Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tootlikkus, töötaja, majandusareng, ettevõtetes, ettevõttele, palgakasv, ettevõtja, valikuid, palgad, kiirel, kriisiajal, küsimusi, analüüsima, minevikku, rando, värnik, liikumisest, võimalusest, dikteerib, inflatsioon, lahend, tasuks, majanduskasv, tõepoolest, majanduslangus, algaski, harjunud, lootsid, julgust, laene, valedel, motiveeridaKas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Iga riik on erinev, tal on omad traditsioonid, eripärad, oma hing ja iseloom. Seda tõdedes, võib järeldada, et iga riigi majandusareng sõltub nii nendest teguritest, kui ka ajaloost. Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Loogiliselt järeldades tootlikkusel, kuna selle suurendamisel kaasneb tihti ka palgatõus. Kuid selleks, et leida kõige õigemat vastust, tuleb teha analüüse ja järeldusi. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik analüüsib oma artiklis erinevaid vajadusi ning lühiajalist kasu. Ta leiab, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on kujunenud surve
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikusel? Üldiselt arvatakse, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikuse kasvul. Samuti arvan ka mina, et majandusareng tugineb tootlikusel, mis praegu on küll madal võrreldes Lääne riikidega. Sest kui majandus areng tugineks kiirel palgatõusul siis see viiks majanduse veelgi hullemasse seisu sest paljud firmad ja Eesti riik läheks niimoodi kahjumisse kuna tootlikus pole piisavalt kõrge. Sellepärast arvangi, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikusel, sest tootlikuse kasvades kasvaksid ka palgad ja majandusareng kiireneks. Eesti riigi tootlikus on kõvasti
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Kumb majandusareng oleks Eestile kasulikum: kas kiire palgatõus või tootlikkuse kasv? Alljärgnevalt püüan ma sellele leida vastuseid. Eestlaste tootlikkus on väga madal. Parimaks näiteks siin on aasta 2005 kui jääktulu ühe töötaja kohta oli rõivatööstuses vaid 9000 krooni, keemiatööstuses aga 231 000 krooni. Vahe oli 25 korda keemiatööstuse kasuks, kuigi rõivatööstuses töötas üle kolme korra rohkem inimesi
Vähemalt ¾ rahvatulust läheb palkade kujul töötajate kätte. 4. Mis on tööjõu nõudlus? Tööjõu nõudlus on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida tööandjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta. 5. Mis on tööjõu pakkumine? Tööjõu pakkumine on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida töötajad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. 6. Mida tähendab see, et palgad on "allapoole jäigad" ja miks see teadmine on oluline? Palgad on üldjuhul allapoole jäigad, s.t. et inimesed ei ole üldjuhul valmis ettevõtte majandusliku olukorra halvenemisel leppima madalama palgaga. See on tõsiasi, millega peab arvestama ettevõtte pikaajalise palgapoliitika väljatöötamisel. 7. Mida tähendab see, et tööjõu pakkumine on "allapoole elastne" Tööjõu pakkumine on "allapoole elastne" kõrgema kvalifikatsiooniga töötajad on
Referaat Mida ma arvan praegusest majandus olukorrast Eestis ? Õppeaine: Majandus Õpetaja: Õpilane: Oma kooli nimi+aasta ja kuupäev Mida ma arvan praegusest majandus olukorrast Eestis ? Urmas Varblane Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor : Majanduse uus kasvutsükkel peab toetuma ideele, et Eesti kui piiratud siseturuga väikeriigi puhul on majanduskasvu peamine allikas müügiedu maailmaturul. - Arvan et kui suurendada müügiedu maalimaturul , siis peaks Eesti hakkama ise rohkem mõtlema asjade tootmisele kohapeal. Mitmes rahvusvahelises võrdluses on Eesti majandusliku konkurentsivõime alusel paigutatud väga kõrgele kohale, paljudest arenenud majandusega riikidest ettepoole. Näiteks World Competitiveness Scoreboard 2007 alusel on Eesti 22. kohal e
