Reljeefi liigestatus ja pinnakatte vaheldusrikkus on omakorda maastikulise mitmekesisuse alus. Küngaste koostismaterjaliks olev moreen või moreenkate loovad eelduse täiesti erisuguste maastike kujunemiseks. Karula kõrgustikul on antud erinevuste alusel kujunenud maastikud hästi piiritletavad. Pinnaehituse muutused kajastuvad selgelt ka muld- ja taimkatte erinevustes. Kuigi Karulas on hästi selgelt eristatavad kaks maastikulist piirkonda: moreen- või moreenkattega küngastest koosnev kuplistik ja jääsulaveetekkeliste küngaste (mõhnad ja oosmõhnad) vöönd, on need omakorda jaotatavad väiksemateks maastikuüksusteks (joonis). Lähem iseloomustus osadest maastikuüksustest, mis paiknevad rahvuspargi piires, kuigi näiteks Aheru oosmõhnastik on pinnamoelt Karula kõrgustiku kõige mitmekesisem piirkond oma männikute ning suurepäraste marja- ja seenemetsadega. Maastikuliselt erilisemad piirkonnad:
võimalusi. Piirkonnas asub hulgaliselt õppe- ja matkaradu, mida kasutades saab keskkonnahariduslikku infot ning ala ilu loodust rikkumata nautida. Karula kõrgustiku üks suurimaid väärtuseid on selle korrapärane kupliline maastik. Kuigi kõrgustiku pindala on väike, võib kõrgustikul eristada mitut eriilmelist piirkonda. Ala kõige suuremad ja reljeefsemad kuplid asuvad kõrgustiku kirdeosas, kus olev Kaika kuplistik on kuppelmaastiku esindusalaks Eestis. Kõrgustiku kirdeosa kuplid paiknevad tihedalt ning on liitkõrgendikud, kus 2–3 kuplit on üksteisega “kokku kasvanud”. Tavaliselt on need kuplid jalamilt mõõdetuna 10–25 m kõrged. Kõige kõrgem Karula tipp on Lüllemäe kuplistikus asuv Tornimägi(137 meetrit üle merepinna), mille tornist saab selgema ülevaate ümbritsevast maastikust. Kõrgustiku lõunatipus olev Silla oosmõhnastik on samuti geoloogiliselt väga huvitav
Karula kõrgustiku üldjoontes kaheks osaks. Sellest loodesse jääb pindalalt oluliselt suurem ning valdavalt künkliku pinnamoega osa. Kagus, Silla ja Pikassaare kandis kohtab aga nn oosmõhnastiku ala, mis koosneb iseloomulikest lehvikuna paiknevaist piklikest oositaolistest künnistest ja seljakutest ning neid lahutavatest soostunud tasandikest. [1] 4 1.1.3 Maastikuline liigendus 1. Kaika kuplistik – kuppelmaastiku esindusala Eestis. Domineerivad keskmise suhtelise kõrgusega (10– 25 m) kuplid, mille hulka lisandub üksikuid kõrgemaid (kuni 42 m) ja madalamaid künkaid (kühmusid). Kaika kuplistiku kagupoolse vööndi reljeefi liigestatus on aastatuhandete jooksul vähenenud intensiivse soostumise tõttu, kus keskmiselt 10–12 m kõrgused kuplid kerkivad metsaselt sootasandikult. [4] 2. Veetka küngastik- täpset piiri Kaika kuplistikuga on raske määrata, kuid Veetka külast
üldjoontes kaheks osaks. Sellest loodesse jääb pindalalt oluliselt suurem ning valdavalt künkliku pinnamoega osa. Kagus, Silla ja Pikassaare kandis kohtab aga nn oosmõhnastiku ala, mis koosneb iseloomulikest lehvikuna paiknevaist piklikest oositaolistest künnistest ja seljakutest ning neid lahutavatest soostunud tasandikest. [1] 1.1.3 Maastikuline liigendus 4 1. Kaika kuplistik kuppelmaastiku esindusala Eestis. Domineerivad keskmise suhtelise kõrgusega (10 25 m) kuplid, mille hulka lisandub üksikuid kõrgemaid (kuni 42 m) ja madalamaid künkaid (kühmusid). Kaika kuplistiku kagupoolse vööndi reljeefi liigestatus on aastatuhandete jooksul vähenenud intensiivse soostumise tõttu, kus keskmiselt 1012 m kõrgused kuplid kerkivad metsaselt sootasandikult. [4] 2
.. 2009). Karula kõrgustik kujutab 5-8 km laiust kirde-edela suunalist küngaste vööndit, mis on tekkinud jääliustiku servaalal. Jääpankade sulamisnõod on näha Koobassaare ümbruses ja Ähijärve põhjakaldal. Ähijärvest edelas on metsas künniste, kinkude ja seljakutega oosmõhnastik. Karula kõrgustiku kõrgeim tipp on Rebasejärve Tornimägi - 137,8 m. Karula rahvusparki jääb Kaika kuplistik pisikeste ümarate tihedalt paiknevate (kuni 26 tk/km2) pinnavormidega (Karula rahvuspark... 2009). 3 TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 Järvi on Karula kõrgustikul 60, neist 33 paiknevad rahvuspargis (suurim Ähijärv, sügavaim Savijärv). Haruldaste taimede ja elustiku poolest paistavad silma Kaika
