Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas eesti keelel on tulevikku?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kandis, venelased, lahata, tahe, esinenud, ohustada, naaberriigid, suurriigid, aladele, nendest, nurkades, arutlevad, tudengid- keelte enamiku kõnelejaskonna suuruse kohta puudub igasugune informatsioon. Valdav enamik maailma keeli on väikesed, nende kõnelejate arv ei ulatu üle 100 tuhande. Kuidas keeli liigitatakse?- kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: tüpoloogilist ja geneetilist. Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine- keelesuguluse tuvastamiseks otseseid andmeid on väga napilt. Algkeeled on palju varasemad, et nendest mingeid kirjalikke andmeid säilinud ei ole. Seetõttu keelesuguluse tuvastamiseks kasutatakse põhiliselt võrdlev-ajaloolist meetodit. Võrdlev- ajaloolise meetodi puhul võrreldakse erinevate keelte samatähenduslikke sõnu. See meetod uurib lisaks muutetunnuseid ja lausestruktuure. Keelkondade kuj põhjuseks on keeles toimuvad muutused ja hõimude rändamine. Keelkonnad- keelkondi arvatakse olevat u paarsada. Kõnelejate arvult on suurim indoeuroopa
ettepanekutest. 1920.-1930. aastatel omandas eesti kirjakeel ühtse normitud kuju. 2. Eesti sugulasrahvad Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). 2.1 Saamid Saamid, ehk laplased, on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal ning nad kõnelevad saami keelt. Kokku on maailmas 80 000100 000 saami ja seega on nad arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Ühtse asuala puudumise tõttu on nende täpset koguarvu maailmas raske öelda
Eesti keel Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas. Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega ,,Sõida tasa üle silla." Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Vähemast tegelikult
See seisneb selles, et kui Eesti keel kaob, siis kaotab Eesti väga suure ja võiks öelda, et kõige olulisema killu oma kultuurist. Võiks isegi öelda, et terve maailma kultuur elaks üle kaotuse, sest see keel on ju maailma kõige ilusamate keelte hulgas suhteliselt kõrgel kohal. Ning selles keeles on ilmunud tohutul hulgal raamatuid, kuigi kõnelejaskond ei ole kuigivõrd suur. Alles hiljuti lugesin kuskilt, et Eesti on tulevikus turistide meelispaik. Turistid väsivad lihtsalt nendest kõrgetest mägedest ära ning nad tahavad puhata hoopis tasasematel maa-aladel. Eesti oli 1 nendest riikidest, kuhu turistid tahavad tulla sellepärast, et siin on ilus loodus ja huvitav kultuur. Kultuur on huvitav seetõttu, et siin üritatakse elus hoida ka väiksemaid murrakuid nagu võro murrak. Aga kui varsti enam eesti keelt ei kasutata, mis siis saab? Teine vaatenurk on see-eest positiivne. Mõelge, kallid klassikaaslased, kas poleks
Keeled on tähtsad Maailmas on palju keeli: Eestis on eesti keel, Inglismaal on inglise keel, Jaapanis jälle jaapani keel. Mõned maailmakeeltest on riigikeeled, mõned on aga keeled, mida kõnelevad rahvusvähemused või mida räägitakse vaid teatavates piirkondades (näiteks murded), sisserändajad rikastavad seda paletti omakorda enda keelte ja kultuuridega. Kõik nad kuuluvad ühisesse kultuuripärandisse, mis rikastab keskkonda, kus me elame. Tulemusliku koostöö aluseks on ühise keele valdamine. Juba piiblist on teada juhtum, et keelte paljusus ja üksteise mittemõistmine nurjas ühise eesmärgini jõudmise ning Paabeli torn jäigi ehitamata. Kui üksteisest aru ei saada, ei ole areng ükskõik mis eluvaldkonnas võimalik. Võõrkeelte oskus on muutunud tänapäeval väga tähtsaks. Isegi väikeses Eestis on käibel mitu keelt. Teenindaja peab oskama vähemalt nelja keelt (eesti, vene, inglise ja soome keelt), et klientidega suhelda. Ametnikud puutuv
1524 Pildirüüste Tallinnas. Rüüstatakse dominiiklaste kloostrikirik, Pühavaimu ja Oleviste kirikud. Tartusse saabub rändköösner Melchior Hoffmann, kes saavutab oma jutlustega poolehoiu lihtrahva hulgas ning mängib hiljem tähtsat rolli pildirüüste esilekutsumisel. 1554 Pikendatakse vaherahu Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuid Moskva nõuab nüüd Tartu piiskopkonnalt nn Tartu maksu. 1558 Vene vägede sissetungiga Tartu piiskopkonda algab Vene-Liivi sõda. Mai Venelased vallutavad tormijooksuga Narva. 1560 sügis Eestlaste ülestõus Läänemaal, mis surutakse Koluvere lossi juures maha. 1561 juuni Tallinna linn ja Harju-Viru ning Järvamaa aadel annavad ustavusvande Rootsi kuningale. November Liivi Ordu alistumine Poola kuningas Sigismund II Augustile, mis tähistab Vana- Liivimaa keskaegse korralduse lõppu. 1578 Ilmub Balthasar Russowi kroonika esmatrükk.
