EUROOPA LIIDU ÕIGUS ( RIIGIKOHTU LAHENDID) 3-4-1-5-08 1) Kolleegium märgib kõigepealt, et üldjuhul ei ole kohtute pädevuses EL-i õiguse põhiseadusele vastavuse kontrollimine. Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingule lisatud ühinemisakti (RT II 2004, 3, 8) artikli 2 alusel muutusid alates Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast Eesti Vabariigi suhtes siduvaks Euroopa Ühenduse asutamisleping ja Euroopa Liidu leping ning nende alusel vastuvõetud aktid. Need aktid moodustavad Euroopa Kohtu hinnangul omaenda õiguskorra, mis on liikmesriikide õigussüsteemide lahutamatu osa ja mida nende kohtud on kohustatud kohaldama (vt Euroopa Kohtu 15. juuli 1964. aasta otsus kohtuasjas 6/64: Costa vs. ENEL, EKL 1964, lk 1253). Liikmesriikide kohtute pädevuse kohta kontrollida EL-i õiguskorda kuuluvate õigusaktide vastavust liikmesriikide põhiseadustele on Euroopa Kohus leidnud, et ühenduse institutsioonide võetud meetmete kehtivuse üle saab ot...
Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Leida vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Miks otsustati Eestis Euroopa Liiduga liitudes muuta Eesti põhiseadust ja miks tuli põhiseaduse muutmine panna rahvahääletusele? Rahavahääletus oli vajalik, kuna põhiseaduses täiendati selliseid paragrahve, mida saab muuta vaid rahvahääletusega Eesti ühinemine Euroopa Liiduga tuli vormistada juriidiliselt korrektselt. Selleks otsustas Riigikogu panna rahvahääletusele seaduseelnõu “Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus”. Sellisel viisil põhiseaduse muutmine oli vajalik, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 3 sätestab põhimõtte, mille alusel riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Eesti Vabariigi põhiseadus ei räägi Euroopa Liidu õigusaktidest mitte üheski paragr...
Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2014/2015 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Lugeda läbi järgmised artiklid: Julia Laffranque artikkel: „Pilk Eesti õigusmaastikule põhiseaduse täiendamise seaduse valguses. Euroopa Liidu õigusega seotud võtmeküsimused põhiseaduslikkuse järelevalves”. – Juridica 2007/VIII, lk 523. Uno Lõhmuse artikkel: „Euroopa Liidu õigussüsteem ja põhiseaduslikkuse kontroll pärast 1. maid 2004.” – Juridica 2006/I, lk 3. Julia Laffranque artikkel: „Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis.“ – Juridica 2009/VIII, lk 483. Uno Lõhmus. „Kuidas liikmesriigi kohtusüsteem tagab Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime?” – Juridica 2007/III, lk 143. Leida vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Enne EL-iga ühinemist täiendati EV põhiseadust EV põhiseaduse täiendamise seadusega (võeti vast...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Online Lotto versus Elboonia Memorandum Õppeaine: EL Siseturuõigus Õppejõud: Kari Käsper Tallinn 2013 Memorandum Koostas: ..... Kuupäev: 24.05.2013 Teema: Õiguslik analüüs kaasuses ,,Online Lotto versus Elboonia" Kaasus: Online Lotto on EL liikmesriigis Tutoopias registreeritud ettevõte, mis pakub interneti teel loto mängimise võimalust veebilehel onlinelotto.eu. Ettevõtte tegevus on igati kooskõlas Tutoopia seadustega, need ei keela ega piira hasartmänguteenuste osutamist kuidagi. Tutoopias on ranged reeglid hasartmängukorraldajate tegevusele, et vältida pettust ja rahapesu, ning nende rikkumise eest on ette nähtud ranged sanktsio...
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE OLEMUS • REÕ kujutab endast reeglite kogu, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕ piirdub ERAõigusega. • Välismaine element võib avalduda näiteks: - teo tegemise kohana - välismaise isikuna - välismaal asuva asjana • Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi • REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt ren...
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS *Rahvusvaheline eraõigus 2008 Nurmela *Rahvusvahelise eraõiguse seadus ,,Rahvusvaheline eraõigus on tegelikult polüsüsteemne, keeruline, juriidiline kompleks. Polüsüsteemne tähendab, et midagi on rahvusvahelisest õigusest, kus riigi on kokku leppinud, et teatud konfilktide korral küsimused lahnedatakse kindlal moel" Müllerson I LOENG: REÕ olemus, määratlus ja koht õigussüsteemis Rahvusvaheline avalik õigus korraldab suhteid üksikute riikide vahel. Rahvusvaheline eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste elementidega (välismaiste elementidega). Inglismaal lahendatakse vallasvara asju domitsiili kaudu. Kuna rahvusvahelise eraõiguse normid peaasjalikult näitavad, missugune õigussüsteem õigussuhte juures maksev, siis nimetatakse REÕ normid väga sagedasti ka kollisiooniks- eks konfliktnormidek...