väikesed. Palga kasvutempo kiirenemise perioodidele on üldiselt iseloomulikud suuremad erinevused tegevusalade lõikes, kuna majanduse elavnemine ei toimu kõigis valdkondades samaaegselt. Seda oli näha nii 20052006 tõusu ajal kui ka kriisi algul, kui osadel tegevusaladel pöördusid palgad juba langusesse, teistel kasv veel jätkus. Palgakasvu erinevused venisid suuremaks ka 20102011, kui kaubanduses, kinnisvaras ja eksportivas tööstuses palgad kiirelt kasvasid, mitmes valdkonnas aga langus jätkus. Viimase paari aasta kiire palgakasv on aga tegevusalati jaotunud taas küllaltki ühtlaselt. Majanduskriis on korrigeerinud ka avaliku ja erasektori tegevusalade vahelisi palgasuhteid. Erasektori palga tõus ja langus on ajalooliselt käinud avalikust sektorist ees, nii taastus palgakasv kõigepealt erasektori tegevusaladel. Avalikus halduses, hariduses ja tervishoius jõudis palga kasvutempo erasektori tasemele alles eelmise aasta lõpus
teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi langus, teenuse osutamise tähtaegade pikenemine jne. Näiteks ehitusbuumi tõttu oli järsult kasvanud vajadus ehitajate järele ning oli kujunenud olukord, kus tahest tahtmata ehitas see, kes oskas kellut käes hoida või saega tööd teha ilma, et selle pärast näpust ilma peaks jääma. Milles on siis probleem? Tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on meil kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Eesti tegelik probleem ongi tööjõu madal tootlikkus. Kindlasti ei saa väita, et meie inimesed teevad vähe tööd, lihtsalt teistes riikides osatakse tööd teha tõhusamalt ja ressursse kasutatakse oskuslikumalt. Ainult üksikutest headest lepingutest tingitud soodne turupositsioon võimaldab paljudel Eesti
3) arvestada äriplaanide tegemisel tööjõu pakkumisega selles piirkonnas, kus tegutsetakse; 4) olla paindlik ja reageerida kiirelt muutustele organisatsioonis ja keskkonnas; 5) hoida töömoraali ja konstruktiivset koostööd organisatsioonis. Personali planeerimine on organisatsioonile sama vajalik, kui finantsplaneerimine. Töötajad on firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel? a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine
Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis võib valitsuse sekkuv poliitika ainult segada tööturu isereguleerivaid jõude ning isegi suurendada tööpuudust.
· koguda ja avaldada finantssektori statistikat ja koostada Eesti maksebilanssi; · nõustada valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, teha koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega. MAJANDUSKASV 1) Riikide arenguerisuste/elatustaseme kaudsed ja otsesed tegurid (joonis) 2) Majanduskasvu ja majandusarengu (3 kriteeriumi) defineerimine Kas kõik, mis on majanduskasv, on ühtlasi ka majandusareng? Majanduskasv on tarvilik, kuid mitte piisav tingimus majandusarenguks. Majanduskasv tähistab reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus suureneb reaaltulu ühe elaniku kohta, samal ajal kui tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks ning absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva. 3) Sissetulekute ebavõrdsuse mõõtmine (Gini koefitsient)
miinused). Juht peab firma konkurentsipositsiooni parandamiseks kontrollima omahinda, parandama kvaliteeti, ja looma eristava kompetentsi mis põhineb ressurssidel ja võimetel. Leiab aset detsentraliseerimine ; isejuhtivate meeskondade loomine ; ettevõtete kokkutõmbumine töötajate arvu vähenemiseks ; väikeettevõtete arvu kasv ; ümberstruktureerimised. Tähtis on inimese ja organisatsiooni kokkusobitamine. Tootlikkus kui palju suudab 1 töötaja organisatsiooni tootele või teenusele väärtust lisada. Suureks ohuks on ajude väljavool konkuredi juurde. Töötajate ebakindlus töökoha säilimise suhtes. Kõik eelnev on eelduseks personalijuhtimise arengule ja selle osakaalu suurenemisele organisatsiooni juhtimisel. 11. Strateegiline personalijuhtimine Personalijuhtimise ja juhtimise oluliseim tegevus luua firmale konkurentsieelis inimeste ja protsesside näol.
KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS 1. Millised on töökorralduse elemendid? Kuidas töökorralduselemendid sisalduvad ametikoha töös, too sellekohaseid näiteid? Struktuuriüksused (Hooldusravi osakond) Ametikohad (Meditsiiniõde) Ülesanded (Patsientide terviseseisundi jälgimine ööpäevaringselt) Tegevused (Patsiendi vererõhu mõõtmine) Tööoperatsioonid (Manseti paigutamine patsiendi käevarrele) 2. Millised kaasaja töökorraldussüsteemid? Käsitsitöö (tööriistad või vahendid; töötaja) Inimene-masin (masin või seade; töötaja) Automatiseeritud (automaatne masin või seade; töötaja ajutine kohalolek) 3. Mis on organisatsiooni põhiprotsess? Põhiprotsess on tegevuste ahel, millele organisatsioon seab oma fookuse. Kõikide tegevuste keskne osa, milles luuakse lisaväärtus. 4. Mis on organisatsiooni tugiprotsess? Tugiprotsessid tegevuste valdkonnad, mis toetavad põhiprotsess
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see s�
vaatleb oligopoolsete firmade käitumist kui konkureerivate firmade strateegiliste käikude ja vastukäikude seeriat. 45. Nashi tasakaal ? on lahenduse leidmise kontseptsioon mänguteoorias, mis on saanud oma nime USA matemaatiku John Forbes Nash Jr. järgi. Mitte-kooperatiivses mängus, kus osaleb vähemalt kaks mängijat ning iga mängija teab teiste mängijate strateegiaid, esineb Nashi tasakaal juhul, kui ükski mängija ei soovi muuta oma strateegiavalikut, arvestades teiste osalejate valikuid strateegiate vahel 46.Dominantne strateegia? Ühe mängija selline valik (strateegia), mis on tema teistest võimalustest parem vastasmängija iga valiku korral. Ühe indiviidi parim viis teise indviviidi võitmiseks? Näiteks doping spordis? 47. Vangide dilemma - Vangide dilemma analüüs näitab, et kui üks osapool oma kasusid maksimeerib, siis altruistlikult käituv osapool saab kõige rohkem kahju. Vangide dilemma kerkib esile
1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajandusressursside ja
Kuna selle teema kohta leiduvaid raamatuid on väga vähe, leidsin ma kõige värskemat materjali ja informatsiooni ajalehtede artiklitest ning internetist. MÕISTED JA ANDMEALLIKAD Tööturg on abstraktne turg, kus saavad kokku töö otsija ja töö pakkuja. Tööturul on kaubaks tööotsija oskused teha teatud tööd ja töö, mida teha vaja on. Tööturg on tasakaalus, kui kõik tööotsijad leiavad meelepärase töö ja kõik tööpakkujad leiavad vajaliku töötaja. Sellist olukorda ei eksisteeri praktiliselt kunagi. Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. Töö- ja tööjõupuudus võivad esineda ka samal ajal osa tööotsijaid ei leia tööd ja osadele töödele ei leita töötajaid. Sellist olukorda nimetatakse struktuurseks tööpuuduseks. Olukorda tööturul hinnatakse kõige sagedamini rahvastiku hõiveseisundi järgi. Vaatluse alla
määratlust. Ettevõtte eripärasid peab oskama välja tuua, nii saab ideaalse infosüsteemi endale. Inimressursid. Kui palju meil inimesi vaja on? Inimeste vajaduste tundmine ja nende värbamine. See tuleneb jälle meie protsessidest, mis on protsessis erinevate inimeste ülesanded ja rollid. Peame teadma, mida teeme ja kuidas teeme. Peame vastavalt vajadusele värbama, välja õpetama ja arendama inimesi. Tööjõu värbamine peab olema ettevõtetes pidev protsess. Mida aeg edasi, seda olulisemaks see saab, sest tööjõudu turul on väga vähe saada. Tööjõu kohapealt on oluline see, et mida paremini meie protsessid on planeeritud ja korraldatud, seda vähem peame erinevat tööjõudu palkama; seda paremat töötasu saame töötajatele maksta. Igal inimesel peab olema vastav roll ja väljaõpe. Finants ja raamatupidamine. Erinevad otsused mida vastu võtame, peavad tuginema finantsanalüüsile. Tasuvusanalüüsid,
Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada turult raha! Ettevõtte kogutulu- kauba hind x müüdud kogus Luksuskaupadest loobutakse, kui nt perekonna sissetulekus on muudatusi! (elastne) Kõik aktsiisid (bensiin, alkohol, tubakas, elekter) on mitteelastse nõudlusega. Lühiajaliselt ei ole võimalik muuta oma käitumist/harjumisi, pikapeale küll! Hinnaelastsuse liigid: Täielikult mitteelastne (nt: vesi, elekter lühiperioodil, insuliin). Nõudluse puhul ei mõjuta
organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks: ● Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks; ● Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida;
arendamist teised keemiatööstuse allharud. Tootmise restruktureerimise tõttu on tööhõive keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra. Müügi ja tootmismahud on jäänud aga praktiliselt muutumatuks ehk tootmismahtu on suudetud hoida tänu tootlikkuse suurenemisele. Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli 2005. aastal Eestis suurusjärgus 400 tuhat krooni, siis näiteks Soomes oli see kümme aastat tagasi 1,1 mln krooni töötaja kohta. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Madalast tootlikkusest tingituna on vajalik tööjõu tootlikkuse suurendamine, mis võib vähendada vajadust tööjõu järele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite
tähelepanu pööratud ning selgitatud erinevaid tõekspidamisi ja samme, mis selle saavutamiseks ette võtta tuleb. Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade kulusäästliku mõtlemise olemusest, ajaloost ning rakendamisest. Antud töö on jaotatud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis seletatakse lahti, mida kulusäästlik mõtlemine endast kujutab ning annab informatsiooni selle kohta, mida antud mõtteviisi rakendamine ettevõttele juurde lisab. Samuti tuuakse välja peamised töövaldkonnad, millele tuleks keskenduda ning olulised sammud kulusäästliku mõtlemise edukaks juurutamiseks. Teine peatükk käsitleb antud mõtteviisi ajalugu. Lähemalt räägitakse autotööstuse ajaloost, millest kulusäästlik mõtlemine alguse sai, ning Toyotast kui ühest antud valdkonna peamisest eeskujust. Samuti tutvustatakse lühidalt raamatut ,,Masin, mis muutis maailma", millest kulusäästliku mõtlemise termin oma nime sai.
isiklikuks arenguks. Sekretäri töös on olulisel kohal ka oskus ise püstitada eesmärke ja hinnata oma tööd. Sekretäri töö võib sisaldada palju erinevaid tööfunktsioone ja erineva tasemega vastutust. Tööülesannete mitmekesisus nõuab kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, pigetaluvust nong oskust planeerida oma tööd ja aega. Rahulolu tööga ja töökohaga tekib siis, kui töötaja näeb oma tegevuses resultaate. Olulist rolli mängib töö vajalikkus ja sekretäri tähtsus organisatsioonis. Rahuldust pakub iseseisvus ja autonoomia oma tegevuses. Tööga rahulolematuse põhjus võib viia alla motivatsiooni. Kuna sekretäritöö on enamjaolt üks ja seesama töö igapäevaselt, siis tuleb püstidada endale eesmärgid, panna paika kava mis motiveerib sind tegutsema ja selles kõiges peab kaasa aitama juht
efektiivsuse tõstmiseks. Keskenduti tootlikkuse tõstmisele, mitte töötajate heaolule. Uuriti üksikuid töid, täiustati tööriistu. Tööliste ja töötajate vahelist majanduslikku vastuolu püüti lahendada tehniliste lahendustega. Põhitähelepanu oli käsitööl, juhtimist ennast uuriti vähem. Uurimise suunad olid: o töö korraldamine o töö lihtsustamine o töö planeerimine o tööviljakus, tootlikkus, efektiivsus FREDERICK WINSLOW TAYLOR (18561915) Taylorit nimetatakse "teadusliku juhtimise isaks" . Ta töö sooritamiseks paremate meetodite leidmisele. Põhiküsimus , millega Taylor töötas, oli , et töölised töötasid liiga aeglaselt ja juhtkond ei tajunud, et ülesannete täitmiseks on paremaid viise. . Taylor otsustas, et hoolika analüüsi ja katsetamisega on võimalik leida iga töö tegemiseks üks efektiivseim viis. Taylori töö organiseerimise printsiibid:
Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.....................................................................................7 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted.................................................................
Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud).