soolaikade ja heinamaadega. Karula on üks väheseid kohti Eestimaal, kus tänini võib kogeda maaelu ning kuulda Võru murrakut (keelt). (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (RMK) (Timm & Kiristaja, 2006) Loodus Rahvuspargis leidub väga palju erinevaid pinnavormide tüüpe- kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad, künnised, orud ja nõod, need tekkisid mandrijää ebaühtlase sulamisel. Üks silmapaistvaim pinnavorm on Kaika kuplistik, kus ühel ruutkilomeetril on loetud 23 küngast. Karulas on loetud üle 40 järvesilma ja nendest suurim on Ähijärv ning sügavaim Savijärv. (Lisa 1 pilt 1) Umbes 70% katab parki mets. Karulasse jääb Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub üle rahvuspargi piiride. Väga hinnatud on ka lõunaosas vanad metsad, seal on säilinud pooleteisesaja-aastasi ürgmetsailmelisi metsatukki. Rabadest suurimad on Apja soo ja Pikäsilla soo. Rahvuspargis on leitud 562 kõrgemat taime
(Aluskorra sügavus, samuti seda katvate setendte kogupaksuse suurenemine P-Eestist lõuna ja kagu suunas ning aluspõhja kivimite ida-lääne-suunalised avamusjooned annavad tunnistust maakoore hilisematest liikumistest, samuti nendega kaasnenud kulutusprotessidest.) Aluskorra kivimid ei paljandu Eesti. Kõige lähem koht Suursaarel ja Suur-Tütarsaarel (vee all ka Neugrundi kaatris). Väiksemad aluskorra kõrgendid on nt Uljaste kuplistik, Kärdla astrobleem.. Pealiskord – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra moondunud, kurdunud ja murrangutest lõhestunud kivimeid. Pealiskorra kivimid on samuti nõrgalt kallutatud monoklinaalse- või peaaegu rõhtlasuvusega. Vendi ladestu – vanim pealiskorra ladestu, mis kuhjus aguaegkonna lõpus u 600 kuni 570 milj a tagasi, kui Põhja- ja Kirde-Eesti aladel oli ulatuslik mageveekogu. Kuna see veekogu tungis meie aladele idast, väheneb vendi
traditsioone. Paljud Eesti suured rahnud on rahvasuus tuntud Kalevipoja lingukividena või Suure Tõllu viskekividena. Mäed, põlispuud Kaitsealused mäed, selle sõna kohalikus tähenduses, esindavad Eesti maastikus haruldasi, esinduslikke ja piirkonniti ka tüüpilisi pinnavorme. Kaitse alla on võetud Vaivara Sinimäed, Uljaste oos, Ebavere mägi, Vapramägi jpt. Mitmete Eesti unikaalsete pinnavormide kaitse on tagatud kaitsealadega (Vooremaa, Kaika kuplistik jne). Põlispuude hindamisel arvestatakse samuti eelkõige nende ajaloolis-kultuurilist (seosed ajalooliste sündmuste ja isikute ning rahvapärimustega, muistsete asulatega), teaduslikku (reliktid, mõõtmed, vanus, haruldus, kaitsealuste loomade ja lindude pesitsuspuud) ning esteetilist väärtust (asend maastikus, dekoratiivsus). Armastus ja austus põlispuude vastu on meieni kandunud iidsetest aegadest. Paljud põlispuud on olnud pühad hiie- ja ohvripuud
mida kannavad kohalikud elanikud. 6.Karula rahvuspargis tutvustatakse loodust ja kultuuripärandit, korraldatakse loodusõpet. Intensiivne puhkemajandus on koondunud rahvuspargi piirialadele (2). 4 2.Loodus 2.1 Maastik Karula on üks huvitavamate pinnavormidega ala Eestis. Kõige iseloomulikumateks pinnavormideks Karulas on korrapärase kujuga moreenkattega mõhnad-kuplid (Kaika kuplistik). Väga iseloomulikud pinnavormid karulalas on oosmõhnastikud rahvuspargi lõunaosas ja tasandikud. Samuti leidub mitmeid väiksemaid pinnavorme: sulglohud, järskude nõlvadega pealt tasased mõhnad, sälkorud ning inimtegevuse poolt tekkinud künni-ja teeterassid. Kõige kõrgem mängi Karula rahvuspargis on Tornimägi kõrgusega 137m (1). Suured metsa-alad koos looduslike järvede ja soodega moodustavad Kagu-Eesti suurima metsamassiivi
