Kas jätkusuutlik Eesti peaks olema liberaalne, konservatiivne või sotsiaaldemokraatlik heaoluriik? Tänapäeval on kõik arenenud demokraatlikud riigid heaoluriigid, kuid heaolu pakkumise korraldus neis erineb. Heaoluriigid jagunevad liberaalseks-, konservatiivseks- ja sotsiaaldemokraatlikuks heaoluriigiks, kuid neil kõigil on sama eesmärk. Siht parandada inimeste toimetulekuvõimalusi ning sekkuda majandusse ja tulude jaotamisse. Üheks väga oluliseks tunnuseks on resursside ülekandmine ühest valdkonnast teise, sest see loob ühiskonda tasakaalu. Teiseks tunnuseks on poolte avalike kulude kandumine sotsiaalsfääri, mis näitab üles erilist tähelepanu inimeste heaolulu tagamiseks. Aga milline heaoluriik peaks olema jätkusuutlikus Eestis?
sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Heaoluriigis ühendub turumajandus sotsiaalse õiglusega. Riigil tuleb tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Ametiühingute rolli palga- ja töötingimuste läbirääkimistel Igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine Inimõiguste kaitse
· Kolmas, institutsionaalne ümberjagav mudel, nägi sotsiaalhoolekannet kui suurt ühiskonda integreeritud institutsiooni, mis pakub universaalseid teenuseid väljaspool turgu ning sõltuvalt indiviidide vajadustest. 18. Kirjeldage Goran Therborn heaoluriigi käsitlust (sotsiaaltoetuse tase ja sekkumine tööhõivesse, ümberjaotus ja sotsiaalpoliitika seos) 6 Heaoluriik võib olla tugev sekkuv riik näiteks nagu Rootsi, kes tagab sotsiaaltoetused. Heaoluriik võib olla ka selline et tagab toetused kuid hõivesse sekkub mõõdukalt. Ilma riigita turg ei eksisteeri, sest riik toetab inimesi sotsiaalpoliitika elluviimisega, nö tekitab elanikkonda. 19. Kirjeldage Gosta Esping-Anderseni heaoluriigi käsitlust (heaolureziim, stratifikatsioon, dekommodifitseerimine ning era/avaliku süsteemi segu kui heaoluriigi mudel)
ne monarhia XX saj. demokraatia Teenindusühiskond kihiühiskond Nüüdisühiskonna tunnused: Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonna valitsemisel Vabameelsus ja sallivus inimsuhetes ja vaimuelus Heaoluühiskond, postindustriaalne, teenindus, info, teadmusühiskond, kodanikuühiskond, tarbimisühiskond jne. Heaoluriik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib riigi majandust. Heaoluriik sekkub aktiivselt majandusse – jagab maksupoliitika abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse
1990. aastatel eesti riskis. Siin viljeldud üliliberalism lähtus ekslikust arusaamast, et mida kiiremini isiklikult rikastutakse, seda rikkamaks saab ka ühiskond. Selle riski hinnaks on sügavalt lõhestunud eesti ühiskond. Tänane eesti on getostunud nii põlvkonniti kui ka varanduslikult . Väike rikkurite eliit tarbib ligi 70% tarbimistasemest, ülejäänud elanikkonna sissetulekud võimaldavad pretendeerida vaid kolmandikule. eesti turg on väike just seetõttu, et ostuvõimeline osa elanikkonnast on väike. Tööandjad üle Euroopa on võtnud oma südameasjaks regiooni majanduse ergutamise, kuna ainult majanduskasvuga on võimalik säilitada heaoluühiskonna mudelit. Kuigi aastaks 2010 on seatud eesmärgiks saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduspiirkonnaks, ei suudeta seda tööandjate hinnangul ellu viia. Euroopa Liit on Lissaboni strateegias seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2010