John Stuart Mill Filosoofia referaadi kokkuvõttev esitlus Annemai Harak 12. klass Filosoofist ● Sündis 20. mai 1806 Londonis ● Suri 8. mai 1873 ● Inglise filosoof ja majandusteadlane ● Üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest Looming ● 1845. aastal kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused" ● Klassikaks on saanud Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Selle raamatu pühendas ta oma surnud abikaasa Harriet Taylori mälestuseks. ● Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Filosoofi arutlused ● Mõttevabadus ● Tegevusvabadus ● Indiviidid ● Ühiskonna võim indiviidi üle Mõttevabadus Mõttevabadus peab olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi pi...
Õigusõpetuse enesekontrolli küssad Lk 57, pt2 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles esinevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutata...
1 Sisukord 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus 3 2 Liikmesriigi kohustus järgida ELi õigust ametiasutuste vastutus 5 3 Kõik ametiasutuste meetmed võivad olla mõjutatud 8 4 Ühtse turu eeskirjade kohaldamine alati samasugune kahest osast koosnev menetlus 11 4.1 Vaba liikumise põhimõte ja võimalikud erandid 11 4.2 Kaupade vaba liikumine 13 4.3 Teenuste vaba liikumine 17 4.4 Isikute vaba liikumine 20 4.5 Kapitali vaba liikumine 22 4.6 Kontrollnimekiri 25 Lisa: Euroopa Liidu toimimise lepingu sätted 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus Tänase ELi keskmes ELi ühtne turg, mida ni...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Taavi Aromäe IS-10 Õigussuhted Juhendaja: Mehis Adamson Väimela 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Õigussuhte mõiste.................................................................................................................. 2 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Juriidilised isikud..................................................................................................................... 3 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Õigussuhte sisu..........................................................................................................
John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemal...
Euroopa kodakondsus- mis see on? Iga isik, kelle on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus on liidu kodanik ning seega omab ka Euroopa kodakondsust. EL kodakondsus täiendab liikmesriikide kodakondsust, aga ei asenda seda. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Liidu kodakondsuse olulisus seisneb asjaolus, et liidu kodanikel on ühenduse õiguse kohased tegelikud õigused: õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada; õigus valida ja olla valitud Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohalikel valimistel; õigus diplomaatilisele ja konsulaarkaitsele; õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole ja õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole. Olenemata elukohast on Euroopa Liidu kodakondsust omava töötajana õigus asuda palgatööle mis tahes liikmesriigis kõnealuse riigi kodanikega samadel...
Ladina juriidiline terminoloogia 06.11. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekst 17, lk 27 1. asja üleandmisel sõlmitakse kohustus, kas sõnadega, kirjutatuga/kirjaliku dokumendiga või kokkuleppega. 2. 12 tahvli seaduste kohaselt on keelatud enda/oma varanduse/vara priiskav haldamine/kasutamine. 3. mis puutub tsiviilõigusesse, siis see ei pea orje mitte millekski. Loomuõiguse puhul on aga kõik inimesed/mehed võrdsed. 4.üksikasja omandiõigus omandatakse abieluga, traditsiooniga, aegumisega, õiguse loovutamisega, kohtu määrusega, seadusega. 5. Üks kahest, kolmandat võimalust pole. (On määratud, et kolmandat pole?) 6. sõpra tuntakse ära armastusega, käitumisega, sõnaga ja teoga. 7. ajad muutuvad ja meie muutume neis. 8.kuriteos vaadatakse tahtlust. 9.mitte kedagi ei karistata teise kuriteo eest (Abl). 10. pärast kuuekümne viiendat aastat ei olnud senaator sunnitud ega keelatud kohtusse ...
2. SLAID Inimõigused on iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta, õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu: · Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; · Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; · Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Ini...
Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus: õiguslik alus; kooskõla kehtiva õigusega; proportsionaalsus; kaalutlusvigade puudumine; õiguse üldpõhimõtete järgmine; Õiguslik alus: milline on haldusakti resolutsiooni sisu ehk reguleerimisese (mida haldusaktiga otsustatakse, milleks kohustatakse); kas üldse on olemas norm, mis näeb põhimõtteliselt ette taoliste haldusaktide andmise; kas juhtumi asjaolud vastavad normis sisalduvatele õiguslikele eeldustele (subsumeerimine). Õiguslikud eeldused võivad jällegi nõuda tõlgendamist (ptk 9.4.1) ning asjaolud põhjalikku uurimist ja hindamist (ptk 7.2);309 õiguslikuks aluseks olev volitusnorm peab haldusakti andmise ajal kehtima ja olema põhiseadusega kooskõlas,310 määruses sisalduv alusnorm ka seadusega kooskõlas. Proportsionaalsus: meetme kohasus haldusotsus peab olema oluline mingi eesmärgi saavutamiseks. Seega tuleb esmalt kontrollida, kas üleüldse eksisteerib mingi eesmär...
LAPSE ÕIGUSED KOOSTAJA: Villu Päid Lapse õigused Eesti lastekaitse seaduse koostamisel on arvestatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtetega. Lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 26. septembril 1991, toetub neljale põhimõttele: Igal lapsel on õigus osalemisele Tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades Diskrimineerimine ei ole lubatud Igal lapsel on õigus elule ja arengule. Lapse õigused ja kohustused Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile hoolimata vanusest, soost, rahvusest või muudest tunnustest. Seega, lapsel on paljuski needsamad õigused, mis on suurtel. Kui räägime lapse õigustest, mõtleme lapse inimõigusi. Kuna lapsed ei suuda alati oma õiguste ja huvide eest ise seista, vajavad nad suurte inimeste abi. Täiskasvanud peavad tagama lastele eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste anded ja huvid saaksid ...
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: ...
TALLINA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Sandra Tross RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SÜND JA INDIAANLASTE INIMÕIGUSED Referaat Õppeaine: Euroopa ja Eesti õiguse ajalugu Juhendaja: Professor Peeter Järvelaid Tallinn 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Rahvusvahelise õiguse sünd 4 2. Indiaanlaste inimõigused 6 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 3 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan kahel teemal: Rahvusvahelise õiguse sünd ja indiaanlaste inimõigused ning olen kasutanud Hans Hattenhaueri teost „Euroopa õigusajalugu“. Kui hakati avastama kaugeid maid, tekkis vajadus selgeks teha, kas ja milline õigus...
SISUKORD: 1. ELULUGU 2. LOOMING 3. KOKKUVÕTE 4. ANALÜÜS 1. ELULUGU John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui reformaatorist, mida paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism. John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema ...
51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? 1.õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel 2. Mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu 3. Mille säilimisel tagab riik.4. mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu. 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õiguss...
Tõde ja õigus Luguemiskontroll 1.Missuguste kaalutlustega ostis Andres Paas Vargamäe ? Andres teadis ,et Vargamäe on soine ala ,aga ta tahtis teha selles oma unistuste kodu . Ta nägi palju vaeva ja palus abi veel naabrimehelt Pearult ,et maad kuivendada . Pearu oli algul sellega nõus ,kuid hiljem ehitas tammi ette . 2.Missuguse perspektiivse väljapääsu taipamiseni jõudis Andres võitluses soomaastikuga ? Ma arvan ,et Andres lootis ,et kui ta teeb kõik tõe ja õigusega siis jõuab ka temani see nn armastus, aga päris nii see kahjuks ei läinud . Andres nägi küll palju vaeva oma maaga põhiliselt ,kuid kõik liikus pigem allamäge. Kuigi vahest Andresele siiski õnn naeratas . Andres teadis ,et selle sooga ei tule äärt ega otsa , kuid võitles edasi . 3.Miks ta ei asunud oma unistust teostama ? Peale seda kui Krõõt ära suri vajus Andrese maailm kokku . Tegelikult oli Andres süüdi ka väga palju , miks Krõõ...
Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus, eesmärgistatus, organiseeritus, isereguleeruvus. Iga süsteem omab oma struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel-on ajalooliselt kujunenud. Üldkohustuslikud käitumisnormid-„et...
Antsla Gümnaasium ANNEMAI HARAK 12. klass FILOSOOF JOHN STRUART MILL referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats Antsla 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ülevaade elust ja ajastust......................................................................................................................4 Ülevaade loomingust............................................................................................................................5 ÜHISKONNA VÕIM INDIVIIDI ÜLE.............................................
