Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus - sarnased materjalid

lest, ritus, vabadusv, vaenulikult, aprillil, kloostrisse, kuningale, lihtsameelne, saatuse
thumbnail
2
docx

Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus?

Jüriöö ülestõus Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus? 1343- 1345 Jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sündmusi Eesti ajaloos. See algas võõraste valitsejate vastu 23. aprillil 1343. Ülestõusu on nimetatud ka "Harju mässuks," ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, Lääne- ja Saaremaad. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See otsustas Eesti ala saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et olla vabad ja iseseisvad, sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. See oli ka justkui rahvuslik vabadusvõitlus.

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jüriöö ülestõus - kas talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus?

vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus on üks tähtsamaid sündmusi Eesti ajaloos. Ülestõusu on nimetatakse ka "Harju mässuks", ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. Jüriöö ülestõus algas Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See oli vabadusvõitluse lõppvaatus, mis otsustas Eesti saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et olla vabad ja iseseisvad. Jüriöö ülestõus oli poliitiline üritus. Poliitiliselt oli olukord keeruline, maa kuulus ikka veel Taani kuningale, kes ei suutnud ohjes hoida Harju-Viru vasalle. Adramehed teadsid, et Taanil oli plaan müüa Põhja- Eesti Ordule. Kohalikele elanikele aga lubati see-eest vastupidist. Jüriöö ülesõtõus oli talupoegade mäss. Mässajateks olid enamasti kohalikud adramehed

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Jüriöö ülestõus- kas talupoegade mäss, vabadusvõitluse lõppvaatus või vandenõu?

11-2 Jüriöö ülestõus- kas talupoegade mäss, vabadusvõitluse lõppvaatus või vandenõu? Keskaegse Eesti poliitiline olukord oli peale muistset vabadussõda keeruline. Talupojad pidid kannatama kümnise, hinnuse, kirikumaksu ja teotöö all. Lisaks kõigele pidid nad ise enda majapidamise eest hoolitsema. Eestlaste kaotus muistses vabadussõjas oli pöördepunkt senisele elukorraldusele. Ülestõusuks oli palju põhjuseid, kuid neist oluliseim oli Taani plaan müüa Harju- Viru valdused Saksa ordule. Tekib küsimus, et millena saab Jüriöö ülestõusu võtta, kas talupoegade mässuna võõrvõimu vastu, muistse vabadusvõtluse lõppvaatusena või hoopis Taani ja Saksa ordu vahelise salajase kokkuleppena ühiseks tegutsemiseks? 1343. aasta ööl vastu 23. aprilli, st jüriööl alustasid talupojad hoonete süütamist, mis pidi olema, kui märgutuli

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

lahkuma. 1217.a sügisel kutsus Lembitu kokku suure eestlaste ühisväe. Sakslased üritasid anda ennetavat lööki ja tungisid kiirest Sakalasse. 21.sept 1217 toimunud Madisepäeva lahingus eestlaste malev purustati, Lembitu ja Kaupo langesid. Olles veendunud, et ainult saksa ristisõdijatest eestlaste alistamiseks ei piisa, pöördus piiskop Albert abi saamiseks Taani kuninga Waldemar II poole. Taanlased saabusid 1219.a suure laevastikuga. Kuigi rävalased ja harjulased tõid algul kuningale kingitusi, oli eestlastel kolme päevaga sõjavägi koos ja puhkes lahing, kus taanlased suurte raskustega lõpuks võidu saavutasid. Legendi kohaselt päästis neid taevast kukkunud lipp - Danebrog. (tänaseni Taani riigilipp). Lahingukohale rajasid taanlased hiljem tugeva kivilinnuse Tallinna (Tallinn = Taani linn). Tugevad taanlased vallutasid Põhja-Eesti alad, algas võiduristimine - kes jõuab enne ristida, seda loeti maa isandaks. 1220

