Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas ebaeetiliselt saadud teadmisi on eetiline kasutada?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mengele, eetika, sõdur, laagris, tehtu, vastuolus, reziim, juhtunu, esmalt, filosoof, kirik, otsustaja, kirjutised, surnukeha, politseinik, aaria, reziimi, ülim, katseteks, ilmuvad, totalitaarse, ehkki, ravim, penitsilliin, gaas, tehta, hukk, kommete, immanuel, kant, defineeris, ebaeetiline, peast, lipsab, tollal, matmise, uurimine, teadmistele, roomaFLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil
Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõige küsimusele, kas tegutsemine on ühiskondlike normidega kooskõlas. `Eetika' -- omab ka moraalifilosoofia tähendust. Moraalist võib mõelda erinevatel tasanditel: · Deskriptiivne.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 Krista Kämer ,,VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA" Essee Õppejõud: Triin Kirss Mõdriku 2011 Eetika tuleneb vanakreeka sõnast komme ja tava. Eetika ise on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel.
MIS ON PRAKTILINE EETIKA? Timo Airaksisnen Tõlkinud Katrin Raid Akadeemia 1993, nr. 12. Lk. 2591-2603 I Praktiline eetika on analüütilise moraalifilosoofia uus, ameerika päritolu suund. See rõhutab eetika rakendamist tänapäeva põletavatele probleemidele nõnda, et kaoksid traditsioonilise moraalifilosoofia abstraktsus ja teatud autarkilisus. Tegemist pole mingisuguse programmilise ühiskondliku valgustusliikumise ega poliitilise kampaaniaga, ehkki tuleb tõdeda, et vähemalt rassipoliitilise ja feministliku probleemiasetusega liitub ka selliseid toone. Tervikuna on praktiline eetika siiski osa moraalifilosoofiast ja mitte sotsiaalpoliitikast või sotsioloogiast. Olemuselt on see
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas
Pigem vastupidi: seda perioodi iseloomustabki filosoofia koolide paljusus ja omavaheline konkurents. Filosoofia muutub koolides õpetatavaks asjaks. Õppimine nendes oli muidugi vabatahtlik ja sai olemas olla ainult niivõrd, kui leidus piisavalt sellisest haridusest huvitatud inimesi. Koolides õpetatav filosoofia omandas koolidistsipliinilise liigenduse. Traditsiooniliseks distsipliinide jaotuseks sai loogika, füüsika ja eetika. Loogika ja füüsika ei tähenda siinkohal päris seda, mida need sõnad tänapäeval tähendavad. Loogika tähistab antud juhul eelkõige epistemoloogiat – käsitlust sellest, mida on võimalik teada ja kuidas tõene teadmine kujuneb. Füüsika aga ontoloogiat – õpetust välise maailma ülesehituse printsiipidest. Samas iseloomustas seda aega ka eriteaduste teke ja nende iseseisvumine filosoofia suhtes. Seetõttu käsitles filosoofiline füüsika välist maailma enam inimese elu
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Mari Mets " VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA " Essee Õppejõud: Triin Vahula Mõdriku 2013 Eetika kajastab endas mitmesuguseid käitumisreegleid ja norme. Kuidas oleks õigem ühes või teises situatsioonis käituda. Nii ka sotsiaaltöös, kus peaks eriti tähtsal kohal
üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaamu heast ja halvast ehk õigest ning valest käitumisest. Sellega on olemuslikult seotud mingi arusaam, et on asju, mida võib ja peabki tegema, või mille tegemisest tuleb hoiduda. Kui tehakse, midagi sobimatut, siis sellele järgneb teiste inimeste poolne halvakspanu, hukkamõist või karistus. Kui aga käitutakse õigesti, siis on teised rahul ja võidakse kiitagi. Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu nähtuste kirjeldamisega, vaid ka määrab, millised need peaksid olema. Teisisõnu see juhib inimeste käitumist, seab inimeste käitumisele
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?
“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles orienteeritud selle materiaalsele teostamisele, millegi siia ilma tekitamisele. Praktiline teadmine – Eetiline väärtusteave, mis võimaldab meil teha õiglaseid ja ratsionaalseid otsuseid, eristada head halvast, õiget valest ning nende teadmiste abil elada õnnelikult, korraldada ühiskonnaelu. Tänapäeval tuntakse seda tüüpi teadmist peamiselt eetika ja praktilise filosoofia nime all. Teoreetiline teadmine – Filosoofiline tarkus, mida Aristoteles kutsus esimeseks filosoofiaks. Teadmine teadmise pärast – midagi, mis on hea inimesele endale, mitte suunatud millegi teostamisele või saavutamisele. Käib kolme tüüpi asjade kohta: * Asjad, mis on eraldi (inimese mõtlemisest ja meeltest), kuid mis muutuvad, nt looduse poolt antud asjad, inimese loodud füüsilised objektid.
