lahendada nende võimalikke erimeelsusi, reguleerivad kodanike ja riigi vahelisi suhteid ning aitavad korraldada kooselu ühiskonnas. Mõnikord on väidetud, et seadused piiravad vabadust. Seadused panevad tõepoolest meie soovidele ning käitumisele piire, kuid see on vältimatu ühiskonnas, kus elavad koos miljonid inimesed. Seadused sunnivad meid tsiviliseeritud moel arvestama kaaskodanike vabadusi, õigusi ning huve. Ühtlasi kaitsevad õiguslikud piirangud meie enese vabadust ja vara. Tingimused / olukorrad, millal võib igaühe õigusi piirata: 1) riikliku julgeoleku tagamine; 2) teiste inimeste õiguste tagamine; 3) alaealiste ja vaimhaigete järele valvamine; 4) avaliku korra tagamine; 5) kõlbluse tagamine; 6) kriminaalmenetluse tagamine; 7) liiklusohutuse tagamine; 8) looduskeskkonna kaitse; 9) osavõtjate ohutuse tagamine; 10) nakkushaiguste leviku tõkestamine.
Püütakse leida omavahelisi seoseid ja siis neid korrastada. Antropoloogiline konstseptsioon. Riikluse tekkimist seostatakse inimese loomusega, samuti ka riikluse iseloomu. Riiklus on inimeste teadliku otsuse või kokkuleppe tagajärg, mille eesmärgiks on ühiskonna tõusmine metsluse astmelt tsiviliseeritud kooselu tasemele. Ühiskondlik leping sõlmitakse inimeste agressivsuse ja oma saamahimu kontrollimiseks ja ohjamiseks Riigiteooriad Võim tähendab võimet allutada võõras tahe s.o rakendada selle suhtes jõudu. Teokraatlik teooria tuletab riigivõimu legitiimsuse religioossest autoriteedist-jumalast. Antiikühiskonnas ja keskajal. Patriarhaalne teooria Riiklik võim on tekkinud ühiskondliku kooselu ürgsetes vormides valitsenud sotsiaalsete suhete iseloomoga. Personaalne võim kujunes riigivõimuks. Lepinguteooria Tuletab riigivõimu õiguspärasuse loodusõiguse seisukohast, mille kohaselt kõik inimesed
olemas olla. Järelikult tuleb ühiskonda valitseda üksnes selle ühishuvi alusel. Edasi on võimalik anda võimu, kuid kindlasti mitte kuidagi tahet. Üldise tahte selge väljendumise nimel on oluline,et riigis ei esineks eraldiseisvaid ühendusi ja et iga kodanik kujundaks oma arvamuse iseseisvalt. Kui aga tervikliku ühiskonna raames moodustatakse kildkondi ja eraldiseisvaid ühendusi, muutub iga niisuguse ühenduse tahe üldiseks tema enda liikmete suhtes ja eratahteks riigi suhtes. Siis võib öelda, et hääletajaid pole enam sama palju kui inimesi, vaid ainult nii mitu, kui on üksikuid ühendusi. Erinevate arvamuste hulk väheneb ning nad annavad vähem üldise lõpptulemuse. Kui viimaks mõni neist ühendustest saab nii suureks, et hakkab ületama kõiki teisi, ei saa te lõpptulemuseks enam väikeste erinevuste summat, vaid üheainsa eriarvamuse. Üldine tahe kaob ning
kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA) Nt Eestis kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus (osalusveeb, kodanikuportaal TOM -Täna Otsustan Mina). Elitaardemokraatia, mille puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte. DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid?
kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA) Nt Eestis kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus (osalusveeb, kodanikuportaal TOM -Täna Otsustan Mina). Elitaardemokraatia, mille puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte. DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid?
autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Ühiskonna arengu etappi, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega, nimetatakse siirdeühiskonnaks. Siirdeühiskonda iseloomustab ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tunnuste kiire muutumine. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Tunnus Demokraatia Diktatuur Mis on riigivõimu aluseks? Põhiseadus Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Rahvale Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna Kas rahvas saab mõjutada võimulolijaid? Jah Ei Kas rahvas saab kontrollida võimude tegevust? Jah Ei
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteerivast inimesest ja ühiskonna korraldusest
võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Ühiskonna arengu etappi, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega, nimetatakse siirdeühiskonnaks. Siirdeühiskonda iseloomustab ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tunnuste kiire muutumine. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Tunnus Demokraatia Diktatuur Mis on riigivõimu aluseks? Põhiseadus Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Rahvale Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna Diktaatori tahtest Avatud ühiskonda nimetatakse iseloomu tõttu ka kodanikuühiskonnaks. Kodanikuühiskonna
2. ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Pluralismi olemus ehk tunnused: 1. Pluralistid hindavad grupi ja organisatsioonilist iseseisvust, tegutsemist, mitmekesisust. 2. Pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. 3. Pluralistid kaitsevad poliitilisi pluralismi väärtusi. 4. Pluralistid on teadlikud ühiskonna ohtudest, kus on domineerivamaks motiiviks isiklik huvi ja puuduvad traditsioonilised väärtused. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm.) 1. Vaesus Täisväärtusliku elu jaoks puuduvad nii materiaalsed kui ka kultuurilised vahendid. Vaesus jaotub2 -ks : 1
2. ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Pluralismi olemus ehk tunnused: 1. Pluralistid hindavad grupi ja organisatsioonilist iseseisvust, tegutsemist, mitmekesisust. 2. Pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. 3. Pluralistid kaitsevad poliitilisi pluralismi väärtusi. 4. Pluralistid on teadlikud ühiskonna ohtudest, kus on domineerivamaks motiiviks isiklik huvi ja puuduvad traditsioonilised väärtused. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm.) 1. Vaesus Täisväärtusliku elu jaoks puuduvad nii materiaalsed kui ka kultuurilised vahendid. Vaesus jaotub2 -ks : 1
võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Ühiskonna arengu etappi, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega, nimetatakse siirdeühiskonnaks. Siirdeühiskonda iseloomustab ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tunnuste kiire muutumine. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Mis on riigivõimu aluseks? Demokraatia: Põhiseadus Diktatuur: Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Demokraatia: Rahvale Diktatuur: Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Demokraatia: Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Diktatuur: Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Demokraatia: Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Diktatuur: Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna Kas rahvas saab mõjutada võimulolijaid?
Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992) POLIITILISED REZIIMID Reziim on valitsemisviis. Demokraatia Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia
Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond toimib mitmel tasandil: perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnas on mitmed ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). (lk.5-12) Nüüdisühiskonna kujunemine kestis umbes 200 aastat - 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi viimase veerandini. Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline
o Sund Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Kuuletutakse ka seaduse pärast. (Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise.) Demokraatia põhiprintsiibid- ja väärtused Demokraatia on valitsemisviis e poliitiline reziim, milles võimukasutust seadustab ja kontrollib rahva tahe. Tunnused o Vabad ja üldised perioodilised valimised o Valitsejate vahetamise võimalus o Aus ja õiglane otsustamisvõimalus o Otsuseid langetatakse häälteenamusega o Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks o Kaitstud inimõigused o Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus o Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus o Seaduslikkuse põhimõtte järgimine o Sõltumatu kohus
ratsutamissaal Manège des Tuileries (hoone lammutati Rivoli tänava rajamise käigus). Parlamendi esimehe lauast paremale võtsid istet valmivas konstitutsioonis põhjalikumaid muutusi soovivad saadikud, kes väitsid, et ettevõtlikul inimesel (kapitalistil) tuleb lasta vabalt tegutseda (kapitali luua), mistõttu kõik tootmisvahendid, kuid ka maa tuleb anda erakätesse, mis tagabki kodanike aktiivsuse ning ühiskonna jõukuse. Parempoolsed ideoloogid väidavad ka praegu, et riik on halb peremees, kuid ka seda, et iga kodanik peab ise oma heaolu eest seisma. Esimehe lauast vasakul istus rohkelt saadikuid, kes tahtsid rikaste vara vaeste vahel ära jagada, pealegi väitsid nad, et kõik inimesed ei suudagi kapitali hankida ning rikkusi luua. Need poliitikud lootsid suuremeelsete lubadustega, et järgmistel valimistel eelistavad tavainimesed pigem neid kui nende vastaseid. Siit ka mõiste: vasakpoolne ideoloogia. Ka meie päevil võitlevad vasakpoolsed
Kaitsepolitseiamet (Kapo) on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta ei allu Politseiametile, kuna tegeleb spetsiifiliste ülesannetega. Kapo uurib niisuguseid kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Selleks võib olla riigisaladuste reetmine, korruptsioon, organiseeritud kuritegevus, seadusevastane pealtkuulamine ja jälitamine, dokumentide võltsimine, terrorism. Samuti tegeleb Kapo vastuluurega jälgib Eestis viibivaid võõrriikide kodanikke, kelle suhtes on kahtlusi, et nad luuravad siin mõne teise riigi kasuks. Lühidalt öeldes hoolitseb kapo selle eest, et riigisaladused ei satuks juhuslike inimeste kätte. Vastavalt riigisaladuse seadusele kontrollib Kaitsepolitseiamet isikuid, kellele taotletakse juurdepääsu riigisaladustele. Näiteks enne, kui inimene saab riigikontrolöriks, kontrollib kaitsepolitsei tema elulugu ja usaldusväärsust.
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa
ratsutamissaal Manège des Tuileries (hoone lammutati Rivoli tänava rajamise käigus). Parlamendi esimehe lauast paremale võtsid istet valmivas konstitutsioonis põhjalikumaid muutusi soovivad saadikud, kes väitsid, et ettevõtlikul inimesel (kapitalistil) tuleb lasta vabalt tegutseda (kapitali luua), mistõttu kõik tootmisvahendid, kuid ka maa tuleb anda erakätesse, mis tagabki kodanike aktiivsuse ning ühiskonna jõukuse. Parempoolsed ideoloogid väidavad ka praegu, et riik on halb peremees, kuid ka seda et iga kodanik peab ise oma heaolu eest seisma. Esimehe lauast vasakul istus rohkelt saadikuid, kes tahtsid rikaste vara vaeste vahel ära jagada, pealegi väitsid nad, et kõik inimesed ei suudagi kapitali hankida ning rikkusi luua. Need poliitikud lootsid suuremeelsete lubadustega, et järgmistel valimistel eelistavad tavainimesed pigem neid kui nende vastaseid. Siit ka mõiste: vasakpoolne ideoloogia. Ka meie päevil võitlevad vasakpoolsed
saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse
saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage! Põ
,,Õnnelik ühiskond" - õnn tervikuna ühiskonnas. Kas jõukus või ühtsus aitab õnnelikule ühiskonnale kaasa? Antiikaegsed vaidlused õnne üle. Õnne (eudaimonia) olemus antiigis. Keskne küsimus : kuidas ma peaksin elama? See küsimus puudutab eesmärke. Antiikfilosoofid ütlesid, et õnn ongi meie lõpp-eesmärk. Õnn ei ole vahend, vaid eesmärk. Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista. Milles seisneb õnn? Platoni ,,Sokratese apoloogia" : Sokrates noomib Ateena kodanikke valede eesmärkide eest Aristotelese ,,Nikomachose eetika" : eristab kolme sorti inimesi : need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes ; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika- elu , .. Arete : voorus, täiuslikkus, loomutäius, mingi asi on saavutanud oma eesmärgi parimal võimalikul viisil. Paideia : noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Kas voorus on aga piisav tingimus?
3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus absoluutne 4. Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid Suveränsus absoluutne ja igavene võim riigis. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende combo. Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi. Valitseja tahe on seadus. Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal. 5. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuid jõudsalt liiguti sinna suunda, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes eutoopa riikides võimatu, eriti Saksamaal: võim oli jagunenud keisririigi ja vürstirikide tasandite vahel
(ühiskonna) vastu, kui enda, või et lapsed eraldataks varakult ühiskonnast, piiratakse nende soove, kuid lastakse elada enesekülluses ja pakutakse tõelist inimlikku sõprust Vabadus, võrdsus vendlus 1.Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära.Vabadus vastandatuna orjusele. Vaba inimene "elab vabalt", ta ei ole kellegi teise meelevallas. Ori peremehe meelevallas, tegutseb peremehe tahtel ja heaks. Kuigi peremees ei pruugi orja palju kaskidakeelata, on tal oigus tema ellu iga hetk sekkuda. See muudab orjad orjameelseks neil puuduvad oma initsiatiiv, pikaajalised eesmargid ning lopuks ka väärikus.Rooma ajaloolaste kirjeldused: Vabariigis on kodanikud vooruslikud (patrioodid). Ainuvalitsuse tingimustes kodanikuvoorusel ning suurtel tegudel enam kohta pole valitseb orjameelsus. *2.Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. Enamuse inimeste jaoks on suurim
sõjalaevad ka võõrsadamates, gaasitrassid rahvusvahelistes vetes, territoriaalvees kuulub kalapüügiõigus ja loodusvarade kasutamises õigus kaldariigile.) Merepiiri kaugus kaldast või saaret, on 12 meremiili. Territooriumi osaks võib olla ka eraldi asum, teisteriikide vahele jääv ala(nt venemaal kaliningradi oblast(venemaal eks klaav, teised riigid ütlevad en klaav)). Riigi tegevus saab avalduda ainult ruumiliselt määratud maa-alal, seepärast kaitsevad riigid kõigi vahenditega oma terviklikkust(nt venemaa sõda tsetseenias). Väikerahvastel on küll rahvusvaheliselt õigus lahku lüüa ja luua oma riik, kuid ÜRO poolt pole loodud konkreetset mehhanismi kuidas seda teha. Harilikult toimub see sõdade abil. Riik võib osal territooriumil piirata oma võimu kasutust, andes sellele alale omavalitsuse e autonoomia. Nt Soome oma andnud ulatusliku autonoomia Ahvenamaale(seal räägitakse aint rootsi keelt)
valitsemise. Monarh sõltub aadlist, aga aadel pole au nõuete tõttu valmis kõigeks. Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine. Anonüümsuse tähtsus võimaldab matkida. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Üldtendents on egalitaristlik. Kriitika all on aadliau, alternatiivina sellele kerkib meritokraatlik kodaniku-au. Tekivad omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid kodanikke (põllumehi, kirjanikke, ametnikke). Au antakse heategevuse või silmapaistvuse eest oma ametialal. Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9. Romantilise au paradoksid Kollektiivne vs individuaalne au. Au otsitakse ühelt poolt ühiskonnale vastandumine:
See on inimkonna kuldne aeg arvas Rousseau. J.J. Rousseau ei uskunud teaduste arengule põhinevat ühiskondlikku progressi. Tema arvates teaduse areng põhjustab ebavõrdsust, korruptsiooni ja muid pahandusi, mis lõpuks hävitab eksisteeriva ühiskonna süsteemi ja tsivilisatsiooni. Rousseau iseloomustas riiki kui isiklikku süsteemi inimese suhtes. Tsiviilühiskonna ja sellele iseloomuliku ebaõigluse rajajaks oli Rousseau arvates inimene,kes tuli mõttele erastada tükk maad (eraldada kogukonnale kuuluvast maast ühe osa endale) ja leidis uskujaid,et see kuulub omandina ainult talle. J.J.Rousseau arvas, et suveräänsus kuulub mitte valitsejale, vaid rahvale. Suveräänsus on jagamatu tervik, seda ei ole võimalik edasi anda (delegeerida) rahvaesindusele. Seetõttu võib Rousseau`d pidada otsese demokraatia idee põhjendajaks. Oma tuntuimas teoses "Ühiskondlik leping" 1702.a.esitas Rousseau kujutluse
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE.
Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis". Absoluutne: 1) jagamatu (Riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) 2) kõrgeim (Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile). Suveräänsus kuulub sellele, kel võim anda seadusi. Valitseja tahe on seadus, valitseja ise allub üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Inimlik sanktsioon siiski puudub, karistada saab üksnes jumal. Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi jõudsalt liiguti sinna suunas. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu: Saksamaal oli võim jagunenud ja Inglismaal oli `king in parliament' idée. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist ELUSOLEND=MASIN. RIIK=ELUSOLEND.
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS 1. Definatsioon jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve 2. Mida kujutab endast jätkusuutlik valitsemine? Võim peab olema legetiimne ehk üiguspärane, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mida rahavas Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. 3. Mida kujutab endast demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus demograafiline on kui sündimine on elamusest suurem sisserände soodustamine rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Sotsiaalne rahvastiku kvaliteedi 4. Ühiskonna jätkusuutlikuse arendamise põhimõtted Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele
mingeid tegusid ja need teod ei ole suunatud meile, need pole ajatud, vaid on dialoogis oma kaasajaga. Kui ta kedagi kritiseerib või ülistab, siis see suhestub teiste inimestega, kes temaga koos ühiskonnas tegutsesid. Selleks, et aru saada tema kasutatud sõnade kogutähendusest, peab tundma kaasaega. Selleks, et aru saada vastusest, peab teadma ka küsimust (Collingwood). Kuidas peame uurima? Kes on autor? Kellega ta läbi käis? Milline oli tema haridus? Mida püüdis elus saavutada? Miks ta selle teksti kirjutas? Milliste teiste tekstidega tema tekst suhestus? Millised oli kaasaegsed probleemid? Kuidas tol ajal kirjutati (tava, allikad, terminid)? II loeng 14.09.2012 Õnn Õnne mõiste · Emotsionaalne seisund · Seos naudinguga · ,,Õnnelik elu" mida sellega mõeldakse? Narkomaan on ühel hetkel õnnelik, kuid kas tema elu on õnnelik? · Kas õnne on võimalik objektiivselt määratleda
b. Leiavad, et standard avatud välismaalastele ja keelatud kodanikele takistus heaks läbisaamiseks c. Standard liiga ebakindel ja kohene, et teada, mis see definitsioon on d. Solvab igat riiki, kui neid vaadatakse, pannakse mingi mõõdupuu e. Kui erinev õigusstandard välismaalastele 1) oma kodaniku lähevad reisile koheldakse paremini kui kodus pole õige; 2) miks peab kohtlema välismaalasi paremini kui kodanikke ebaõiglane kodanike suhtes. KODUTÖÖ: Mis oleks õige tasakaal rahvusvahelises õiguses, et piisavalt kaitsta loodus ja keskkonda ning tagada rahvusvahelist kaubavahetust? RAHVUSVAHELISED INIMÕIGUSED Algab ÜRO loomisest, teatud momendil ka varem. Täiesti erinev valdkond rahvusvahelises õiguses ainuke, kus käsitletakse õigust, kus ühel füs isikul on õigus oma riigi vastu, mida kaitstakse rahvusvahelisel tasandil.
Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
