EESTI MAAÜLIKOOL EESTI ASTUMINE EUROOPA LIITU PROBLEEMID JA VÄLJAVAATED Uurimustöö Tartu 2008 2 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade.........
Esimesed teemad: Lepingu vastu võtmine (Vaja referendiumit! Prantsusmaal võit 1%. Taani lükkab tagasi, uue referendumiga jäävad rahaliidust kõrvale. Alles 1. november 1993 jõustub). Majandusraskused (Etteantud eesmärke ei suudeta täita, rahaliitu ei tule. Siiski huvi klubiga liitumise vastu EFTA liikmetelt). EL esimene laienemine. 1990ndate laienemine: EFTA integreerimine (Luuakse EEA ehk Euroopa majanduspiirkond (Sveits ei)) 1993 alustavad neli riiki läbirääkimisi ühinemaks (Laienemine läheb kiiresti, kõik riigid sobivad väga hästi, 1995 ühinevad Soome, Rootsi, Austria, Norra ütleb jälle ei). Tulemused (Veel enam riike ja raha, EEA kaotas oma tähtsuse.) Aga mida teha Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, kas ka huvi üles näitavad? Amsterdami lepe 1997 (jõustus 1999)- Plaan oli kõik Maastrichti probleemid ära lahendada, tegelikult ei tulnud suurt midagi. Plaan: korda nõukogu hääletamine ja komisjoni suurus- suudeti vaid välis- ja
See viis eelarve defitsiidini ehk puudujäägini. Kriisi tekkimise põhjuseid oli neli: · Kreekas oli liiga suur ja ebaefektiivne avalik sektor · Tootlikus oli madal · Valitses tohutu bürokraatia ehk · Massiline maksudest kõrvalehoidmine Aprillis 2010 pöördus Kreeka EL poole abipalvega, mille tulemusena koostati neile abiprogramm. Mais 2010 nõustusid IMF ja EL andma Kreekale 110 miljardi euro suuruse laenu, seda aga kolmel tingimusel. Esiteks tuli Kreeka riigis teha suuri kärpeid, teiseks pidi toimuma riigivarade erastamine ja viimaks tuli teha erinevaid reforme et majandus taas tõusuteele saada. Oktoobris 2011 pakkus EL ja IMF Kreekale uut 130 miljardi euro suurust laenu. Veebruaris 2012 see laen ka kinnitati. 2012 aasta märtsiks oli Kreeka riigivõlg kasvanud juba 370 miljardi euroni. See omakorda jättis tööta 21,5% elanikkonnast
baseerub üsna selgetel faktidel, ei esita ühtki vastuolu või on eksisteerivate seadusaktide poolt eelnevalt määratud. Kaasuseid, mis on seotud keerulisemate teemadega ning uute seadusaktide rakendamisega, pole vajalik täiskogu ees esitada, need refereeritakse viie kohtuniku poolt juhitavasse kohtusaali. Kohtuprotseduurid Euroopa Kohtu protseduurid hõlmavad nii kirjalikku kui ka suulisi staadiume. Esiteks - kogu seotud dokumentatsioon ning tõestusmaterjal kogutakse kokku. Teiseks korraldatakse enamasti avalik istung, mille käigus esitatakse kaasuse põhilised punktid, mõlemad osapooled võivad suuliselt oma vaateid esitada ning kohtunikud ja kohtujuristid võivad osapoolte kaitsjaid küsitleda. Kolmandaks, avaliku istungi järel kaasusele määratud kohtujurist eksamineerib kaasust detailideni, töötab läbi kõik kaasusega seotud EL-i õigusaktid ning
jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt. NSV Liit lagunes 1991. aasta detsembris. Samal ajal pidasid liikmesriigid läbirääkimisi uue Euroopa Liidu lepingu üle, mille Euroopa Ülemkogu (koosneb liikmesriikide presidentidest ja/või peaministritest) võttis vastu 1991. aasta detsembris Maastrichtis. Leping jõustus 1. novembril 1993. Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). 1993 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m�
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aast
või täiendanud. Asutav Kogu võttis Eesti riigi esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see oli pealkirjastatud ,,Eesti vabariigi põhiseadus". Selle ametlik tekst avaldati 9. juuli 1920. a Riigi Teatajas (RT 1920, 113/114). Põhiseadus jõustus 21. detsembril 1920. Esimest põhiseadust võib iseloomustada kui demokraatliku rahvusliku õiguskorra tippakti. Selles põhiseaduses on esile tõstetud õigusriigi idee. Esiteks realiseeris põhiseadus võimude lahususe idee (§-d 35, 57 ja 68); teiseks sätestas isikute põhiõiguste süsteemi (II ptk ,,Eesti kodanikkude põhiõigustest"). Põhiseadus kehtestas üle paarikümne põhiõiguse. Väärib märkimist, et peale isiku- (§ 8), eluaseme- (§ 10) ja omandiõiguse (§ 24) ning kõigi isikute võrdsuse seaduse ees (§ 6) oli sätestatud ka vähemuste kaitse. Eraldi väärib rõhutamist riigi rahva käsitus
............................... 39 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö " Eesti raha 1918-2011" käsitleb Eestis käibel olnud raha alates esimese iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamisest kuni kõige uuema rahaühikuni, milleks on euro. Raha mõiste on väga lai, haarates enda alla suure hulga erinevaid valdkondi. Seetõttu saab raha mõistet defineerida mitmeti. Esiteks tähendab see maksevahendit mistahes teenuste ja kaupade eest tasumiseks, kuid veel on raha funktsiooniks olla ka väärtuse mõõt ja kogumis- ehk akumulatsioonivahend. Kindla raha omadused on stabiilsus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. Raha ei mõjuta üksnes meie riigi valitsust, vaid kogu riigi ja rahva üldist heaolu. Vaatamata tõsiasjale, et Eesti on võrreldes ülejäänud maailmaga väga väike, on meie
abistamist raskete reformide teel. 2015 aasta jaanuaris toimunud valimistel võitiski vasakradikaalne kasinuspoliitikavastane erakond SYRIZA paremtsentristliku Uue Demorkaatia ees. Pole raske ette kujutada, mis just 2 kasinuspoliitikavastane erakord võitis. Küllap ikka oma lubadustega mõjutada parlamenti, kes loodavad, et erakonna juht Alexis Tsipras suudab teha läbirääkimisi Euroopa Liiduga, et arutada uuesti Kreeka laenutingimused läbi. Tsipras lubas, et nüüd kus ta on võimule saanud, on troika Kreeka jaoks minevik, viidates siinkohal Euroopa Liidule, rahvusvahelisele valuutafondile (IMF) ja Euroopa Keskpangale. Pärast Alexis Tsiprase asumist peaministriks, lubas ta parlamendis kõneledes, et ei palu Euroopa Liidult ja rahvusvaheliselt valuutafondilt (IMF) laenuabiprogrammi pikendamist ja kuulutas sellega säästuaja lõppenuks.
ehkki ametlikult langetab otsuseid Euroopa Liidu Nõukogu koos Euroopa Parlamendiga. • Ainult komisjonil on põhimõtteliselt õigus õigusakte algatada, mis tähendab, et enne kui nõukogu saab teha otsuse, peab komisjon tegema õigusakti vastuvõtmise ettepaneku. 8 • Kui komisjon leiab, et mõni liikmesriik ei rakenda Euroopa Liidu õigust õigesti ega täida seega oma seaduslikke kohustusi, astub ta samme olukorra parandamiseks. • Esiteks algatab ta arutelu, mida nimetatakse rikkumismenetluseks. • Kui sellega ei õnnestu olukorda lahendada, peab komisjon teatama juhtumist Euroopa Kohtule, kellel on õigus määrata karistusi. Euroopa Komisjoni iseloomustavad järgmised momendid: • Oma kohustuste täitmisel peavad komisjoni liikmed olema täiesti sõltumatud oma riikide valitsustest ja tegutsema üksnes EL huvides. • Komisjoni liikmete vastutuspiirkonnad on piiritletud (igal üks või
· Lissaboni leping (jõustunud 01.12.09) EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas - Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades)
rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu.. Enamik Euroopa riike ja USA tunnustasid Esimese maailmasõja järel küll põhimõtteliselt rahvusliku enesemääramise printsiipi, kuid samas leiti aastatel 1918–1920, et pärast Poola ja Soome eraldumist peaks Venemaa Asutav Kogu otsustama, millised riigi piirkonnad võiksid iseseisvuda. Vene impeeriumi lagunemine ei olnud paljude riikide huvides. Esiteks võitles Venemaa kuni 1918. a kevadeni Entente'i poolel Saksamaa juhitud koalitsiooni vastu ning teiseks tunnustati endiselt enamlaste kukutatud valitsust ning Venemaa terviklikkust. Entente'i riigid olid valmis Venemaast eralduda soovivate läänepiiril elavate rahvaste (eestlased, lätlased, leedulased) enesemääramist tunnustama esialgu peamiselt Saksamaa edasitungi peatamiseks idarindel, lootes, et nad kuulutavad viimasele sõja. Pärast Saksamaa kapituleerumist 1918
Igal Kongressi liikmel on oma büroo kuni mitmekümne abilisega. President koos asepresidendiga valitakse rahva poolt valijameeste kaudu 4 aastaks. Ta on riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Valitsust nimetatakse presidendi administratsiooniks. Ennetähtaegseid valimisi ei toimu. Presidendil pole õigust Kongressi kodasid laiali saata ja erakorralisi valimisi korraldada. Kui president sureb, tagasi astub või tagandatakse, asendab teda ülejäänud ametiaja lõpuni asepresident. Kui uus president on teisest parteist, vahetatakse kõrgemaid ametnikke kümnete tuhandete kaupa välja. Sõja kuulutamise õigus kuulub üksnes Kongressile, põhiseadus lubab presidendil relvajõude Kongressi otsuseta kasutada üksnes erandkorras, kuid sellest on saanud reegel (Kongress on sõja kuulutanud 5 korral, presidendid alustanud sõjalisi operatsioone ametliku sõjakuulutuseta u 200 korral)
Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu teeb oma otsused tavaliselt konsensuse alusel. Mõnel juhul võtab ülemkogu oma otsused vastu ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega - olenevalt sellest, kuidas on aluslepinguga ette nähtud. Ministrite Nõukogu Ministrite Nõukogu kannab seadusandlikku funktsiooni, kuigi viimasel ajal saab üha enam õigusi seadusloomes kaasa rääkida ka Euroopa Parlament. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Seega on Nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Teistest tähtsamaks peetakse välisministrite koosseisu, sest lisaks välispoliitikale arutavad nad ka EL-i sisepoliitikat, näiteks liidulepingute muutmist.Oluline roll EL-i valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Ministrite Nõukogueesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki Ministrite Nõukogu istungeid
Eesti osaleb nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolses rahvusvahelises koostöös, mille eesmärk on süvendada julgeolekut, usaldust ja infovahetust. Euroopa julgeoleku tagamisel on oluline Euroopa tavarelvastuse leping, mille eesmärk on suurendada riikide sõjalise tegevuse läbipaistvust tavarelvastuspiirangute, infovahetuse ning põhjaliku järelvalvesüsteemi kaudu. Eesti jälgib lepingu arengut ja lepingujärgsete kohustuste täitmist ning on valmis alustama läbirääkimisi Euroopa tavarelvastuse lepinguga liitumise üle pärast 1999. aastal muudetud lepingu jõustumist. Eesti ühineb lepinguga ainult vastuvõetavatel tingimustel ja kooskõlas Eesti muude rahvusvaheliste kohustustega. Eestil ei ole massihävitusrelvi ja ta on ühinenud peamiste nende levikut tõkestavate rahvusvaheliste lepingutega. Eesti eesmärk on ära hoida massihävitusrelvade valmistamiseks kasutatavate komponentide ebaseaduslik läbivedu oma territooriumilt ja võimalik salakaubandus
o Seaduslikkuse põhimõtte järgimine o Sõltumatu kohus Seadused ja õigusnormid Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele mis on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõikide kodanike suhtes. See määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused.Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem ja nõuab reeglina erimenetlust. Riigi mõiste Riik võimu- ja valitsusasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Riik organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu tunnused o Õigus kehtestada seadusi (parlament, volikogu)
Samas teeb EL oma seadusandlusesse nn tehnilisi mugandusi (inglise k. technical adaptions), et oleks võimalik EL-i õigusakte edukalt rakendada ka EL-i uutes liikmesriikides. Paradoksaalselt suur osa läbirääkimiste tulemustest kujutabki endast just selliseid tehnilisi mugandusi EL-i seadusandluse lõikudes, mis läbirääkimiste algul olid veel täiesti probleemivabad ja pealtnäha ei vajanudki arutamist. Iga uue EL-i pürgiva riigi liitumise üle peetakse formaalseid läbirääkimisi liitumistaotluse esitanud riigi ja EL-is olevate liikmesriikide vahel. Läbirääkimised toimuvad nende riikide ja liituja vahelisel konverentsil. EL-i liikmesriigid valmistavad oma konverentsiprogrammi ette EL-i Nõukogu ettevalmistusorganisatsioonis. Kui liitumistaotluse esitanud riike on mitu, toimuvad konverentsid eraldi iga liituja-riigiga, kuid läbirääkimisi peetakse koordineeritult ja paralleelselt. Sellisel juhul on
EUROAKADEEMIA Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu naabruspoliitika” Koostas: Juhan Värk, PhD Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted nende riikidega põhinevad jagatud vää
seadmeid ja masinaid, kuid raha selleks polnud kuskilt võtta. 1990ndate lõpul kadus ära ka võimalus eksportida toidukaupu kriisi sattunud Venemaale, mis Nõukogude ajal oli olnud Eesti põllumajandustoodangu põhiline müügikoht. Astumine Euroopa Liitu mõjus Eesti põllumajandusele hästi, kuna sellest alates sai müüa toidukaupu teistesse Euroopa riikidesse, sest kadusid tollid ja sisseveopiirangud, ning taasavanes ka Venemaa turg. Eesti põllumehed hakkasid saama erinevaid toetusi, mis on aga endiselt oluliselt väiksemad Lääne-Euroopa omadest, kuigi tootmiskulud on tõusnud peaaegu samale tasemele. Viimaste aastatega on Eesti põllumajandusettevõtted muutunud suuremaks ja järjest enam kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiaid, endisaegsest tootmisest pole enam midagi järele jäänud. Kõige olulisem ja edukam valdkond põllumajanduses on nii Eestis kui ka Soomes
piirikontroll, asüüli-ja immigratsiooniküsimused, politsei-ja justiitskoostöö. Samuti kultuuripoliitika mõningad aspektid, tööjõu vaba liikumine ja transpordipoliitika Kaasotsustamismenetlus suurendab oluliselt Euroopa Parlamendi mõjujõudu, kuna annab nõukogule ja Euroopa Parlamendile võrdse jõu - mõlemad institutsioonid peavad ettepaneku enne vastuvõtmist heaks kiitma. Kaasotsustamismenetlus annab Euroopa Parlamendile ka võimaluse pidada nõukoguga otseseid läbirääkimisi lepituskomitees, kui ettepaneku suhtes ei jõuta kokkuleppele. Kaasotsustamismenetlus jaguneb kolme etappi. Ettepanek võib läbida kuni kolm lugemist. See, kas lõplik vastuvõtmine toimub esimesel või teisel lugemisel või kas ettepanek peab läbima ka kolmanda lugemise, oleneb poolte läbirääkimisvalmidusest. Kaasotsustamismenetluse kolm etappi on järgmised: Esimene lugemine (ajapiiranguta): 1. Komisjon esitab õigusakti ettepaneku.
moodustavad töötasufondidest umbes veerandi. 2007. aastal moodustas alampalk keskmisest palgast 33 protsenti. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis moodustas alampalk keskmisest palgast 35 protsenti. Eesti tööandjate keskliidu volikogu saatis täna ametiühingute keskliidu esimees Harri Taligale kirja, kus teatas, et ei pea võimalikuks toetada ettepanekut tõsta riikliku kuupalga alammäära alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Keskliit tegi ettepaneku jätkata alampalga muutmise läbirääkimisi pärast seda, kui on teatavaks saanud järgmise aasta esimese kvartali tööhõive ja keskmise palga statistilised näitajad. Postimehe majandusprognoos tõotab karmi tagasilööki 05.01.2009 Postimees Andrus Karnau Eesti mõjukamate analüütikute ennustused selleks aastaks pakuvad suurt majanduslangust, teisalt aga taandub inflatsioon ning ülejärgmiseks aastaks on juba oodata uut tõusu. Analüütikute prognooside keskmise järgi kahaneb majanduskasv tänavu 4,48 protsenti
iseloomuga - polaarne pluralism - üle 6 partei ja selge lõhenemine vastandlikeks jõududeks 4) EV Valitsus President määrab PM kandidaadi ja parlament peab talle volitused andma. Seega saab PM olla selline poliitik, kellel on parlamendi enamuse toetus. Kui parlament ei kiida kaks korda presidendi esiatud kandidaati heaks, siis peab ta ise kandidaadi esitama või, tulevad erakorralised valimised. Valitsus astub tagasi kui: - riigikogu uus kooseis - riigikogu avaldab umbusaldust - kui riigikogu ei võta vastu seaduseelnõu, mis on seotud usaldusküsimusega - kui peaminister astub tagasi või sureb Praeguses EV valitsuses 14 liiget: 13 ministrit ja 1 portfellita minister peaminister, välisminister, kaitseminister, justiitsminister, siseminister, avaliku halduse minister, rahandusminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, põllumajandusminister, kultuuriminister,
Primitiivsetes ühiskondades – nõiad, šamaanid, maagid. Teoloogilises staadiumis – vaimulikud, preestrid, usujutlustajad. Metafüüsilises staadiumis – kriitilised ja skeptilised filosoofid. Teaduslik-positivistlikus staadiumis – teadlased. Tänapäeva teaduse kui sotsiaalse institutsiooni funktsioonideks on uute teadmiste tootmine, kogumine, kasutamine ja levitamine. Teadus mõjutab majanduspoliitikat põhiliselt kahel teel. Esiteks mõjutavad teaduslikud teadmised poliitikute käitumist. Teiseks uurib teadus konkreetseid majanduspoliitilisi probleeme ja annab poliitikutele ning ametnikele omapoolsed soovitused. Majanduspoliitika kujundamise ja elluviimise seisukohast vaadatuna tuleb kindlasti arvestada ühiskonnateaduste spetsiifikat. Austria-Inglise filosoof Karl Popper (1902 – 1994) on kirjutanud: „Ühiskonnateadlane võib küll innukalt tõde otsida, aga kuna tema arvamus ühiskonda mõjutab, siis võtab
moodustamiseks volituste andmise. Volitused saanud peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse. Kui presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees ning tagasi astunud valitsuse volitused lõpevad. Valitsuse ülesehitus Peaministri ametisse määramise kord- Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Peaministrikandidaat esitab neljateistkümne päeva jooksul, valitsuse moodustamise ülesande saamisest. Riigikogule ettekande tulevase valitsuse
Õigussuhe (nt Tartu Ülikooliga sõlmib üliõpilastega õppeteenuse osutamise lepingu, see ei saa olla eraõiguslik leping, ometi Riigikohus on seda öelnud) Toiming see, mis ei ole õigusakt, nt eesti rahvusringhääling. Juriidiline distsipliin (saab vahet teha § 3, nr 12 jj) Huviteooria kõige vanem teooria. Eraõigus lähtub erahuvist, avalik õigus lähtub avalikust huvist. Eraõigus vaatab üksikisikute kasu poole, avalik õigus Rooma riigi poole. Igat teooriat saab kritiseerida, see on positiivne ja edasiviiv. Positiivne külg on see, et kui meil pole ühtegi muud pidepunkti, siis ta aitab meid edasi ja annab meile suuna ette. Negatiivne on see, et detailides see teooria meile vastust ei anna. Probleemiks on, et enamik norme lähtub nii era- kui ka avalikust õigusest. Nt võlaõiguse normid pole ainult erahuvides, vaid vägagi avalikes huvides, et valitseks õigusrahu. Või ehitus- ja plaanerimisõiguse normid, mis on nii avalikes
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID D
kõige kaugemale on selline areng läinud rootsi kuningriigis. põhiseaduse järgi on rootsi kuningas riigipea, kes juhatab teatud juhtudel ka valitsuse istungi, kuid kui kuningas tahab riigist lahkuda, siis peab saama valitsuse nõusoleku. kui kuningas ei suuda 6 kuud oma ülesandeid täita, siis otsustab Riksdag kas seda tuleb vaadata tagasiastumisena ja et kuningas ei ole võimul jumala tahtest vaid parlameni armust. riigivormina võib monarhia esineda mitmel kujul, esiteks pärilikuna, kus troon kuulub kindlale perekonnale, ehk dünastiale nt inglismaa, rootsi. teiseks on valitav monarhia. kolmandaks absoluutne monarhia. neljandaks konstitutsiooniline monarhia, kus kuninga võimu piirab parlament(rootsi, taani, norra, luksemburg). eriliseks on näiteks andorra vürstiriik, riigi korralduse iseärasuseks on seal kaasvürstlus seetähtendab et riigipeaks on kaks isikut. prantsusmaa president ja hispaania piiskop. vastandina absoluutsele monarhiale nim.
Tulemused leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana Institutsioonide ja otsusetegemise reform: korraldati rahvahääletus Iirimaal) · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse tagasihoidlikud, ent siiski olemas suurendamine Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine
rahvaküsitluse korraldamist küsimuses, kas Eesti peaks hakkama kasutama tuumaenergiat või mitte. Kolmapäeval teatasid Balti riikide energiafirmade juhid Vilniuses, et uue tuumajaama rajamine Leetu Ignalinasse on teostatav. «Nüüd algab Ignalina tuumaprojekti tutvustamine Balti riikide valitsustele, parlamentide liikmetele ja laiemale avalikkusele ning seepärast oleks sobiv aeg küsida ka rahva arvamust,» märkis Savisaar. «Samuti sunniks rahvahääletus pooli märksa põhjalikumalt oma seisukohti läbi kaaluma, tutvustama ja põhjendama,» lisas ta. Savisaare sõnul ei ole küsimus ainult maksumaksja rahas, vaid ka julgeolekus. «Eesti Energia osalemine Ignalina uue tuumajaama projektis on ilmselt majanduslikult kasulik meie riigile,» märkis Savisaar. «Kuid samas on sellised projektid äärmiselt mahukad ning väga pikaajalise mõjuga, seepärast peaksid kõik asjaosalised saama oma sõna sekka öelda.»
· Sooritab klientide korraldusel arveldusi · Sooritab kassatehinguid Esimesi panga ülesandeid täitsid preestrid juba Vanas- Babüloonias, Egiptuses, Roomas. Palveränduritelt võeti teatud tagatise eest teatud asju hoiule. Savitükile on säilinud tekst, mille saab välja lugeda tänapäeva veksli eelkäija. Uue arengu sai koos kaubanduse arenguga. Panganduse areng sai teoks Itaaliast. Esialgseid pangandustehinguid hakati sooritama tänaval, istusid pinkidel, pidasid läbirääkimisi oma potensiaalsete klientidega. Pink banca itaalia keeles. Esimene pank tekkis Veneetsias Rialto pank. 1694. a inglise panga asutamise aasta. Edasi siis pärast SPR sündis prantsuse pank. Esimene riiklik kommertspank 1818. a. Sellest kasvas välja vene riigi pank 1860. aastal. Vene riigipank, mille ühe harukontori baasil hiljem ka Eesti pank loodi. Eestis hakkasid esimesed rahaga seotud institutsioonid arenema 1800 aasta alguses, 1802.
I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta 28 liikmesriiki Viissada kolm miljonit elanikku Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat. Majanduslikult suuruselt suurim maailmas Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Hümn-Beethoven Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu t
valitsus 1992) Koalitsioonide stabiilsuse määravad parlamendis esindatud parteide arv ja parteidevaheline ideoloogiline distants. Selle alusel on eristatavad · mõõdukas pluralism - parlamendis kuni 6 erakonda ja nendevahelised eriarvamused pole lepitamatu iseloomuga · polaarne pluralism - üle 6 partei ja selge lõhenemine vastandlikeks jõududeks EV Valitsus President määrab peaministri kandidaadi ja parlament peab talle volitused andma Valitsus astub tagasi kui: · riigikogu uus kooseis · riigikogu avaldab umbusaldust · kui riigikogu ei võta vastu seaduseelnõu, mis on seotud usaldusküsimusega · kui peaminister astub tagasi või sureb Hetkel Eesti valitsuses: Peaminister Ansip Välisminister Paet Kaitseminister Laar Justiitsminister Michael Majandus ja kom. Parts Sotsiaalminister Pevkur Haridusminister Aaviksoo Kultuuriminister Lang Siseminister Vaher Rahandusminister Ligi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
