Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas keskaegne linn oli kui riik riigis?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
linnaõigus, kaupmehed, põhiseadus, linnarahva, maarahva, hierarhia, linnaõiguse, asulat, riigikorraldus, linnaelu, lübecki, ühtekokku, sajas, maadel, linlased, kaubelda, ülerahvastatud, lubada, väärtushinnangud, erinesid, omadest, tegutsemist, raad, raehärra, abielust, teenima, ametite, tsunftidesse, kuulnud, nendesse, patriitsid, vaesemKeskaegsed linnad rajati kaubateede ristumiskohtadesse, vanade linnade kohale, veekogude äärde või kohtadesse, mis olid soodsad põlluharimiseks. Linnad olid üpriski suured ja uhked. Majad ehitati tihedalt üksteise kõrvale. Linnad olid ümbritsetud müüriga, mis kaitses linna sõjaliselt ja ka röövlite eest. Seoses linna suurenemisega, pidi linna müüri mitu korda uuesti ehitama, et seda suurendada. Riigi üheks tähtsaimaks tunnuseks on põhiseadus, ilma millega ei saa riik toimida. Keskaegsetel linnade oli samaväärseks asjaks linnaõigus. Kuna keskaegsed linnad rajati feodaali maale, said feodaalid linnaelanikelt makse kogudes rikastuda. Algul olid linnas feodaalide mõju all, kuid hiljem said sellest vabaks, ning võisid hakata ise oma linnaelu korraldama, vastavalt linnaõigusele. Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike kohustused ja õigused seda kutsuti linnaõiguseks
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu „ex nihilo „(„out of nothing“). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop).
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu ,,ex nihilo ,,(,,out of nothing"). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop).
IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Linnad kasvasid järkjärgult
Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 2030 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin laaditi sool maha ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili. Eelkõige rehes kuivatatud ja pekstud rukis, mis andis rohkesti välja meeldiva maitsega jahu. Kiiresti linnastuvas Flandrias oli Liivimaa teravili nõutud kaup. Rukist vahetati soola vastu vahekorras: üks mõõt rukist = kaks mõõtu soola. Tallinna kaupmehed müüsid soola nii linna- kui maarahvale, aga ka üle mere Lõuna-Soome ja Lääne-Rootsi. Keskaegsete linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht
kaubavahetust (Kõiv, Raudkivi 1996: 72). IX sajandil hakkas Euroopa muutuma. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpus toimunud majandusolude paranemine. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Käsitööliste valmistatud esemed olid talupoja tehtud esemetest ilusamad ning vastupidavamad. Elavnes kaubavahetus ning kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed (Kõiv, Raudkivi 1996: 72-73). Käsitöölistel ja kaupmeestel oli feodaali võimu all elamine kulukas, palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides. Käsitöölised ning kaupmehed hakkasid elamiseks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linnad kasvasid järk-järgult. Sageli kasvasid linnadeks mõnele ilmalikule võimukandjale, kloostrile või piiskopile kuulunud linnuse naabruses paiknevad asulad. XIII sajandil hakkasid aga maaisandad ka ise uusi linnu rajama.
kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge katusega majad, mille alumisel korrusel olid eluruumid ja töökojad, ülemistel laoruumid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Linnade peamisteks elanikeks olid käsitöölised, kaupmehed, linnadesse põgenenud talupojad. Elanikkond jagunes laias laastus kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad linnakodanikud keskajal, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate
Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja. Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku. Linnakodanikus saamisel pidi andma kodanikuvande ja tasuma kodanikumaksu. Pärast seda kanti kodanikuks vastuvõetu nimi linna kodanikuraamatusse. Linna elanikkond jagunes laias laastus kolmeks: - Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriisid, kelle rikkus tulenes eelkõige ülemerekaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada, paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid. - Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemadega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis
eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi.
