sattuda sai. Pekka tädi elas metsa teises otsas ja poiss hakkas mööda kitsat teerada tädi maja juurde jooksma. Teerada, mis pidi viima majani, kus tädi elas, ei lõppenud otsa, mets läks aina sügavamaks ning Pekka jäi seisma. Natuke eelmal elasid Haldjas ja Rebaseneiu. Rebaseneiu tahtis kangesti minna maasikaid otsima, aga oli ju talv ja maasikaid tavaliselt siis ei olnud. Rebane läks Haldja juurde ja muudkui mangus, et lähme. Haldjas jäi lõpuks nõusse ja nad asusid teele. Metsa jõudes ja maasikaid otsides avastasid nad mingi halli laigu ja läksid lähemale. Hall laik osutus Pekkaks. Said siis Pekka, Haldjas ja Rebaseneiu tuttavateks. Siis astusid nende juurde Karu ja Kassikakk. Karu oli ära kaotanud oma julguse võtme ja ei olnud enam nii tugev kui vanasti. Karu oli haldja vana sõber. Metsa tagant hakkas kostma kõige julgema ja kurjema Hundi Susi Suure hulgumist.
,,Pühi suu puhtaks, va kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" Lapse palve tibukesele Tibukene, ütle mulle, millal hakkad munema! Iga päev toon teri sulle, mune ikkagi ei saa- Sõit Sõidan sõitu rutulist, mul on tore sõiduriist, rattad tal on valgest vasest, rattarummud kõvast kasest. Rattad aina vuravad, kivikillud kargavad. Sõida, hobu, sõida, hopp! Üle nurme kopp-kopp-kopp! Nurmes naerid hiigelsuured, põllul petersellijuured! Lähme linna saia tooma, Petserisse piima jooma! Linnuke Linnukene oksa pääl, piiksub, vaene, kurvalt sääl. Lumi katab maad. Kust sa süüa saad? Tuleb väike Jukuke, kaenlas leivakakuke. Nüüd saad süüa sa, ole mureta! Vaike jänes Väike jänes -- küll on kena -- pehme, siidine ja hall, meil on vana jänkuema, neli väikest poega tal. Jänes rõõmustab ja hüppab, aias kapsalehti sööb, niidul lustiliselt lippab,
.. 5. Jalgadega koputame... Lapsed kõnnivad paarides kätest kinni hoides mööda ringjoont. Sõnadega "keeru- tame ringi..." lasevad käed lahti ja keerutavad koha peal. Sõnadega "üks, kaks, kolm" jäävad seisma näoga ringi sisse, edasine tegevus teksti järgi. (M. Liivak. Kaks sammu väljapoole. Talmar ja Põhi, 2002. Lk 24) 27 Õpetajaraamat Vanaaegne laste tantsuviis "Tule, sõbrake" 1. Nüüd lähme lapsed kõndima ja ringimängu mängima. La-la-la... 2. Nüüd tule, tule, sõbrake ja tule tantsi minuga. La-la-la... Esimese salmi ajal kõnnivad lapsed ringi ja otsivad endale sõbra. Teise salmi ajal võtavad kätest kinni ja tantsivad, keerutavad või kõnnivad. (E. Aus. Beebi muusika 2. Kirjastus "Muusika" 1996. Lk 4) Tule, tule, sõbrake Tule, tule, sõbrake, anna mulle käeke. Üks ja kaks, üks ja kaks, tuju läheb paremaks.