Solidaarsuspõhimõte nt pension riiklik pensionikindl; põlvkondade vaheline kokkuleppe vanaema loodab, et ema käib tööl ja tema tööst finantseeritakse vanaema pensionit, ema loodab, et teie finants. ema pensioni, teie loodate, et teie lapsed finants. teie pensioni; töötab, kui kõik käivad tööl ja töötajaid on piisavalt palju, et finants. pensionäre nt ideaalis 2 töötavat inimest peetavad üleval 1 pensionäri; ravikindlustus moodustavad inimesed, keda ohustab haigeks jäämise risk, inimesed on kokku leppinud, et nad on solidaarsed; kindlustatu teab, et kui jääb haigeks ja ravikulutusi on vaja kompenseerida, siis teised kindlustatud on solidaarsed ja maksavad tema kulutusi; maksavad ühte katla; toimib, kui finantseerijaid on rohkem või sama palju, kui kasutajaid; kui on vastupidi, siis süsteem ei toimi väga hästi; Eestis on 1,2 milj
1. Mis on sotsiaalhol.? Sotsiaalhoolekande Sotsiaalteenus on isiku või Sotsiaalhoolekanne on põhimõteteks on: abi andmise perekonna toimetulekut soodustav Sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja kohustus, kui isiku ja perekonna mitterahaline toetus muu abi osutamise või määramisega võimalused toimetulekuks ei ole seotud toimingute süsteem. (KOV, piisavad. 11. Millised on riik) Individuaalne, konkreetsele vajadusele suunatud abi üldistest · Abi osutamisel sotsiaaltoetuste liigid Eestis? rahalistest vahenditest lähtutakse inimese vajadustest ja Eesti sotsiaaltoetuste liigid on: seisundist toimetulekutoetus, matusetoetus, peretoetus, sotsiaal
Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul
poliitilises konkurentsis ja vaidlustes. Just kodanikuühendustest on alanud mitme hilisema poliitilise liidri karjäär. · Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Monopoolne, kodanikuühiskonda tauniv valitsemine seevastu kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur - Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria. Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass. Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on iseloomulik tugeva keskklassi olemasolu. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni. See näitab tema positsiooni ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mida võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest
Kui teadus suudab kõike, siis kas kõik on ka eetiliselt vastuvõetav? Kas inimese kloonimine on õigustatud lahendus, et korvata rahvastiku vähenemist arenenud maades? Täna kutsuvad need probleemid esile elavaid avalikke arutelusid, ka mõned valitsused on võtnud vastu asjakohaseid otsuseid, näiteks muundatud toiduainete ja geenitehnoloogia rakendamise osas. 7 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned 2. Heaoluriik Majanduse ja tehnoloogia areng avaldab suurt mõju inimeste elukorraldusele ja nende heaolule. Nii nagu tehnoloogia valdkonnas, nii toimusid ka heaolus muutused samm-sammult, kuid samas pidevalt. 2.1 Heaoluriigi kujunemine 19. sajandi lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutus. Esiteks, tööstusrevolutsioon oli muutnud vabrikutöö valitsevaks, muutes varasemaga teistsuguseks ka inimeste elustiili
piirmäär raske või sügava puudega lapse kohta 371 eurot kalendriaastas). hooldajatoetus ja sellega kaasnev sotsiaalkindlustus, koolitused lapsevanematele, lastele, üritused nt teatrite maksumuse osaliseks hüvitamiseks 32 eurot Muud täiendavad toetused ja hüvitised (nt kriisi-, ravi-, kütte-, kolimis-, remondi-, dokumendi-, aabitsa-, laste toimetuleku-, transpordi-, riide- ja toiduabi toetus) vastavalt kohalike omavalitsuste võimalustele. Puuetega inimestele, eakatele ja lastele, kes vajavad proteese, ortopeedilisi ja muid abivahendeid, kompenseerib riik 4090% abivahendi maksumusest (riigi osaluse protsendid abivahendite liikide kaupa on kinnitatud sotsiaalministri määrusega). Abivahendi eest tasumisel kaetakse abivahendi maksumusest riigi osaluse protsent pärast isiku omaosaluse protsendi tasumist. Isiku omaosalus on abivahendi maksumuse ja riigi osaluse vahe, kuid mitte alla 12,78 euro.
Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 43 9. Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses. 9.1. Turumajandus ja efektiivsus Juba päris õpiku alguses püstitasime kolm olulist küsimust, millele iga majandussüsteem peab vastuse leidma. Eesmärgiks on anda küsimustele, mida toota, kuidas toota ja kellele, toota parim võimalik vastus. Kõigi vajalike hüviste optimaalsete koguste tootmise tagab turg, mis jagab ressursse tööstusharude vahel vastavalt tarbijate nõudmisele. Kui me soovime tarbida rohkem sokolaadi, hakkavad ressursid liikuma teistest tööstusharudest sokolaadi tootmisesse. Piimatoodete tarbimise vähenemine omakorda toob kaasa nii tööliste kui muude vajalike ressursside liikumise piimatööstusest teistesse harudesse. Sedasi ressursse jagades tagab turg nõudmise ja pakkumise tasakaalu. Uurides valituse rolli majanduses peame vastama
Koostajad: Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. TERVISHOID JA HOOLEKANNE...............................................................4 2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK.................................................................6 3. HARIDUS, KULTUUR JA SPORT..............................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................11 SISSEJUHATUS Eakad (60 ja vanemad) moodustavad 2013. aasta seisuga Eesti elanikkonnast umbes 24% ning iga tööealine jõuab ühel hetkel pensionini, siis on oluline antud kontingendi sotsiaalsete
liikmeid, kohalike omavalitsuste volikogude liikmeid, kohtunikke, õiguskantslerit ja riigikontrolöri, kuna neile on eriseadustega ette nähtud sotsiaalsed tagatised ametist vabastamise korral. Samuti ei hõlma töötuskindlustus füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes ei saa palgatulu ning pensionäre, keda ei saa töötuna arvele võtta Töötuskindlustushüvitis on töötu tulu - seega arvestatakse sellest maha tulumaks. Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust inimesel, kes lahkus töölt poolte kokkuleppel, omal soovil või kelle tööleping lõpetati töötaja töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu. Töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse, kui kindlustatu keeldub talle tööhõiveameti poolt pakutud sobivast tööst. Sobivaks tööks loetakse tööturuteenuste ja toetuste seaduse kohaselt esimese 20 nädala vältel tööd:
töötasust. Seda ei arvestata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja. Sotsiaalmaks on maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Makstes töölisele krooni, peab ta maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle raha kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti pensionifondi. Teenitud rahast peab igaüks maksma 21% tulumaksu. Tulumaks on maks, mida võetakse üksikisiku või ettevõtte tulult. Üks tähtsamaid makse on käibemaks. Seda maksame ükskõik millist kaupa ostes ega pane seda tavaliselt tähelegi. Käibemaks on 18%. Näiteks kui kaupmees tahab suusamütsi müüa 100 krooni eest, peab ta hinnalipikule kirjutama 118 krooni, millest 18 läheb riigile. Tähtsad on ka aktsiisimaksud. Need kujutavad endast suuremat või vähemat
Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond
(inimeste rahapuuduse tõttu). Samuti läheksid väikefirmad pankrotti, kuna nad ei suudaks konkureerida suurfirmadega, kes lubavad endale hindade langetamist. Sellel juhul suureneks kindlasti konkurents eri suurfirmade vahel, mis tooks kaasa suured massid sooduspäevadel. Kui riik langetaks makse, tähendaks see seda, et riigieelarvet ei pruugi kokku saada. Selleks, et riigil oleks raha, tuleks tulusid tõsta erinevate toetuste nt. töötuabiraha, lastetoetuse, pensioni, toimetulekutoetuse ning ema- ja isapalga kärpimisel. Mõlemal juhul jääks kaotajaks inimene ise. Toime suudavad tulla vaid investeerijad ja kokkuhoidjad. Mõne aasta eest oli väga tulus investeerida kinnisvarasse, kuid majanduskriis tingis kinnisvara hindade langemise. Muidugi võib võimaluse korral hetkel kinnisvara kokku osta ning oodata, kuni kinnisvaraturg kosub, et siis kasumit saada.