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

+ Saule lahingus Mõõgavendade ordu laguneb, rajatakse uus, sakslastega koostöös ­ Liivi ordu + 1238 Stensby leping Taani saab endale Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa ­ tekib Eestimaa hertsogkond, keskuseks Tallinn 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel ROOMA PAAVST + Eestimaa Harju ­ ja Virumaa Ilmalik võim kuulus Taani kuningale, kohapeal kuninga asehaldus, tegeleb Tallinnas (maksud, linnade kindlustamine) Vaimulik võim - Tallinna peapiiskop, Lundi peapiiskopkonnale Rootsis; vaimulik võim + Liivimaa Ülejäänud Eesti, Läti Allus Saksa-Rooma keisrile ­ ei sekkunud oma alamate asjadesse Saksa ordu Liivi ordu ­ keskuseks Võnnu (Lätis) Riia piiskopkond

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

matmiskombestikus ja ristid kaelas, võis olla ka kirikuid ja kabeleid. Katolik kirik tundis eestimaa ristiusustamise vastu suurt tungi ja 1070 a saatis ta misjonitööd tegema munga Hiltinuse, kuna ta oma tööd ei saavutanud siis pühitesti Eestimaa peapiiskopiks prantslane munk Fulco, kes sai norrast abilise Nicolause. Henriku krooniks on nimetatud ka mõningaid ristitud eestlasi. Alguses ei suhtutud ristiusku vaenulikult, peale seda kui seda hakati pealesurma siis. Saksakaupmehed tahtsid paremaid sidemeid venelastega ja tulid siia merdmööda, nende kannul olid misjonärid kes hakkasid ristima. Ristiti peamiselt poliitilistel põhjustel. Toimus rooma ja kreeka katolikukiriku võitulus ja et rooma võidaks tahtis ta eestlased ristida ning selleks oli vaja välja tõrjuda ketserlus.. II KESKAEG X VANA-LIIVIMAA RIIGID JA PÕLISRAHVAD

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

1558. a sügisel üritasid Liivi ordu juhid ulatuslikumat vastupealetungi, aga murrangut ei saavutatud ja sõjategevus Eesti alal soikus 1559. a aprillis sõlmiti Taani aadlike vahendusel pooleks aastaks vaherahu, seda aga kasutasid maahärrad välisabi otsimiseks, ordumeister Fürstenberg vahetati Gotthard Kettleri (oli Poola orientatsiooniga) vastu ja viimane hakkas kohe koostööd tegema septembris 1559 müüs SaareLääne piiskop oma valdused Taani uuele kuningale Frederik IIle, kes saatis Saaremaad valitsema oma 19aastase venna Magnuse, kes 1560. a maabuski oma sõjasalgaga Kuressaares; piiskopiks saanud auahne noormees ostis endale veel nii Kuramaa kui ka Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad, Magnusel puhkes konflikt orduga, mis lõpetati vaherahuga ja Taani kuningas kutsus oma venna enda juurde aru andma Vene väed alustasid (1560) uut pealetungi, vaherahu sai läbi ja 2

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
22
docx

EESTI AJALUGU - kiviaeg, muinasaeg, muistne vabadusvõitlus jne.

EESTI AJALUGU Muinasaeg 8500 e.Kr ­ 13 saj. algus: · Valdav osa Eesti ajaloost · Teadlik ajalugu hõlmab viimast 700 aastat Kiviaeg: · Pulli asula(peaks olema vanim asula) · Kunda kultuur(rikkalikud esemete leiud) · kütid-korilased · püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr · omapäraselt ilustatud savinõude järgi · väga laia levikuga · esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta · arenenum tööriistade valmistamine · esimesed teadmised matusekommete kohta · kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr · algeline loomakasvatus ja põllumajanduse algus · Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg · elu-olu edasi arenemine · põllumajanduses aletamine · soorauamaagi kogumine · paikse eluviisi juurdumine · käsitöö kiire areng · kaubavahetuse algus Läänemere religioonis · esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist · eestlaste esmamainimine