Ta luges läbi 3 kirja: Janno, Maria ja Pepsiine-Mercedese ema kirja ning otsustas neid külastada. Pepsiine-Mercedese emal oli ise kallis kingitus oma ärahellitatud lapsele valmis ostetud, aga kuna ta jonnis ja tahtis Maria kingitust-osavat nukku, siis vanematel ei jäänud muud üle, kui nukud ära vahetada ja Maria , sai endale lisaks punastele kingadele ka väga kalli nuku koos nukumajaga.Maria pere aitas ka jõuluvanal selga ravida oma imekreemiga. Lepatriinu faksiga Pildid joonistanud Kirke Kangro Mahukas raamat lasteluulega. Raamat hõlmab endas autori kirjutatud luuletusi aastatel 1973-2004. Raamatu kaas ja illustratsioonid lausa kutsuvad ennast lugema.Luuletused on jaotadud huvitavate nimedega alagruppidesse: Kell on kolmveerand kakssada Sära, küünal! Palju õnne sünnipäevaks
FELIX Aga see pidi olema meie õhtu. ANN Meie? Pigem ühe mehe sõu. Ann ja Kareen lahkuvad. Felix võtab laualt pudeli, tõstab tervituseks ja joob otse pudelist. FELIX Kurat, ma ju armastan sind... 19 VIIES Hommik. Felix on põlenud korteri diivanil end kägarasse tõmmanud ja magab sügavalt. Korter on külm ning Felix on endale peale tõmmanud ühe vana kasuka, mis on küll poolenisti ära põlenud, kuid annab veel omajagu sooja. Uks avaneb ja ruumi siseneb Ann, luksudes. ANN No mis asi see on. Luksub. Naerab. Felix norskab korraga eriti valjusti. Ann karjatab. ANN Felix? Felix ei reageeri. Tal on raske end liigutada. ANN Kurat, miks sa siin magad? Felix eirab küsimust. Aja end kohe üles. Ma viin su laste juurde. Kuuled või... Felix viskab kasuka pealt, ringutab ja tõuseb diivanilt püsti
Hiie magas paadis terve öö. Hommikupoole ärkas ja naeratas. Leemet rääkis talle juhtunust. Hiie oli muutunud täitsa teistsuguseks. Kui varem oli ta koguaeg vait ja vaikne, siis nüüd ta rääkis palju ja oli rõõmus. Ta riietus ja läks ujuma, Leemet läks ka. Terve päev möödus. Nad ei tohtinud kaldale minna, kuna seal võis neid oodata terve kari hunte. Leemet sai aru, et ta armastab Hiiet. Nad läksid ühele saareme, kus leidsid koopa ja püüdsid jänese. Hiie valmistas süüa ja Leemet oli kaugemal. Äkki keegi krahmas tal jalast. See oli ta vanaisa. Suur imestus. Nad rääkisid. Hiie kutsus juba Leemetit sööma. Ptk. 22. Hiie algul ehmus, kui nägi vanameest. Söödi koos. Vanamees ei osanud käis, ta roomas, kuna tal polnud jalgu, neid ju raiuti ja teda visati merre, kuid hüljed tõid ta saarele ja vanamees unistas ikka veel raudmeestele tagasi anda. Ta oli paljusid inimesi, kes juba saarele olid tulnud, et siia midagi ehitada, tapnud,
Seal paljastaski Kaval-Ants oma identiteedi ja ütles, et tegi seda ainult sellepärast, et veenduda, kas Lisete ja Jürkaga tasub äri teha ja ta oli veendunud, et tasub. Niisiis lahkusidki Lisete ja Jürka Kaval-Antsu talust juba hobuse, vankri, saha, lamba, lambatalle, sea ja lehmaga. Vastutasuks pidi Jürka Antsu juures tööl käima. Kord aga, kui Lisete läks lehmaga heinamaale metsa äärde, tuli metsast karu ja murdis lehma maha. Lisete jooksis koju ja ütles Jürkale, kes kohe kirve selga võttis ja heinamaa poole tõttas. Karu nad heinamaalt ei leidnud, leidsid metsast, kus ta lehma sõi. Jürka lõi suure hooga karule kirvega pähe ja kirus veel, et kirves ei taha hästi ära tulla (''Lööd kirve nagu kaalikasse, aga välja ei tule!''). Sealsamas nülgisid ja tükeldasid Lisete ja Jürka karu ja lehma ja vedasid tükid ja nahad vankriga koju. Jürka rääkis juhtumist ka Antsule, kes sellepeale kostis, et hea, et karu, mitte hunt, sest siis saab lehma eest kahjutasu
