Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas tõde on olemas?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kooskõla, väidet, väited, südametunnistus, uskumus, dinosaurused, uskuma, seisukohtade, jutte, esiteks, pragmatist, taoliselt, üldistada, koherentsiteooria, kahtluse, hakkan, truuks, sundida, muutma, vabandada, piinama, kasvatusest, ausad, usud, kristlaste, islamiusku, koraan, moslemid, savisaar, kartuleid, tavainimeneKas tõde on olemas? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Teadmise tõesuse nõue muudab asja keeruliseks seetõttu, et on olemas vähemalt neli arusaama tõest. See jätab mulje, et vabalt võiks igaühel olla oma tõde: ""Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!" Pilaatus ütleb temale: "Mis on tõde?" Kui ta seda oli öelnud, läks ta uuesti välja juutide juurde."
Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida 3.Selgitage filosoofiliste küsimuste eripära I. Berlini järgi? väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet I. Berlin: ei empiirilised ega formaalsed! olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks a) Empiirilis-faktilised küsimused *Miks valiti Barack Obama USA presidendiks? *Vastuse väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade saame vaatluse teel. Vastuseid ei pruugi olla kerge leida, aga me teame kust neid otsida. olemasolusse
mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisukohtade tähistamiseks: elufilosoofia, äri-, usu- jne. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi/ filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: 1
järele) = tõuge filosoofilisteks küsimusteks. Sokrates filosofeerimine algab teadmisest, et ma ei tea Filosoofia kui teadus teadmiste ja väidete süstemaatiline seos. ...kui fundamentaalteadus põhjuste, aluste, tingimuste, eelduste teadus. Oärib empiirilise kui niisuguse põhjuste, aluste, tingimuste järele, mis ise polegi enam empiirilised. ... kui universaalteadus käsitleb maailma TERVIKLIKULT. ... kui mõistuteadus taotleb, et väited oleksid mõistuspärased ... kui kriitiline teadus seab küsimuse alla kogu meie kogemusmaailma(ideoloogiakriitika, religioonikriitika jne) Filosoofia määratlusi: (PLATON: "Filosoofid on need, kes suudavad haarata seda , mis on enesele alati sama. Nad alati armastavad seda teadmist, mis ilmutab neile midagi olemisest; olemist, mida ei muuda ei tekkimine ega kadumine. Pürivad nad siis nõnda olemise enese
kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest või mitte. Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. 6. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? Erinevus seisneb selles, et vastavusteooria koha pealt on tõene väide, mis on kooskõlas tegelikkusega
(1859-1952). Pragmatismi seisukohalt on tõesed sellised uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Pragmatistid kaitsevad sellist seisukohta, tuginedes veendumusele, et inimesed ei saavuta võib-olla kunagi absoluutset tõde ning seepärast peame leppima nende tõdedega, mis "töötavad". Inimliku elu eesmärgiks on peamiselt ikka olnud praktiline edu, mitte aga teoreetiline tõde. William Jamesi järgi on uskumus tõene sedavõrd, kuivõrd temast lähtumine on meile elus kasulik.9 Oma teoses "Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus" (1907.A) ütleb ta tõe kohta nii: /.../ Tõde on üks hüve liikidest, mitte aga- nagu sageli arvatakse- hüvest erinev ja tema suhtes kaasalluv kategooria. Tõeseks nimetame kõike seda, mis osutub heaks uskumuste valdkonnas. Kas me mitte ei pea alati uskuma seda, mis on meie jaoks parim, et uskuda? Kas me saame