Hospitalivendade ordu ehk Johanniitide ordu Inger Kangur Mis oli vaimulik rüütliordu? · Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele. Johanniitide ordu · Kujunes välja 1070. a. paiku Jeruusalemmas Amalfi (Itaalia) kaupmeeste asutatud palverändurite majast. · Palverändurite maja - hospidali - pidasid mungad, keda kutsuti kas hospitaliidideks või nende kaitsepühaku, VII saj. elanud Aleksandria patriarhi Püha Johannese järgi, johanniitideks. · Nende ülesandeks oli palverändurite toitmine, majutamine ning teekonnal haigestunute ravitsemine. · Pärast Jeruusalemma vallutamist I ristisõjas, muutus Hospitalivendade ordu järkjärgult sõjaliseks rüütliorduks. · Ordu sõjajõude on hinnatud peaaegu ...
MIS MÕTTES ON INIMENE VABA Tõeliselt vabad oleme vaid siis, kui tunneme oma jõudu ning julgeme olla need, kes me tõeliselt oleme. Meis kõigis on jõud olla vaba, kuid sageli anname oma jõu ja vabaduse ära, tegutsedes alateadlikult iseenda vastu. Näiteks, kui me mõtleme, et teatud inimene vihastas meid välja, siis oleme juba ära andnud vabaduse otsustada, kas olla selle inimese peale pahane või mitte. Me nagu kinnitaksime selle väitega, et oleme võimetud ise otsustama, millal me vihastume ja millal mitte. Aga me võime endale selle käitumismustri teadvustada, sellest vabaneda ning mõista, et antud olukorras oleks õigem hoopis tunnistada, mis meid tegelikult vihastas. Olla vaba ja iseseisev tähendab, et inimese sõltumine millestki või kellestki on minimaalne, tal on olemas heaks hakkamasaamiseks vajalikud valmisolekud. Ta otsustab ja vastutab ise ja reaalselt. Kas saame öelda, et täna ligi 20 aastat hiljem oleme individuaalsel tasandi...
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM 1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine *Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus: “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega. *Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.N...
Kas Eesti valimissüsteemi tuleks muuta? Eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem, mida kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaadid valimisringkondade vahel jaotatakse lähtuvalt hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju. Kõik eelnev ning veel palju muudki käib Eesti valimissüsteemi alla, kuid kas see kõik pole üleliia keeruline. Eesti valimissüsteem lihtrahvale on minu arvates liialt keeruline. Antiikajal tähendasid otsesed valimised sellist valimist, millel polnud vahestaadiume ning kus kõik käis pettusteta demokraatlikult ning rahvale arusaadavalt. Riigikogu valimistes annab rahvas hääle individuaalselt eraisikule kuid arvestatakse erakonnale laekunud hääli ning riigikogusse pääsetakse erakon...
Õiguse kehtivus Kuigi rahvusvaheline õigus on õigus, mis ei kehti ainult ühe riigi siseselt, vaid rahvusvahelisel areenil, ei kehti siiski kõik rahvusvahelise õiguse normid universaalselt kõigi maailma riikide ja teiste rahvusvaheliste õiguse subjektide suhtes. Rahvusvahelise õiguse kehtivuse ulatusest tulenevalt saab teha vahet nt universaalsel ja regionaalsel rahvusvahelisel õigusel. Rahvusvaheline õigus kehtib sellest liigitusest lähtuvalt kas osade riikide (ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes) või koguni kogu maailma riikide suhtes. Rahvusvahelise õiguse üksikutel reeglitel võivad seega olla erinevad adressaadid. Universaalne rahvusvaheline õigus on seega üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kõikide maailma riikide suhtes. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib seevastu vaid teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Nii kehtivad näiteks jõu kasutamise keeld või muud rahvusvahelise õiguse üld...
34/79 Henn & Darby House of Lords EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel mitu eelotsuse küsimust EMÜ asutamislepingu artiklite 30, 36 ja 234 tõlgendamise kohta. Küsimused kerkisid esile kriminaalmenetluse käigus, mis algatati apelleerijate vastu, kelle Ipswichi Crown Court 14. juulil 1977 teatavates õigusrikkumistes süüdi oli mõistnud (nad rikkusid teadlikult sündsusetute või pornograafiliste toodete impordikeeldu, rikkudes seega 1876. Aasta tollimaksude seadus. Punktidest 4 ja 5 tuleneb, et apelleerijate väitel ei ole Ühendkuningriigis sündsusetute või pornograafiliste toodete osas kehtestatud mitte mingeid üldiseid kõlblusalaseid põhimõtteid. Seejuures tõid nad esile riigi territooriumi kolmes ajaloolis-geograafilises osas kohaldatavate õigusaktide erinevused. Edasisaatmisotsusele lisatud õiguslike asjaolude selgituse kohaselt vastab tõele, et Ühendkuningriigi eri ajaloolis-geograafiliste osade, s.t Inglismaa ja...