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL Lõputöö Prima aste Juhendaja Madis Talmar Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Autor tegi 2010. aasta uurimustöö käigus kindlaks, et ettevõtluses mängib võtmerolli ettevõtte personal. Niisiis otsustas autor kirjutada uurimustöö personaliotsingust. Et aga töö omaks praktilist väärtust, on vajalik spetsialiseerumine, sest personaliotsing erinevates sektorites ja erinevatele ametikohtadele inimeste otsimise puhul võib olla väga erinev. Autor valis info- kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori kahel põhjusel. Esiteks on Eestis IKT sektoris väidetavalt tööjõupuudus, mistõttu peaks olema personaliotsing kompl
inflatsioon. LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS Neoklassikud (liberaalid) väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Liberaalne töölepinguseadus Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Langeva tulu seaduse tõttu tulu iga töötaja kohta väheneb täiendava tööjõu palkamise korral ja firmad palkavad töölisi niikaua, kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja tööviljakusega. Duaalsed tööturud koosnevad: Arenenud tehnoloogiaga oligopolistlikest tootmisharudest ehk tuumast Väiksematest viletsama tehnoloogiaga harudest ehk perifeeriast. Neoklassikalise pakkumise ja nõudluse mudel:
Projekti analüüs kujutab endast tulevaste sündmuste hindamist. Hindamine koosneb kahest osast: eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramisest ja hinnangu andmisest investeerimisvõimalustele. 1.3. Operatsioonifunktsioonide kriteeriumid Operatsioonifunktsioonide kriteeriumid on: y kvaliteet y paindlikkus y kiirus y hind (tootmiskulud) 1.4. Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid on: y paindlikkus y kvaliteet y tootlikkus = väljundid/sisendid = toodang (teenused, resultaat)/kulud (ressursid) y innovatsioon ja informatsioon. 1.5. Operatsioonijuhtimise baasmeetodid Otsustusmaatriks Väliskeskkonna seisundid Tegevuse S1 S2 ...Sj... Sn alternatiivid Väliskeskkonna seisundite esinemise tõenäosus
kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Majandusteadus · Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. · Ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi. Kaup Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda ning mida tarbitakse peale toote valmimist. Kingad, leib-sai, arvuti. Teenus Teenus on toode, mida ei saa katsuda ning mida tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus,
Madalam sisenemispalk Töötus Otsimis- ja sobitusteooria Töövõtja ja tööandja ei oma piisavalt infot üksteise ja tulevase töösuhte omaduste kohta Enam töökohavahetusi töökarjääri alguses (job hopping, job shopping) Institutsionaalsed mudelid Haridussüsteemi ja tööturu seotus Kutse omandatakse ettevõttes Kutse omandatakse haridussüsteemis Praktika toimub ettevõtetes · Selektsioon · Üleminek seesolijaks Praktilised oskused omandatakse koolis Haridussüsteemi ja tööturu vaheliste seoste mõju tööturule sisenemisel Sees ja väljas olijate teooria Seesolijad stabiilsed töökohad, kaitstud regulatsioonidega Väljasolijad ilma tööta, madalapalgaline töö, osaajaga töö, hooajaline töö Sisenejad kahe lävendiga mudel
Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota;
· Millised on sisemised ja välimised motivaatorid? (nende eripära) · Mis töötajaid eelkõige motiveerib? · Kas töötajad tunnevad end motiveerituna? (Kas puuduvad jäljed vanadest juhtimisvõtetest?) · Mida tehakse valesti? Selle põhjal püstitan hüpoteesi- kuigi materiaalsete hüvede kõrval on muutunud üha olulisemaks ka mittemateriaalsed hüved, ei osata neid siiski paljudes ettevõtetes hinnata. Mida tegelikult inimesed tahavad? Mida tegelikult inimestele pakutakse? SISSEJUHATUS PERSONALI MOTIVEERIMISSE Inimese elu ja olemise eesmärgid on tegelikult lihtsad: tähtis ja oluline on tunda ennast nii bioloogiliselt kui psüühiliselt kindlalt ja turvaliselt. Inimene pingutab tegelikult oma füüsilise ja psüühilise heaolu nimel. Iga üksiku inimese jaoks on heaolu kindlasti väga konkreetse sisuga. Üldistatult võib siiski välja tuua nn heaolu elemendid, mis on suure
Tippjuhid- keskenduvad organisatsiooni eesmärkide realiseerimisele rahaliste näitajate keeles. Töötajad- pööravad tähelepanu omavahelistele suhetele. Juhid peavad suutma vahendada erinevaid huve ja neid töötajatele vastastikku mõistetavaks tegema. 4. Inimressursi juhtimise areng. 1) 19.saj lõpp 20.saj algus Sotsiaalne õiglus- Suured ettevõtted hoolitsesid oma töötajate heaolu eest. Tulemus: kõrgem tootlikkus, püsiv tööjõud, suurem töölesoovijate hulk igale ametikohale. 2) F.W.Taylor ja H.Fayol Inimlik bürokraatia- Töötasid välja org. struktuuri ja paigutasid inimesed töökohtadele nii, et oleks saavutatud maksimaalne efektiivsus. 3) Teine maailmasõda Läbirääkimisteks valmisolek. Sõjajärgne olukord viis ametiühinguliikmelisuse kasvule.Personalispetsialistid juhtisid uusi kollektiivseid institutsioone nagu nt (ühendatud tootmiskomiteed). 4) 1960 aastad Organisatsioon
annaabi.ee 