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

Jüriöö ülestõus Põhjused: Maa kuulus ikka Taani kuningle, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle. Eestimaad taheti maha müüa. Vasallid ja need kartsid aga uue võimu saabudes om võimu kaotamist. Ometigi oli Saksa ordu(?)-Taani vahel ostu-müügi leping sisuliselt juba tehtud. Maade üleandmise ajal aga korraldati salajane ülestõus, see oli muistse vabadusvõitluse jätk nagu. Jüripäev 23. aprillil 1343 puhudes pasunaga vms, sest seda ei osatud ohtlikuks pidada. Rünnak oligi ootamatu. Appi tulid Rootsi väed, kes olid taaniga sõjajalal sel ajal. Eestlased said kotti. Seejärel kasvas Liivi ordu mõjuvõim. Eestimaa läks ikkagi Saksa ordule. Danzigi kongress. Lõpetati mingi sõjakäik vms.. 1397. aastal. Otsustati, et edaspidi peab Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Samas ei tohtinud ordu nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ord sõjategevusest

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
22
docx

EESTI KESKAEG

saagad jutustavad kangelastegudest, kuulsate meeste suurtest asjadest, siis mida kaugemal, seda suuremad kangelasteod. Tuleb leppida asjaoluga, et 6.-10. sajandi saagad jäävad muinasloo ja ajalooliste sündmuste piirile. Nt Inglingid - Snorri oli kirjanik või oli rahvapärimuse kirjapanija. Kuningas Ingvari ajaloolisus pole 100% kindel. Saagade järgi toimusid Eestisse sõjakäike, nad maksid kuningale makse. Me võime kindlad olla, et nad käisid siin. Me võime kindlad olla, et toimus kaubavahetus Skandinaaviaga, aga me ei saa olla kindlad, kas need retked toimusid saagadest mainitud inimeste poolt ja saagadest nimetatud ajal. Me ei saa olla kindel et see eistr on just Eesti ala kitsamas mõttes. Eesti viikingid valitsesid Läänemerd, samas osa Eesti alast oli Novgoradi vürsti maksukohustlased?,

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti keskaeg

See samuti rahvusromantiline idee. Kuna tollases ühiskonnas sotsiaalne staatus olulisem kui etniline päritolu. Tol ajal hakkab mööda saama Liivimaa rajamise faas – tekivad talupoja sõltuvused. Endine eliit oli nüüd talupojad, osa läänisüsteemis. Aga osad kusagil vahepeal, ei andnud aadlike mõõtu veel välja. Seega jäi neile vaid jõuka talupoja roll. Nende jaoks võis liiga suur surve olla. Oli sel ajal väljakujunenud vasalkond. Eesmärk seista vastu Taani kuningale 14saj. Kontaktid Rootsiga. Kui ordu hõivas P-Eesti, oli maanõukogu seltskond vahetunud – said ülestõusus hukka või ordu survel vahetati ära? Ülestõusnud vb kontaktis Pihkvaga. Need tegid retke Otepääle. Honecke arvas, et vb tõesti kontakt. Aga samas oli ennegi Pihkvaga pidev vaen ordul – seega ei pruukinud asja puutuda. Hoeneke võis seostada ülestõusnute seost Pihkvaga, et näidata neid ordu vaenlastena. Kuidas jõudis ordu nii kiiresti sekkuda? Juba maikuus oli ordu Paides

Eesti ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

teenistusse palgasõdureid ja läks mandrile mitmeid alasi rüüstama. 1561 tuli tagasi Kuressaarde. Taani kuningas oli temaga kaasa saatnud oma asehalduri, kes pidi hakkama juhtima sõjaväge ja välispoliitikat. Sellega lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga. 1561 rootslased Põhja-Eestis - rootslased ajasid poolakad Toompealt välja. Kohe alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn Rootsi kuningale Erik XIV'le. Põhja ­ Eestis Rootsi võim. Liivimaa Poolale - Ülejäänud Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poole kuningale Sigmund II Augustile. Liivi ordu lakkas olemast. 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile - Taani kuningas Frederik II ostis piiskopkonna 30 000 taalri eest ja andis selle üle oma vanemale vennale Hertsog Magnusele. Rzeczpospolita ­ 1569. a sõl-misid Poola