Ametniku teenistusse võtmise kord Sissejuhatus Ametnik, avalik teenistuja või riigiteenistuja on avaliku sektori töötaja, kes töötab omavalitsuse osakonnas või asutuses. Ametnik on üldises tähenduses igasugune kantseleitöötaja. Kitsamalt peetakse ametniku all silmas riigiteenistuses olevat isikut. Mõiste välistab selgesõnaliselt sõjaväge, kuigi tsiviil-ametnikud töötavad "kaitseministeeriumi" peakorteris. Mõiste sisaldab alati riigi töötajaid, kas regionaal- või maakonna-, või isegi munitsipaaltöötajaid nimetatakse "riigiteenistujateks" erineb riigiti. Ühendkuningriigis näiteks ainult Crown töötajad on riigiteenistujad, maakonna või linna töötajad ei ole. Ametnikule esitatavad nõuded Ametisse võib määrata vaid Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu kodanikku (ministeeriumi kantsleri ja riigisekretäri kohale tohub määrata vaid Eesti kodanikke.) Ametnikul peab olema vähemalt keskharidus ning ta peab...
Õiguse allikad Sugukonnaõigus Kõige vanemaks õigusallikaks võib pidada tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskondoli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Samuti oli õigus see, mida kolmas ja sõltumatu osapool otsustas. Vajadus protsessuaalsete normide järele kerkis esile sugukondlike sõdade ajal. Oluliseks sai süü küsimuse lahendamine. Süü küsimuse lahendamisel toetuti ilmsetele asjaoludele. Otsustavaks muutus, asjade leidmine sündmuskohalt, teolt tabamine jne. Samuti otsiti tuge maagiast kui mingist välisest jõust. Sugukondliku korra organisatsioon mõjutasid kaks olulist mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsilise julgeoleku tagamiseks tekkisid konfliktid sugukondade vahel. Samuti piirati sugukondades erinevate isikute vabadusi ja õigusi. Bioloogiline julgeolek seisnes vere pilastuse vältimises. Ühiskonnas keskvõimu puudumine ei andnud ka tava...
10. Diplomaatiline õigus 10.1. Mõiste ja regulatsioon Diplomaatiline õigus reguleerib rahvusvahelisel tasandil diplomaatilist suhtlemist. Diplomaatiline õigus kitsamas mõistes jagatakse kahte rühma: aktiivne- ja passiivne diplomaatiline õigus. Rahvusvahelist võimet lähetada diplomaatilisi esindajaid nimetatakse aktiivseks õiguseks ning rahvusvahelist võimet vastu võtta diplomaatilisi esindajaid nimetatakse passiivseks õiguseks. Diplomaatilisi esindajaid lähetada ja vastu võtta saavad riigid, Püha Tool, Malta Ordu ja mõned rahvusvahelised organisatsioonid. Diplomaatilist õigust ja välissuhtlemist reguleerivad riigisiselt põhiseadus, välissuhtlemisseadus ning välisteenistuse seadus (Rahvusvaheline õigus, 2010). 10.2. Diplomaatiliste suhete sisseseadmine ja lõpetamine Diplomaatiliste suhete sisseseadmine toimub mõlema riigi nõusolekul. Diplomaatiliste suhete sisseseadmine toimub memorandumi allakirjutamisega. ...
Kas EV on õigusriik? Seisukoht: Ei, Eesti Vabariik ei ole (veel) õigusriik. Õigusriigiks peetakse riiki, kus riigivõimu teostamine on kooskõlas õigusega ja sellises riigis on tavaliselt hea ja õiglane valitsemine, Eestis see päris nii ei ole. Kui riigimehed ütlevad, et siin on kõik kena ja korras, aga kuidas saab pidada õigusriigiks riiki, kus mõni institutsiooni järele kontroll puudub ja kohati rikutakse inimõigusi ning sõnavabadust? Arvata, et Eesti on õigusriik pelgalt tuginedes Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10-le viitab, et kõik siiski pole korras. Meie taasloodud vabariigis on võimulolijatele kogu aeg meeldinud ennast kiita ja väita, et Eesti on riik hea reformimaa, kus nende arvastes on hea elada ja kõik on Eesti Vabariigis võrdsed, päris nii see ei ole. Kui kantida riigikassast kümme miljonit dollarit istud järgmised aastad valitsuses või parlamendis, kuid kui varastada poest saia istud jä...