juurde, ideede maailm on tõeline. Meeleline maailm- me näeme sedaja saame käega katsuda, kogeme pidevalt muutumist, tekkimist ja hävimist. Siin maailmas on ideede varjud. Mitte tõene maailm on meid ümbritsev maailm. 4. Iseloomusta skemaatiliselt teaduslikku tunnetamist. Probleem(huvi)- oletus(hüpotees)- Teooria (leiad lahenduse) Teooria kontroll (vajadusel vees oletus jne) 5. Iseloomusta tõe korrespodentsiteooriat. Too näited. Tõesed on väited, mis on kooskõlas tegelikkusega. (lumi on valge…) On ka absoluutne tõde (aristotelese teooria). Tõene ongi tõene. See teooria ei luba musta valgeks rääkida 6. Kirjuta sõna "teadmine" kolm tähendust. 1) Tuttavolek kellegagi või millegagi (N: ma tean, mis on hambavalu) 2)Oskan midagi teha (Ma tean, kuidas pannkooke valmistatakse) 3)Teatud info omamine (Ma tean, et päike tõuseb idast) 7. Mis on aprioorsed teadmised? Teadmine, mis ei pärine kogemusest vaid mõistusest enesest
mõtlema ja selle käigus ta areneb. 12. Platon soovitas kasutada vaba tahte meetodit. Õppetöö peaks rajama õpilase huvile, kasutada tuleks palju mängulisi elemente. Tema soovitus oli asjalik. 13. Mateeria- materjal, millest mingi substants koosneb. Substantsi mateeria võib ka ise olla mingi substants, näiteks maja mateeria on tellised. Uusaja filosoofias hakati mateeriat samastama ainega füüsikalises mõttes. 14. Küllaldase aluse reegel- väited peavad olema põhjendatud, peab olema ära näidatud, mille alusel üht või teist väidetakse. 15. Välistatud kolmanda reegel- tõene on kas väide või selle eitus, kolmandat võimalust olla ei tohi. 16. Mittevasturääkivuse reegel- kaks teineteist välistavat lauset ei saa olla ühtaegu tõesed. 17. Samasuse reegel- ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 18. Kui ei tunne loogikareegleid võime teistele segadust tekitada, meist ei saada üheti aru, meid
kaasaegne arusaam teaduslikust tunnetusest lähtub Kanti ideest Teadmine ->eristatakse kolme erinevat tähendust 1. teadmine kui tuttav olek (isiklik kogemus) 2. teadmine, kui oskus midagi teha 3. teadmine, kui teatud informatsiooni omamine ->võivad olla ka uskumuse liik ( kõik teadmised on uskumused, kuid mitte kõik uskumused ei ole teadmised) ->saab olla ainult tõene ->peab olema alati põhejendatud Traditsiooniline definitsioon teadmisele Teadmine, kui põhjendatud tõene uskumus. 1. On teatud uskumuste liik, kõik teadmised on uskumused, kuid kõik uskumused pole teadmised. NB! Ei ole alati seotud religiooniga. 2. Teadmine saab olla ainult tõene, ei ole teadmist, mis on väär. 3. Teadmine peab olema alati põhjendatud. Pime usk ei saa olla teadmine. Kas teadmised saavad eksisteerida väljaspool inimest? Jah. Teaduslik teadmine ja argiteadmine -> Argiteadmine on tähelepanek, mis võib kehtida, aga ei pruugi.
meetodite või igapäevase vaatluse abil. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? (vähemalt 3) Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjadega (majad, kivid) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita. Tõesust ei omistata mitte kõikidele keelelistele ühikutele. Tõeteooria ei tegele (reeglina) selliste väidetega. Filosoofi (tõeteoreetikut) ei huvita küsimus, kas mingid konkreetsed väited on tõesed. Filosoofi huvitab – tõe/suse loomus. Tõe tegijad on erinevad 1 vastused, teooriad, lähenemised. Pakutud on mitmeid nn tõe kriteeriume: - Sotsiaalsed: nt tava, traditsioon, autoriteet. - Vahetule kogemusele tuginevad: nt instinkt, tunne, meeleline taju, intuitsioon. - Ratsionaalsed: nt vastavus, koherentsus, praktilised tagajärjed.
Inimliku elu eesmärgiks on peamiselt ikka olnud praktiline edu, mitte aga teoreetiline tõde. Kui teadlased räägivad, et maailm koosneb aatomitest ja elektronidest, siis ei tohi me seda mitte sõnasõnaliselt võtta. Tuleb lihtsalt leida teooria, millega saaksime töötada. Näiteks on tuumarelvad ja tuumaelektrijaamad praktilised kinnitused, et teatud teooriad on olnud ,,töövõimelised". Ka pragmatismi tõeteooriaga seostub rida probleeme. Esiteks, pragmatismi järgi on uskumus tõene siis, kui temast juhindumise tulemused on head. Kui selline definitsioon peab olema kasulik (muidu pragmatistid teda ju omaks ei võtaks), siis peaksime teadma, esiteks, et mis on hea. Teiseks, millised on ühest või teisest uskumusest juhindumise tulemused? Oletame nüüd, et me tahame teada, kas Kolumbus ületas Atlandi ookeani 1492. aastal või mitte. Kui me oleme pragmatistid, siis ei tule meil sugugi nagu teised inimesed teeksid vaadata järele teatmikust
valetan." on tõene siis ja ainult siis, kui ma tegelikult valetan; aga kui ma nüüd tegelikult valetan, siis ma räägin ju tõtt; aga kui ma tegelikult räägin tõtt, siis ma valetan. 4. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele! Midagi on tõene siis, kui ta vastab reaalsele olukorrale või faktile maailmas, KUID: 1) on olemas palju nn üldteada moraalitõdesid, millel aga puudub ,,moraali-fakt". 2) võrrelda saab ainult asju ühes kategoorias - väited ja reaalsus seda ei ole. 5. Milles seisneb tõe koherentsusteooria ja mis kõneleb koherentsusteooria poolt? Midagi on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Väiteid võrreldakse niisiis omaenda kategoorias, mitte reaalsusega, tõesuse kindlakstegemisel aitavad nii aprioorsed kui empiirilised väited. 6. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel?
Kui jutt on ajaloofaktidest, siis ei näe Russell uskumustel mingit muud vahet peale võimaluse ajalooeksamil head hinnet saada. Aga see muudab pragmatismi tõeteooria kahtlustäratavaks. Uskumustega ajaloo kohta tekib pragmatismil ehk tõesti probleeme. James täheldas, et me ei saa ajaratast tagasi pöörata ning seetõttu võib väiteid mineviku kohta ainult kaudselt kontrollida – tänapäevase asjade seisu alusel. Kui väited mineviku kohta on tänapäevase asjade seisuga kooskõlas, siis on nad tõesed. Selline kommentaar näitab, et James ei poolda praegusel juhul enam seisukohta, et uskumuse tõesus seisneb tema võimes n-ö töötada. See on aga järjekindlusetus. Ebajärjekindlus tekib ka siis, kui James kirjeldab seda, kuidas inimesed kohanevad uute arvamustega. Kuigi meil on teatavad veendumused, võib igaüks meist juhuslikult sattuda mingile kogemusele, mis tekitab meie arvamustes ebakõla
Samas võib arvata, et sellega tegelemine arendab kriitilise mõtlemise ja argumenteerimise oskust, õpetab leidma lahendusi jne. Filosoofia määratlemise dilemma – ei saa määratleda liiga kitsalt (võib välja langeda suur osa sellest, mida traditsiooniliselt on filosoofiaks peetud) ega liiga laialt (võib hõlmata asju, mis sinna ei kuulu). FILOSOOFIA JA MUU I Filosoofia ja filosoofia ajalugu Filosoofia on oma ajalooga väga tihedalt seotud. Kunagised filosoofilised väited ja teooriad tulevad teisenenud kujul tagasi. Mõnikord arendavad tänapäeva filosoofid teadlikult klassikute ideid. Tihti elavad varasemate filosoofide ideed mingil kujul edasi, enamasti mitte samasugusel kujul. Ajaloo uurimine – filosoofia ajalugu on eraldi uurimisobjekt, erinevad koolkonnad ja meetodid, ajalooline ja ratsionaalne rekonstruktsioon. Tänapäeva filosoofia mõjutab ka selle ajaloo uurimist, nt Platonit tõlgendatakse nüüd teisiti kui 50 a tagasi.
Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on teadmine? 3. Mis eksisteerib? 4. Mis on vabadus? 2
haigust“kõigepealt diagnoosib selle ning seejärel ravib, „suunates sõnad metafüüsilisest kasutusest tagasi igapäevasesse kasutusse“ning „kogudes meelespeasid kindlate eesmärkidetarvis“.Tulemuseks on „ühe või teise mõttetuse paljastamine nagu ka nende muhkude paljastamine, mida aru on saanud, joostes vastu keele piire“ 2. TÕDE 1. Iseloomustage vähemalt kolme asja, mida võib tähendada „tõeteooria“! Teooria sellest mis teeb tõesed väited tõeseks, teooria fraasi ''on tõene'' funktsioonist, teooria sõna''tõene'' tähendusest. 2. Miks ei saa kivid ja autod olla tõesed? Sest nende asjade kohta pole midagi väidetud. Selleks, et saaksime rääkida nende asjade tõesusest tuleks nende kohta midagi väita. 3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)? Valetaja paradoks on paradoks, mis tekib, kui mingi propositsiooni kohta jõutakse järeldusele, et ta on tõene parajasti siis, kui ta ei ole tõene
Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 2. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) 2. on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Definitsiooniga, et teadmine on põhjendatud tõene uskumus, on kooskõlas väita, et 2. igaühel võib olla teadmisi, mis on vastuolus kunagiste tõekspidamistega. Ratsionalismi seisukoht on, et 2. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Kui meist valgusaasta kaugusel asuv täht oleks pool aastat tagasi kustunud (kollapseerunud vms), siis 2. me näeksime teda veel pool aastat Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige
eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 2. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) 2. on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Definitsiooniga, et teadmine on põhjendatud tõene uskumus, on kooskõlas väita, et 2. igaühel võib olla teadmisi, mis on vastuolus kunagiste tõekspidamistega. Ratsionalismi seisukoht on, et 2. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Kui meist valgusaasta kaugusel asuv täht oleks pool aastat tagasi kustunud (kollapseerunud vms), siis 2. me näeksime teda veel pool aastat Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga
6 Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? a Õige! Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. 7 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? a Õige! Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. 8 William James'i arvates a Õige! On vältimatu, et inimesed jäävad reeglina midagi uskuma ilma erapooletu põhjenduseta (tõestuseta). 1 Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? a Ei ole õige Ükski kollane asi ei saa olla roheline. b ? Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. c Ei ole õige Kaks kilogrammi raudnaelu kaalub samapalju kui kaks kilogrammi udusulgi.
PRAGMATISMI TÕETEOORIA. 3. Korrespondentsusteooria ehk vastavusteooria Platon, Aristoteles, Thomas Aquinost, Bertrand Russel. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene ainult siis, kui X vastab faktile. Nt: Väide “kass on katusel” on tõene siis, kui mõni kass on tõepoolest katusel, väär aga siis, kui seal pole mingit kassi. Korrespondentsusteooria kriitikat: 1. Kuidas näidata vastavust? 2. Moraalsed faktid (ei suuda ära tõestada) 3. Aprioorsed väited (Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5?). 4. Koherentsusteooria G. W. Leibniz, B. Spinoza, H.H. Joachim, O. Neurath. Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes: väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega). Nt: X sündis 1900a. Sama X sündis 1903a
tajuta Õige! Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 9. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest Q Õige! Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. R ? Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. ? Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 10. William James'i arvates S õige! On vältimatu, et inimesed jäävad reeglina midagi uskuma ilma erapooletu põhjenduseta (tõestuseta). T Ei ole õige Peaks inimene mõistusliku olendina uskuma vaid seda, mida on alust uskuda Ei ole õige Ei oska inimesed valdava enamuse uskumuste puhul neid erapooletult põhjendada, kuid tänapäeva ühiskonnas nii ei tohiks olla II TEEMA 1. Millel põhineb väite (propositsiooni) 7+5=12 tõesus? U Õige! Sümboliline väljend 7+5 tähenda sedasama mida sümbol 12 VALE
· Arv 7 ideede maailm · poriloik meeleline maailm · kodanik A õiglane tegu meeleline maailm · 50 kruvi, mis ma poest ostsin meeleline maailm · õiglus ideede maailm Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, · mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. · mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. · mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida · inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne kehastumist. · inimene on kunagi lugenud või kuulnud. · inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud. Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad, · milles on kehastunud ilu/kaunidus · milles ei ole inetust
Tõeteooria ei tegele (reeglina) selliste väidetega: - ,,ta on tõeline kommunist" - ,,paarikese vahel puhkes õige tõeline armastus" - ,,indrek Hirv on tõeline luuletaja" - #"lõhkes tõeline üllatuspomm" - Tõelisi isiksusi on uues riigikogus vähevõitu" - ,,see maal on tõeline picasso" ,,tõeline" = näidis, eeskujulik, ehtne. 37. Mis on ,,tõe tegijad?" Filosoofi (tõeteoreetikut) ei huvita küsimus, kas mingid konkreetsed väited on tõesed. - Kas on tõsi, et see auditoorium mahutab 200 inimest? - Kas vastab tõele, et loeng toimub esmaspäeviti? Filosoofi huvitab tõesuse loomus. - Mis on see ,,miski", mis teeb tõsed väited tõeseks? - Kas kõigil tõestel väidetel on mingi ühine ,,olemus"? Erinevad vastused, teooriad, lähenemised. 38. Korrespondentsusteooria Platon, Aristoteles, Thomas Aquinost, Bertrand Russell. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses
kui ,,tõeline" tähendab näidis, eeskujulik, ehtne (tõeline armastus, kommunist, isiksus, luuletaja jms) 3. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele. Tõesus seisneb väite (otsustuse) ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene ainult siis, kui X vastab faktile. Kolm ,,tõde" vastavusteooriast: .. ajalooliselt kõige vanem teooria .. kõige lähedasem tavaarusaamale tõest. .. kõige tunnustatuim tõeteooria Etteheited: ..Kuidas näidata vastavust? Väited ja maailm kuuluvad erinevatesse kategooriatesse, st neid ei saa võrrelda. .. Moraalitõdedel pole moraalifakte, millega saaksid moraalitõed vastavuses olla .. aprioorsete tõdede probleem (nt 2+3=5), me ei ta milles seisneb vastavus tegelikkusega. 4. Milles seisneb tõe koherentsusteooria? Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes. Väide on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Kooskõla tähendab vastuolu puudumine.