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 5. teema: Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks Probleemsituatsioon. Sokrates (469-399) on filosoof, kes tähistab mitmes mõttes pöördepunkti Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev selle poolest, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks
koopainimesed teda rumalaks ning ei usuks teda. Ta satuks pilkealuseks, tema üle naerdaks, tema juttu peetaks väljamõeldud ulmelugudeks. Keegi ei usuks teda ning ta oleks heidik. Ta ei suudaks enam näha elu samamoodi nagu seda teevad teised inimesed koopas, tema silmi pimedus enam ei kontrolli, isegi kui ta oli ainult natukene aega päikese käes. Ta ei oleks enam rahul oma eluga koopas. 65. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Tõnu Viik eristab klassikalist ja uusaegset paradigmat. Klassikaline filosoofiline paradigma- Küsimus sellest, milline on hea ja õnnelik elu? Milles see seisneb? Mis elu heaks teeb? Kuidas saavutada hea ja õnnelik elu? Kuidas hästi elada? Mis on õnn ja milles see peitub? Mida saan teha, et olla õnnelik? Uusaegne filosoofiline paradigma- arutab abstraktsemaid küsimusi. Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu
Referaat Koostaja: Triin Hanikat TALLINN 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................3 1ELULUGU................................................................................. 4 1LOOMING................................................................................. 6 2PLATONI EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA...................................8 2.1Kõlbelise elukäsitluse üldiseloom.................................................8 2.2Voorusteõpetus...........................................................................9 2.3Ideed moraali alusena................................................................11 2.4“Riik”.......................................................................................12 KOKKUVÕTE......................................
2) Milline oli suhtumine filosoofidesse Platoni ajal ning milline probleem tuleneb sellest Platoni ideaalse riigi mudeli jaoks? Filosoofe peeti (ja praegugi) kasututeks lobisejateks ning eluvõõrasteks teoreetikuteks, kellelt ei saavat oodata ei tervet praktilist otsustusvõimet ega ennastsalgavat panust ühiskonna heaks. Et oma riigimudelit selle klausli vastu kaitsta ja filosoofi valitsuse paradoksaalsust usutavaks muuta, on Platon sunnitud esmalt selgeks tegema, milles filosoofia olemus õigupoolest seisneb. 3) Kuidas mõistab Platon filosoofiat ning kuidas seondub see tema arusaamaga õiglasest valitsemisest ning õnnest? Platon mõistab ,,filo-soofia" all kõigepealt armastust tõe ja tunnetuse vastu kõige üldisemalt, ja teiseks, et tõearmastus on tema jaoks kõigi teiste vooruste, eeskätt aga õigluse vundament. Seetõttu tähendab filosoofivalitsus tema jaoks seda, et riigiametid
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale.
Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698) *meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb. 2. Eetika ehk praktiline filosoofia Küsimused eetika kohta: 1)klassikaline (kuni 18.saj): 1. Milline on hea elu? 2. Milles sea hea elu seisneb? 3. Mida teha, et elu oleks hea? Kasutati ka eudaimonia õnn(Aristoteles): 1. Mis on õnn? 2. Milles õnn peitub? 3. Mida teha, et olla õnnelik 2)uusaegne(modernistlik) 1. Mis on õiglus? 2. Milline on õiglane tegu? 3. Kuidas tuleb käituda, kas enese või teiste suhtes?
Paljudel on teretamisel murdunud näpud ning armastades murdunud... Me kivistume ja lupjume – miljardites on lupjunud veresooned ja kivistunud mõtted. See on kriis, viimane piir. 3 Elu kui kannatus on niisiis romaanis “Sõnajalg kivis” esitatud kivistumise vastandina. Alljärgnev visandab ülevaate tõe seostest eetilise ja esteetilisega Nikolai Baturini proosaloomingus laiemalt. Baturini looming lükkab ümber tavapärase eetika, esteetika ja tõesfääri eraldiasetuse, asendamata seda kaasaegsest filosoofiast tuntud kombinatsioonidega. Ent headust, ilu ja tõde on kunstiteostes varemgi seostatud, triviaalsel tasandil võiks kas või Koidula tuntumaid näidendeid kirjeldada kui headuse, ilu ja tõe võidukäike. Baturini loomingu eripära on aga valu ja kannatuse rakendamine ühenduslülina, mis seob tegelaste eetilise käitumise tõega ning lisab ilumõõtme.
Arendasid edasi grammatikat ja ka loogikat ning töötasid välja terve rea sofisme ehk sõna väänamisi. Sarvik! - Kas sa oled kaotanud sarvi? (Ainult vastus ei või jaa). Ei (vastus reeglina), siit järeldus kuna sarvi kaotanud ei ole, järelikult sarvekandja ehk sarvik. KLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA PERIOOD Sokrates (469-399 e.Kr) Ta ise ei kirjutanud ühtegi rida ja tema mõtteid tunneme tema õpilaste tööde järgi, eriti Platoni töödest. Ta oli esimene filosoof, kes ütles, et filosoofia ei pea tegelema loodusega vaid inimhingega ja peab õpetama vooruslikult elama. Sokratese tarkus tarkus seisneb selles, kui inimene teadvustab endale oma mitteteadmist, saab aru kui vähe me tegelikult teame kui vähe me maailmast teame. Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Kasutas 4 võtet: IROONIA
Kas inimesel ja taimel on midagi ühist? · Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist. · Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine, toitumine, paljunemine. · Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mõni hing võib pärast inimeses kehastumist kehastuda taimes (nt põldoas) Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised.Millisesse valdkonda kuuluvad metafüüsika, füüsika, eetika ja luulekunst (poeesia)? · Metafüüsika teoreetiline teadmine · füüsika teoreetiline teadmine · eetika praktiline teadmine · luulekunst loominguline teadmine Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Mis on mis? · arvuti ilma tarkvarata kunstlik asi · vaarikamoos kunstlik · arvuti koos tarkvaraga kunstlik
2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos- tähistab kommet, harjumust ja e`thos- tähendab iseloomu omadust. Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu.
Jõud, mis · Teosed suunab selle nähtuse talle omasele eesmärgile. · Teaduste klassifikatsioon · Tammetõrust ei tule lepp vaid tamm. · Kolm teaduste rühma: · Füüsika · Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. · On võimalik eristada nelja liikumist: · Praktilised: eetika ja poliitika. · Suurenemine vähenemine · Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. · Kvalitatiivne muutumine (muundumine) · Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem · Tekkimine ja hävimine seda kõrgem, mida rakenduslikum seda · Ruumiline ümberpaiknemine vähemväärtuslikum. · Esimesed 3 taanduvad viimasele
Seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik.Kui miskit jääb järele saab sellest alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: ..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud. ..see maailm, kuhu me oleme paisatud tundub meile võõras, ebakohane vastuolus meie endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta?
gut in a burst of joy and energy, and before he can think twice about it, Bill is on his feet, with his head thrown back, and he is howling from the bottom of his soul. Remarkably, at the same moment, other people have begun to howl. At first it's half a dozen, scattered throughout the church. But in moments others follow their lead and soon the entire cathedral is alive with joyous noise, as hundreds of people joyfully join in the primal song of the wolves." Mis juhtus selle Billiga? Billiga juhtunu pole juhus. Team reakstiooni põhjuseks oli universaalne neuroogline protsess, mis evolutsiooniliselt välja arenenud seksuaalfunktsiooni silmas pidades ning võimladab inimestel oma mina ajutiselt transtsendeerida. See mehhanism käivitus hundimuusika rütmi kaudu. Korduv rütmiline stimulatsioon (nagu nt huntide kutse) mõjutab tugevasti ANSi (autonoorse närvisüsteem) ja limblist süsteemi. Kui stimulatsioon on
kui vabaduse jaatamine pealesunnitud olukorras viib vabaduse eitamiseni. 2 Lühemalt öeldes vabadust nähakse seal, kus seda tegelikult ei ole. Õigusteaduse üliõpilasena tean, et mõisted nagu vabadus, heas usus, tervis, armastus jne on meie erialas defineeritud kui määratlemata õigusmõisted. Et veidikenegi selgitada enda jaoks ühte määratlemata õigusmõistet, teen lühikokkuvõtte mõnede filosoofide arvamusest vabaduse kohta. 1.1 Vabadus Spinoza järgi Juudi päritolu hollandi filosoof Spinoza kirjutab 1674 aastal nii: ,,Ma nimetan asja vabaks, kui see eksisteerib ja teotseb vaid oma loomuse vajalikkusest, ja sunnituks nimetan sellist asja, mida määrab miski muu täpselt ja kindlalt olema ja tegutsema. Nii eksisteerib näiteks Jumal paratamatult, kuid ometi vabalt, sest ta on olemas vaid oma loomuse paratamatusest. Samuti tunnetab Jumal iseennast ja kõike muud vabalt, sest ainult tema loomuse paratamatusest järeldub, et ta kõike tunnetab
Kui meil on millegi suhtes negatiivseid tundeid, väldime tõenäoliselt kontakti sellega. Suure väsimus, nälja või mürgistuse järel on aju energiavarustus häiritud ja seetõttu ei toimi ka reaalsuse selektiivne vastuvõtt. Nii võib olla tegemist omapärase avatuse seisundiga. 3.Tasakaalunihe inimese enesetunnetuses - Inimeste suhted ümbritsevaga on üheülbastunud, järjest vähem on suhteid sellega, mis pole inimene või inimeste poolt tehtu, samas on vähenenud ka lähisuhete osakaal. Üha väiksema osaga maailmast ollakse vastastikku arvestavas suhtes.Nii on inimesel oluliselt vähemaks jäänud ka erinevaid samastumisobjekte. Erinevate samstumisobjektide olemasolu loob selektiivsete mehhanismide tõrkega oluliselt sarnase situatsiooni, mis võib kulmineeruda tingimatus armastuses. 4. TÕRJUTUD TUNNETE ESILETULEK - Üldjoontes jaotuvad tunded meeldivates ja ebameeldivateks. Meeldivaid
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud.
Holokaust Enne Teist maailmasõda elas maailmas umbes 2,2 miljardit inimest. Teise maailmasõja käigus suri üle 70 miljoni inimese. 4,2 miljonit neist olid juudid. Holokaust on ilmselt üks maailma kõige suuremaid ja jõhkramaid kuritegusid. Just sellepärast on selle üle nii palju diskuteeritud. Nagu öeldakse, nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Enamus maailmas pooldab mõtet, et holokaust oleks pidanud olemata olema. Mõtet, et midagi nii jubedat ei oleks tohtinud mitte kunagi juhtuda. Teiselpool on aga inimesed, kes eitavad holokausti toimumist. Kindlasti on olemas ka kolmas rühm, kes arvavad, et holokaust oli õige tegu, kuid neid inimesi on tänases maailmas ikka ilmselt väga vähe. Ma ei suuda mitte kunagi mõista fasistide, rassisstide ja skinhead'ide põhimõtteid. Ükskõik kui palju ma ei prooviks, ükskõik kui palju ma ei tahaks. On raske mõista midagi, mis minu nägemuses on vale. Juutid
tõde pole olemas, sest iga asja kohta võib esitada vastupidiseid väiteid. Nad said kuulsaks oma sofismidega, mida Platon nimetas sõna väänamiseks. Partnerilt tuleb küsida, kas sa oled kaotanud sarvi. Vastus on harilikult ei. Siit järeldus, siis oled sa arvekandja, sest see mida sa kaotanud pole, on sul olemas. 05.09.11 KLASSIKALINE FILOSOOFIA Sokrates (469 399) ta ise ei kirjutanud ühtegi rida, tunneme teda põhiliselt tema õpilase Platoni järgi. Esimene filosoof, kes arvas, et filosoofia ei pea uurima loodust ega arutlema maailma üle, vaid peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ja lahendama elulisi probleeme filosoofia peab olema õpetus, kuidas elada. Sokratese tarkus tark on see, kes tunnetab oma mitteteadmist (ma tean, et ma mitte midagi ei tea). Tark on ainult jumal, inimene saab olla ainult tarkuse armastaja filosoof, kes paikneb targa ja rumala vahepeal. Sokratese meetod ehk dialektika
.................................................. 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................... 14 3 Albert Schweitzer (14.01.1875 4.09.1965) Albert Schweitser oli saksa teoloog, muusik, filosoof ja arst. Ta sündis Kaiserbergis, Alcase-Lorraine'is, mis tollal kuulus Saksa Keisririigile. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses Maailmasõjas 1918, võttis ta enesele prantsuse kodakondsuse. Oli saksa filosoof, filantroop, teoloog ja misjonär. Ta pidas oma haridust liiga teoreetiliseks ja nii alustas ta veel kolmekümneaastaselt meditsiiniõpinguid ning kaitses 1912. aastal doktoriväitekirja. Seejärel hülgas Schweitzer Euroopa akadeemilised ringkonnad ja
Filosoofiline/ intellektuaalne hedonism õnn peitub targalt valitud naidingutes (toit on hüve ja söömine protsess, mille kaudu ma selle hüve omandan, kuid peab teadma kui palju ja milliseid hüve objekte tuleks tarbida). Tarkus on piiramatu hüve, selle tarkuse seisundi saavutamine ühtlasi õnn. Religioosne hedonism ülim hüve saab meile omaseks alles hauataguses elus. Õnn peitub/ seisneb läheduses jumalaga. Romantismi eetika õnn peitub loomingulises eneseteostuses. Ekistentsialistlik eetika indiviidi vabaduse teostamine. Sotsiaalse hüve eetika armastus, kodumaa teenimine. Positiivse psühholoogia hüve subjektiivne hüve (välise imiteerimise kaudu, saavutad ka sisemise heaolu) 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? Õnne toatlemine on inimesel loomuomane ning õnn on inimese ülim hüve. Kõikidel asjadel on oma eesmärk
Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks? Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid. Milleks eetika äris? Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega.
annaabi.ee 