Ajalugu
389 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Jüriöö ülestõus

Lahing eestlastega lõpuks võideti. Sellest lahingust on pärit ka legend kuulsast Danebrogist(Taani lipust). Seejärel lahkus Taanlaste kuningas, Valdemar II, Eestist, jättes siia oma valdusi valitsema peapiiskop Andrease. 1227. aastal okupeeris Ordu Taani alad Eestis. 1238. aasta Stensby lepinguga sai küll Taani Eestimaa tagasi, kuid selle ajaga oli selle valitsev kiht jõudnud juba saksastuda ja Taanil tuli olukorraga leppida. ,,Taani hindamisraamatu" järgi kuulus 1241. aastal Taani kuningale Harju-Virus vaid 20 protsenti maavaldustest, 5 protsenti oli kiriku käes ja ülejäänud osa oli läänistatud vasallidele, kelle hulgas domineerisid sakslased. Vasallid moodustasid oma korporatsiooni, millel juba hiljemalt 1259. aastal oli oma pitser. Vasallid olid enamasti ka rüütlid. Rüütliseisuse õiguseks oli omada lääne ja mõisaid, omada vappi ja kasutada seda kui pitserit, olla meeskohtus kohtunik, kaasistuja ja otsuselangetaja, võib-olla ka

Ajalugu
187 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Arutlus teemal Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus talupoegade mäss,poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus oli 1343-1345 aastail Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk,mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Eestlased olid jüriöö ülestõusu ajal väga mässukad.Nad hakkasid tapma neitseid,naisi,sulaseid,teenijatüdrukuid,aadlikke,mitteaadlikke,noori,vanu ja kõiki teisi kes olid sakslased.Nad käisid kirikutes ja kloostrites ja lõud seal surnuks 28 munka ja seejärel põletasid nad kloostrid ja kirikud maha. Samas oli jüriöö ülestõus ka poliitiline üritus,jüriöö ülestõusus väljendus eestlaste teadlik püüdlus omariiklusele.Eestlased valmistusid jüriöö ülestõusuks ette põhjalikult kuid peale esimest tagasilööki ei kuuldud enam eestlaste iseseisvatest poliitilistest ettevõttmistest. Kuid teiseltpoolt oli j�

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Üleminek muinasajast keskaega

Üleminek muinasajast keskaega Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 2.jaanuar.2013 Maade jagamine · Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast. · 1222. aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi kõik seinised jaotusplaanid segi ning maa tagasivallutamisel langesid seni Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. · Taanile jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Maade jagamine · 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi üsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle residendikls oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Tartu piiskopkond ­ Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega.

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

Esimene eestikeelne luterlik katekismus trükiti 1535.aastal Wittenbergis ja esimene leedukeelne raamat, 1547.aastal Köningsbergis. Varaseim lätikeelne teos on 1585.aastal Vilniuses avaldatud katoliku katekismus. Põhjapanev osa eesti,läti ja leedu kirjakeele arendus ja kirjaoskuse levikus. - Härgmäe lahing- uhked Liivimaa ordurüütlid hävitati - Tsaar Ivan IV Julma sissetung ajendas teisigi naaberriike taotlema Liivimaa alasid - Lääne.Eesti müüdi Taani kuningale, Holsteini hertsog Magnus, kes ostis veel Kuramaa piiskopkonna. 1561.a andsid Tallinna linn ja Põhja-Eesti rüütlid ennast Rootsi kuninga Erik XIV kaitse alla. 17.sajandil Rootsi Põhja-Euroopas domineeriv riik. - Liivimaa ordumeister Gotthard KETTLER sõlmis Poola kuningaga ja Leedu suurvürsti Zygmunt II Augustiga Pacta Subjectionis'e ning vandus truudust. Kogu Liivimaa põhja poole Väina jõge läks Leedu otsevalitsemise alla.