- koju jõudes oli kogu pere neil ning ema ahastuses, ta teatas, et Ülgas tahab neitsist Hiiet ohverdada, et iidne metsaelu taas tärkaks, ka Hiie vanemad olid sellega päri, kõik olid hulluks läinud, ema ootas Leemetilt Hiie aitamist ja temaga abiellumist jmt, Leemetis vallandus raev ja ta ruttas tüdrukut päästma - esiti läks ta Tambeti ja Malle koju, see oli tühi, ta vaatas hundilauta, sisistas ussisõnad unitades teised ulguvad hundid, ühele kargas selga ja kihutas hiide, haaras Hiie hundiselga koos endaga ning nad kihutasid minema, aegapikku hakkas aga hunt väsima, 2 inimesti oli liig, nad kuulsid Tambeti hundikarja neile lähenemas, Leemet sisistas jälle ussisõnu, kuid hundid ei uinunud, Ülgas röökis, et nad toppisid huntide kõrvad vaiku täis, nad olid väljapääsmatus olukorras - järsku ilmus ühe hundi seljas välja Hiie ema Mall, kes andis kiirelt Leemetile nõu põgeneda
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
"tere" ja "head aega". · Lapsele meeldivad ka lihtsad salmikesed ja etteaimatav tekst. · Et suurendada lapse huvi raamatu vastu, asenda raamatukangelase nimi enda lapse omaga. · Lugeda võib kõikjal - voodis, vannis (muidugi vaid plast- ja kummraamatuid), kiigel või põrandal istudes. LÄHME ÕUE · Tee lapsele ettepanek minna koos mänguloomadega õue mängima. · Esita suunavaid küsimusi, näiteks: "Mis sa arvad, mida mõmmi täna selga peaks panema?", "Kas õues on külm?", "Mis siis saab kui mõmmil kingi jalas pole?" · Küsida võib ka: "Kas me sööme õues?" või "Mida mõmmi süüa tahaks?" · Reageeri alati lapse vastusele, õhutades teda vestlust jätkama. · Kõneoskus on oluline ka paari aasta pärast, kui laps õpib lugema. VAATA MIND Vaadake koos lapsega peeglisse. Laps saab jälgida ilmeid, mis erinevate tegevuste ajal tema näole tekivad.
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
Peale seda liikusid Leemeti perekond tagasimetsa, sest tegelt külla minek oli vaid isa soov. Kuid nüüd metsas olles tekkis Leemetil taas huvi küla vastu ja ta nirus ema, et nad kasvõi lihtsalt vaatma läheks mis seal sünnib.Enne 1-2 peatükkide lõppu kirjeldatakse ka Hiietarga Ülgase kurja veidrat iseloomu ja käitumist ning Leemti mõistmatust miks haldjad nii õelad on, et käsivad kogu aeg vere ohvreid, nagu näiteks siis kui Leemt tahab jõkke supplema minna, peab jänese ohverdama Ülgase juttu järgi. Niisiis Leemet ja ta sõber Pärtel võtsid kätte ühel päeval ja läksid külla kus sattusid külapealiku Johannese ja ta tütre Magdaleena juurde kes neile igasuguseid asjandusi nagu vokk tutvustasid. Tagasi metsas pajatas Leemt onu Vootele oma elamusi, kuid onu Vootele kaine meelega lükkas need ümber tuueks esile selle kuidas see Kritlik liikumine on vaid moe asi ning kuidas paljud küla leiutised on olemas, et asendada ussisõnu mis tood unustanud on
