liigid: · üldplank (logoga plank); · dokumendiliigi plank. Üldplangi elemendid: kirjapeaväli- autor (asutus, mitte kirja koostaja, nt OÜ SurraMurra), logo/vapp. Kirjaplangi elemendid: kirjapeaväli- autor, logo/vapp; kontaktandmete väli: postiaadress, e- post, telefon, faks. Dokumendiliigi plangi elemendid: kirjapeaväli- autor, logo/vapp; dokumendiliigi nimetus (avaldus, volikiri, käskkiri jne.); koostamise koht. Ainult majast väljaminevatel dokumentidel on kontaktandmed. Kontaktandmeteväli (on paberi all servas, joone all): · organisatsiooni aadress · e-posti aadress · telefoninumber · faksinumber- telefonisidel põhinev masin nagu koopiamasin · registrikood · veebiaadress · arvelduskonto number · käibemaksukohuslase number Näidis Kopli 1 tel 777 4444 Ak 1000123123568
kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Pangaintresside laekumisi kajastatakse muudes finantstuludes. Pangatehingute liikumised kirjendatakse raamatupidamisprogrammis iga nädala tagant. Kanded pearaamatus: 1) Kliendi summa laekumine: Deebet pank 7 Kreedit ostjate tasumata summad 2) Tarnijale maksmine: Deebet võlad tarnijale Kreedit pank 3.3 Kassatehingud Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order, mille allkirjastab ja kinnitab juhatuse liige. Sularaha arvestus toimub kontol 1010 ja vahekontot ei kasutata. Kanded pearaamatud: 1) Sularaha laekumine kassasse: Deebet kassa Kreedit pank, ostjate tasumata summad, sularahamüük, arveldused aruandvate isikutega jne.
mida antakse töötajale olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas: 1) eluasemekulude täielik või osaline katmine; 2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks; 3) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega; 4) lähetusega seotud kulude hüvitamine piirmäärasidületavas osas; 5) isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine piirmäärasid ületavas osas; 6) laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga; 7) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama või kõrgema hinnaga; 8) loobumine rahalise nõude sissenõudmisest; 9) taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine. Erisoodustuste maksustamine Erisoodustuse summa (tehtud kulu või arvestatud hind) maksustatakse tulumaksuga
nende osalusega eraõiguslikele juriidilistele isikutele; 22) avalike ürituste kavad; 23) muudatused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töös ja ülesannetes, mis on seotud isikute teenindamisega, vähemalt kümme päeva enne muudatuste rakendamist; 24) andmed riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste juhtide vastuvõtuaegade kohta; 25) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuses kehtivad palgamäärad ja -juhendid, lisatasu maksmise ning erisoodustuste andmise korra; 26) andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta; 27) andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta, samuti muudatuste kohta teenuste osutamise tingimustes ja hindades enne selliste muudatuste rakendamist; 28) erakondade liikmete nimekirjad; 29) jõustunud kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega; (RK s 15.06
küsimused on jäetud seaduseandja poolt nii öelda lahtiseks ehk siis töösuhte osapoolte kokkuleppida lähtuvalt mõistlikkuse printsiibist (pooltevaheline kokkulepe peab olema mõlemale poolele vastuvõetav ega tohi kumbagi osapoolt ebamõistlikult koormata). Eesmärgi täitmiseks on töö autor läbi viinud küsitluse erinevates ametkondades, kes on seotud töötjõu ja palgaarvestuse küsimustega. Haigushüvitise maksmine on kohustuslik kõigile tööandjatele ja nii võib väita, et ei ole asutust, kus sellega kokku ei puututa, sellest tulenevalt on hüvitise maksmine ja arvutamine leidnud laialdast kõlapinda, mida aga ei saa öelda töös käsitletava teise teema kohta. Nagu eelpool mainitud, on summeeritud tööajaarvestus pigem erandlik juhus ja veel erandlikum on summeeritud tööajaarvestuse korral tekkinud ületundide hüvitamine rahas