"Olla või mitte olla" "Olla või mitte olla?" on kindlasti üks kuulsaimaid tsitaate kirjanduse ajaloos. Seda lauset saab mitut eri moodi lahti mõtestada. "Elada või surra?", "Mõelda või mitte mõelda?" - neid näiteid võiks tuua veel mitmeid, kuid minu arust on need kõige tähtsamad. Elada või surra? Mis on üldse elu? Minu jaoks on elu miljardite aastate eest alguse saanud reaktsioon ja see kestab veel tänini. Kogu selle aja jooksul on välja kujunenud lihtne põhiülesanne - eksisteerida. Elu kõige tähtsam iseloomujoon ongi olemine. Ka maailmakuulus kirjanik Goethe on öelnud: "Elu mõte on elus endas". Ometi on inimesi, kes kahtlevad elus ja selle eesmärgis. Aga kas meil on üldse õigust valida, kas me elame või sureme? Meil on kohustus looduse ees. Meie ülesanne on paljuneda ja järglasi saada. Ent kui järglased on olemas ja geenid edasi antud, ei juhtuks looduse poolt vaadatuna midagi, kui see inimene oma eksi...
Sallimatus meie ühiskonnas Sallivuse üle pole iialgi varem vaieldud sedavõrd intensiivselt ja globaalselt kui viimastel aastatel. Põhjuseks see, et eelnevalt pole erinevusi ja igapäevakokkupuuteid teistsugusega nii vahetult kogetud. Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest näivad viitavat kasvavale sallimatuse pealetungile. Aristotelese pilgu läbi võiks sallivus kui voorus olla kesktee ühelt poolt ükskõiksuse ja teiselt poolt julmuse vahel. Sellegipoolest on sallivus sedavõrd avar filosoofiline kategooria, et selle üle arutledes on oht libastuda suur. Viljakas lähenemine eeldab mõiste selgepiirilist määratlemist. Ühes oma ettekandes juhib sellele õigusega tähelepanu Jaan Kaplinski: ,,Et teada midagi sallivusest, peaksime teadma, millal, kuidas ja miks me seda sõna kasutame ja mida see tähendab." Sallivuse mõiste operatiivsuse säilimiseks tuleks selle tähendusvälja pigem piirata kui laiendada. Perspekti...
Õigusakt. Õiguse realiseerimine. Õiguse tõlgendamine Õigus (objekt mõttes) riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. (Subjekt mõttes) objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud. Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi Üldakt õigustloov ,sellega antakse üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Näiteks seadused, määrused, seadlused. Üksikakt õigustrakendav akt, lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Nt otsused, korraldused, käskkirjad Seadus on üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist...
John Stuart Mill Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust: Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta ...
TALLINNA ÜLIKOOL ÕIGUSAKADEEMIA ERAÕIGUSE OSAKOND Darja S. ja Maris L. EELOTSUSE KÜSIMINE EUROOPA KOHTULT Kodutöö Õppejõud: Mare Merimaa Õppeaine: Tsiviilmenetluse erikursus Tallinn 2013 SISUKORD 1. ÜLDISED KÜSIMUSED 1.1. Euroopa Kohtu eelotsuse eesmärgid tagada Euroopa Liidu õiguse ühetaoline kehtivus, kohaldamine ja tõlgendamine Euroopa Liidu kõikides liikmesriikides (eelotsuse peamine eesmärk); tagada Euroopa Liidu õiguse edasiarendamine; tagada isikutele EL õigusest tulenevate õiguste tõhusam kaitse, kohtusse pöördumise õigus, juurdepääs siseriikliku kohtu kaudu ka Euroopa Kohtusse. (üksikisikute kaebeõigused Euroopa Kohtusse-esimese astme kohtusse-on piiratud. Oma riigi vastu Luksemburgi kohtusüsteemi otse pöörduda pole võimalik. Kui riik on EL õigust valesti ...