Mõniste vallast jääb rahvuspargi alale Koemetsa küla 15,2 km2 suuruse pindalaga. 01.01.2011. aasta seisuga ei ela Karula rahvuspargi territooriumil ühtegi selle valla elanikku. (Mõniste valla koduleht) 1.4.2 Antsla vald Antsla vald on Võrumaa läänepoolseim ja pindalalt suurim vald. Vallast Karula rahvuspargi alale jääb lõuna-edelaosa - Ähijärve, Jõepera, Kaika ja osaliselt Haabsaare küla. Lisaks taimestikule ja järvedele pakub silmailu maalilise vaatepildiga Kaika kuplistik. (Antsla valla koduleht) 1.4.3 Karula vald Karula vald asub Lõuna-Eestis, Valga maakonna kagunurgas. Vald jaguneb 14 külaks, millest rahvuspargi alale jäävad Koobassaare, Lusti, Lüllemäe, Rebasemõisa ja Valtina. Karula rahvuspark hõlmab 50 km2 valla territooriumist. (Karula valla koduleht) 1.4.4 Varstu vald Varstu vald paikneb Võrumaa edelaosas Haanja kõrgustiku lääneserval. Vallas on 19 küla,
Toimus kivimite sügavamale vajumine ning moondumine. 800 m. a. ajavahemik oli valdavalt kulutusprotsessid. Aluskorrakivimite pealispind madaldub põhjast lõuna suunas pea kogu Eesti territooriumil (Eesti monoklinaal). Kuramaal kuni 1000 m (Balti sünekliis). Erand on Kagu-Eesti Mõniste ümbruses kirde-edela suunaline künnis, mis kerkib ligi 400 m. Tuleb kindlasti meelde jätta, et Eestis aluskord ei paljandu. On olemas väiksemaid aluskorra kerkealasid (Uljaste kuplistik, Assamalla kuppel, Kärdla astrobleem). Kõige lähemal on aluskord Palukülas 15-20 m. Aluskorda läbivad loode-kagu ja kirde-edela suunalised murrangud, kuid pealiskorra struktuuri pole need eriti mõjutanud, erandiks Pärnu-Tapa murrang. Aluskorraga on seotud maapinna tõus. Läänemerd ümbritsevad alad on tõusnud hilisjääajast alates. Seda tõusu põhjustab mandrijää sulamisega kaasnenud maapinna aeglane kerkimine.
koopad, karsti alad. .5 Tuule geol. tegevus: kulutab, transpordib. Tuule erosioon on väiksem vee omast. Luide ei ole kunagi paiknev ta liigub kogu aeg edasi. .6 Jää geol. tegevus: jääliustikud, mandrijää. Jää sulamisega tekivad kärestikud. Kolm jäätumise perioodi on tabatud Valdai, Dnepri, Lihvini jäätumise periood. Tekkisid moreenid. Moodustusid voored, voorestik, Kagu Eesti moreen kuplistik. Jää peal voolasid jõed ja nendes toimus samuti erosioon. Maa jõgesid tähistavaks pinnavormiks nim. oodeks?? Setetest on tekkinud sandulid suured liiva-kruusa alad (Aegviidu) Jääsetted e. moreenid nendest kujunesid mullad välja. NB! Murendi ja mulla mehaaniline koostis. Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest osakutest see mullamass koosneb. Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks
oosmõhnad orgude ja nõgudega, mille põhjas asuvad õõnsustest tarupedajatest. üksikobjekte. Kõigi kaitset väärivate loodusobjektide koopaid Tartus, Helme koopaid, Ilumetsa kraatreid, sood ja järved. Rahvuspargi kõige ilmekam kant on jaoks pole võimalik ega ka vajalik luua kaitseala. Ent Patkuli trepi paljandit Tallinnas, Kallaste paljandit maaliline Kaika kuplistik. osa neist asuvadki kaitsealadel. Põhjus on lihtne: (järskkallast) ja Aandu karstiala. algselt võeti nad arvele üksikobjektina, kuid kaitseala moodustamisel jäeti nimekirja alles
Karula rahvuspark on asutatud 1979. a. maastikukaitsealana ja reorganiseeritud 1993. a. rahvuspargiks. Paikneb 10318 ha-l Karula kõrgustikul. Rahvuspark on loodud Lõuna-Eesti omapärase kuppelmaastiku, seal paiknevate jõgede ja järvede ning haja-asustuse kaitseks. Paikneb administratiivselt Valga ja Võru maakonnas. Pargi territooriumil asuvast 33 järvest on suurim Ähijärv (176,2 ha), Koobassaare järves leidub mitmeid haruldasi veetaimi. Omapärane on Kaika kuplistik. Raskesti ligipääsetavates kohtades on säilinud veel 120 kuni 140 a. vanuseid ürgmetsailmelisi puistuid. Siin pesitseb ka haruldasi kaitstavaid kotkaid (kalakotkas, väike-konnakotkas, kaljukotkas) ja liigub ringi meie suurkiskjaid. Vilsandi rahvuspark loodi kunagise Vaika linnukaitseala järglasena 1993. a., kaitsmaks Lääne-Eesti rannikumaastikku ja merd ning linnurikkaid väikesaari ja taimi ning linde, nii nende pesitsusajal kui veelindude rändeperioodil. Rahvuspargi aladel
annaabi.ee 