Sellisteks kohtadeks olid feodaalide losside ja kloostrite lähikond, kust lisaks läks läbi mõni üldkasutatav maantee, või asetses laadakoht või/ja sadam. Sinna kerkis esialgu alev, mis kaitseks kallaletungide eest ümbritseti ringmüüriga. Linna kasvades ehitati mitmeid kordi uus müür. Esialgu olid linnad sõltuvuses feodaalist, kelle maale klooster ehitati, kuid XI sajandiks muutusid nad iseseisvateks ning korraldasid oma elu linnaõiguse alusel, mis tagas neile laialdase autonoomia nii sise- kui ka välissuhete korraldamises. Linnaelanike sotsiaalsed kihid ja linna valitsemiskord Linna elanikkond jagunes laias laastus kolmeks: 1. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenus eelkõige ülemere-kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et
talupoegadesse enamasti põlguse ja üleolekuga. Kuid talupojad olid valmis oma õiguste eest seisma. Kõrgkeskajal nõudsid mitmed külanõukoud koormiste kirjalikku fikseerimist, et isandal poleks võimalik külaelanikele uusi kohustusi peale sundida, samuti nõuti suuremat isikuvabadust. Üldiselt torkab silma talupoegade ellusuhtumise konservatiivsus. Traditsiooniliste kohustuste ja ülesannetega lepiti, muutustesse suhtuti piem umbusklikult. See võis esile kutsuda maarahva vihapurskeid ja äärmisel juhul terveid piirkondi hõlmavaid ülestõuse. Talupojad olid usklikud, kuid nende maailmavaates põims kristlik õpetus sageli sajanditeanuste uskumuste ja rituaalidega. Teiselt levis talurahva seas ka ketserlus. Mitmes piirkonnas omandas talurahva rahulolematus usulise värvingu:talupojad pidasid neile osaks saavat ülekohutJumala-vastaseks teoks. 4.Keskaegsed linnad
Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (lisaks härgadele tuleb kasutusele ka hobune, kes on kiire), kolmeväljasüsteem (suvivili, talivili, kesa), vesiveskid, tuulikud. · Rahvastiku kasvuga kaasneb linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng
Sajandil kalevitööstus, mis hiljem hakkas kahanema - Põhja-Itaalia oli teine tähtis kalevitootmiskeskus (firenze ntx) - Keskused olid väga monofunktsionaalsed, ligi 70% oli hõivatud kalevitööstusega - Levis ka puuvillase kanga valmistamine - Tähtsal kohal oli ka metallide tootmine, esikohal raud. Tootlikkus oli väike, seega raud oli kallis. - Peale raua tunti veel kulda, hõbedat, pliid, tina, vaske - Metallida kõrval kaevandati soola - Kaubandus - Kaupmehed olid juhtiv kiht, seega väga hästi dokumenteeritud - Varakeskajal kaubandus oli määravalt seotud luksuskaupadega - Vürtsid, siid, kullasepatooted idamaadest peamiselt - Kauplejad olid suurel määral juudid, süürlased - Kauplemine tugines selle, kes ja kuhu kaupmeestest jõudis, ehk olenes juhusest - Keskusteks Amalfi, Genova Itaalias; Madalmaad - Skandinaavlaste peamine keskus oli Birra - Naturaalmajandus majandus on kohapealsele tootmisele/vajadusele orienteeritud,
osa ürikuid pole säilinud orginaalis, kas koopia või ümberkirjutus. Koopiaraamatud näiteks kirjutatud ühe piiskopkonna privileegid ühte raamatusse. Seadustekogud. Kirikuõiguste allikad (kanooniline) sinodite, paavstide otsused, kloostireeglid jne. Akt jooksva asjaajamise dokument, pole õigusliku jõuga. Aktid on näiteks vakuraamatud, arveraamatud, kirjavahetused. Säilinud hiliskeskajast. Kirjalik asjaajamine alates 14. sajandist. Dokumenteerivad linnaelu. Kirikorrespondents st kaupmeeste omavaheline kirjavahetus. 3 Kirjandus - traktaadid, liturgiad, palveraamatud, nekroloogiad ja memoriaalraamatud. Ilukirjandus. Kataloogid (loendid). Pealiskirjad. Kirjad esemetel. Keskaegseid allikaid säilinud arhiivides ja raamatukogudes, eriti olulised kiriku raamatukogud. Kloostri sekulasriseerimisega hävisid tihti raamatukogud.