?????????????? Gümnaasium Kas vabadus on illusioon? Essee 12.b 13.04.2009 ??????? 2009 Kas vabadus on illusioon? Vabadus on väga laialdane ja mahukas mõiste. Seda võib defineerida kui takistuste, piirangute ja sunni puudumist. Siiski tähendab vabadus igale inimesele midagi konkreetset, mida on võimalik seletada ja piiritleda. Tekib küsimus, mis on tahtevabadus ja kas sellisel juhul on alati võimalik käituda vastavalt tahtmisele. Kas vabadus on inimestele kui muinasjutt või tegelik ümbritsev reaalsus? Tahtevabaduse põhimõttel peaks olema igal inimesel võimalik valida oma tahtmisi. Ka tahtmised on piiritletud, alustades pärilikkusest ja lõpetades ühiskonnaga kus inimene viibib. Igal ühel on välja kujunenud väärtushinnangud, mille alusel tehakse vastavaid valikuid ja otsuseid. Alati pole võimalik käituda vastav...
Eesti keskaeg ehk Vana-Liivimaa aeg ehk orduaeg 1227-1561 Eesti ajalooline ei alga mitte Vanaajaga vaid kohe Keskajaga, kuna MVV tagajärjel kujuneid Eesti alal Lääne-Euroopa eeskujul Keskajale omased tunnusjooned: 1. Ristiusk katoliiklikul kujul 2. Feodaalkord 3. 3-seisuseline ühiskonnamudel Eesti keskaeg MVV-le järgnenud periood Eesti ajaloos, mil saksa ja taani vallutajad jagasid Eesti ala üksikuteks osadeks, väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561 a. mil Liivisõja algjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid Liivimaa nii nimetasid saksa vallutajad enda poolt alistatud Läti ja Eesti alasid: Algul Liivlaste asuala, seejärel laienes nimetus Latkalite ja Eestlaste Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaa. Eestimaa nii nimetati Taani valdusesse läinud Põhja Eestit 1346 aastani, mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule, siis laienes nimetus Liivimaa ka Põhja Eestile. Liivi(maa) ordu Katoliku r...
Sündis (ja elas kuni 16-aastaseni) Genfis, hiljem kolis Pariisi (). Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. · Pöördus katoliiklusesse, rikka sveitslanna soosik, kelle toetusel saab haridust ja õpib muusikat. · Proovis erinevaid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobi. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi konfliktid. · Ühiskondlik heidik. Võõrandub Pariisi ühiskonnast. Vagabund. Olemasoleva ühiskonna kriitik. · 1742 aastal võttis Diderot soovitusel osa Dijoni Akadeemia traktaadi konkursist teemal, "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni? Väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku ning selle traktaadiga pälvis Rousseau esikoha. · Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire'iga. · Süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse prog...
Millele pöörata tähelepanu välismaale tööle asumisel? Välismaal töötamine on väärt võimalus silmaringi avardamiseks, elatise teenimiseks ning hiljem ka Eestis hea töökoha leidmiseks. Oma otsuseid hoolikalt läbi mõeldes võid saada huvitava kogemuse võrra rikkamaks. Tööleasumise tingimused ning nendest tulenevad õigused ja kohustused on reguleeritud selle riigi õigusega. Kui töötamise kohaks on Euroopa Liidu liikmesriik, on töölepingu tingimused, nagu töötasu, töö- ja puhkeaeg ning puhkus, Eestis kehtivate tingimustega suures osas sarnased. Samuti pea meeles seda, et igal juhul pead teise riiki tööle asudes end kohalike ametivõimude juures egistreerima. Reeglina tuleb seda teha kolme kuu jooksul alates riiki sisenemise päevast. Siiski on soovitatav enne, kui otsustad minna tööle välisriiki, koguda võimalikult palju eelinfot seal töötamise võimaluste ja töötingimuste kohta. Pea meeles, et välismaale tööle minek võib kätk...
Kas "vana hea Rootsi aeg"? Rääkides Eesti ajaloost, mainitakse tihti ka 17.-18.sajandisse jäävat "head Rootsi aega". Jääb mulje, et Rootsi aeg oli lausa paradiis võrreldes Saksa ja Vene ajaga. Miks ikkagi tuletatakse seda Liivi ja Põhja sõja vahelist rahuaega nii hea sõnaga meelde? Rootsi ajal toimusid Eestimaal rahvastikus suured muudatused. Sellesse aega jäid nii näljahäda kui ka sisseränne. Sellal kui 17. sajandi alguses elas Eestimaal umbes 100 000 inimest, oli neid 1659. aastaks juba märgatavalt rohkem. Kahjuks nulliti see kõik näljaajal, mis kestis 2 aastat. Suur nälg pühkis 20% rahvastikust. Isegi ikalduse ajal jätkas Rootsi poliitikat saata enamus vilja Eesti aladelt välja, mis halvendas olukorda veelgi. Pidades silmas rahvaarvu muutumist Eesti aladel, ei leia mina Rootsi ajas midagi paremat võrreldes teiste Eesti perioodidega. Kultuuri arendati Rootsi ajal palju. 1631. aasta...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Triinu Hordo [email protected] ÕIGUSTLOOVA AKTI ANALÜÜS: SÕJAHAUDADE KAITSE SEADUS Seminaritöö Juhendajad Prof. R. Narits Lektor S. Kaugia Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.OBJEKTIIVNE ÕIGUS............................................................................................. 4 2.EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA........................................................................5 3.EL ÕIGUS.........