Parmenidese õpetusluuletuses arendatud arusaamale. Antud loengus eelistatud interpretatsiooni kohaselt tuleks aga sedagi Protagorase seisukohta mõista 5. sajandi kreeka elu mõistelise üldistusena, mis pretendeeris sellele, et sõnastada antud elukorraldust määrav printsiip. Niisugune interpretatsioon toetub siiski pigem taustateadmisele sofistide kui sotsiaalse nähtuse kohta, kui antud teesile endale. Kuna kontekst puudub, on siit väga raske välja lugeda, kuidas Protagoras oma väidet mõistab. Valikuvõimalus “et/kuidas” osutab kreekakeelsele sõnale os, mis võib tähendada mõlemat. Tavaliselt annab kontekst viite sellele, kuidas konkreetsel juhtumil seda sõna mõista tuleks. Antud juhul paraku kontekst puudub, mistõttu tuleb kaaluda mõlemaid võimalusi. Valides vaid ühe, saab kaks üsna erinevat lauset – olevate, et nad üldse on või kuidas nad on. Viimasel juhul võib muidugi
01st of March 17:23 matis Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub? täisnurkne kolmnurk -- ideede maailm võrdkülgse kolmnurga joonis -- meeleline maailm teelõik Tallinna ja Keila vahel -- meeleline maailm 01st of March 17:23 matis Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, a. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. >> b. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. c. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. 01st of March 17:24 matis Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida >> a. inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne kehastumist. b. inimene on kunagi lugenud või kuulnud. c. inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud. 01st of March 17:25 matis Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad, >> a. milles on kehastunud ilu/kaunidus b
küsimustega. Radikaalne-üldistav tunnetus on ülepea võimatu.. Materialism:olev on tervenisti materiaalne, meeleline, oluline pole mõtlemine, vaid materiaalsed suhted. Monism: on ainult üks printsiip(vaim või mateeria) ja teine osa on pettekujutelm. Dualism:olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, kuigi üks on olulisem.Solipsism: pole midagi olemas peale ainsa mina. 14. teadmine: tuttavolek, oskus, teadmine-et. teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Intuitsioon: puhta ja tähelepaneliku meelemõistuse ühtlane ja distinktne mõistmine. Popper eristab 3 maailma: füüsiline objektide maailm, teadvuse seisundite maailm; mõtlemise objektiivse sisu, teooriate ja üldistuste maailm. 15. induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest.(Hume: mingite nähtuste kordumine pole veel kinnitus, et tegemist on põhjuslikkusega, ei sobi teadusliku teadmise põhjendamiseks). Verifikatsionism-
Reeglit näib olevat lihtne järgida, kuid niipea, kui arutlus omandab mingi sisu, tekivad ka probleemid, sest alati pole ilmne, millal on tegemist samasusega ja millal mitte: tähenduste samasuse küsimus võib asenduda objektide samasuse küsimusega. Vastuolu vältimise seadus ehk vasturääkivusseadus (law of contradiction, ld principium contradictionis): ühes ja samas arutluses ei tohi ükski väide olla korraga tõene ja väär. Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv, või ka nii, et arutlus on vastuoluline. Vastuolu vältimise seadus keelab vasturääkivad (vastuolulised) arutlused. Seadust saab väljendada ka lihtsamalt: ükski väide ei saa olla iseendaga vastuolus. Seda seadust on peetud kõige tähtsamaks, kui mitte ainsaks loogikaprintsiibiks. Kui arutelus tekib vastuolu (vasturääkivus), siis sellise arutelu