kirjutatakse alati suure algustähega. Kuni 8.sajandini elas saksa keel peamiselt suulisel kujul. Saksa keeles on igal nimisõnal oma artikkel, olgu selleks kas der (meessoost sõnad), die (naissoost sõnad) või das (kesksoost sõnad). Austin (2008) väidab, et saksa keel on Kesk-Euroopa olulisim keel. Peale Saksamaa on saksa keel veel emakeeleks Austrias, Luksemburgis, Liechtensteinis ning Šveitsi ja Belgia aladel. Sajandite jooksul on palju germaani keelte kõnelejad nendest piirkondadest lahkunud. 19.sajandil algatati võitlus Aafrika jagamise pärast, ei kehtestatud üheski Saksamaa koloonias, ei Aafrikas ega Paapuas ja Mikroneesias, saksakeelset haridust enamaks, kui üheks põlvkonnaks. Paljudest sakslastest said kolonistid, et nad muganesid ja kaotasid oma keele. Siiski leidub üle maailma saksakeelseid kogukondi, näiteks USAs Texase osariigis, Tšiilis, Argentiinas, Brasiilias. (Austin, 2008) Tabel 1. Ülem-ja alamsaksa keeles numbrid 1-10
1524 – Pildirüüste Tallinnas. Rüüstatakse dominiiklaste kloostrikirik, Pühavaimu ja Oleviste kirikud. Tartusse saabub rändköösner Melchior Hoffmann, kes saavutab oma jutlustega poolehoiu lihtrahva hulgas ning mängib hiljem tähtsat rolli pildirüüste esilekutsumisel. 1554 – Pikendatakse vaherahu Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuid Moskva nõuab nüüd Tartu piiskopkonnalt nn Tartu maksu. 1558 – Vene vägede sissetungiga Tartu piiskopkonda algab Vene-Liivi sõda. Mai – Venelased vallutavad tormijooksuga Narva. 1560 sügis – Eestlaste ülestõus Läänemaal, mis surutakse Koluvere lossi juures maha. 1561 juuni – Tallinna linn ja Harju-Viru ning Järvamaa aadel annavad ustavusvande Rootsi kuningale. November – Liivi Ordu alistumine Poola kuningas Sigismund II Augustile, mis tähistab Vana-Liivimaa keskaegse korralduse lõppu. 1578 – Ilmub Balthasar Russowi kroonika esmatrükk.