Samuti Taani kuningas Knud VI plaanis 1184. aastal sõjaretke Eestisse. Meinhardi, Theoderichi ja Bertholdi tegevus XII saj lõpul- 12. saj viimasel veerandil kohtusid Väina jõe ülemjooksul (Daugava jõgi, kulgeb mööda Lätit ja Valgevene) rida erinevaid huvisid. Väina ääres elasid liivlased ja zemgalid. Siinsed liivlased olid Polotski vürstide (Kulges mööda Daugava jõge, Valgevene) maksualused. Leedulaste rüüsteretked naaberaladele sagenesid. Nendele jõududele lisandusid kaupmehed Ojamaalt (Gotland, Rootsi saar), Saksa- ja Venemaalt. Koos Põhja-Saksa kaupmeestega saabus Väinale augustiinlasest koorihärra Meinhard Segebergi kloostrist. Ta tuli Liivimaale 1180. aastate algupoolel, et ainult veeta aega kaupmeeste seltsis ja pidada jutlusi. Meinhard pärines Bremeni peapiiskopi ministeriaalide (mittevabade rüütlite) hulgast (Samuti ka tsistertsi munk Theoderich). Pärast korduvaid liivlaste juures viibimisi asus Meinhard püsivalt Ükskülasse
tohtinud ta ilma tema loata elukohta vahetada. Pärisori kasutas mõisniku maad ning maksis selle eest ka renti. Pärisorjal võisid olla oma pere, majapidamine (mitte küll hooned, vaid pigem tööriistad, mida tööl vaja läks) ja kariloomad. 6. Viikingid (päritolu, tegevus) Põhja poolt tungisid Euroopasse viikingid. Läänes tunti neid normannide nime all, idas varjaagidena. Viikingite suuraega võib määratleda 800-1050. aastate paiku. Viikingid olid meresõitjad, sõdalased ja kaupmehed. Nad olid pärit Põhja- Euroopast, Skandinaavia poolsaarelt. Nad korraldasid palju retki, sest neil oli käes vähe haritavat maad ning põllumaa juurde tegemine sealsetes tingimustes oli raske. Lisaks käisid nad retkedel, et saada kuulsust ja rahuldada oma seiklushimu. Kolmandaks läksid need, kes poliitilistes võitlustes kaotajateks jäid, retkedele, sest tol ajal kujunesid erinevad riigid ja kujunesid hõimud, mistõttu kardeti kõrvale jääda ja tõrjutud olla
(sotsiaalne ja geograafiline). Kaupmeeste huvid Liivimaa ristisõjas? Taani, Bremeni peapiiskopkonna, Rootsi ja Vene ning Leedu vürstide ristuvad huvid Liivimaal. Ristisõjad olid toona Jeruusalemma kandis, aga 13. sajandis algul tulid needa ka siia. Kaupmeesete huvi ei olndus sõda, kuna see toob kaasa ebastabiilsust mistõttu oleks ebastabiilne olukord ju kaupmeestele kahjulikum olenud. Liivimaal pakkusid konkurentsi Hollandi kaupmehed, kes küll Hansasse ei luulunud, aga kauplesid siin. Liivimaal oli kaupmeestel lauvu vähe, palju laevu oli Lümecki kaupmeestel. Eesti enne ja pärast ristisõdu: murrang ja järjepidevus. Võimalik ristiusu levik enne vallutusi. Muinaseesti ühiskond XIII saj alguses. Kõige suurem muutus oligi, et nüüd tuli meie maad valitsem võõras võim. Ristiusu levimises on mitu teooriat, kuidas ja kas me selle vastu võtsime. 13
raskerelvastuse, olid sõjaväes, kuulusid kodanike hulka. Oli ka vaeseid talupoegi, pidid mõnikord maatüki võla katteks loovutama ja muutusid rentnikuks ning kaotasid kodanikuõigused. Kasvas linnaelanikkond, ülekaalus olid käsitöölised pidasid väikesi töökodasid, harva said jõukaks, ei pruukinud olla kodanikud. Rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased, nad polnud kaupmehed. Sparta Lakoonika maakonnas L-Kreekas; spartalased olid dooria päritolu sissetungijad, vallutasid ka naabermaakonna Messeenia ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Ei arenenud tõeliseks linnaks, oli 4 kindlustamata küla, külade ja lähiümbruse elanikud spartiaadid. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, nad olid ka kõrgemad preestrid. Muudes
mindud. Tõusis nõudmine kirjutada Eesti ajalugu. Kui varem oli vaadeldud, et on saksa linn, siis 30ndatel selgus, et linnade enamus olid mittesakslased. Hakati keskenduma maa- ja linnaeestlaste ajaloole. Eestis kõige enam jõudis agraarajaloos teha Blumfelt. See oli oma aja kogu maailma medievistikas üsna innovaatiline. Eesti kui koht, kus hakati kasutama statistilisi-massilisi andmeid maarahva uurimisel. Blumfelt ei doktoritöö hävis sõjas, töötas hiljem Rootsis. Samas traditsioonis jätkati keskaja agraaraja uurimist ka Nõukogude Eestis Sulev Vahtre poolt, mis on andnud ka jääva väärtusega tulemusi. Uuesti hakkas teemade ring laienema 70. aastate lõpus. Varem käsitletid ainult agraarajalugu. Kolmandaks rahvuslik-ideoloogilise traditsiooni väärib ära märkimist Vene traditsioon. Läti ajaloolane Nasarov?