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Saare-Lääne piiskopkond ­ Läänemaa, Saaremaa osa, Hiiumaa osa Eestimaa(Taani valdus) ­ Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Rävala Tartu piiskopkond ­ Soetagana, Ugandi, Soopoolitse Ordu valdused ­ Sakala, Nurmekund, Vaiga, Alempolis, Mõhu Eesti kaotuse põhjused: *Vastaste relvajõud oli tugevam *Vastaste sõjamehed olid elukutselised ja rohkem treenitud *Vastastel oli rohkem sõjamehi *Vastastel oli parem organiseeritus ja kindel sõjaplaan Eesti keskaeg (muistse vabadusv lõpp-Liivi sõda ehk 13.saj IIveerand-16.saj 2. pool) Maa kindlustamiseks rajati linnused. Läänimeestel lasus maa kaitse. *Talupoegade õiguslik olukord halveneb *Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid kohtus olid ka maarahva esindajad *Kohustuslik sõjateenistus *Talurahva majanduslikud tingimused muutsid kitsamaks: kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks *Talurahva koormised kümnis ja hinnus *Pidi ehitama linnuseid, kirikuid, rajama teid

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Keskaeg Eestis

Lepingu tähtsus: 1) kindlustas Taani seisundit 2) fikseeris feodaalse killustatuse VanaLiivimaal · (1297 ­ kodusõda ­ Ordu vastu moodustasid ühisrinde Riia linn, peapiiskop ja Saare Lääne ning Tartu piiskopid. Ordu võitis, lõhkus vastaste ühisrinde. · 1304 ­ sõlmiti ordu juhtimisel siinsete poliitiliste jõudude konföderatsioon Riia linna ja peapiiskopi vastu. · Paavst saatis siia oma eriesindaja. · Ordu vastandus taani kuningale, seda vastuolu ei leevendanud ka paavsti legaadi Modena Wilhelmi poolt Viru, Järva ja Läänemaast moodustatud vaheriik (see likvideeriti Taani ja ordu poolt). 1227 oli Tallinn sunnitud kapituleeruma. · Paavsti saadik soovis konflikti lahendamiseks luua VanaLiivimaale omaette paavstiriik. 1233 verine lahing Tallinnas paavstimeelsete vasallide ja ordu vahel, tapeti sada vastast.)

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

Lepingu tähtsus: 1) kindlustas Taani seisundit 2) fikseeris feodaalse killustatuse Vana-Liivimaal · (1297 ­ kodusõda ­ Ordu vastu moodustasid ühisrinde Riia linn, peapiiskop ja Saare-Lääne ning Tartu piiskopid. Ordu võitis, lõhkus vastaste ühisrinde. · 1304 ­ sõlmiti ordu juhtimisel siinsete poliitiliste jõudude konföderatsioon Riia linna ja peapiiskopi vastu. · Paavst saatis siia oma eriesindaja. · Ordu vastandus taani kuningale, seda vastuolu ei leevendanud ka paavsti legaadi Modena Wilhelmi poolt Viru, Järva ja Läänemaast moodustatud vaheriik (see likvideeriti Taani ja ordu poolt). 1227 oli Tallinn sunnitud kapituleeruma. · Paavsti saadik soovis konflikti lahendamiseks luua Vana-Liivimaale omaette paavstiriik. 1233 verine lahing Tallinnas paavstimeelsete vasallide ja ordu vahel, tapeti sada vastast.)