Keel-rahvusliku identiteedi alustala Eesti keel on välja kujunenud muinasaja lõpul ja sellest ajast on eestlased rääkinud oma maa keelt. See on ajas palju muutunud , kuid siiani säilitanud oma isikupära ja ilu. Paljud eestlased on eesti keelt nimetanud kõige kaunimaks keeleks maailmas ning tunnevad selle üle suurt uhkust, Kuid kas nii väikesel rahval on üldse vaja oma keelt, mis see meile annab, miks ei võiks kõik rahvad rääkida ühesugust keelt, et üksteisest paremini aru saada? Eestlased on maailma mastaabis väga väike rahvas, haruldane on asjaolu, et meil on oma keel. Võrreldes Eestit kasvõi suurriikide Suurbritannia või Austraaliaga, kellel oma riigikeelt ei ole, on see hiilgav. Väikese Rahva oma keele püsimiseks peab tegema pidevat tööd. Keelekasutus peab ajaga kaasas käima. Keelt peab täiendama, õpetama, kohandama ja võitlema ka teiste võõrkeelte sisse tulemise vastu. Viimane on aktuaalne olnud koguaeg kuid eriti oluline praeg
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti sõnade kasutusinfo kirjel
identiteet. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita. Rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides. Rahvusliku ühtekuuluvuse toimimise nimel peab üle olema oma erimeelsustest, et saavutada ühine eesmärk. Eriti oluline on ühtekuuluvus võõrvõimu represseeringute ajal. Siis on rahvas see, kes hoiab kokku, see on mõjuvõimsam ja tugevam kui üksikindiviidi vastupanu sellises olukorras. Teadagi on väikerahvastel püsimajäämine eriti raskendatud, kuna suurriigid himustavad tihtipeale "lihtsasti kättesaadavaid", nõrku palasid. Eesti on üks neist, kellele on läbi aegade püssitoru ähvardusega kuklasse hingatud. Praegune Eesti on just selline, tänu minevikus tehtud otsustele ja tegudele. Vabanemaks võõrvõimust pidi meil, kui rahvusel, olema vajalikud eeldused nagu keel, haritlaskond ja ühistegevused, mis õhutasid rahvuslikkusele. Eesti keele kõnelejaid on maailmas väga vähe. Eesti keelt kõneleb umbes 1,1 miljonit inimest,
Keeleökoloogia ja eesti keele areng "Keel ja ühiskond" X klassile 22. ptk Mare Hallop 21.01.2013 KiNG 30.10.2012 Keeleökoloogia ÖKOLOOGIA teadus elusorganismide vastasmõjust keskkonnaga lisaks vastasmõjudele keskkonna ja teiste liikidega, kuuluvad inimesed etnilistesse rühmadesse · mõju üksteise elamisele ja olemisele · omavahelise vastasmõju tulemusel on ajaloo jooksul väiksemaid ja nõrgemaid etnilisi rühmi lagunenud ja lahustunud suuremate hulka osa rahvaid aga eraldunud ja moodustanud aja jooksul uue iseseisva etnose KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju, selgitamaks miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga teised aga hääbuvad Keele jätkusuutlikkus · Põlvkondlik ül
elemente ka palju reklaamides ning kodudes. Nt piima pakenditel on tihti mustreid, mis pärinevad Eesti rahvusrõivastelt. Teine näide: „mostly Russians who buy such a car and thus could not be the choice of a ‘true’ Estonian family.“ – tekstis räägib ka sellest, kuidas vene naised riietuvad uhkemalt ning ilusamalt kui Eesti naised. Tihti peavad Eesti naised rohkem pingutama nende pärast, kuna nad ei taha ju alla jääda. Venelased on oma valikutes kartmatud, neile meeldiv välja paista. Venelased kulutavad kõvasti rohkem lõbustustele, näiteks peod ja reisid. Tihti peale Eestlane ei raatsi isegi abielluda. Eestlased hoiavad raha pigem kokku. Sama on ka autodega. Eestlased ja venelased tihti sõidavad erinevate autodega. Eestlased valiksid, auto mis on peresõbralik ning mugav, kuid venelased läheksid teist teed ning valiksid ilusa ning kallima. Võib ka öelda et kõige populaarsema automargi sellel hetkel,
2007 2010 lisandus üks eesti keeles õpetatav aine aastas 2011. a ja edaspidi 10. klassi astunud noortest peavad gümnaasiumiastmes õppima vähemalt 60% kohustusliku õppe mahust eesti keeles põhikoolis, kui ainsas kohustuslikus haridustasemes, jääb õppekeel ka edaspidi kohaliku omavalitsuse valida, seega õpilaste olemasolu korral jääb vene õppekeelega põhikool täies mahus alles. Eestis õpib 2012/2013 õa üle 80% lastest eesti õppekeelega koolis, osa nendest vene vm kodukeelega peredest. Eestis on 2011/12. õppeaastal 47 vene õppekeelega põhikoolijärgset gümnaasiumi, neist 20s õpib 10. klassis alla 25 õpilase suur küsitavus kvaliteetse hariduse omandamise võimalikkusest (õpilaste valikute rohkuse, sotsiaalse suhtluse olulisuse, headele õpetajatele täiskoormuse tagamise jms mõttes). 2005. aastal astus vene õppekeelega 10. klassi 2965 õpilast; 2011. aastal 1550 (neist 296
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut MERILIN GIRIN EESTI KEELE TEKKIMISE LUGU. KUI ISEÄRALIK ON EESTI KEEL. Referaat Õppeaine: Akadeemilise kirjutamise alused: eesti keele väljendusõpetus II Õppejõud: Kersti Lepajõe Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Eesti keele tekkimise lugu............................................................................................................... 4 Kui iseäralik on eesti keel?.............................................................................................................. 7 Kokkuvõte.............................