Sumerikeel tõrjuti kõrvale. Kolmanda aastatuhande teisest poolest kerkisid esile suurriigid: · Akad riik ei püsinud kaua · Vana-Babüloonia kuningas Hammurapi, kes lasi koostada esimese seadustekogu · Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad 7nda sajandi lõpus e.Kr. lõid Babüloonia Assüürlaste alt lahku ja purustas koos liitlastega nende väed. Loodi uus Babüloonia, mille pealinnast, Babülonist, sai maailma suurim linn. Kuningavõim, riigikorraldus ja sõjavägi Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, kohtumõistja ja seadusandja. Kuningavõim oli piiramatu. Kuningat ei peetud jumalaks, kuid tema võim oli jumala kaitse all. Kõik Mesopotaamia suurriigid tekkisid vallutuse teel. Alistatud maade kuningad jäid sageli asevalitsejateks. Assüüria kuningad määrasid asevalitsejateks oma ülikuid. Asevalitsejate kohustuseks olid maksude kogumine, maasõna kuulsmises hoidmine, sõjaväge kogumine
Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise. Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Peloponnesos Atika maakond Kesk-Kreekas (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid (5%) vabad kodanikud Kodanikud vabad täisealised põliselanikest kihid (doorlased) mehed (kuni 50 000).
Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise. Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid (5%) vabad Kodanikud vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 Perioigid vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud
Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia – kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise. Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia – Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid – (5%) vabad Kodanikud – vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 Perioigid –vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
Euroopa õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Sugukonna õiguse mõiste 2. Sugukondliku korra lepinguõigus 3. Sugukondliku korra karistuse vormid 4. Keskaja õiguse üldiseloomustus ja periodiseering 5. Barbarite õigus 6. Õiguslik omaabi ja maarahud 7. Kodifitseeritud tavaõigus 8. Hilis- keskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina 9. Keskaegne kanooniline õigus 10. Kanooniline protsess (inkvisitsioon) 11. Keskaegne linnaõigus 12. Keskaegne õigus ja kohtu protsess Inglismaal 13. Rooma õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid. Postglossaatorid. Humanistid - puudu 14. Rooma õiguse läbitöötamise põhisuunad uuemal ajal. Praktikud. Ajalooline ja loodusõiguslik koolkond. Pandektistid - puudu 15. Uueaja (1500- 1800 a.) Euroopa kriminaalprotsess. 16. Austria õigus aa. 1500-1800 17. Preisimaa õigus aa. 1500-1800 18. Prantsusmaa õigus aa. 1500-1800 19. Venemaa õigus aa. 1500-1800 20
aladeks. Mujal Eestis, kuhu sisserännanuid saabus märksa vähem, oli linnade kasv aeglasem. Kasvasid vaid suuremad linnad, linnadeks ümbernimetatud alevite areng aga seiskus. Siiski loodi aleveid algul isegi juurde. Ent uued ja endised alevid ei osutunud kuigi eluvõimelisteks. Linnaks kasvas neist ainult Põlva, mõned aga nimetati tagasi maa-asulateks. 1945. aastal taaskehtestati Eestis alevi staatus. Seoses sellega suurenes ka linnaliste asulate arv. 1945. - 1950.a. sai 24 asulat alevi ning Kohtla-Järve ja Kiviõli linna staatuse. 1945-1950 kasvas Eesti linnarahvastik üle kahe korra. Maal taastas nõukogude võim mõisatüüpi suurmajandid. Vastavalt hakkasid kiiresti kasvama ka mõisad kui asulatüüp. Neid nimetati nüüd küll majandikeskusteks, kuid elasid neis ikka samad inimesed - riigimõisa ametnikud ja maata palgatöölised ehk moonakad. Paljud majandikeskused kujunesidki endiste mõisate asunduste kohale. Suuremaid ja edukamaid majandikeskusi hakati
vallutuseelsed (rist, papp, raamat jm) 1.4 Muistne vabadusvõitlus (1208 1227) Muistse vabadusvõitluse esimene periood (1208 1212): sakslaste tung itta 12. sajandil Drang nach Osten esialgu ületasid sakslased Elbe ja jõudsid välja Läänemere lõunarannikule alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. a Lüübeki linn Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal kaupmeeste vahendusel tuli 1184. a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla) jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama, 1186. a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks, tal oli abiline Teoderich algul üritati jätta muljet, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine
valitsemisajal. Impeerium oli tekkinud tänu Peeter I loodud regulaararmeele sõjavägi oli ühiskonna mudel. Sõjavägi viis ellu vallutuspoliitikat ja kaitses sisepoliitilist korda suur roll poliitikas oli kaardiväel. Peeter I reformid panid paika ka VM sotsiaalse struktuuri. Priviligeeritud seisused olid aadel, vaimulikud ja kaupmeeskond. Aadlik võis omada maad ja talupoegi vaimulikud ja kaupmehed olid vabastatud maksudest, pearahast, nekrutikohustusest ja kehalisest karistusest. Maksualune elanikkond oli talupojad,linnakodanikud ja mõned muud rahvastiku kategooriad. Eratalupojad olid kuni pärisorjuse kaotamiseni 1861 mõisnikust täielikult sõltuvad riigitalupojad olid ametlikult vabad põlluharijad. Kindel auaste või tiitel osutas kohale ühiskondlikus hierarhias. Era- ehk vormiriietus võimaldas kindlaks määrata selle kandja positsiooni ühiskonnas.
liikmetest konsistoorium. 1686- Kirikuseadus, mis ühtlustas kirikuorganisatsioonid. Kõik kirikuorganisatsioonid on võrdsed, seda tehti Rootsi emamaa eeskujul. Vene valitsejad ehk õigeusu esindajad. Vene valitsejad kohalikesse usuasjadesse esialgselt ei sekkunud. Enam polnud keskvõimu, mis kontrolliks usuühtsust. Kohaliku kiriku korraldust hakkasid juhtima kohalikud ilmalikud seisused. Linnad: 17. sajandi alguseks oli Eesti alal kümme linnaõiguslikku asulat: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Haapsalu, Paide, Rakvere, Kuressaare ja Valga. Linnade laastamine järgnes Põhja-sõja ajal. Tartu, Arva ja Valga kodanikud küüditati Venemaale. Rootsi pealetungi kartuses lasti Tartu 12. juulil 1708 venelaste poolt õhku. Järgnevatel aastakümnetel sõjas hävinud linnad taastati ning linnaelanike arv kasvas jõudsalt. 1782. aastal oli rahvaarvult suurim linn Eestis endiselt 10 000 elanikuga Tallinn
