Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas eesti on õigusriik?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õigusriik, põhiseadus, sõnavabaduse, viitamine, väidet, valitsemisega, langema, ettekujutus, lahusus, inimõigused, piirav, põhiseaduslik, institutsioonid, arvamusi, asjale, jääma, tegude, heaoluriigiks, omased, püüelda Kodanikkonna huvide (sise-, välis- ja kasutamise järelvalve Sõltumatu ja ausa esindamine majanduspoliitika elluviimine) õigusemõistmise korraldamine Vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on eraldi riigi keskvõim (keskvalitsus) ja piirkondlikud omavalitsused (kohalikud omavalitsused). Personaalne lahususe järgi ei tohi olla üks isik samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2.2 õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliimete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes
igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõim: seaduskuulekuse tagamine, võimu seadusliku kasutamise järelevalve, sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. 2. Mida mõeldakse horisontaalse, vertikaalse ja personaalse lahususe all? – Võimude lahususe põhimõte on tõlgendatav mitmetasandiliselt, hõlmates nn horisontaalset, vertikaalset ja personaalset lahususprintsiipi. Horisontaalne lahusus: seadusandlik võim (parlament), täidesaatev võim (valitsus, riigipea), kohtuvõim (kohtusüsteem). Vertikaalne lahusus: Keskvalitsus. Kohalikud omavalitsused. (üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisülesanded). Personaalne lahusus: (üks isik ei või samal ajal mitme võimuharu teenistuses olla). 3. Õigusriik ja selle tunnused. – Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda,
ÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine
1. Võimude lahusus - vertikaalne ja horisontaalne Võimude lahususte põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad 3 klassikalist riigivõimu : seadusandlik, täidesaatev, kõhtuvõim olema üksteisest eraldatud. Horisontaalne lahusus tavapärasest seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Vertikaalne lahusus üksteist on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisüledanded. Personaalne lahusus ei või üks isik olla samal ajal mitmel võimuharu teenistuses. 2.Õigusriik ja tunnused Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. * riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtimine tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes.
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea
peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt tehtud otsused on kõigile kohustuslikud, riigi igapäeva elu korraldamine, üks keskpunkt ning selge võimuhierarhia Riigivõimu iseloom: demokraatia ja diktatuur (autoritaarne ja totalitaarne) - Demokraatia õigusriik, kõrgemat võimu kannab rahvas, kehtib üldine inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur autoritaarse viisiga Toimub üksikisiku või grupi ebademokraatlik valitsemine, enamasti on ajutise iseloomuga ning piirangud ei ole täielikud. Diktatuur totalitaarse viisiga Kindel hirmuvalitsus, totaalne kontroll kõige ja kõigi üle, agressiivne valitsemisviis. Riigikorralduse (unitaarriik ja föderatsioon) ja riigivalitsemise vormid Unitaarriik ehk
Teokraatliku teooria- jumal lõi maailma ja selle korralduse, k.a riigi Marksistliku teooria- riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks KUUPÄEVAD Oktoober 1917- okupeeriti Lääne-Eesti saared Veebruar 1918- okupeeritud terve Eesti 23-24.02.1918- Eesti iseseisvumine 11.11.1918- Saksa okupatsiooni lõpp Jaanuar 1919- asutava kogu valimised 23.04.1919- eesti asutava kogu esimene kogunemine Estonia kontserdisaalis Juuni 1920- eesti esimene põhiseadus võeti sai valmis 21.12.1920- eesti esimene põhiseadus jõustus 12.03.1934- toimus riigipööre RIIGIVÕIM Riigivalitsemise vormid: 1) vabariik: mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale 1.1) parlamentaarne- rajaneb võimu ülimlikkusel. Riigipeal vaid esindusfunktsioon. Valitsus on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti 1
rahanduspoliitika eest. föderatsiooni moodustamisele. Nt Jaapan, Prantsusmaa, Eesti Nt Saksamaa, Ameerika Nt Euroopa Liit Ühendriigid VÕIMU ISELOOM DEMOKRAATIA DIKTATUUR Liberaalne riik Autoritaarne riik Totalitaarne riik Demokraatlik õigusriik, kus Isiku (monarh, diktaator) või Isiku või institutsiooni kõrgeima võimu kandjaks on institutsiooni (partei, sõjavägi) hirmuvalitsus. Riigivõimu rahvas, kes teostab seda vabade ebademokraatlik valitsemine. täielik kontroll kodanike ja regulaarsete valimistega. Sageli on autoritaarne diktatuur kõikide eluvaldkondade üle. Riigivõim toimib seadustest ajutise iseloomuga. Inim- ja Totalitaarne diktatuur on ühe
Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme, pakuvad erinevaid teeinuseid ja loovad töökohti. Eestis on kolmandas sektoris hõivatud 4-5 protsenti tööjõust. Demokraatia Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet on: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue on valimised. Täielik liberaalne demokraatia tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine; õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees; võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus; vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle. Totalitarism, totalitaarne ühiskond diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi ühiskonnasfääride, sh eraelu aluutamine riigi ja ainupartei kontrollile.
