Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus? (0)

1 Hindamata
Punktid
Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata
Jüriöö ülestõus
Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus?
1343- 1345
Jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sündmusi Eesti ajaloos. See algas võõraste valitsejate vastu 23. aprillil 1343. Ülestõusu on nimetatud ka "Harju mässuks," ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, Lääne- ja Saaremaad.
Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See otsustas Eesti ala saatuse . Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et olla vabad ja iseseisvad, sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine . See oli ka justkui rahvuslik vabadusvõitlus. Eestlased tahtsid saada vabaks ja seda võrreldatakse vabadusvõitluse ja vabadussõjaga.
Jüriöö ülestõus oli häsit korraldatud. Ettevalmistust ja plaani peeti salajas ning rahutuste puhkemine oli kõikidele ootamatu . See andis alguses eestlastele suure edu ja omavoli. Siiski talupojad polnud veel kogenud ning ühtsed ja said rängalt lüüa.
Jüriöö ülestõus oli mitmesuguste kavatsustega üritus. See oli poliitiline sündmus, talupoegade mäss ning rahvuslik vabadusvõitlus. Eestlased tegid tugeva püüde omariiklusele, kuid ebaõnnestusid. Siiski oli see suur ja julge samm eestlastele, mis tuleks võtta eeskujuks ka tänapäeval.
Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss-poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Illar Metsalu Õppematerjali autor
Jüriöö ülestõus oli mitmesuguste kavatsustega üritus. See oli poliitiline sündmus, talupoegade mäss ning rahvuslik vabadusvõitlus. Eestlased tegid tugeva püüde omariiklusele, kuid ebaõnnestusid. Siiski oli see suur ja julge samm eestlastele, mis tuleks võtta eeskujuks ka tänapäeval.

Sarnased õppematerjalid

Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss-poliitline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus
1
docx

Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus

Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sündmusi Eesti ajaloos. See algas võõraste valitsejate vastu 23. aprillil 1343. Ülestõusu on nimetatud ka "Harju mässuks", ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. See on üks jubedamaid ja julmemaid sündmusi, mis on kunagi toimunud Eesti aladel. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See oli muistse vabadusvõitluse lõppvaatus, mis otsustas Eesti ala saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et olla vabad ja iseseisvad. Jüriöö ülestõus oli poliitiline üritus. See oli lihtsameelne. Poliitiliselt oli olukord keeruline, maa kuulus ikka veel Taani kuningale, kes ei suutnud ohjes hoida Harju-Viru vasalle. Adramehed teadsid, et Taanil oli plaan müüa Põhja- Eesti Ordule. Kohalikele

Ajalugu
Jüriöö ülestõus - kas talupoegade mäss-poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus
2
doc

Jüriöö ülestõus - kas talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus?

Jüriöö ülestõus - kas talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Põhja-ja toimunud eestlaste vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ningmuistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitiline üritus või hoopistükis rahvuslik vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus on üks tähtsamaid sündmusi Eesti ajaloos. Ülestõusu on nimetatakse ka "Harju mässuks", ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. Jüriöö ülestõus algas Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See oli vabadusvõitluse lõppvaatus, mis otsustas Eesti saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse

Ajalugu
Arutlus teemal Jüriöö ülestõus
1
rtf

Arutlus teemal Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus talupoegade mäss,poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus oli 1343-1345 aastail Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk,mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Eestlased olid jüriöö ülestõusu ajal väga mässukad.Nad hakkasid tapma neitseid,naisi,sulaseid,teenijatüdrukuid,aadlikke,mitteaadlikke,noori,vanu ja kõiki teisi kes olid sakslased.Nad käisid kirikutes ja kloostrites ja lõud seal surnuks 28 munka ja seejärel põletasid nad kloostrid ja kirikud maha. Samas oli jüriöö ülestõus ka poliitiline üritus,jüriöö ülestõusus väljendus eestlaste teadlik püüdlus omariiklusele.Eestlased valmistusid jüriöö ülestõusuks ette

Ajalugu
Üleminek muinasajast keskaega
16
ppt

Üleminek muinasajast keskaega

Üleminek muinasajast keskaega Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 2.jaanuar.2013 Maade jagamine · Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast. · 1222. aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi kõik seinised jaotusplaanid segi ning maa tagasivallutamisel langesid seni Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. · Taanile jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Maade jagamine · 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi üsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle residendikls oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti

Ajalugu
Nimetu
1
docx

Nimetu

7. Arutlege, kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus. Minu arvates oli Jüriöö ülestõus pigem talupoegade mäss. Jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sündmusi Eesti ajaloos. Ülestõusu on nimetatud ka "Harju mässuks", ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. Talupoegade olukord võõraste ülemvõimu all halvenes pidevalt. See tekitas eestlastes järjest suuremat pahameelt. Mõisnikud, kes olid maa tegelikud valitsejad, tõstsid omavoliliselt makse, suurendasid mõisale tehtavate tööpäevade arvu ja karistasid talupoegi ilma kohtuotsuseta. Sellist olukorda ei suutnud eestlased taluda. Neil oli plaan kunagi kaotatud vabadus jälle kätte võita ja asuda ise oma maad valitsema. Harjulased valisid neli talupoega

Kategoriseerimata
Paide Jüriöö ülestõusu ajal
9
ppt

Paide Jüriöö ülestõusu ajal

Paide Jüriöö ülestõusu ajal NIMI Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõus oli 1343­1345 Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Jüriöö ülestõusu algus Jüriöö ülestõus algas jüriööl (23. aprillil) 1343 Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud. Esimese edu järel valisid ülestõusnud eneste seast neli kuningat. Mõned päevad peale ülestõusu Harjumaal kordusid samad sündmused Läänemaal: eestlased pesid maha ristimisvee ja lõid kõik kätte saadud sakslased maha. Kokkupuude Paidega

Ajalugu
Jüriöö ülestõus
10
rtf

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", mille 17-aastane autor pani uuesti leegitsema Jüriöö ülestõusu sajandeid kustunud märgutule. ,,Tasuja" näol lõi Bornhöhe tähtteose, milles kirjanduskriitikud võivad erilise vaevata leida kunstilisi puudusi ja küündimatust, ajaloolased libastumisi ja ebatäpsusi faktides, mis aga haaras jäägitult tolleaegseid

Ajalugu
Eesti ajaloo allikad ja periodiseering
8
odt

Eesti ajaloo allikad ja periodiseering

tegevusalad- põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, mesindus, sepatöö 7. vanemad- kihelkonna ja linnuste juhid, maleva juhid. 8. Usund- 1. vägi- võis olla ka sõnades (loitsminine, nõidumine, haiguste ravimine) 2. animism- kogu elusa ja eluta looduse hingestamine 3. tarapita- konkreetne muinasajast teada olev eestlaste jumal 4. hing- inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks 5.hiis- pühamets või salu 6. ohvripaigad- kohad, kus tehti ohverdusi pühade ajal või suuremate ettevõtmiste eel 7. maagia- põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed. 8. Nõidumine- ravitsemine, kaasinimeste ja looduse mõjutamine. 4.Muistne vabadusvõitlus 1. põhjused- kättemaksuretk saarlaste vastu, kes olid 1203. aastal rüüstanud taani provintsis listerbys. 2

Eesti ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun