Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik ja Balkani poolsaarel kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Versailles' süsteemi likvideerimise algus Saksamaal ja liitlaste otsing. 1933. aastal tulid Saksamaal võimule natsid (Natsionaalsotsialistlik Tööpartei) Hitleri juhtimisel, kes lubasid kõrvaldada ebaõiglase Versailles' süsteemi. Kuna Inglimaa ja Prantsusmaa olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele, astus Saksamaa Rahvasteliidust välja. Hitler ja tema abilised asusid sõjaväge koguma. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid Versailles' rahulepingu rikkumisse suhteliselt rahulikult ning varsti sõlmis Saksamaa Inglismaaga merekokkuleppe ning Saksamaa sai õiguse suurendada sõjalaevade arvu. Saksamaa sai Saarimaa endale ( 1935. aastal rahvahääletusel olid Saarimaa elanikud nõus Saksamaaga ühinema ). Järgmisel aastal sisenesid Saksa väed Reini piirkonda, kuigi Versailles' rahuleping seda keelas
3 ESIMENE MAAILMASÕDA MILLAL? MIKS? KUS? Esimene maailmasõda puhkes 1914. aastal. Sõja otseseks ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28. juunil 1914. See andis Austria-Ungarile ettekäände esitada Serbiale ultimaatum ja pärast selle tagasilükkamist kuulutada Serbiale sõda. Venemaa kartis kaotada mõjuvõimu Balkanil ja kuulutas Serbia toetuseks 31. juulil välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale. Suurbritannia astus sõtta 4. augustil. Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid.
mõnes tuuakse natsionaalsotsialism välja kui fasismi erivorm. See oleneb autorist. Neil oli palju sarnast. Kõige olulisem oli rahvus, Saksamaa puhul eelkõige aaria rass (nendega peaaegu võrdsed inglased ja skandinaavlased). Nii Itaalia kui Saksamaa tegid koostööd Jaapaniga, seega ei ole see absoluutne kriteerium, vaid vaadati üle vastavalt vajadusele. Niinimetatud alama rassiga sai siiski koostööd teha  Hitler tegi koostööd Nõukogude Liiduga. Miks tekkisid Euroopas diktatuurid? Põhjuseid on palju, tõuke andis erinevate tegurite põimumine.: 1) Rahulolematus rahulepingutega. Rahulolematu ei olnud vaid Saksamaa, vaid ka Itaalia, kes ei arvas, et tema panus oli suurem. Rahulolematud olid Tsehhoslovakkia, Ungari ja teised uued riigid  rahvuspiirid ei langenud kokku riigipiiridega, seega sooviti rahvuskaaslaste alasid endaga liita
Kuid peale pakti sõlmimist läksid osapooled ehk Saksamaa ja Venemaa neile piiritletud maid vallutama. Stalin okupeeris peale Bessaraabia ka Rumeeniale kuulunud Bukoviina. Stalini tegu aga tekitas Saksamaale pahameelt. Järelikult, võib sõja tekkepõhjuseks pidada ka seda, miks sõda oli paratamatu. Venemaa ei pidanud kokkuleppest kinni. Esimene maailmasõda lõppes Saksamaa kapitulatsiooniga. 11. novembril 1919 kogunesid Esimese maailmasõja võitnud NSVL liitlaste esindajad Pariisi Versailles lossi, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Versailles`s langetatud otsused mõjutasid järgneva kahe aastakümne jooksul kogu Euroopa edasist arengut. Paljud ajaloolased on seisukohal, et just selle lepingu otsused mõjutasid II maailmasõja puhkemist, sest Saksamaal nõuti relvajõudude likvideerimist ja vähendamist ning reparatsioone. Sõja kindel paratamatus tulenebki rahulepingust, kuna Saksamaale seati liiga karmid nõuded.
mobiliseerida ja rindele paigutada. See tähendas, et mobilisatsioon tuli välja kuulutada võimalikult varakult, ja kui see tehtud, ei saanud ega tohtinud enam anda mingit tagasikäiku. Valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Aastal. Sarajevos asus Austria- Ungarile kuuluvas Bosnias, kuid atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kui atentaat Austria-Ungari troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. Lääne-Euroopa suurriikidel Balkanil otseseid huve polnud. Ometi väljus olukord kontrolli alt. Sõjaplaanid ja eesmärgid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid.