erinev keel ja natuke teistsugused kombed. Karjala põhja-ja keskosas elavad päris-ehk vienakarjalased, lõunaosas aunusekarjalased ning Venemaa lähistel Ida-Karjalas lüüdikarjalased. Igal aastal sureb välja mitmeid väikerahvaid, kuna väike rahvaarv ja kõrvalpaiknevate suurriikide domineeriv kultuur jms "matab" nad enda alla. Erinevate võimude vahetuse tõttu hülgasid karjalased pidevalt oma kodusid ning läksid teistele aladele elama. Seepärast segunesid nad teiste rahvustega ning ei tekkinud ka kindlat ja püsivat kirjakeelt. Karjala keeled ja kogu rahvus ongi tänaseks väljasuremise ohus, sest karjalasi, kes räägiks karjala keelt ja kannaks keelt (ja kultuuri) edasi, on väga vähe alles jäänud. Suurt rolli selles ongi mänginud Soome-Vene võimude vaheldumine, kindla liidri puudumine ning pole ka toimunud sellist nn ärkamist nagu omal ajal Eestis. Nüüdseks peab suurem osa karjalasi oma emakeeleks vene keelt
Mis on eestluse tulevik? Akadeemi a nr 2, 2008Toomas Kukk 268-280 Riigitäis rahvast Kuhu me läheme? Ikka on olemas keegi, kes niiviisi küsib.Keegi, kes hoolib.Pärib sihi järele, kuhu suundutakse. Kui neid, kes hoolivalt küsivad ja päriselt vastuseid otsivad, on küllalt palju võime kõndida toekamalt. Ei saa väita, et eestlusest oleks vähe kirjutatud, olgu Internetis või paberikandjal: seda sõna kohtab ligi 400 veebilehel peaaegu 17 000 korda. Eesti rahvusluse kõiki külgi ei jõua lühikese aja jooksul ammendada. Piisab põgusastki tutvumisest eestluse käsitlusega, et näha läbiva teemana eesti rahva sünget eelaimust: meid on vaid kolm lauluväljakutäit muserdatud rahvast, eestlaste hulk väheneb pidevalt, vene ja inglise keel ahistavad meie emakeelt ja ähvardavad ta eestimaisest teadusest ja kultuurist välja tõrjuda, meie kodumaa on vä
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline info
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1. AJALUGU.................................................................................................................4 2. EESTI HARIDUSE JA KOOLIDE TEKE AMEERIKAS JA KANADAS..............6 2.1. HARIDUSASUTUSTE TEKE AMEERIKAS...................................................6 2.2. HARIDUSASUTUSTE TEKE KANADAS...................................................... 8 1980. aastate lõpus nõudis Calgary Eesti kogukond, et taasavataks kool, mis pühendataks eesti keelele ja eesti pärandile. Kooli direktoriks paluti sealne õpetaja Helgi Leesment, kes õpetas oma kodus soovijatele eesti keelt. Alberta alevik oli esimene koht, kus Kanadas üldse eesti keelne kool asutati. Kool avas oma uksed uuesti 1988. aasta oktoobris kui Ca
oskus. (Tamm 2007) Samas väidab Tallinna Ülikooli õppejõud Rein Veidemann oma artiklis Postimehes, et eelpool toodud Tallinna linna tellitud uurimus «Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis» toob muu olulise hulgas esile ühe kõneka seose. Eestlased näevad integratsiooni senise ebaõnnestumise peamise põhjusena eestivenelaste endi soovimatust lõimuda. Teisalt, isegi keeleliselt hästi integreerunud venelased tunnistavad tõrjutust ja ebakindlust tuleviku suhtes. Seega pole keeleoskuski lõimumise ainueeldus.(Veidemann 2007) Veidemann arvab, et sellise hoiaku aluseks on eestlaste ja venelaste ühine traumaatiline minevik (Veidemann 2007). Oma elu siin elanud venelased on saanud tänu Eesti Vabariigi mitte nii karmile keelepoliitikale hakkama vaid vene keelega. Siin elanud inimesed ajavad asju nende rahvuskeeles ning seega ka ei mõista miks peaksid nad nüüd kodakondsust