Kas elaksime paremini, kui tasuksime vähem makse? Osa meist arvab, et maksud röövivad meilt liialat raha. Selline mõtteviis põhineb tegelikult suuresti ahnusel ja isekusel. See väide tõestab, et paljud ei hooli üldse avalikest huvidest vaid lähtutakse eelkõige isiklikest erahuvidest. Tundub, et paljud ameeriklased on sarnase mõtlemisega. Inimestele ongi jäänud justkui mulje, et maksude arvelt saab rikastuda. Ameerikas avaldavad inimesed meelt ja nõuavad madalamaid maksumäärasid, et oleks väiksem maksukoormus. Kuid nüüd tekibki küsimus, kas meie elu tõesti paraneb pikas perspektiivis, kui riigis oleksid madalamd maksumäärad? Inimesed nagu elaksid pimedatena mõistmata, et maksude tasumine ja valitsuse programmide rahastamine on omavahel väga tihedalt seotud. Vähendades maksumäärasid tuleks hakata kärpima ka valituse programme, mis oleks meile kõigile vaid kahjuks. Maksukärped jätaksid keskmiselt inimesele 27 dollarit rohkem kätte. Valit
paigutab selle uuesti tööstusühiskonda. tootmisesse Väitis et enesetappude määr sõltub sotsiaalsetest teguritest. HEAOLURIIK Miks kujunes välja heaoluriik? Sest elas üha enam inimesi, lapsed ja vanurid jäid tihtipeale üksi ja vajasid toimetulekuks ühiskonna abi Kodanlikud revolutsioonid, demokraatlikud valitsemisviisid Heaoluriik Mõiste seletus riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule Tunnused Ülekandeühiskond ressursside ülekandmine Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Näited
Paraku on inimesi, kes püüavad maksudest kõrvale hoida ning ei suuda mõista,et nii nad teevad kahju ka endale. Inimesi tuleb rohkem teavitada ja leida neile motivatsioon olla seaduskuulekas kodanik. Riigi kõige olulisem maksuallikas on maksutulu, tänu millele saab riik toimida ja pakkuda kodanikele vajalikke teenuseid. Kui me lõpetame maksmise, jääme ilma paljudest hüvedest. „Riigieelavesse laekuvad tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, raskeveokimaks, tollimaks, maamaks, hasartmängumaks ja aktsiisid“ (Maksu- ja Tolliamet, 2015). Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekuvad aga kohaliku omavalistuse eelarvesse. „Kohalikud maksud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu“ (Kohalike maksude seadus, 2015). Meie palgast läheb maha tulumaks,
25. märts 2001: Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi 21. detsember 2007 (29. märts 2008 piirikontroll lennujaamades): Tsehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia 12. detsember 2008 (29. märts 2009 piirikontroll lennujaamades): Sveits Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa Nõukogu liikmesriigid EN alaline asukoht on Strasbourg'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee. IMF Rahvusvaheline valuutafond Euroopa Liit
See peab olema tasakaalus. Transiitkaubandus – kaup viidakse läbi riigi (nt Lätist läbi Eesti Venemaale) Allhanketöö – suur firma tellib väikeselt firmalt teenust. Deebetkaart – nagu pangakaart. Saab osta asju täpselt sellise summa eest, nagu sinna on peale laetud. Krediitkaart – saab maksta vastavalt kokkuleppele pangaga ka natuke miinusesse, aga teatud ajaks peab olema raha tagasi makstud. Maksumäärad: 1) Astmeline ehk progresseeruv tulumaks – mida kõrgem palk, seda suurema % oma palgast maksad tulumaksu (Norras – keskklassi palju). 2) Võrdeline ehk proportsionaalne tulumaks – kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tulust (Eestis) (Riigilõiv – teenustasu, mida tuleb maksta kodanikutehingute eest - nt pass, juhiluba, sünd, abiellumine, surm, korteriost). Otsesed maksud: a) Üksikisiku tulumaks (21%) – makstakse palgast riigile. Ettevõtte tulumaks on kaotatud.