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939  2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine  Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine  1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi
Adolf Hitler Franklin Delano Roosevelt Referaat Juhendaja: Ruth Tuuleveski Autor: Heili Adolf Hitler Elulugu Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934–1945). Poliitiline seis 1933
1889 - 1945 2009 Sissejuhatus Maailmas on vähe inimesi, kellest on kirjutatud nii palju raamatuid, avaldatud ajaleheartikleid, tehtud ajaloosaateid ning korraldatud seminare, kui 20. aprillil 1889. aastal Austria piirilinnas Braunaus sündinud Adolf Hitlerist. Esimese maailmasõja päevil keelduti kapral Hitlerit ülendamast allohvitseriks põhjendusega, et tal puudusid juhiomadused. Ent paarkümmend aastat hiljem nägi kogu maailm, milliseid masse ja milliseid tegusid Hitler juhtima asus. Hitlerist räägitakse tänaselgi päeval palju  veelgi enam, 50 aastat pärast Hitleri surma. Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (1837Â1903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula.
Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass Natslik Saksamaa ja Adolf Hitler Referaat Väike-Maarja 2009 Sisukord 1. Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt ....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8 Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu Â
1933. aasta määras Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848- 1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse. Ametiühingute ja poliitiliste erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. Samas suutsid natsid parandada majanduselu, vähendada töötust. 1934. aastal sai Hitlerist riigipea. Hitler asus ellu viima oma ideed puhtast aaria rassist. Tema suurimat viha pidid taluma aga juudid. Vallandus juutide hävitamise pidurdamatu kampaania. Kodus kontrolli saavutamise järel asus Hitler, kes pidas Esimese maailmasõja järel
Adolf Hitler Lily-Ann Rand 2015 Adolf Hitler  Austriast pärit  1934-1945 oli ta Saksamaa diktaatori ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933-1945) ning tiitliga riigipea  Süüdistati 2 maailmasõja vallapäästmises  Aitas luua sõjalis-tööstusliku kolmpleksi  Suutis oma kõnedega kaasa haarata  Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunkeris enesetapu Lapsepõlv  Oma päritolust ja elust enesest enne poliitikasse tulekut pärast Esimest maailmasõda tegi Hitler alati saladuse “Nad ei tohi teada“.  „“Kust ma tulen ja millisest perekonnast ma pärit olen“  Oma vanemate kodu Austria Metsaveerandikus laskis ta suvel 1930 a evakueerida ja hävitada.  Raias sinna sõjaväepolügooni Võimuletulek  1919. aastal asutas väike äärmuspoliitikute rühm Saksa
Väike-Maarja Gümnaasium REFERAAT Adolf Hitler Koostaja: Birgit Basmanova Juhendaja: Kadri Polski 2011.a Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Viini ja Müncheni aastad lk 5 4. Hitleri esile kerkimine lk 6 5. Füürer lk 9 6. Lõpp lk10 7. Seosed Eestiga lk10 8. Pildid lk11 9. Kasutatud materjal lk12
Tarvastu Gümnaasium Adolf Hitler Uurimustöö Autor: Eloora Rannala Juhendaja: Aive Kaldra Mustla 2009 Sissejuhatus Valisin selle teema, sest Adolf Hitleri kohta on väga palju materjali ja ma arvasin, et Hitlerist on huvitavam teha uurimustööd, kui mõnest teisest. Adolf Hitleri päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõratsemajas Gastof zum Pommern väikeses Braunau linnas Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Hitleri vanemad ema Klara Hitler ja isa Alois Hitler olid mõlemad pärit Waldviertelist, kehvast kaugest maakolkast Doonau põhjakaldal, umbes viiskümmend miili Viinist kirdes. ,,Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas
Ajend: Bosnia kriis- Austria-Ungari vastuseis Serbiale. Vaidlusalased territooriumid olid Bosnia ja Hertsogoviina. Serbias pidas neid muistseteks slaavi aladeks. Serbial oli sündinud Suur-Serbia idee. Serbias tekkivad mitmed terroristlikud organid, neil kujuneb arvamus, et riik kujuneb läbi terrori. Tuntumad: Must Käsi ja Blada Bosnia organ. Must Käsi mõistis koosolekul ertshertsogi Ferdinandi surma. 28. juunil 1914- toimus Bosnia pealinnas Sarajevos atentaat. Bosnia serblasest tudeng Gavrilo Princip mõrvas Austria Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi ning tema abikaasa Spohie, Hohenbergi printsessi. Pärast atentaati süüdistas Austria valitsus Serbiat Sarajevo terroriakti korraldamises ning nõudis, et Austria politseil lubataks juurdlus teostada Serbia territooriumil. Serbia nõustub sellega. Seejärel tuli Viinist ultimaatum, milles nõuti Austia vägede lubamist Serbiasse, et nad võiksid võtta enda kontrolli alla mõned tähtsad
(26.-30. august) Vene 2. armee (kindral A.Samsonov) ja sundis Vene 1. armee (kindral P. von Rennenkampf) Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0.7 mln. meest)¹ Austria-Ungari väe (u. 0.85 mln. meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3.sept Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse. Pärast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu. Serbia vägi (247000 meest)¹ lõi Austria-Ungari (260 000 meest) rünnakud tagasi. Kui Türgi astus sõtta Kesk- riikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. 1915. püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega
modernistlikel suundumustel põhinev kultuuriparadigma. Eesti Ilmasõjas: Bosnia üliõpilane tappis ära Bosnia troonipärija hertsogi ta peremliikmetega. Terrorirünnak oli suure sõjaajendiks. 1914- Austria-Ungari kuulutasid välja sõja Serbiale. Saksamaal jätkus ultimaatum, nõuti Venemaa mobilisatsiooni lõpetamist ja Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. Saksa väed tungisid Belgiasse, et jõuda Prantsusmaale. Nüüd sõdis maailmasõjas Lääs. Serbia kuulutas sõja Saksamaale. Belgia kuulutas sõja Austria-Ungari. Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale. Sõdis alguses vähe: Antaat: Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa + Belgia ja Bosnia. Keskriigiga (Saksamaa, Austria-Ungari) astus juurde Türgi. Lõpuks sõjas osales 43 riiki. Sõda toimus Euroopas, Aafrikas, Ookeanil. Hukkus 24 miljonit inimest. Vene sõjaplaanides oli Baltimaadel eriti tähtis koht Petrogradi kaitse seisukohalt (Puhvertsoon)
Fashismi tõus Pärast Esimest Maailmasõda sai maailma peamiseks riigikorraks demokraatia, kuid varsti arenes välja uus kord nimega fasism mis lubas inimestele eelkõige suuremaid vabadusi ja kaitset kommunismi eest. Benito Mussolini algatas esimese fasistliku diktaatorliku riigijuhtimise Itaalias 1922. 3 Teljeriikide koalitsiooni moodustumine Adolf Hitler, Saksa Rahvusliku Sotsialistliku partei juht ülistas fasismi ühte haru, mis koosnes rassismist ja väikeste rahvusgruppide hävitamisest. Ta lubas Saksa rahvale, et tema saavutab ,et Sakslased on ka väliselt maailma ülim rass. 1930 tabas Saksamaad suur depressioon. Mõõdukad parteid ei saanud kokkuleppele mida depressiooniga peale hakata ja suur osa hääletajaid pöördus Natside ja Kommunistide poolele. 1933 sai Hitlerist Saksa
koostöölepingu  Saksamaa asub taas arendama sõjatööstust, armeed · 1925 toimub Locarno konverents, millest võtab osa ka Saksamaa (võrdse partnerina)  konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versaille`s paika pandud läänepiiri · Saksamaal hakkavad sõja tulemustega rahulolematud kogunema  kogunetakse Adolf Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikusse Saksa Töölisparteisse, üritatakse riigipööret kuid ebaõnnestunult ja Hitler saadetakse vangi · Uus võimalus tekib majanduskriisi ajal, kui kommunistid üritavad jõuga võimu haarata  natside löögirühmad koguvad populaarsust · 1932 valimistel saab natsidest Riigipäeva suurim saadikurühm · 1933.aasta algul saab Hitler valitsuse etteotsa ja ta valitakse kantsleriks · 1933.aasta märtsis võetakse hirmutamise ja terroriga vastu seadus, mis annab Hitlerile erakorralised volitused ja millega parlament loobub oma võimust  Hitlerist saab
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191  Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.).  Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191  Pariisi rahukonverentsi algus. 9  Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192  Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus.  USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192  Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192  Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2  Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.
rahvaste vahel. Aastatel 1929-1933 toimus ylemaailmne majandus kriis, mi sai alguse USAs. Kriisi peapõhjuseks oli ületootmine, kriis puudutas ka valusalt Eesti majandust. 1930ndatel aastadel tekkisid maailmas mitmeid sõjakolded, mis viisid välja teise maailmasõja valla pääsemisemini · 1931a tungis Jaapan kallale Hiinale vallutas Manzuria · 1933a tuli saksamaal võimule Hitler, kes vasrti hakkas rikkuma Versai lepingut. · 1935-1936a vallutas Itaalia riigi Etioopia keisririigi Aafrikas · 1936-1939a toimus vähemalt 1 000 000 ohvirit nõudnud Hispaania kodusõda, mille võitis kindral Franco, vabariik hävitati. Vabariiki toetas Nõukogude liit ja maailma avalik arvamus. Kindral Francod toetasid Saksamaa ja Itaalia. Kodusõda Hispaania oli teise
Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni Ühiskondlikud liikumised 20. Sajandi algul Kolmikliidu ja Antanti kujunemine ja blokkide eesmärgid Kolmikliit- Saksmaa- haarata uusi kolooniaid, laiendada oma poliitikat Euroopa tasandilt maailma tasandilevajas võimsat laevastikku Austria-Ungari- tugevdada oma positsiooni Balkanil, tuli maha suruda Serbia domineerimiskated ja saada Sks toetus, kui peaksid kaasa tooma sõja Vm-ga Itaalia- nõrgim lüli, kaitsta end Pr rünnaku eest, vallutada Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning kuulutada see oma kolooniaks nimega Liibüategi ära Antant- Prantsusmaa- soovis vähendada Sks mõjuvõimu Euroopas, saada tagasi Elsassi ja Lotringit
 Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid oma kolooniate üle Keskriigid: millal, millised riigid, miks  XX saj algul eemaldus liidust Itaalia; Saksamaa ja Austria-Ungari liit sai nimeks Keskriikide liit Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda  Suurim rahvusvaheliste suhete pingete allikaks oli Balkan, kus põrkusid kokku suurriikide huvid – nn. „püssirohutünn“  Suhteid pingestasid Serbia agressiivne poliitika ja Türgi nõrgenemine  1908.a. liitis Austria-Ungari endaga Bosnia ja Hertsegoviina  1911-1912.a. Itaalia-Türgi sõda  1912-1913.a. toimusid 2 Balkani sõda, kus oma vahel sõdisid Balkani riigid; Balkani sõdade tulemused  Serbia tugevnemine, Türgi nõrgenemine ja Bulgaaria lähenemine Keskriikide liidule  Itaalia vallutas Türgilt Aafrika põhjaosas Tripolitaania ja Kürenaika ja kuulutas selle enda
Rajati ka punkrid jalaväe jaoks. 1915. aastal Ypres'i lahingus kasutasid sakslased esimest korda keemiarelva (mürkgaasi). Tänu millele võeti kasutusele gaasimaskid. 1915. aasta veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. 7. mail 1915 uputasid Saksa väed Inglise reisilaeva Lusitania. 1915. aasta kevadel tuli Itaalia üle Kolmikliidust Antandi riikidesse ning mais kuulutasid itaallased Austria-Ungarile sõja. Hiljem ühines Bulgaaria Keskriikidega ja Serbia väed purustati tänu sellele. Samal aastal viisid türklased, kes kuulusid Kolmikliitu, läbi Armeenias etnilise puhastuse (genotsiid). Saksamaa koondas oma jõud 1915. aastal idarindele. 2. mail algas venelastele ootamatult Gorlice operatsioon. Tõi kaasa suuri purustusi venelastele. 1916. aasta veebruaris Verduni lahing Verduni kindluses Pariisi all, kus langes ligi miljon meest. Kestis 10 kuud ja kaotasid sakslased. 1
2 esimest sõjalispoliitilist organisatsiooni. Esimene sõjalispoliitiline organisatsioon tekib Saksamaa juhtimisel, millega ühines ka Itaalia, Austria-Ungari e. kolmikliit. 1893. aastal sõlmisid liidulepingu Venemaa ja Prantsusmaa. Saksamaa soovis saada uusi kolooniaid. Eesmärgiks oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Austria-Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsiooni Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündumste tõttu peaks puhkema sõda Venemaaga. Atlandi võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Balkani poolsaar kujunes 20. saj algul Euroopa püssirohutünniks. Puhkes 2 Balkani sõda 1912-1913. a. 1) Türgi tahtis oma positsiooni taastada. 2) Austria-Ungari tahtis Serbiat endale. 3) Venemaa tahtis oma mõjuvõimu suurendada..