kasutusel olnud sõnade hulk ulatub samuti vähemalt 600-700 tuhandeni. Eesti keele sõnade koguarvu suurendab eriti liitsõnade rohkus. Peaaegu üks kolmandik ÕS-i sõnadest on liitsõnad. Suurem osa neist on kasutusele tulnud viimase saja aasta jooksul. Rohkesti lisavad uusi tuletisi, võõrsõnu, liitsõnu just oskuskeeled. Näiteks keemias on rahvusvaheliselt käibel umbes 300 000 terminit, entomoloogias umbes 600 000 terminit. Kõik pole üksiksõnad ja kõik neist ei ole esinenud ka eesti keeles, kuid võib järeldada, et oskussõnavara pidev kasv võib viia erinevate sõnade hulga eesti kirjakeeles miljonini. Samas pole siia arvestatud murdesõnavara, need sõnad, mis kirjakeeles ei esine, kuid esinevad mingis murdes või murrakus ja mille arv pole sugugi väike. Kõigis murretes kasutatud sõnavara on mahult väiksem kirjakeele sõnavarast. Näiteks soome kirjakeele kartoteegis oli registreeritud 840 000 sõna, siis soome murdearhiivi üldsõnastikus oli 1966
Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete aastate vält
1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; ·
Tänu euroopa keelte mõjule on ka eesti keeles hakatud kasuta- dest võrsunud ugrilased, soomeperm- või neenetsi keelest. Säärase ma muutelõppude ja tunnuste asemel grammatilisi sõnu, näiteks lased ja soomevolgalased kokku vanade suure erinevuse põhjuseks on üle omanisuhete väljendamiseks peame eesti keeles kasutama eraldi indoeurooplastega ja nendest võrsunud 6000-aastane eraldiolek pärast uurali esivanemate väljarännet sõnu (minu, sinu jne). Võib kindlalt väita, et eesti keel kasutab indoiraanlastega ning laenasid neilt algkodust. Keel teiseneb aga
või muud keelt õppides mitte unustama oma emakeelt. "Kuidas saab õppida võõrast keelt, kui oma keelt ei armasta?" (Anton Hansen Tammsaare) Selleks, et eestlastest kirjanikud, kunstnikud ja heliloojad koguksid tuntust ka tulevikus, peame ennekõike uskuma iseendasse enesekindluseta ei ole võimalik midagi suurt korda saata. Tähtis on ka isamaa-armastus. Tänapäeva noortele eestlastele on ette heidetud just selle tunde puudumist, kord meie koolis esinenud Vabadussõja veteran nimetas häbiväärseks, et "nüüdisaegsed õpilased teavad TALSE-st rohkem kui isamaalisusest ja vabaduse aatest." Kahtlen siiski selle väite õigsuses võib ju isamaa-armastus kajastuda ka milleski muus kui Eesti eest lahingus langemises või sadade kilomeetrite pikkustes inimkettides seismises. Rahu ja stabiilsuse perioodil seisneb isamaalisus pigem eesti keele ja kultuuriloo õppimises, riiklike
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eesti sõnastik. Heinrich Gös
Mis vahe on loomulikul keelel ja tehiskeelel? Loomulik keel on keeleteaduse uurimisobjekt. See on keel, mida teatud rühm inimesi räägib emakeelena. Ta on tekkinud loomuliku arengu tulemusena. Tehiskeel on kunstlikult loodud keel, näiteks formaalkeeled, mida kasutatakse teaduslikus ning tehnilises valdkonnas, seda iseloomustavad näiteks matemaatilised sümbolid, ning rahvusvahelised abikeeled, mille eesmärk on luua universaalkeel, näiteks esperanto või volapük. Mitu elavat loomulikku keelt on maailmas? Maailmas on 6000-7000 elavat loomulikku keelt. Kus ja miks on kõige suurem arv erinevaid keeli? Kõige rohkem on elavaid loomulikke keeli Aasias 2165. Keelte paljususe üks põhjusi võib olla näiteks maastiku eripära. Igas orus ja künkas elavad inimesed, kes kasutavad suhtlemisel oma keelt, neil pole tarvis enda elukohast kaugele rännata, sest kõik eluks vajalik on olemas. Miks on maailma keelte arvu kohta nii palju erinevaid andmeid? Maailma keelte arvu kohta on nii pa