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

talupojale vabaduse. 1535. aastal ta hukati. *Tallinna raekoda 1404- valmis Tallinna praegune raekoda. *Raeapteek 1422- avati Tallinnas Raeapteek. 15. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Lk.62-66. (Põhja-Eesti võimuvahetus, jüripäev, Padise kloostri vallutamine, Paides toimunud läbirääkimised mai 1343, eestlaste kuningate tapmine, Bartholomäus Hoeneke, Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn) *Põhja-Eesti võimuvahetus- Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle. Niisuguses olukorras pidas kuningas paremaks Eestimaa hea hinna eest maha müüa. Põhja-Eesti arengut määrata soovinud jõud olid: Harju-Viru vasallid, Liivi ordu ja maa põlisrahvas. Ordu pidas end aga kindlaks kõnealuse ala tulevaseks valdajaks. Ostu- müügi tehing oli Saksa ordu ja Taani vahel sisuliselt ka juba ära otsustatud. *Jüripäev­ 23.aprilli, jüripäeva öösel algas ülestõus

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
19
doc

10. klassi ajaloo eksam

Ristiusu mõjud: Kuigi Eestis valitses esiajalõpus muinasusk, polnud ristiusk päris tundmatu. Eestlased olid läbikäimises ristiusuliste naaberrahvastega. Ristiusu mõju võib näha mitmete kommete muutumiseski. Hakkas levima laibamatmise komme (põletamise kõrval), peaga lääne poole suunatud matused jne...Polnud võimatu ka mõne kiriku või kabeli olemasolu. Ka eestlasi püüti ristiusustada. Olid ka mõned üksikud ristitud eestlased. Algul ei suhtutud ristiusku vaenulikult. Alles hiljem, kui seda hakati peale suruma, muutus asi vaenulikuks. Meinhard: Koorihärra, kes saabus Saksa kaupmeeste kaudu liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. Ta pühitseti Liivimaa piiskopiks. Eestisse tulles tekkis tal eestlastega probleeme ning peagi said ka liivlased aru, millised plaanid tal tegelt olid. Kaupo: Üks vähestest liivlastest, kes lasi end ristida. Toreida vanem, kellest sai ordu suur abiline. Sissetungi algus: Albert: Piiskop peale Berthholdi (e. 3.)

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Esiajalugu

Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing (21. sept), kus eestlased said lüüa ja Lembitu langes; Lõuna- ja Kesk-Eesti maakonnad sõlmisid sakslastega rahu ja lasksid end ristida. Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Läänemaale, läänlaste ristimine ja maksustamine; kevadel saarlaste retk Põhja-Lätisse; jaanipäeval piiskop Alberti 1218 abipalve Taani kuningale Valdemar Il-le eestlaste ühiseks alistamiseks; sügisel sakslaste 2 lahingut venelastega Väikese Emajõe juures; harjulased piirasid koos venelastega Võnnut (Cēsist). Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Harjusse ja Revalasse; suvel taanlaste 1219 laevastiku maabumine Lindanise linnuse all, Lindanise lahing, Revala alistamine ja ristimine; sügisel sakslaste, lätlaste ja sakalaste retk Järvamaale.

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

10 klass

importkaupadega.Kuna Eesti linnad asusid transiitkaubateedel,oli selline oht suur. 6.Usupuhastus ehk reformatsioon. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.aastal Saksamaal Wittenbergis.Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu 1523.aastal.Järgmisel aastal tegutses linnas juba kolm evangeelset jutlustajat.Nende töö kandis vilja seda enam,et juba eelnevalt oli Tallinna kodanikkond piiskopi,dominiiklaste ja tuntumate katoliku preestrite vastu vaenulikult meelestatud.Kui linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katolik preestrite vastu,siis maa-aadel astus veel 1525.aastal viimaste kaitseks välja.Seda tingis aadli üldine vanameelsus,aga ka vasalkondade ja linnade ebasõbralik vahekord.Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks jäid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld.Plettenberg püüdis ikka veel säilitada maal rahu,ka siis,kui Riia linn ütles lahti alluvusest peapiiskopile

Ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10 klassi ajaloo eksam

Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud. Kaubaartiklid: teravili ja sool. Agul- eeslinnad, kus elas vaesem rahvas. Seek- linnast veidi eemale rajatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks. Johann von Üxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404- Raeapteek 1422- 15. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhja-Eesti võimuvahetus: maa kuulus Taani kuningale, kes üritas Eestimaa Saksa ordule maha müüa. Jüripäev- 23 aprill, alustati ülestõusu. Padise kloostri vallutamine- tähelepandav sõjaline saavutus. See põletati maha, mungad tapeti ja nii oli kogu Harju(va. Tallinn) võõrvõimust vabastatud. Paides toimunud läbirääkimised mai 1343- eestlaste juhid soostusid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele. Nii loodeti saada ajapikendust abivägede kohalejõudmiseks.

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti ajaloo konspekt

* 1559 sõlmiti poole aastane vaherahu, kuid selleks ajaks oli juba üks väikeriikidest vallutatud, nimelt Tartu piiskopkond kuulus nüüd Moskvale ja piiskop ise oli viidud samuti Moskvasse. -) 1559 müüs Saare-Lääne piiskopkond oma valdused Taanile. -) Liivi Ordu andis end kaitse alla Poola-Leedule. 1560 aastal purustati Ordu väed Venemaa poolt lõplikult ning 1561 alistus Liivi Ordu lõplikult Poola-Leedule. -) 1561 alistusid Viru-, Lääne- ja Harjumaa oma alad Rootsi kuningale. * Erinevate piirkondade alistumine erinevatele riikidele tõi kaasa Poola ja Rootsi vahelise sõja. Kolme kuninga aeg. * Eesti alad olid jagatud Poola-Leedu, Taani ja Rootsi vahel ning seda aega tunti Kolme kuninga ajana. -) Poola-Leedule kuulusid lõuna-Eesti alad aastast 1582, kuid 1629 kui sõlmiti Altmargi vaherahu, siis läksid Poola-Leedu alad Rootsile. *) Poola alasid hakati kutsuma Üleväina Liivimaana ning neid juhtis asehaldur. Üleväina

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Muinasaeg

mõttetuks. Sellega oli MVV lõppenud. Mis olid eestlaste allajäämise põhjused? Eestlasi oli vähe, neil oli kehvem relvastus, vähem ressursse, ei olnud oma riiki ning seetõttu eri piirkondade vahel olid suhted kehvad, orduröötlid olid elukutselised sõdijad hea väljaõppega. Analüüsi kuidas ja kelle vahel jaotati Eesti ala pärast vabadussõja lõppu, kuidas toimus maa valitsemine? Eestimaa oli jaotatud: Põhja-Eesti kuulus Taani kuningale (Eesti hertsogkond). Lääne-Eesti põhiliselt läksid Saare-Lääne piiskopkonnale. (Piiskop keskusega Lihulas) Kesk-Eesti, suur osa Lõuna-Eestist ja ka vähesel määral saared kuulusid saksa ordule (Liivi ordule). Tartu piiskopkond kuulus Tartu piiskopkonnale. Maa jagati osadeks, iga valduse etteotsa sai enam-vähem sõltumatu valitseja, keda nim maaisandaks. Milline oli V-Li sotsiaalne kihistumine, milliseid muutusi võib täheldada

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

· REFORMATSIOON EESTIS: ­ Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Saksamaal Wittenbergis. Tallinnasse jõudis uue usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu 1523. aastal ­ 1524. aastal tegutses Tallinnas juba kolm evangeelset jutlustajat, kelle töö kandis vilja seda enam, et juba eelnevalt oli Tallinna kodanikkond piiskopi, dominiiklaste ja tuntumate katoliiklaste vastu vaenulikult meelestatud ­ Tartus oli esimeseks protestantlikuks jutlustajaks 1523. aasta lõpul tegevust alustanud üks Lutheri õpilastest Hermann Marsow (sai hiljem üheks usu-uuenduse peamiseks kandjaks) ­ Tartusgi leidis uus usutunnistus kodanike seas kiiresti poolehoidu ja seepärast sundis ärritatud piiskop jutlustaja Marsowi linnast lahkuma (läks ära Tallinnasse) ­ 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse, väiksematesse