See peab olema tasakaalus. Transiitkaubandus kaup viidakse läbi riigi (nt Lätist läbi Eesti Venemaale) Allhanketöö suur firma tellib väikeselt firmalt teenust. Deebetkaart nagu pangakaart. Saab osta asju täpselt sellise summa eest, nagu sinna on peale laetud. Krediitkaart saab maksta vastavalt kokkuleppele pangaga ka natuke miinusesse, aga teatud ajaks peab olema raha tagasi makstud. Maksumäärad: 1) Astmeline ehk progresseeruv tulumaks mida kõrgem palk, seda suurema % oma palgast maksad tulumaksu (Norras keskklassi palju). 2) Võrdeline ehk proportsionaalne tulumaks kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tulust (Eestis) (Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta kodanikutehingute eest - nt pass, juhiluba, sünd, abiellumine, surm, korteriost). Otsesed maksud: a) Üksikisiku tulumaks (21%) makstakse palgast riigile. Ettevõtte tulumaks on kaotatud. b) Sotsiaalmaks (33%) tööandja maksab vastavalt palgale
kaasa parlamendi poliitilise vastutuse oma valijaskonna ees. Selle kõrval on eesmärke ja ülesandeid kui põhiseaduse jõuga printsiipe võimalik rakendada ka põhiseaduslikkuse järelvalves kohtute poolt piiri tõmbamisel individuaalsete õiguste ja vabaduste ning avalike huvide vahele. Tegemist on eelkõige abimeestega põhiseaduse ja teiste õigusaktide tõlgendamisel, kuid vaatluse alla võib tulla ka eesmärgile risti vastukäiva seaduse põhiseadusevastaseks tunnistamine. 3. Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted Sotsiaalriigi põhimõte tähendab esmalt, et avaliku võimu ülesanne on soodustada igati seda, et need inimesed, kes suudavad praegu ise toime tulla, suudaksid seda ka edaspidi. Seega tuleks olemasolevate valikuvariantide hulgast valida selline lahendus, mis võimaldaks võimalikult suurel hulgal inimestel ja eriti haavatavatel ühiskonna-gruppidel tulla toime iseseisvalt, ilma riigi abita.
Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku, sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni. RIIGI RAHANDUSE AJALUGU Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst. Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus. Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu. Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole.
täitmist mööda antava elamispinna õiglane jaotamine ühiskondliku kontrolli all, samuti madal korteriüür ja väike tasu kommunaalteenuste eest. Eesti NSV kodanikud peavad säästvalt suhtuma neile antud eluruumidesse. Pikad ootejärjekorrad; Sotsiaalne ebaõiglus eluasemete jaotamisel ,,teened" jaotamise aluseks; Teenuste ja elamufondi nigel kvaliteet; Hariduspoliitika Eesti NSV kodanikel on õigus haridusele. Selle õiguse tagavad: tasuta haridus kõigis haridusliikides, üldise kohustusliku keskhariduse andmine noortele, kutse-, keskeri-, ja kõrghariduse laialdane arendamine sel alusel, et õpetamine seondub elu ja tööga; kaug- ja õhtuõppe teel saadava hariduse arendamine; riiklike stipendiumide maksmine ning soodustuste andmine õpilastele ja üliõpilastele; kooliõpikute tasuta andmine; võimalus õppida koolis emakeeles; tingimuste loomine iseõppimiseks. Haridus oli tasuta lasteaiast ülikoolini;
uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge. Sotsioloogia teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotumisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Ta pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud ning pehmendab turukonkurentsist ja inimese elukaarest tulenevaid riske. Esiteks tekkis sellepärast, et naised läksid tööle ning polnud kedagi, kes hoolitseks laste ja vanurite eest. Nad vajasid rohkem ühiskonna abi. Teiseks tingisid muutused kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrziimid ning ka kodanikuühiskonnad. Heaoluriigi kaks põhitunnust on: ressursside ülekandmine, pool