Reeglit näib olevat lihtne järgida, kuid niipea, kui arutlus omandab mingi sisu, tekivad ka probleemid, sest alati pole ilmne, millal on tegemist samasusega ja millal mitte: tähenduste samasuse küsimus võib asenduda objektide samasuse küsimusega. Vastuolu vältimise seadus ehk vasturääkivusseadus (law of contradiction, ld principium contradictionis): ühes ja samas arutluses ei tohi ükski väide olla korraga tõene ja väär. Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv, või ka nii, et arutlus on vastuoluline. Vastuolu vältimise seadus keelab vasturääkivad (vastuolulised) arutlused. Seadust saab väljendada ka lihtsamalt: ükski väide ei saa olla iseendaga vastuolus. Seda seadust on peetud kõige tähtsamaks, kui mitte ainsaks loogikaprintsiibiks. Kui arutelus tekib vastuolu (vasturääkivus), siis sellise arutelu
Moraaliväited ei saa olla tõesed ega väärad. Relativism moraalistandardid on suhtelised e. relatiivsed, kehtides iga isiku jaoks eraldi või mingi ühiskonna piires. Eetilise relativismi vormid 1. Individuaalne relativism (subjektivism) 2. Konventsionaalne relativism (konventsionalism, kultuurirelativism). Märkus: Pojman kasutab mõistet `kultuurirelativism' deskriptiivse, mitte metaeetilise seisukoha tähenduses. Relativismi ideesse kätketud väited · Moraalinormid varieeruvad kultuuriti suuresti. · Moraalis ei leidu objektiivset tõde. Õige ja vale kajastab lihtsalt kellegi arvamust. Moraal sõltub kultuurist. · Me ei peaks kritiseerima teisi kultuure ega pidama enda oma ainuõigeks. Deskriptiivne tees Erinevad kultuurid (inimesed) järgivad erinevaid norme. Mida peetakse moraalselt õigeks/vääraks, varieerub ühiskonnati/inimeseti. Pojmanil: kultuurilise mitmekesisuse tees.
Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle
kaalus mitme variandi vahel; telos ei puuduta tõde vaid heatahtlikkust -telos tööd ei peaks tegema isikud kes sellega hakkama ei saa Väärtuste seos omadustega, kedagi ei tohi diskrimineerida Grupitöö telos on õppimine ehk iseendale ja teistele teema selgekstegemine Grupitöö Grupitöö kannab nii õppimis- kui õpetamisfunktsiooni. Õpetamisfunktsioon kannab endas ka meetodit. Grupitöö peab sisaldama: 1. Fakte - peamiste filosoofide seisukohtade kokkuvõtet. 2. Meetodit - vähemalt 2 õiguslikku või ühiskondlikku probleemi, mis on lahendatud valitud filosoofia seisukohtade järgi (s.o teooria kinnistamine läbi näidete) Paradigmaatiline murrang Paradigma on maailmavaade, mingi väärtus/veendumus ühiskonnas, suur idee PARADIGMAATILINE MURRANG leiab aset, kui: Veendumuse või väärtuse murdumine Tehnomajanduses peegeldumine Poliitikas muudatud Kas eesti või lääne ühiskonnale on omane mõni neist?
Loogikas on mitmeid formaliseeritud süsteeme ning järeldamise reeglid ja printsiibid on teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest. Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika. Arutlus on kehtiv (ik valid) siis ja ainult siis, kui ei saa olla nii, et arutluse eeldused on tõesed väited, aga paratamatult tuletatud järeldus on väär. Kehtiv arutlusvorm garanteerib tõeste eelduste puhul tõese järelduse ning on loogika seisukohalt seaduspärane. Arutlus ei ole kehtiv (või on mittekehtiv ik invalid) siis, kui antud vormi järgi arutledes ei paratamatu, et me saame tõestest eeldustest tõese järelduse. St, et arutlus ei ole loogika seisukohalt seaduspärane. Arutlus on korrektne (ik sound) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused
annaabi.ee 