TARTU ÜLIKOOL Magistriõpe Tamara Karpusina ETTEVÕTLUSVORMIDE VÕRDLUS FIE JA ÜHE OSANIKUGA OÜ NÄITEL Referaat Õppejõud: Alver Aria Tallinn 2012 RESÜMEE Käesoleva referaadi teemaks on ,,Ettevõtlusvormide võrdlus FIE ja ühe osanikuga OÜ näitel". Töö uurimisobjektiks on erinevused FIE ja OÜ ainuosaniku-juhataja ettevõtluses teenitud tulu isiklikku tarbimisse võtmisel. Eesmärk on näidata, millised on võimalused ettevõtluses teenitud raha jooksvalt kasutada ja anda ka soovitus, millises vormis oleks lihtsam ja kasumlikum ettevõtjal tegutseda. Väikeettevõtjatel tihti tekib küsimus, kas tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada osaühing. Varem ei ole FIE ja OÜ ainuomaniku ettevõtluse tulu maksustamist võrreldud. Autor leidis, et kuigi FIE maksukoormus on OÜ omast mõnevõrra suurem, kaalub F
Tallinna Majanduskool Täiskasvanute Koolituskeskus PERSONALI PLANEERIMINE õppematerjal Personalitöö eriala õppegrupile Õppeaine nimetus: PERSONALI PLANEERIMINE Õppeaine üldeesmärk: Anda teadmisi ja oskusi organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsimiseks ning piisava hulga nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate olemasolu tagamiseks organisatsioonis Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: Oskab analüüsida organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning teha järeldusi organisatsiooni personali planeerimiseks Oskab koguda ja kasutada personali planeerimiseks vajalikku informatsiooni Oskab kasutada erinevaid meetodeid personali lühiajaliseks, keskpikaks ja pikaajaliseks planeerimiseks Oskab analüüsida tööjõu liikumist organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel, kasutades vastavaid mõõdikuid (sh tööjõu voolavuse ja tööjõu stabiilsuse indeksid) Oskab teha organisatsioonile et
TÖÖAJA KESTVUS Tööaja riiklik norm ei vôi ületada 8 h päevas ja 40 h nädalas. LÜHENDATUD TÖÖAEG kehtestataxe alaelaistele (20-30 h nädalas), allmatöödel, tervistakahjustavatel ja eriiseloomuga töödel (35 h nädalas), koolide ja muude lasteasutuste ôpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogika spetsialistidel (30 h nädalas). ÜLETUNNITÖÖ - töötaja tööamist üle tööaja. Ületunnitöö peab olema kokku lepitud 2-e poolselt, sel juhul lisatasu. Ületunnitööd ei tohi rakendada: rasedatele, alaealistele ja haigepaberitega. 200 h ei tohi ületada aastas. Päevas ei tohi töötajat rakendada ületunnitööle rohkem kui 4 h. Töötaja on kohustatud tegema ületunnitööd, tööandja korraldusel loodusônnetuse vôi tootmisavarii korral nii nende ennetamisex kui ka tagajärgede likvideerimisex, ônnetusjuhtumi, tööandja vara riknemise vôi hävimise ärahoidmisex ja tööprotsessi lôpuleviimisex.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko STRATEEGILISE JUHTIMISE PRAKTIKA aruanne õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus. Minu strateegilise juhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Praktikaaruandega tahan välja tuua olulise osa nii juhtimises kui ka väljakujunenud juhtimise strateegiates,millist rolli see mängib,millised on eesmärgid ja ülesanded. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, strateegilise dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teen
kõrgkvaliteetset filmimis- ja striimimisteenust üle kogu Eesti. Hetkel on sarnast teenust pakkuvaid ettevõtteid Tartus, Pärnus ja Tallinnas, aga nemad pakuvad oma teenust vaid oma kodulinnas. Filmimisteenust pakutakse eelkõige ürituste korraldajatele ja ettevõtetele, aga teenust pakutakse ka kõikidele teistele, kes seda teenust vajavad. Filmigrupp pakub nõustamist ja planeerimist ning ürituse filmimist. Hiljem on võimalik tellida lisatasu eest monteerimist. Tellija saab kogu materjali ettevõtte logoga mälupulgale. Ettevõtluse alustamiseks andis tõuke ettevõtja visioon endale ise töökoht ning eestlastele rohkem elamusterohket filmijäädvustust luua. Kuna teised ettevõtted pakuvad teenust vaid enda kodulinnas, siis tuli mõte luua filmigrupp, kes pakub teenust terves Eestis. Sten Lippur Filming OÜ juhataja Sten Lippur omab mitmeaastalist kogemust
annaabi.ee 