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) avalik võim, kogu riigi juhtimisaparaat ja selle aparaadi relvastatud struktuuriüksused nagu armee, politsei, luure, vanglad jne, riigivõim on suveräänne võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Riiguvõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (näiteks mingisse liitu või föderatsiooni astumisel). territoorium - ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigivõimu. Riigi territooriumi hulk...
•Andrese õigus või •EL õigus Pearu õigus •Rahvusvaheline õigus •Objektiivne õigus •Siseriiklik õigus •Subjektiivne õigus •Siseõigus •Positiivne õigus •Välisõigus •Ülipositiivne õigus •Võlaõigus •Materiaalne õigus •Tööõigus •Formaalne õigus •… •Avalik õigus •Igameheõigus •Eraõigus •Ja-mis-iganes muu õigus •Põhiõigus •… •Inimõigus Triin Roosve, SKA kektor 1 Objektiivne õigus ja subjektiivne õigus. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus. §§§§§§§§§ RIIK Triin Roosve SKA lektor LOOMUÕIGUS JA KEHTIV ÕIGUS • Loomuõigus – üldinimlikud põhimõtted – eksisteerib riigieelsena ja peaks olema aluseks kir...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õigusinstituut Avaliku õiguse õppetool Liisa Lippe EUROOPA KOHUS Referaat Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud autorite töid, Üliõpilase kood: 095257 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.EUROOPA KOHTU KOOSSEIS...................................................................................5 1.1. Euroopa Kohtu põhikiri..........................................................................................6 1.2. Kohtunikud ja kohtujuristid....................................................................................6 2. PÄDEVUS.................................................................
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT 2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus............................................
Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus Kuna õigus on mitmetähenduslik sõna, siis on vaja tähele panna, millises tähenduses õigusest konkreetsel juhul räägitakse. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes ka õiglus. Õiguse mõiste määratlemisel tuleb alustada juba põhikooli ühiskonnaõpetuse õpikus esitatud tõdemusest, et küsimusele, mis on õigus, on väga raske vastata ja ühest vastust küsimusele, mis on õigus, meil ei ole. Päris üheselt õigeks ja kõikehõlmavalt täpseks vastuseks eeltoodud küsimusele ei saa pidada ka samas õpikus esitatud määratlust, mille kohaselt “tänapäeval on õigus objektiivses mõttes käitumisreeglite süsteemne kogum, mille riik on teinud kõigile ühtmoodi kohustuslikuks ja mille reeglite rikkumise eest saab karistada.” (Taagepera, R. Ühiskonnaõpetus põhikoolile. I osa. Avita, 2008, lk 29) Aga raske on selles vanu...
Tõde, õigus, õiglus Tõde ja õigust ei saa kunagi ühtemoodi tõlgendada. See on iga inimese jaoks erinev ja kes tahab mida uskuda. Tõe ja õigusega ei ole inimesed kunagi ühel meelel. Inimesed kui räägivad midagi pannakse natukene juurde. Inimestel on eri arvamused ja sellepärast saadakse ka tõest erinevalt aru. Inimene võib rääkida tõtt, aga teda ei usuta. Tänapäeval on käibel kolm tõeteooriat: tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsiteooria. Kas nendes leidub ka tõde? Seda me ei tea, sest need on jälle kellegi arvamused tõest. Tõde on tänapäeval raske leida. Kõik tahavad minna lihtsamat teed ja öeldakse seda, mida hetke olukorras vaja. Tõesti mõnes olukorras on vaja inimest toetada. Tõde võib olla valus ja seepärast jäetaksegi see ütlemata. Tõde on raske selgitada ja sellepärast toimub pikki vaidlusi, aga kellel on õigus? Õigus on suhteid reguleeri...
annaabi.ee 