arvamusega. See arvamus on selline: "Jah, keelt on vaja õpida, aga meil on halbad tingimused selle jaoks, ei ole motivatsiooni, ja keelt ei saa peale suruda". (Vaikusespirali teooria) Eesti keele õppimise teema on viimasel ajal üldse väga populaarne, aga kas see on rahva jaoks nii oluline või sellisena teeb seda teemat massmeedia? Kas kellegi üldse huvitab, mida räägib mingi ungarlane? Meie riigis on palju rohkem neid, kes teavad eesti keelt, ja suur osa nendest, kes seda ei teavad, ei ole üldse huvitatud selle õppimisest, aga paljud loevad selliseid artikleid, sest see on aktuaalne. (Agendaseadmise teooria) Siin aga võib vaielda, sest iga inimene ise valib, mida ta loeb, iga inimene ise otsib, mis on tema jaoks huvitav ning kui see inimene loeb selliseid artikleid, võib see tähendada seda, et see on tema isiklik valik(Meediakasutuse teooria). Paljud inimesed, kui loevad seda intervjuud, vaivad arvata, et kui Szilard Tibor Toth, kes on
olid koostatud nii, et iga järgmine lugemik oli eelmisest veidi keerukama tekstiga, korrates samas juba õpitud sõnavara. Kuigi põhitähelepanu oli lugemisoskuse arendamisel, ei jäetud kõrvale ka rääkimise ja hääldamise harjutamist. Meetod sobib paremini täiskasvanute õpetamiseks, aga seda saab kasutada ka laste õpetamisel. 4.1.2. Otsene meetod, audiolingvaalne meetod, kognitiivne meetod Prantslane Lambert Sauveur oli üks nendest, kes esimesena 19.sajandi keskel hakkas keeleõpetuses rõhutama just suulise kõne õpetamist. Seda meetodit hakati kutsuma otseseks meetodiks (ing The Direct Method). Sauveur jt uskusid, et võõrkeelt on võimalik õpetada ilma sõnade tähendusi õpilaste emakeelde tõlkimata. Õppijad ümbritsetakse õpitava keelega, sõnade tähendust antakse edasi demonstratsiooni ja tegevuste kaudu. Tõlkimist ja grammatika seletamist
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
13 KEEL Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus. Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Tavapärasteks oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse ja rootsi keel, vähem osatakse eesti, vene ja norra keelt. Sisserändajad moodustavad 3% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja mitmete endise Jugoslaavia rahvaste esindajad. On ka inglise ja tatari keelt rääkivaid vähemusi. Soome rahvastik emakeele järgi: soome 4 828 747 rootsi 289 609 vene 42 182 eesti 17 489 inglise 9 659 somaali 8 990 araabia 7 564 kurdi 5 469 albaania 5 415 hiina 5 071 14 SOOME EESTIS Eestis elab umbes 2000 Soome kodanikku. Suurem osa nendest elab Tallinnas ja mujal Tallinna lähedal
13 9 KEEL Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus. Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Tavapärasteks oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse ja rootsi keel, vähem osatakse eesti, vene ja norra keelt. Sisserändajad moodustavad 3% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja mitmete endise Jugoslaavia rahvaste esindajad. On ka inglise ja tatari keelt rääkivaid vähemusi. Soome rahvastik emakeele järgi: soome 4 828 747 rootsi 289 609 vene 42 182 eesti 17 489 inglise 9 659 somaali 8 990 araabia 7 564 kurdi 5 469 albaania 5 415 hiina 5 071 14 10 SOOME EESTIS
– kus (koht) - turuplatsil – millal (aeg) – eile, eelmisel aastal – asend - istub – seisund - on relvastatud – tegevus – lõikab, põletab – mõjutatus – on lõigatud, on põletatud • Laused moodustuvad nendest kümnest kategooriast, mis iseenesest pole tõesed ega väärad. • A. järgi on kõige tähtsam tüüp lauseid väited ja need jagunevad omakorda jaatusteks ja eitusteks. • Väited võivad olla tõesed ja väärad, vastavalt sellele, kas tegelikkuses on nii, nagu on öeldud. Väide koosneb onomast ja rhemast. • Väide = onoma(1) + rhema rhema = koopula + onoma(2) • (substants) on (substantsi atribuut)
annaabi.ee 