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus RISTIUSU KIRIK 1054 KATOLIKU KIRIK KREEKA KATOLIKU KIRIK *kirikupea Rooma *kirikupea Konstantinoopoli paavst patriarh *Lääne-Euroopa *Ida-Euroopa *ladina keel *kreeka keel KESKAEG XIII saj ­ 1561 Halduslik jaotus: -1236 ­ Saule lahing (leedukate ja Mõõgavendade ordu liikmete vahel) -1237 ­ Mõõgavendade ordu allesjäänud liikmed liideti Saksa orduga, moodustati Saksa ordu Liivimaa haru -> Liivi ordu -1238 ­ Stensby leping: 1. Taani pidi saama Harjumaa, Rävala, Järvamaa ja Virumaa; peagi kuningas loovutas ordule Järvamaa 2. Tehakse koostööd vallutustel ida suunas Vene riigi vastu V

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti ajalugu.

Lepinguga loodi ida suunas kavandavateks vallutusteks sõjaline liit. See kindlustas Taani võimu siin. Vallutajad hakkasid siinseid alasi enda aadlikega täitma. Nüüd hakkasid Eestis kehtima läänisuhted. Aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile, mis anti isalt pojale. Kujunes siinne maa-aadel. Kõige kiiremini tekkisid mõisad Harju-Virus. Siinne vasalkond saavutas suure sõltumatuse ja see ei meeldinud Taanile. PT 12. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Taani kuningale ei meeldinud konfliktid ja isepäised vasallid ja ta otsustas Eesti alad suure raha eest maha müüa. Ostjaks võeti Saksa ordu. Samal ajal kui viidi läbi ostu-müügi protsessi, kasutasid harjulased seda ära. Kavandati taastada iseseisvus. See oli ulatuslik ja salajane plaan. Jüripäev 23.aprillil oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, see tähistas kevadiste põllutööde algust ja karja väljalaskmist. Signaal anti märgutuld süüdates. Kinni peeti algsest plaanist

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

killustunud, sõjaliselt nõrga ja liitlasteta Vana-Liivimaa arvelt. · Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks põhisuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast. · Venemaa soov arendada kaubandust Lääne-Euroopaga ilma vahendajateta. · Ajend- Tartu maks Sõja algus 1558 ­1560 Vene-Liivi sõda Maahärrade vahetumine 1561 ­ Vana-Liivimaa lõpp · 1559 Saare-Lääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale Frederik II-le Esialgu säilis piiskopkond, piiskopiks hertsog Magnus. Läks orduga tülli ja kuningas kutsus ta tagasi. Uuesti Saaremaal 1561 koos kuninga asehalduriga. Nüüd lakkas olemast Saare- Lääne piiskopkond ja need alad liideti Taaniga provintsina · 1561 juuni - Tallinna linn, Harju-Viru ja Järva rüütelkonnad andsid ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le · 1561 november - Liivi ordu, Liivimaa aadel ja Riia peapiiskop andsid end Poola

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti ajalugu

Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud. Kaubaartiklid: teravili ja sool. Agul- eeslinnad, kus elas vaesem rahvas. Seek- linnast veidi eemale rajatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks. Johann von Üxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404- Raeapteek 1422- 15. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhja-Eesti võimuvahetus: maa kuulus Taani kuningale, kes üritas Eestimaa Saksa ordule maha müüa. Jüripäev- 23 aprill, alustati ülestõusu. Padise kloostri vallutamine- tähelepandav sõjaline saavutus. See põletati maha, mungad tapeti ja nii oli kogu Harju(va. Tallinn) võõrvõimust vabastatud. Paides toimunud läbirääkimised mai 1343- eestlaste juhid soostusid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele. Nii loodeti saada ajapikendust abivägede kohalejõudmiseks.

Eesti ajalugu
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun