Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eetilisus, kass, selleni, milleni, ebaeetiline, kasulikku, inimõigusi, eiramine, eetilised, esiteks, väärtushinnangud, loomaks, elusorganismide, sealjuures, tõekspidamistest, tavadest, rakendamiseKas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? Teaduseetika on filosoofia haru, mille uurimisvaldkond on väga lai. See hõlmab kõike, mis on seotud teaduse tegemisega üldiselt. Ebaeetiliseks teadmiseks peetakse teadmist, milleni jõudmise käigus on rikutud seadust ja/või inimõigusi, Nürnbergi koodeksit, kultuuri üldiseid norme ja tõekspidamisi. Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? See on suhteline. See sõltub ühiskonnast, kus selle teadmiseni on jõutud, saadud ja kasutatakse, sest inimeste väärtushinnangud on kultuuriti ja religiooniti erinevad. Lisaks sõltub sellest, kas teadmisega päästetakse inimelusid ning muudetakse inimeste elu täisväärtuslikumaks või hoopis vastupidi
Orjadele ja teistele madala positsiooniga inimestele pakkus rahuldust õiglustunne teadmisest, et jumal lõi kõik inimesed endasarnaseks ning et viimne kohtumõistmine inimeste üle toimub ühtede ja samade kriteeriumide alusel. Vaeseid lohutas jälle see, et materiaalsed rikkused ei ole hea ja kristliku elu elamisel eelduseks. Ning kurjategijad evisid võimalust andeks saada. Ehk siis, igavene elu taevas koos jumalaga oli kättesaadav igaühele ning ainus tee selleni oli elada kristlikku elu. Teadmine jumalast. Augustinus arvas, et teadmine jumalast on saavutatav juba inimese eluaja jooksul. Enne sellele seisukohale jõudmist vajas ta inimkogemusest midagi, milles täiesti kaheldamatult kindel olla. Ainuke vaieldamatult kindel asi, milleni ta viimaks jõudis, oli fakt, et ta kahtleb. Ehk siis fakti, et ta kahtleb, ei saanud kahtluse alla seada. Seega tuvastas Augustinus sisemise, subjektiivse kogemuse paikapidavuse, valiidsuse
meie maailm on parim kõikidest võimalikest maailmadest, jumal on loonud maailmakorra, mille reeglite kogusumma annab kõige parema maailma. 18. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. T. Aquinas- ratsionaalne seisukoht- loomupärased (nendeni võib jõuda loogikat rakendases, mõtlemise tulemusena, kogemuste kaudu) ja ilmutuslikud (ei jõua ise õppimise teel) tõed. Tema arvates on jumala olemasolu võimalik tõestada, kuid seda, et jumal on kolmainsus, selleni me ise oma mõistuse vahendina ei jõua, selleks on vaja ilmutust. D. Hume, W. James- mõõdukas seisukoht- on asju, mida me ei saa teada ( nt seoses armastuse, sõprusega). Teatud situatsioonides, milles me ei saa kindlad olla on mõistlik panustada usu peale. Augustinus, Kierkegaard- irratsionaalne- usutõdede küsimuses mingit tõestust ei ole. Usutakse sellepärast, et ei mõisteta. 19. Kuidas Cioran kirjeldab inimest?
”Hea poiss/ tüdruk”; 4.Seadus ja käsud; III postkonventsionaalne - orienteeritus põhimõtetele: 5.Sotsiaalne leping; 6.Põhimõttekindel südametunnistus). Eetikakriis - olemasolevatest moraalinormidest ei peeta kinni, kuid samas uusi ka veel pole kehtestatud!? Eetikakriisi määratlused!?!? JOKK – juriidiliselt on kõik korrektne. JOKK tähistab olukorda, kus juriidiliselt on kõik korras, ent samas on tegu või toimimine ebaeetiline. 2.Regulatsioonimehhanismid. Õigus, moraal, intuitiivne teadmine: Briti-ungari mõtleja Michael Polanyi (1891-1976) on defineeritud vaikiva teadmise: See on keele abil väljendamatu teadmine, teadvustamata teadmine, mis antakse vahetult edasi meistrilt õpilasele. Polanyi pooldas objektiivse tõe olemasolu, kuid kritiseeris arusaama, et on olemas teaduslik meetod, mis produtseerib mehaaniliselt tõdesid. Igasugune teadmine on Polanyi järgi isiklik ning rajanev eksida võivale vastutusele
faktorid, mille muutumine tulevikus antud ettevõtte äritegevusele kõige kriitilisemat mõju avaldavad. Majanduslikud faktorid on näiteks krediidi saamise võimalikkus ja lihtsus, elanikkonnale jääv vaba raha hulk, inflatsioon, rahvusliku kogutoodang elaniku kohta ja selle kasv, sissetulekute erinevus kõrg-, kesk- ja alamklassi vahel jt. Sotsiaalsed faktorid on näiteks demograafiline seisund, religioossed iseärasused, eetilised tõekspidamised, survegruppide tegevus, olukord tööjõuturul jne. Poliitilised faktorid on näiteks muutused seadustes, maksumäärades, valitsuse suhtumises monopolidesse, eksporti, importi, keskkonnakaitsesse, jne, aga ka rahvusvahelised suhted, korruptsioon jms. Tehnoloogilise faktori alla kuuluvad muutused tehnoloogiate arengutes. Ökoloogilised faktorid on muutused looduskeskkonnas, aga ka muutused keskkonnakaitset puudutavates seadustes ja suhtumises keskkonnakaitsesse.
See oli aga väär mulje. Platon lasebki oma teoses “Pidusöök” esineval Alkibiadesel esitada too iroonia-etteheide joobnuna, mis võiks ehk osutada sellele, et inimestel, kes Sokratest selliselt mõistsid, jäi puudu selgest pilgust. Kui Sokrates ütles, et ta ei tea vastust oma “Mis on X”-küsimustele, mida ta teistele esitas, siis ta ei teeselnud teadmatust, vaid väljendas oma sügavaimat isiklik tõetunnetust, milleni ta jumala sõnadele tähendust otsides oli jõudnud. Kuid selline mitteteadmine ei pruugi sugugi tähenda rumalust. Ja et see ei tähenda rumalust ilmneb selles, et Sokratese “teadmatus” on aluseks oluliste küsimuste püstitamisele. Küsimuseseadmine ei saa lähtuda täielikust teadmatusest, rumalusest, vaid teadmisest oma teadmatuse kohta. Asjakohase küsimuse püstitamiseks on aga vähe teada üksnes seda, et ei teata; see eeldab ka teadmist selle kohta, mis valdkonda kuulub see,
1,2. Sissejuhatus, eetikateooriad 1.Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on üldised moraalinormid, mis näitavad, kuidas "eetiliselt" käituda tülisituatsioonides, st käituda hästi või (halvasti). Etikett on ajalooliselt väljatujunenud kindlad käitumisreeglid, igas situtsioonis erinevad. Etiketi põhinäiteks on erinevate maade lauakombed; kui sõidad välismaale, oleks hea neid pähe õppida või vähemalt üle vaadata. Eetilised normid võivad muutuda aja vältel, etiketireeglid tavaliselt ei muutu ning peaaegu keegi ei mäleta, miks tehakse just nii ja mitte teistmoodi. 2. Milliseid isiksuse moraalse arenhu tasemeid eristas L.Kohlberg? kolm põhiastet, igaüks veel kaheks alamasteks 1)Pre-konventsionaalne: reeglite järgimine omakasu poolest a)karistus ja kuuletamine: Käitumine, mis ei too karistust b)instrumentaalne relativism: kasu hetkel ja tulevikus 2)Konventsionaalne: rühmamoraal on individuaalsest olulisem
Klassikaline paradigma – Mis on õnn? Milline on hea ja õnnelik elu? Milles see seisneb? Kuidas seda saavutada? Mida tuleks teha õnnelikkuse tagamiseks? Jne. Uusaegne paradigma – Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas käituda enda ja teistega õiglaselt? 2) Õnn on ülim hüve, mis teeb inimese elu heaks, on tema elu lõppeesmärk. Soov saada õnnelikuks on pea iga inimese loomuses olemas. 3) Hüve on midagi kasulikku, positiivset ja väärtuslikku – samm õnne suunas. 4) Õnne määratlemiseks hüvede kaudu on mitmeid võimalusi: Populaarne hedonism – Õnn peitub meie tahte saamises, ihaldusobjektide kogemise naudingus. Mikrokosmiline tasakaal – Õnn peitub inimese sisekosmose ideaalses kooskõlas teda ümbritseva kosmosega. Filosoofiline ehk intellektuaalne hedonism – Ülim hüve on tarkus ja õnneni viivad targad naudingute valikud.
Ta tajus, et kangelasi ei tule otsida sõdadest. Kangelasi tasub otsida kõikjalt: raudteesildadelt, hoonetest, jne. Äkitselt tundis James sümpaatiat täiesti tavaliste inimeste elude vastu. Ta pidas vooruseks töökust, sest mitte ükski teine voorus pole niivõrd ehtne. Kangelased ongi meie ümber-täiesti tavalised inimesed. Mida peab James ,,sisemisteks ideaalideks"? James peab sisemisteks ideaalideks teiste inimeste eludes olevaid saladusi, milleni me põhimõtteliselt mitte kunagi tungida ei suuda, kuigi midagi inimeses võib meile tihti teadvustada nende olemasolu. Enda proovile panemine, kaasatundva arusaama arendamine kaasinimeste suhtes, ideaalid mis on seotud naise ja lastega, ning kahtlemata oli paljudel ideaaliks klassitruudus. Ühtset vastust ei olegi. Mida rohkem inimesi, seda rohkem erinevaid ideaale. Ideaal peaks olema intellektuaalselt mõistetav. Selle olemasolust peaksime olema teadlikud. Ideaal peaks sisaldama uudsust
ideena. Ta oletas, kui inimene, hoolimata oma ebapuhtusest, tahab siiski hinnata oma tegusid headuses ja õigsuses, ning tahab seda hinnata universaalse kriteeriumi järgi, siis saab selleks kasutada kategoorilist imperatiivi. Universalism kuulub deontoloogilise eetika alla (tegutse sellise elureegli järgi, mida võid samal ajal tahta saavat üldiseks reegliks) 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine üldse võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas see on teleoloogiline või deontoloogiline arutlus? Miks? See kuulub deontoloogilise arutluse alla. Täpsemalt seda kirjeldab Kanti eetika laiendatavuse printsiip - käitumine muutub eetiliseks siis, kui see saaks üldiseks reegliks ühiskonnas (kui kõik riiki petaks ja ei maksaks makse - oleks kaos) 11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina
Niisiis tuleb välja, et kui ma räägin tõtt, siis ma ei räägi tõtt, ja kui ma ei räägi tõtt, siis ma räägin tõtt. See on paradoks. 4. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele! Tõesus seisneb väite (otsustuse, uskumuse) vastavuses tegelikkusega(faktiga).Lause saab olla tõene vaid siis kui väidetav on olemas. Asjad peavad olema täpselt nii nagu lause ütleb.Nt lause ''Kass on katusel'' on tõene siis kui tõesti mõni kass on katusel ja väär kui seal pole mingit kassi. Etteheide-moraalitõed, väidete ja maailma ühtesobimatus nt “tapmine on väär” – ei ole fakti, seega pole ka vastavust. 5. Milles seisneb tõe koherentsusteooria? Tõe kooskõlalisuses. Väide(uskumus) on tõene siis kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega.Ehk kui meile esitatakse uus väide, siis me võrdleme seda süsteemiga mis meil olemas on ning kontrollime kas uus väide on tõega vasturääkivuses või mitte
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1
saj): 1. Milline on hea elu? 2. Milles sea hea elu seisneb? 3. Mida teha, et elu oleks hea? Kasutati ka eudaimonia õnn(Aristoteles): 1. Mis on õnn? 2. Milles õnn peitub? 3. Mida teha, et olla õnnelik 2)uusaegne(modernistlik) 1. Mis on õiglus? 2. Milline on õiglane tegu? 3. Kuidas tuleb käituda, kas enese või teiste suhtes? Küsimus heast ja õnnelikust elust on asendunud küsimusest selle kohta, kuidas käituda teiste suhtes õiglaselt 1. Mis on õnn? Erinevad eetilised koolkonnad: A)Populaarne hedonism arusaam selle kohta, mis on õnn ja hea elu. Õnn peitub iha objektide(need, mida me tahame) poolt pakutavas naudinguis. õnn selle arusaama järgi. Inimene tänavalt: ,,hea elu on see, kui ma saan asju, olukordi, mida soovin". Õnn, kui mingite asjade omamine hüved. N: palju raha, suur sotsiaalne tunnustus, maja, auto, suvila...:) Nii Platon kui Aristoteles panevad nimekirja rikkuse, sõbrad, populaarse partneri,
Lisaks ei hõlma seadus mõningaid moraali aspekte, kõiki moraalselt kaheldava väärtusega tegusid ei keelata veel seadusega. Samuti ei saa kavatsus olla ebaseaduslik, kuigi võib olla ebamoraalne. Etikett puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etikett esindab ühiskonna otsuseid selle suhtes, mis on viisakas, mitte mis on õige käitumine sügavamas mõttes. Samas võib etiketi pilkamine või eiramine olla ebamoraalne. Kui mingi tava on juba omaks võetud, võib see hakata kuuluma laiema reegli alla, nt tagasihoidlikkuse või lugupidamise nõude alla. 8. Millised on eetika, õiguse ja religiooni erinevused: normide kehtivuse, formaliseerituse, normide sanktsioonide ja põhjendamisviiside osas? Normide kehtivus Formaliseeritus Sanktsioonid Põhjendmisviis
Lisaks ei hõlma seadus mõningaid moraali aspekte, kõiki moraalselt kaheldava väärtusega tegusid ei keelata veel seadusega. Samuti ei saa kavatsus olla ebaseaduslik, kuigi võib olla ebamoraalne. Etikett puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etikett esindab ühiskonna otsuseid selle suhtes, mis on viisakas, mitte mis on õige käitumine sügavamas mõttes. Samas võib etiketi pilkamine või eiramine olla ebamoraalne. Kui mingi tava on juba omaks võetud, võib see hakata kuuluma laiema reegli alla, nt tagasihoidlikkuse või lugupidamise nõude alla. 8. Millised on eetika, õiguse ja religiooni erinevused: normide kehtivuse, formaliseerituse, normide sanktsioonide ja põhjendamisviiside osas? Normide kehtivus Formaliseeritus Sanktsioonid Põhjendmisviis
,,korrustel". Sotsioloogilises mõttes on vanemlus sotsiaalne institutsioon, mis toetub tavadele ja seadustele. - vanemaks olemine on kodanikukohus - vanemaks olemine on loodusseadus - vanemaks olemine on soolise identiteedi väljendus - vanemaks olemine on paarisuhte täiuslikumaks muutmine - vanemaks olemine on normaalne vaimne seisund Vastuolulised ootused LeMasters ja DeFrain (1983) on välja toonud ka vanemluse sotsiaalseid vastuolusid. Esiteks ei ole vanemaks olemisel ühemõttelisi, üldiselt aktsepteeritud eesmärke, ehkki vanematelt oodatakse üldiselt ,,head" vanemlust. Samas võib ühiskond halba vanemlusse üsnagi jõuliselt sekkuda. LeMasters ja DeFrain tõdevad oma teose lõpus, et vanemaks olemine on selles mõttes ,,kehv amet", et lapsi ei saa valida, samuti pole võimalik oma vanemlikest kohustustest auga loobuda. Pole siis ime, et nii mõnigi tunneb ajuti, et vanemaks olemine käib tal üle jõu. Lapsevanemaks saamine
Pragmatismi tõeteooriast b. Tõe kooskõlateooriast Õige vastus! c. Tõe vastavusteooriast Tagasiside Õige vastus on: Tõe kooskõlateooriast. Küsimus 5 Karl Popper võrdles tõde mäetipuga (Oletused ja ümberlükkamised). Tema arvates Vali üks: a. võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud. Õige vastus! b. on tõde sarnaselt kõrge mäetipuga midagi sellist, milleni inimesed ei küündi c. peab igaüks oskama hinnata oma võimed maailma tunnetamisel nii nagu alpinist peab valima vallutamiseks jõukohase mäetipu. Tagasiside Õige vastus on: võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud.. Küsimus 6 Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates (Loogilise positivismi tõeteooriast) muinasjutt teadusteooriast? Vali üks: a
a. Pragmatismi tõeteooriast b. Tõe kooskõlateooriast Õige vastus! c. Tõe vastavusteooriast Tagasiside Õige vastus on: Tõe kooskõlateooriast. Küsimus 5 Karl Popper võrdles tõde mäetipuga (Oletused ja ümberlükkamised). Tema arvates Vali üks: a. võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud. Õige vastus! b. on tõde sarnaselt kõrge mäetipuga midagi sellist, milleni inimesed ei küündi c. peab igaüks oskama hinnata oma võimed maailma tunnetamisel nii nagu alpinist peab valima vallutamiseks jõukohase mäetipu. Tagasiside Õige vastus on: võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud.. Küsimus 6 Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates (Loogilise positivismi tõeteooriast) muinasjutt teadusteooriast? Vali üks: a
Viimane on ainult suhteliselt iseseisev ja niisugusena on ta alati tugevalt filosoofilise süsteemi kui terviku, ,,värvi". Näiteks Platoni poliitilise õpetuse õigustused toetuvad tugevalt tema filosoofia ontoloogilistele, epistemoloogilistele ja eetilistele eeldustele. Filosoofiline süsteem on omamoodi monoliit. Alustame igapäevaelus erinevates seostes palju kasutatava sõna poliitika tähendusvälja ülevaatamise ja piiritlemisega. Esiteks tsitaat Longmani Maailmapoliitika leksikonist (e.k 1999), kust märksõna poliitika alt leiame tõeliselt mitmemõõtmelise puzzle. ,,Poliitika: 1) kunst ja teadus, kuidas valitseda nõustumise, jõu kasutamise, intriigide, manipuleerimise ja sõjakavaluse teel; hõlmab kogu ühiskondlike suhete kompleksi ühiskondade sees ja nende vahel; 2) ,,kes mida saab, millal ja kuidas" (Harold Lasswell); 3) ,,väärtuste paigutamine
“Ta on tõeline kommunist” “Tõeliseid isiksusi on uues riigikogus vähevõitu”. TRADITSIOONILISED TÕETEOORIAD: KORRESPONDENTSUSTEOORIA, KOHERENTSUSTEOORIA, PRAGMATISMI TÕETEOORIA. 3. Korrespondentsusteooria ehk vastavusteooria Platon, Aristoteles, Thomas Aquinost, Bertrand Russel. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene ainult siis, kui X vastab faktile. Nt: Väide “kass on katusel” on tõene siis, kui mõni kass on tõepoolest katusel, väär aga siis, kui seal pole mingit kassi. Korrespondentsusteooria kriitikat: 1. Kuidas näidata vastavust? 2. Moraalsed faktid (ei suuda ära tõestada) 3. Aprioorsed väited (Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5?). 4. Koherentsusteooria G. W. Leibniz, B. Spinoza, H.H. Joachim, O. Neurath
ulatuses ja kes juhivad - hõimudevahelisi tseremooniaid - 1 või 2 tähtsamat Suurt Meest, suuremate hõimuliitude sõjapealikud või Suurte Pidude läbiviijad. - Yanomamö (elavad Amazonases, 1/3 mehi hukkub sõjapidamise käigus) sõja ökoloogia. Ühiskond on alati natukene tasakaalust väljas. Eelistatakse sõjameest (ideaalne inimene), kõige prestiizsem, mis viib selleni, et vanemad eelistavad poisslapsi. Laste kasvatamine on väga raske, kohe uut ei saa teha, seega kui sünnib tüdruk on sagedane lapsetapp (tüdrukul on halvemad tingimused täisikka jõuda. Poega hellitatakse, tüdrukust ei tehta välja, ei söödeta). See viib aga selleni, et täiskasvanute seas on naiste puudus, mis omakorda viib selleni, et mehed peavad korraldama sõjaretki naiste saamiseks. Sellest tulenevalt on agressiivne isiksus
väärtuslikuks. · Altruismi propageerivad need, kes tahavad vaid meie turjal liugu lasta. Esitatud argumendi vastu: · Kujutab olukorda äärmuslikuna. Altruist ei pea ütlema, et kõik teod, mis toovad inimesele endale kasu, on keelatud. Altruist lubab ka endast hoolida. · Tõsi, eelpool toodud argumendid kummutavad altruismi äärmusliku vormi. Veel argumente egoismi vastu: · Vasturääkivate tulemuste argument: egoismi universaliseerimine viib selleni, et peame ühtaegu lubama, et A teeb omahuvist lähtuva teo y, kuid kui see on vastuolus meie enda omahuviga, siis selle keelama. · Pojmani vastuargument: vastuolu ei ole, sest peame tegu A õigeks, kuid lihtsalt me ise ei soovi seda. Veel argumente egoismi vastu · Avalikkuse argument egoistil ei oleks mõistlik teisi oma eetilises põhimõttes veenda. Vastuolus moraaliprintsiipide ühe tunnusega.
objektiivsust valesti taga jne. Miks Imre Lakatosi arvates ei ole võimalik anda filosoofilist teaduslikkuse määratlust tuginedes induktivistlik-empiristlikule vaatekohale ega ka falsifikatsionismi abil? 261. Tõenäosus ei loe, sest tõendusmaterjalide hulk ei loe. Empirism ignob teooriate visadust, sest see, et faktid teooriale vastu räägivad, ei tähenda, et teooriast loobutakse. Millise teaduslikku kriteeriumi ta ise välja pakub? 264. Esiteks kirjeldab ta uurimisprogrammi, mis on teadvusaavutuse puhul oluline. Uurimisprogramm omakorda koosneb ideede kogumikust – „kõva tuum“ uurimisprogrammis. Lisaks on „heureistiline“ uurimisprogrammi masinavärk, mis lahendab kindlaid probleeme. Edasi kirjeldab ka progresseeruvaid ja degenereeruvaid uurimisprogramme. Areneb see, mis teeb edusamme. Kas minu teadusalas on selliseid uurimisprogramme nagu Lakatos kirjeldab? Kas pseudoteaduses ei võiks samasuguseid leiduda
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts
Seda näitab tegelikult juba kultuurirelativismi sõltuvuse tees: inimesed ei ole ju nagu üksikud hundid igaüks oma arvamusega, vaid omandavad moraalipõhimõtted perekonnas, grupis, ühiskonnas. Sel juhul peaks vähemalt konventsionalism olema õige? Konventsionaalne eetiline relativism Konventsionalismi järgi tekivad ja kehtivad moraalipõhimõtted ühiskonnas kokkuleppelisel alusel. Kas sellised kokkuleppelised arusaamad on alati head ja eetilised? Näit. Tütarlaste ümberlõikamine (väliste suguelundite äralõikamine) Põhja-Aafrika piirkondades. Konventsionalismi probleemid Kui üldine moraalne mõõdupuu puudub, siis pole võimalik kritiseerida näiteks Hitleri genotsiidi-tegevust rohkem kui ema Teresa halastustööd. Tihtipeale kuulub inimene üheaegselt erinevatesse inimgruppidesse (perekond, rahvusgrupp, usugrupp, riik, ühing jne), mis võivad omada vastakaid moraale.
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
Kui mulle meeldib rock muusika, siis ei tähenda see, et rock muusika ka mu sõbrale meeldib. Neljas troop tähendab seda, et ümbritseva kogemine, taju sõltub inimese enda seisundist, olukorrast. Kui ma olen väsinud ja tahan magama jääda, siis kõrvaltoast kostev jutukõmin häirib mind tohutult, kuid puhanuna ei pööra sellele mingit tähelepanu. 25. Kuidas selgitasid/õigustasid stoikud kurjuse olemasolu maailmas? Kurjuse olemasolu kohta maailmas oli stoikutel kolm selgitust. Esiteks maailmas ei saa miski ilma vastandita eksisteerida. Kui poleks kurja, siis ei oleks ka head, me ei saaks enam aru, mis on kurjus, mis headus. Teiseks ei ole üldist kurjust, niisugust kurjust, mis oleks kõigi jaoks kurjus. Kurjust ühe inimese jaoks ei pruugi seda olla teisi inimese või mingi grupi inimeste jaoks. Kolmandaks ei saaks ilma kurjuse ja kannatusi läbi elamata endas voorusi kasvatada. Kurjust vältides ei alluks inimene enam saatusele ja seega ei saaks ta õnnelik olla. 26
ei tähenda see, et rock muusika ka mu sõbrale meeldib. Neljas troop tähendab seda, et ümbritseva kogemine, taju sõltub inimese enda seisundist, olukorrast. Kui ma olen väsinud ja tahan magama jääda, siis kõrvaltoast kostev jutukõmin häirib mind tohutult, kuid puhanuna ei pööra sellele mingit tähelepanu. 25. Kuidas selgitasid/õigustasid stoikud kurjuse olemasolu maailmas? Kurjuse olemasolu kohta maailmas oli stoikutel kolm selgitust. Esiteks maailmas ei saa miski ilma vastandita eksisteerida. Kui poleks kurja, siis ei oleks ka head, me ei saaks enam aru, mis on kurjus, mis headus. Teiseks ei ole üldist kurjust, niisugust kurjust, mis oleks kõigi jaoks kurjus. Kurjust ühe inimese jaoks ei pruugi seda olla teisi inimese või mingi grupi inimeste jaoks. Kolmandaks ei saaks ilma kurjuse ja kannatusi läbi elamata endas voorusi kasvatada
Filosoofi huvitab tõesuse loomus. - Mis on see ,,miski", mis teeb tõsed väited tõeseks? - Kas kõigil tõestel väidetel on mingi ühine ,,olemus"? Erinevad vastused, teooriad, lähenemised. 38. Korrespondentsusteooria Platon, Aristoteles, Thomas Aquinost, Bertrand Russell. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene siis ja ainult siis kui X vastab faktile. Nt. Väide ,,kass on katusel" on tõene siis, kui mõni kass on tõepoolest katusel, väär aga siis kui seal pole mingit kassi. Väide on tõene siis, kui asjad on nii, nagu väide ütleb, vastupidisel korral on ta väär. Korrespondentsusteooria probleemid: - Kuidas näidata vastavust? - Moraalsed ,,faktid"? - Aprioorsed väited! 39. Koherentsusteooria G.W.Leibniz, B.Spinoza, H.H.Joachim, O.Neurath Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes! (ladina keeles coherentia ,,sisemine
Samas on minu arvates kindlasti vajalik, et inimese elus tekiks see hetk, kus peaks küsima oma elu eesmärkide, põhjuste jms kohta. 7. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage Maailm on lõputu sfäär ning seda on inimesel üpris võimatu hoomata, sest kogu nähtav on ainult nähtamatu täpp looduse avaruses. Inimeste kujutlusvõime ja mõtted aga ei küündi selleni. Inimene ise on selles määratu suures maailmas samamoodi vaid tilluke osa, on lõpmatuse ja olematuse vahel - lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus. Sageli usuvad inimesed, et teavad ääretult palju, oskavad erinevaid asju, milleks on reaalselt võimeline vaid looja. Inimesed on igat moodi piiratud, sest äärmuslikkused on meile vaenlased ja me ei taju neid, sellepärast on meile kättesaamatu nii kindel teadmine kui ka täielik teadmatus. 8
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
· Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist · Immanuel Kant: eetikas on põhiline kasulikkus Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? · Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. · Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. · Kallutaks inimesi ateismi. Descartes'i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges kahtlemist jõutakse ,,Mõtlen,järelikult olen olemas". Millised tõlgendused on sellega kooskõlas? · Mõeldud on inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolu · Mõeldud on ainult keha olemasolu · Mõeldud on ainult hinge olemasolu · Mõtlemine on millestki teadlik olemine · Mõtlemine on ainult mingi teoreetilise probleemi üle arutlemine · Mõtlemine on mõistetega opereerimine. Descartes'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne
vaja karta, surm on kõigest teadvusetus, hüvet on kerge saavutada ja pahesid kerge vältida. Et olle õnnelik, tuleb teada, mille poole püüelda ja millest hoiduda. Naudinguid on kolme erinevat liiki: hädavajalik loomulik nauding (nt janu), loomulik nauding, mis ei ole hädavajalik (nt suguline armastus), ebaloomulik nauding, mis ei ole hädavajalik (nt kuulsus ja au). Eudaimonistlik eetika peab isiklikku õnne ülimaks väärtuseks. Õnn seisneb rõõmsas ja rahulikus meeleolus. Et selleni jõuda, tuleb olla mõõdukas, hinnata vaimseid väärtusi ja piirata meelelisi naudinguid. Südametunnistus on käitumise normatiiv. Utilitarism e eetiline positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus säärane, mis toob maksimaalselt kasu võimalikult paljudele inimestele. Hüvede hindamisel tuleb kõrvale heita igasugune diskrimineerimine nt keele, nahavärvi, soo või rahvuse põhjal. Kasu peab jaotuma võimalikult võrdselt.
annaabi.ee 