1. Kolmikliit ehk keskriikide blokk- 1879 tegi Bismarck Austria-Ungari keisrile Franz Josephile ettepaneku abistada teineteist juhul, kui Venemaa peaks alustama sõda. 1882 ühines selle liiduga ka Itaalia kuningriik, kes lootis liitlaste abiga saada endale Prantsusmaa poolt 1881 vallutatud Tuneesia. Itaalia lootis saada tagasi alasid Lõuna- Prantsusmaalt, mis olid läinud Prantsuse võimu alla ja kus elas arvukalt itaallasi. Nii kujuneski kolmikliit. 2. Entente (Antant) riigid ehk ääreriikide blokk- hakkas kujunema 1893 aastal, kui sõlmiti Prantsuse-Vene liit, nn Saksa-ohu vastu. Kriisikolded: Maroko kriisid (1905 ja 1911) Puhkesid Saksamaa ja Prantsusmaa vahel Maroko pärast- Prantsusmaa oli suutnud oma positsioone seal kindlustada ja Saksamaa püüdis rahvusvahelise üldsuse abiga kindlustada vaba kauplemise õigust, mille ta ka saavutas. See oli esimene kriis, mis lõppes Saksamaale soodsalt.
1917 Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912. aastast õukonnas suure mõju usumees ja müstik Grigori Rasputin (1869-1916), kuni selleni välja, et tema ettekuulutuste ja sümpaatiate järgi hakati ametisse nimetama tähtsaid ametnikke ja sõjaväelasi. Teistele õukondlastele, sh. keisri sugulastele, see loomulikult ei meeldinud. Nii keisri vend suurvürst Mihhail Aleksandrovits (1878-
2. Kokkuhoiupoliitika 3. Valuuta devalveerimine Saksamaa maailmasõdade vahelisel perioodil 1. Hitleri võimuletulek 1918. aastal oli Saksamaast saanud vabariik. Kuna Asutav kogu oli kokku tulnud Weimaris, kus võeti vastu Saksa vabariigi esimene põhiseadus, on hakatud ajajärku 1919 kuni 1933 nimetama Weimari vabariigiks. Weimari vabariigi poliitikaga mitte rahul olevad inimesed hakkasid toetama Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler. Natsid lubasid: 1. töölistele palga tõstmist ja tööpuuduse likvideerimist. 2. talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. 3. Sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist 4. suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi. 5. Likvideerida Versailles'i rahu (maha Versailles'i kütked) 6. Taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, mistõttu sakslastel olevat ka suuremad õigused
Ning üks kinel ideoloogia, inimesi hoitakse pieva hirmu all ( fasism, natsionaalsotsialism, kommunism) · muutused ühiskonnas. Kuna tähtsamaks muutusid hoopis töölisklass, mitte enam keskklass ning valmis õiguse said ka naised, siis valijaskond suurenes. Diktaatorid said aga nende rahulolematust edukalt ära kasutada · sõja mõju. Rahvas oli harjunud karmikäelisusega ning isegi rahuajal soovisid kindla käe all olla. · pettumine Versailles süsteemis. Pettuti selles rahulepingus, sest peale sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Sp leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse heastada. · majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid reparatsioonimaksud, kiire inflaktsioon(sularaha väärtuse langus) või tooraineallikate kadumine(eelkõige asumaade loovutamise tõttu). See majanduskriis röövis inimestelt usu paremasse
suhelda, katkestas dipl suhted Sm-ga ja alustas läbirääkimisi vaherahulepingu sõlmimiseks. Punaarmee jätkas oma sissemarssi ja marssis õige pea sisse Bukaresti. Ühtlasi nõuti, et Rumeenia uus valitsus ei piirduks Sm-ga suhete katkestamisega, vaid kuulutaks ka Sm-le sõja. Vastasel juhul ähvardati, et juhul kui Rumeenia Sm vastu sõtta ei astu, desarmeeritakse tema armee täielikult. Rumeenia valitsus kõhkles mõnda aega, aga ajendi olukorra muutmiseks pakkus Hitler isiklikult, tema korraldusel sooritasid Sm pommilennukid rünnaku Bukaresti vastu, Rumeenia koalitsioonivalitsus kuulutas Sm-le sõja. 12.sept kirj Moskvas alla vaherahulepingule Rumeenia ja NL vahel. Rumeenia vallutamine tähendas tõsist lööki Sm majanduspotentsiaalile. Ploeisti naftaallikad läksid Punaarmee kontrolli alla ja hakkasid seda varustama, läksid Sm jaoks kaduma, Sm sõjatööstuses tekkis tõsine kütteainete kriis. Teisalt NL jaoks tähendas Rumeenia vallutamine
1911 lepiti kokku, et Prantsuse saab võimu Maroko üle, Saksa sai tükikese Prantsuse Kongost. Ala oli aga kõlbmatu asutamiseks ja majanduslikult. Iseloomusta olukorda Balkanil. Itaalia-Türgi sõda näitas, et Türgi on nõrk ja see julgustas Balkani riike välja astuma tema vastu. Põhjuseks oli slaavi, kreeka ja albaania alade vabastamine. Balkani liidu loomisele aitas kaasa Venemaa, kelle huviks oli selle liidu kasutamine Austra-Ungari ja Saksamaa vastu võitlemiseks.1912. a. Sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro liidu ning alustasid sõda Türgi vastu. Euroopa Türgi sai kiiresti vallutatud ning Bulgaaria liikus Türgi pealinna poole. Türgi palus suurriikide abi ja pärast keerukaid läbirääkimisi sõlmiti Londoni rahu. Türgi kaotas kõik Euroopa alad v.a Istanbuli. Pärast sõda kuulutati Albaania iseseisvaks. Türgilt võetud alade jagamisel tekkis tüli ning loodi Serbia-Kreeka-Rumeenia liiduleping Bulgaaria vastu.
EESTI KRONOLOOGIA Keskaeg Eestis (1227  1558) · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu lõpp · 1237 luuakse Liivi ordu · 1242 jäälahing Peipsi järvel · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused · 1343 23.04 Jüriöö ülestõusu algus Liivi sõda (1558  1583) Rootsi aeg · 1632 Tartu Ãœlikooli avamine · 1656  1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga · 1675 ajakirjanduse algus Eestis · 1695  1697 suur näljahäda; iga viies inimene Eestis suri nälga Põhjasõda (1700  1721) Vene aeg Eestos (1721  1918) · 1802 taasavatakse Tartu Ãœlikool, mis suletu 1710 · 1806 ilmus esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht", mis suleti peagi tsensori korraldusel. · 1816 23.05 kaotati Pärisorjus Eestis · 1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht ,,Perno Postimees"; Narvas alustas tööd Kreenholmi Manufaktuur · 1858 2.06 Mahtra sõda · 1857 Â
reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis Saksamaale reparatsioonide maksmiseks laenu (1924. a Saksale 200 miljonit dollarit, aitamaks Saksamaa jalule) J. M. Keynes – Inglise majandusteadlane, teooria USA majanduskasvu taastamiseks (tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni) F. D. Roosevelt – 1932. aastal valiti USA presidendiks, 1933.aastal New Deal, oli president 4 ametiaega: 4. märts 1933 – 12. aprill 1945 A. Hitler - Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934–1945). 8 B. Mussolini - Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki, fašistide juht. J
Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace- Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria- Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 28. VI 1914. a. toimus Bosnia pealinnas Sarajevos atentaat Austria-Ungari troonipärijale ertshertsog Franz Ferdinandile. Troonipärija ja ta abikaasa said surma Serbia üliõpilase Gavrilo Principi revolvrikuulidest, kellele oli vastav korraldus antud Serbia terroriorganisatsioonilt "Mlada Bosna". See ja veel teine organisatsioon ,,Must käsi"(Serbia ohvitseride asutatud) olid eesmärgiks seadnud Austria-Ungari slaavlaste vabastamise, kasutades selleks terrori taktikat. Juba oli organiseeritud 6 atentaati Austria-Ungari ametnikele. Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil, mistõttu oli Franz Ferdinand äärmiselt vaenulikult