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused
rahva heaolule mõeldes ja küsimuse üle. Nt referendum annavad oma tegevustes rahvale aru. Demokraatlikus ühiskonnas on au sees ühiskondliku pluralism ehk arvamuste ja ühenduste paljusus ja võrdsus. Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Konkurents Seaduste ülimlikus Võimude lahusus Vähemustega arvestamine Demokraatia indeks: Valimisprotsess Valitsuse toimimine Poliitiline osalus Poliitiline kultuur Kodanikuvabadus Siirdeühiskond – riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele. Omane on sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Muutused võivad toimida kahel põhimõttel. REVOLUTSIOON REFORM
iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusriigi olemus ja tunnused. Õigusriik on antud ajas ja ruumis kehtiv ühiskondlik korraldus vorm,mis tagab kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees,olenemata nende soost,vanusest,rahvusest või ametikohast.Riigis kehtivad põhiseaduse seadused.Võim tugineb seadustele.Garanteeritud on kodaniku-ja inimõigused.Vaba informatsiooni levik. Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. (nt Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli.) Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi
iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusriigi olemus ja tunnused. Õigusriik - antud ajas ja ruumis kehtiv ühiskondlik korraldus vorm, mis tagab kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees, olenemata nende soost, vanusest, rahvusest või ametikohast. Riigis kehtivad põhiseaduse seadused. Võim tugineb seadusele. Garanteeritud on kodaniku-ja inimõigused. Vaba informatsiooni levik. Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. Näiteks Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest.
riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks
jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul
Valitsus ei ole aruande kohustlane parlamendi eest. 13. Iseloomusta monarhiat ja vabariigi 2 vormi Monarhia alla kuulub konstitutsioon ja absoluut. Konstitutsiooniline on Suurbritannia, kus on piiratud monarhia (põhiseadusega), monarhia on esindusvõim ning riiki juhib valitsus ja seadusi teeb parlament. Absoluutne on Saudi Araabia, kus monarhia on ainuvõim ja talle kuulub kohtuvõim, seadusandlik võim ja täidesaatev võim. 14. Demokraatia ja tunnused Demokraatia on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda vabade ja regulaarsete valimistega. Riigivõim toimib seadusest lähtuvalt ning alustades inim- ja kodanukuõigusi. 15. Autoritaarne ja totalitaarne riik Autoritaarne- isiku (monarh, diktaator) või institutsioon (sõjavägi) ebademokraatlik valitsemine. Sageli on autoritaarne diktatuur ajutise iseloomuga. Inim- ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest. nt Venemaa
religiooniõpetus koolis usuvabadus Eestit võib pidada kristlikuks/protestantlikuks NÜÜDISÜHISKONNA TUNNUSED: ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seos (avalik sektor, erasektor ja mittetulundussektor) tööstuslik kaubatootmine rahva osalemine elukorralduses vabameelsus INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE majandus teadmusriik sotsiaalne heaoluriik poliitiline areng polüarhia õiguslik areng õigusriik SOTSIAALSE ÕIGLUSE all mõistetakse olukorda, milles kõigil ühiskonnaliikmetel on võrdsed võimalused ja poliitilised õigused ja puuduvad majanduslik ebavõrdsus ning ebavõrdsed eesõigused, nii et kõikidel on eeldused täisväärtuslikuks eluks. Kõige üldisemalt tähendab SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS sotsiaalsete gruppide erinevusi -- kellelgi on midagi rohkem kui teistel. See miski võib olla töö, vaba aeg, raha, teadmised, head sõbrad või ükskõik mis muu
kiirendab otsustusprotsessi Demokraatia ohud. • Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. • Osalusprobleem valimistel• Ebaõiglane valimissüsteem• Vastutuse probleem• Nn poliitbroilerid• Demokraatia kulukus. • Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada. 2. Õigusriik ja võimude lahusus Õigusriigi põhimõtted. Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. Õigusriigi tunnused:
viia võimukriisini, üksmeel kiirendab otsustusprotsessi Demokraatia ohud. • Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. • Osalusprobleem valimistel• Ebaõiglane valimissüsteem• Vastutuse probleem• Nn poliitbroilerid• Demokraatia kulukus. • Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada. 2. Õigusriik ja võimude lahusus Õigusriigi põhimõtted. Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. Õigusriigi tunnused:
- 3. Laine: 1974 langes diktatuur Portugalis, siis Hispaanias ja Kreekas, lagunes NL, lagunes totalitarism Kesk- ja Ida-Euroopas ja NL'st sõltuvates Aafrika satelliitriikides. - Kommunistliku bloki lagunemine muutis otsustavalt dem ja dikt vahekorda maailmas, 1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid. Tunnused: -kodanikuvabaduste tunnustamine -õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite(keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine -tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia(ehk paljude võim)-nüüdisdemokraatia, mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule. Vabaduse alused: -Mitmeparteisüsteem
loomuõiguse käsitlus, õigusriigi doktriin.. Seadusest kõrgemalseisvad väärtused. Nimetatakse ka loodusõiguseks või loomuõiguseks. Postiivse õiguse normid on ainult siis kehtivad, kui nad vastavad loomuõigusele. Loomuõiguse üks rajajaid – Rousseau 4. ÕIGUSE IDEE Õiguse ideed kajastavd 2 enimlevinud doktriini: 1) Loomuõiguslik doktriin – õigus peab olema kooskõlas õiguse ideega ehk õiglusega. Õiguse idee on positiivse õiguse ülene. Põhiseadus ja seadused peavad olema kooskõlas ülipositiivse õiguse põhimõtetega ja üldtunnustatud õiguse üldpõhimõtetega. 2) Positivistlik doktriin – vaatleb õigusnormi ja õigussuhteid nagu need olema peavad – sein sollen. Kuidas õigusnorm annab ühele õigusi ja teisele kohustusi. 5. ÕIGUSNORMI TUNNUSED Tunnused: Üldine iseloomu aspektist isel õigusnorme sihitlus isiku huvidele või
Õigusakt on sätestatud õigusnorm , mille ülesandeks on: 1. Reguleerida asutuste ja üksikisikute tegevust. 2. Korraldada riigi ja avaliku elu eri vald- kondi. Õigusaktide hierarhia: 1. Välislepingu kinnitamine riigipea poolt. 2. Riigi põhiseadus 3. Seadus parlamendi poolt välja antud õigusakt 4. Seadlus presidendi poolt kinnitatud õigusakt, kui parlament pole saanud kokku tulla. 5. Määrus, otsus Vabariigi Valitsuse poolt välja antud õigusaktid 6. Maakonna tasandil, maavalitsuse poolt , välja antud õigusaktid Õigus jaguneb: 1. Positiivne õigus ( st
Õigusakt on sätestatud õigusnorm , mille ülesandeks on: 1. Reguleerida asutuste ja üksikisikute tegevust. 2. Korraldada riigi ja avaliku elu eri vald- kondi. Õigusaktide hierarhia: 1. Välislepingu kinnitamine riigipea poolt. 2. Riigi põhiseadus 3. Seadus parlamendi poolt välja antud õigusakt 4. Seadlus presidendi poolt kinnitatud õigusakt, kui parlament pole saanud kokku tulla. 5. Määrus, otsus Vabariigi Valitsuse poolt välja antud õigusaktid 6. Maakonna tasandil, maavalitsuse poolt , välja antud õigusaktid Õigus jaguneb: 1. Positiivne õigus ( st
2. Filosoofiline - on võimalik uurida õigusaktide õiglust, seda, kas need vastavad inimeste õiglustundele, nende väärtustele ja õiguskujutlustele; 3. Sotsioloogiline on võimalik uurida, kas seadused ka toimivad. Mind huvitab eelkõige see viimane. Kokkuvõtvalt võib siis vast esitada küsimuse, kas Eesti seadused on õigusriigile kohased, ja kas need ka meie, inimeste, jaoks toimivad. Õigusriigile on kohane, et põhiseadus seab raamid riigivõimule. Riigis on tagatud kodaniku- ehk inimõigused. Ühiskonna sotsiaalsete küsimuste lahendamine toimub üldiselt, mitte üksikjuhtumitega ja seadused on kohustuslikud ka seadusandlikule ja täidesaatvale võimule. Riik peab kaitsma oma kodanike vabadusi ja omandit riikliku omavoli eest ning maksma hüvitist kodanikele nende vara võõrandamisel. Inimestel on õigus saada teavet ning riigil kohustus teavet levitada. Samuti on kodanikel õigus olla opositsioonis
konkureerivate kandidaatidega valimised. Kus valimisi ei toimu, seal pole ka demokraatiat. Samas on valimised ainult üks demokraatia tunnus. Demokraatia ,,kvaliteet" sõltub ka vabaduse ja pluralismi tunnustatusest, võimude seaduslikkusest ja aruandekohustuslikkusest. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid. · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab omakorda põhiseaduse ja mitmesuguste valitsemisinstitutsioonide olemasolu
kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Välisriigile võib kodaniku välja anda kurjategijate vastastikuse väljaandmise lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel. Igal üksikjuhul teeb otsuse Vabariigi Valitsus, kusjuures see otsus on vaidlustatav kohtus. Kodaniku kohustused Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi
Sellest kolmikus on üks avalike huvide üle otsustav instants, tene riigametnikud ja kolmas, õigusmõistmine. J.Locki arusaam õiguse valitsemisest kujutab endast riiki, kus ehtib seaduse ülimuslikkus ja kus tunnustatakse inimese loomuõigusi ja vabadusi.Igavene kogemus õpetab, et iga inimene, kellel on võim ja kes sellega ka tegeleb, ka kuritarvitab võimu. Montesquieu esitab võimude lahususe tema klassikalisel kuju: seaduandlik, täidesaatlik, kohtuvõim. Nende võimude lahusus ja vastastikune tasakaalustamine on õigusriigi idee elluviimisel kõige olulisemaks faktoriks.Iga riik tugineb võimule ja õigusele. Sellepärast on võim ja õigus mõlemad väärtuslikud ja on mõttetus võimu asendada õigusega. Nad peavad teineteist ätiendama. Õigusriik ja võimuriik on mõlemad korrariigid. Korra aluseks on õigusriigis õiglu, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb, võimuriigid aga distsipliin, mis riiki üksikute eest kaitseb. Distsipliin surub alla vabaduse,
Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäitumise korrastamine üldiste j
*muutub ühiskonna tajumine Teadmusühiskond 1970. aastate lõpust Majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele Oluline on töölise loovus ja paindlikkus Ohuks tootmise ja tehnoloogia negatiivne mõju keskkonnatasakaalule Siirdeühiskond Ühiskonna aenguetapp, mil toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Ohud: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ühtlane tempo, majanduskriis, populaarseks võivad muutuda autoritaarse valitsemisega loosungid Nüüdisühiskond Ühiskonnasektorite eristatavus ja seotus Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste järgimine Infoühiskond Oluline on info kiire hankimine ja töötlemine Info kerge kättesaadavus E-riik Riigiasutuste ja õigusaktide kajastumine internetis, mis võimaldab ametnikevahelist, samuti kodanike ja ametnike vahelist kiiret ja mitmekesist suhtlust Võim majanduses
Poliitiline reziim poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigioranite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Demokraatia riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamine praktikas, võimude lahusus, sõltumatu kohtu olemasolu. Autoritaarne rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse ebamuse tahtest sõltumatult, kasutades sunniorganeid. Võimu kontsentreerimine ühe isiku või organi kätte, esindusorganite ja nende institutsioonide osatähtsuse vähenemine, opositsiooni mahasurumine, omavalitsuslike ühenduste tegevuse piiramine. Näilikult püüakse säilitada demokraatiat Totalitaarne antidemokraatliku öpoliitilise reziimi äärmuslik vorm. Kodanike kõigi
Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid.
Lisaks valitakse president kindlaks ajaks, monarh on määramata ajaks. Lisaks on monarh juriidiliselt vastutamatu. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriikides Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev- korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus. 11. Autonoomia
Demokraatia tunnused: Vabad ja õiglased valimised Võimudelahusus Alternatiivsed teabeallikad, vaba meedia Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest Vähemust õigustega arvestav enamuse võim Seaduste ülimuslikkus, kõigi võrdsus seaduste ees Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Liberaalse demokraatia tunnused: -Kodanikuvabaduste tunnistamine -Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -Kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus -Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond -Vähemuste õigustega arvestamine -Tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia paljude võim Nüüdisdemokraatia ehk polüarhia. Arvamuste ja organisatsioonide paljusus. Tunnused alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, kritiseerida valitsuse poliitikat Vabaduse alused: Mitmeparteisüsteem, täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus,
annaabi.ee 