omast madalam (laste kasvatamine) · Mehed sisenevad hõivesse varem ja langevad hõivest välja paremas tööeas (50-54-aastaselt) seoses terviseprobleemide ja tööõnnetustega · Üle poole naistest töötab madalapalgalises tertsiaarsektoris Populaarsemad Mehed tegevusalad Töötlev tööstus Ehitus Veondus, laondus, side Hulgi- ja jaekaubandus Kinnisvara ja äritegevus Naised Töötlev tööstus Hulgi- ja jaekaubandus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Avalik haldus Sooline palgalõhe · Naiste brutotunnipalk on meeste omast väiksem (Eestis 24%, EL-s -15%) · Sooline palgalõhe on tingitud vanusest, haridusest, tegevusalast, piirkonnast (2/3 palgaerinevustest on põhjendamatud) · Mehed teenivad kõigil haridustasemetel naistest rohkem · Kolmanda haridustasemega naine teenis 2003.a. Eestis 40% (EL-s 21%) vähem kui sama haridustasemega mees
On väga oluline mõista, millal on tegemist erisoodustusega ja millal mitte ning kuidas peaks maksustama. Antud ainetöö eesmärgiks on välja tuua erinevused palga ja erisoodustuse vahel ning mis maksud nendega kaasnevad. Kellele on kasulikum maksta erisoodustust? 4 Töö on jaotatud kolmeks peatükiks. Esimeses osas seletan lahti töötasu olemuse ja selle kajastamise, teises töö osas on sama tehtud erisoodustusega. Töö viimases osas võrdlen ma palka ja erisoodustust kumba maksta. Esimeses peatükis alustatan palga mõistest, töötasu arvestamisest ja kuidas peaks seda raamatupidamises kajastama. Ära tuuakse seadusandlusest tulenevad kinnipidamised palgast. Lühidalt on seletatud ka kolme põhilise maksu olemust, mis makstakse töötasult tulu-, töötuskindlustus- ja sotsiaalmaks. Töö teises osas käsitletakse erisoodustuste maksmist. Kuna on tegemist erisoodustusega ja
Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Teineteisest sõltuvad osad. Avaliku võimu tegevuse kaudu võimalik sekkuda probleemidesse. Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal
JAH 1. Praeguseks on demokraatiasse laialdaselt juurdunud. (vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused) 2. Rahva elujärg on paranenud. Nt rahareform peatas inflatsiooni, tõi kauba ketile. Eesti on siirdeühiskonna läbinud, sest Eestis on hea elatustase, inimesed on hea elujärjel, on juurdunud demokraatlikud arusaamised. Heaoluriik ja ühiskond * Heaolu näitaja, mille abil väljendatakse inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist. * Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevedada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. * Heaoluriigi tunnused: - Ressursside, eelkõige rahaliste, ülekandmine ühest valdkonnast teise, rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele; s.t et, heaoluriik sekkub majandusse, jagades maksude abil ümber tulusid ja korraldades haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. - pool avalikest tuludest, läheb sotsiaalsfääri
saamisele ka töise tegevuse lõpetamine. Ülekaalukalt kõigist juhtumitest lõpetatakse töine tegevus vanusepiiri saabudes, kuna see on kindlustatud isiku soov või kuna vastavad tööõiguslikud kokkulepped seda ette näevad. Üldise vanusemäära kõrval on olemas ka tavaliselt madalamad vanusepiirid teatud isikugruppidele või nõutab täiendavate tingimuste täitmine. 3.2.5 Toitjakaotus Töötavad isikud ja sotsiaaltoetuste saajad peavad enamikel juhtudest üleval perekonnaliikmeid. Küsimus, kas ja millistel tingimustel need perekonnaliikmed sotsiaaltoetusi saavad olukorras, kui toitja sureb, oli ja on praegu väga erinevalt reguleeritud. Vastus sõltub sellest, kas ja millistel tingimustel võib oletada (eeldada), et toitja poolt ülalpeetavad tööd teevad. Toitja ülalpeetavatena arvesse võetavate perekonnaliikmetena tulevad kõne alla eelkõige üleelanud abikaasa (lesk( ja lapsed (orvud), nende kõrval ka varasemad abikaasad ja vanemad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