VABADUSVÕITLUSE EELDUSED JA I PERIOOD Muistse Vabadusvõitluse (edaspidi MVV) peamiseks põhjuseks oli Saksa feodaalide tung itta ("Drang nach osten"). Kuna sel ajalooperioodil toimusid Idas ristisõjad, võttis ka MVV ristisõja (kristluse levitamine ristimata rahvaste seas) vormi. Nii oli feodaalidele tagatud katoliku kiriku toetus. Itta liikumise keskuseks kujunes 1143.a rajatud Lübecki linn. Sealt lähtusid oma missioonidele eestlaste ja liivlaste maale Saksa kaupmehed. Koos nendega saabus liivlaste asualadele 1184.a munk Meinhard, kes hiljem kuulutati siinsete alade piiskopiks. Ta rajas Üksküla kiriku ja linnuse ning ristis mõningad liivlased, teiste seas ka liivlaste tuntuima vanema Kaupo. Peale Meinhardi surma määrati 1198.a uueks piiskopiks Berthold, kes aga langes esimeses liivlastega peetud lahingus. Piiskop Alberti pitsat ja Mõõgavendade ordu vapp III piiskopiks pühitseti 1199.a Albert
a. paiku siiski Megara elanikud Kesk-Kreekast. Mileetose kolooniate seas Musta mere rannikul tõusid enim esile Olbia Dnestri suudmealal, Pantikapaion Krimmis Kertsi poolsaarel ja Sinope Anatoolia põhjarannikul. Ida suunas, kus võimutsesid tugevad riigid (Süüria, Liibanoni ja Palestiina rannikualad olid toona Assüüria ülemvõimu all), polnud kreeklaste massiline kolonisatsioon võimalik. Kuid Egiptuse vaarao Psammetichose loal rajasid eri linnadest pärit kreeka kaupmehed Niiluse deltas Naukratise linna. Umbes samal ajal 630. a. paiku asutasid Thera saare elanikud Kyrene linna Liibüas. Läänepoolsete kreeka kolooniate seas tõusis hiljem olulisena esile Väike-Aasia rannikulinna Phokaia elanike poolt u. 600. a. paiku rajatud Massalia. Kreeka kolooniad rajati emamaast sõltumatute kogukondadena ja neist kujunesid kiiresti emalinnadega võrreldavad linnriigid. Paljud neist ületasid peagi oma emalinnu nii suuruselt kui ka tähtsuselt
põlluniistussüteemidega. Assüüria kuni 7.saj ja Babüloonia kuni 6.saj olid üheaegselt eksisteerivad suurjõud, kes pidevalt kaklesid, üritasid üksteist enda alla alistada. Vaheldumisi see neil ka õnnestus. Assüüria Kujunes Assuri linnriigist. Tõsis esile kaubandusliku linnriigina. Linnaasju korraldas linna esinduskogu alum, oli poolvabariiklik. Seal olid kaupmeeste esindajad. Oli kuningas ka, aga tal oli pigem tseremoniaalne (jumala esindaja) funktsioon. Olid kaks suur asulat, üks oli kindlustatud kuninga jaoks, kaupmeeste jaoks aga teine (Kanesh). Kaubanduslikult seotud need alad. Jagas sõjameestele maatükke, mis oli vastutasuks. Seda sai pärandada sõjaväekohustsega. Tegi ka seadused, lasi need kivisse raiuda ja pani riigis üles. Hammurapi seadused- ideoloogilised, võib võtta kui territooriumi märkimist. Seaduste üleval on pilt, kus Hammurapi seisab päikesejumal Samasi ees, s.t tegu on jumalike seadustega. Algab ja lõppeb pika Hammurapi ülistamisega
nad alla annavas. Annab tartlastele ajutise vaherahu. Linlased hakkavad ette valmistama alistumise tingimusi. Sooviti,et säiliks Augsburgi usutunnistus( säiliks evangeelne usk). Sellega seoses pidi lisaks kiriku tegevusele jätma linna kontrolli alla ka koolid. Jätkub Rae omavalitsuslikku tegevust, samuti gildid jätkavad oma eksistentsi. Linna kui terviku sissetulekuallikaid, aka maj tegevuse alused peavad säilima. Kõikvõimalikud privileegid pidid säilima, rae linnaõiguse säilimine. Võimalik lapsi saata saksamaale õppima või võtta naisi saksamaalt ning anda oma naisi saksamaale. Linlased võisid vabalt lahkuda, kui nad ei soovi võimu alla jääda, vara võis kaasa võtta. Rae poolel 34 punkti allaandmistingimustes. Piiskopi osa all olev toomkapiitel ( 12 punkti). I punkt puutus Herman II saatust. Pidi asuma Falkenau kloostrisse(tp Kärtna klooster). Toomkapiitli liikmed pidid säilitama oma varad ja majad. Sooviti, et katolik usk säiliks
annaabi.ee 