- Kõige ohtlikum loom on põder (august, september, oktoober) Kui lähed karujahile, pane säng valmis. Kui lähed põdrajahile pane kirst valmis. Kuldne Rootsi aeg on pask! o Külad kaovad - kogu mets läheb mõisa valdusse; kehtestatakse raiekeeld o Salaküttimine oli auasi [Rasva Jaak] Küttimise läbi vabaks ostmine - teder - 1 päev - metsis - 3 päeva - jänes - 3 päeva - orav, nugis, rebane > raha [Osvald Tall] Tabatud looma austamine/petmine 1. Süüakse kohapeal, luid murdmata (muidu tekivad uued loomad) 2. Esimene veri on ohver metsale 3. Oks, pühkimine 4. Peied - looma austamispidu; looma kostitatakse ja ta andestab o püss läks kogemata lahti, püssi tegid Lätlased o riided tagurpidi selga 5
kuulsid vere ringlemist. KEERAME KÜLILI See on lõbus mäng,mille käigus ergutatakse last end keerama. · Aseta laps pehmele ja siledale pinnale selili. Selle mängu jaoks sobivad vaibaga kaetud põrand või laia voodi keskpaik. · Mängi karuga lapse näo ees. Karu liigutades võid lugeda järgmist salmi: "Tantsib tore karumõmm, vantsib vahva karujõmm. Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, kuni pikali käib kõmm!" (Lase karul maha kukkuda.) · Kui oled kindel, et laps jälgib karu, liiguta seda küljele nii, et lapse silmad ja loodetavasti ka keha karu liikumisele järgneksid. · Korda salmi, liigutades karu kaasa. Kui laps mängust väsib, proovige järgmisel päeval uuesti. 18 UURINGUTE ANDMETEL annab rinna- ja käsivarrelihaste pidev kasutamine imikule keeramiseks jõudu ja painduvust.
.oky ma tõmban nüüd vehkat!" "Kuradima sindrinahk". Hakkasin teda taha ajama . Lõpuks sain ta kätte . Ta oli peitnud ennast voodia alla. Ma tutistasin vennakest natuke juustest ning läksin siis oma tuppa. Kuna õppida midagi ei antud läksin lihtsalt arvutisse ning samal ajal panin kõrvaklapid kõrva ning kuulasin "Barbie girl'i". See ju nii tore laul . **** Uus, loodame et tore päev..Tegin siis endale ilusa hommikumeigi . Puuder,põsepuna,roosad silmalaud,roosad huuled ning ripsemeduss. Selga panin veel roosa seeliku, valge pluusi ning kingakesed. Oi ma olen ikka nii ilus ütlesin ma endale peeglisse vaadates. 1 Siis sõin ma natuke Fitnessi hommiku helbeid ning kõrvale sõin tassikese sooja ekspresso kohvi. Mõtlesin et käin pissil ka ära, kooli vetsu on ju nii rõvedad. Kuid järsku helises uksekell. Ust avades nägin et seal seisis... Jätkub Cry// Kristel Kiisk 2
Ülgas ja Tambet olid päris jaburaks läinud ja vihkasid teda. Leemet sai teada, et metsaelu paremaks muutmiseks on Ülgas plaaninud ohverdada Hiie, metsa ainukese neitsi. Mall ja Tambet olid sellega vaguralt nõus. Hiie oli vaja põletada pühade puude peal. Linda oli püüdnud neile aru pähe panna, aga asjatult. L igatses taga oma vanaisa mürgihambaid ja läks raevu. Ta jooksis hiide, lõke juba põles. L ratsutas hundi seljas hiide ja tõmbas neiu oma hundi selga, et põgeneda. Tambet ja Ülgas tormasid oma huntidel järele ja oleksid põgenikud kätte saanud, kui Hiie ema Mall poleks neid aidanud ja juhatanud, et mingu mere äärde ja põgenegu paadiga. Nad pääsesid vaevu. Ülgas oli huntidel kõrvad vaiku täis toppinud, seepärast ei allunud need ussisõnadele ega läinud vette. 21.peatükk Hiie ja Leemet on merel. Kui Hiie minestusest ärkab, on ta justkui teine inimene ja tundub L- le ahvatlevana. Hiie kutsub L-i ujuma ja pärast nad armatsevad
Ainult Riinat pole, sest ta kolis Norrasse ja arvatavasti jääbki sinna elama. Johannes saab endale aga uue pruudi, klassiõe Bianka, kellega ta lõbusasti koos aega veedab. Peagi tuleb Kreete Taist tagasi, ta ei suuda emaga leppida ning lõpuks lahkub. Johannes ei saa aru, miks õde nii tegi. Kuid ta leppis sellega. Käes on eksamite periood. Bianka ja Johannes lubavad teineteisele, et kui nad saavad matemaatika eksamis üle kahekümne punkti, panevad nad uusimad riided selga ja õhtustavad kallis restoranis. Bianka sai viiskümmend kuus ja Johannes viiskümmend neli punkti. Kreete jõudis lõpuks välja Kreekasse. Johannes, Sasa, Bianka ja Kairi lähevad talle sinna varsti külla. Restorani jõudes on Bianka juba kohal, tal on seljas punane lõpukleit. Poiss hakkab juba istet võtma, kui äkki heliseb telefon. Ta vastab. Helistajaks on Paula. Tüdruk, keda ta juba ammu enam tunda ei taha. Ta kutsub poisi koos endaga Hiiumaale suvepäevi veetma
Ene-Maris ja Tarmo Tali „Tähtraamat. Aastaring Maarjmaal“ Nimetage raamatuid (+autorid), milles lastele tutvustatakse minevikku, tervisekäitumist, kombeid Minevik: Tiia Toomet „Kaltsutitt ja puuhobune“, „Nukuraamat“, „Suur karuraamat“, „Vana aja koolilood“,Leelo Tungal „Juku, Kalle ja kottermann Tallinnas“, Kadri-Rutt Hahn „Tallinna vanalinn ehk kõnelused kummitusega“ Tervis: Mall Johanson „Kuidas ma maailma tulin“, Harri Jänes „Hambaharja lugu“„Seebi seiklused“„Katrini taskurätikud“, Urmas Lennuk„Sööärasöö!“ Kuulo Kutsar,,Mõmmikute pere lood”. Kombed: I. Muhel.,,Meie lapse käitumisraamat”, ,,Mina teiste seas” R. Kasser ,,Lahediku käitumiskool”. Nimetage raamatuid (+autorid), milles lastele tutvustatakse loodust, inimese ja looduse suhet. Loodus(loomad): Rein Saluri „Koduloomad“ „Konnad ja maod“„Linnud”„Metsloomad“ Miriami ja kalad, Miriam ja lilled(Teet Kamarik).
kirjandusstiilidega nagu ajaloolineromaan,, naturalism, psühholoogline romaan, sotsiaal krittiline realism ning satiirsus. Ka pingelised teise maailmasõja algus aastad kindlasti mõjutasid nii sotisaalselt kui ka majanduslikult ühiskonda ja selleläbi ka teemasid ja kirjandus stile mida kirjanikud vilesid. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Jürka(vanapagan)= Leppiv, usaldav, lih rammu nagu karul, teose kõpus vallandub tas raev mis terve teose jooksul endas sees on hoidnud ja vaikselt välja kannatanud. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Kaval-Ants= Nagu nimi eeldab, kaval ta on, kui inimest ei tunne ei ole tal kahju toda petta, hiljem areneb tal midagi primitiivse sümpaatia ja kaastunde sarnast kui ta kustub Jürkat elu kergelt lõuni elama tema juures kuid siis raha on tähtsaim, isegi kui
" Ja peegel vastas nagu ennegi: ,,Kuningas, teie olete küll kaunis, kuid seitsme lumivalgekese juures elav Pöialpoiss on tuhat korda ilusam." Kuulnud peegli vastust hakkas Kuningas viha pärast lausa värisema. Kuningas vihaselt: ,,Pöialpoiss peab surema!" Kuningas läks oma salakambrisse ja valmistas seal mürgise õuna. Pani endale selga talumehe riided ja asus teele pöialpoiste juurde. Ta koputas uksele. Pöialpoiss vaatas aknast ja lausus: ,,Ma ei tohi kedagi sisse lasta, lumivalgekesed ei luba." ,,Ma ei tahagi sisse tulla. Võta, ma kingin sulle ühe õuna." Vastas talumees. Pöialpoiss kahtlevalt: ,,Ei, ma ei tohi midagi kelleltki vastu võtta." ,,Kas sa kardad midagi
" Asjaolude sobival kokkusattumisel võib selline naturaalne rühmitus olla parim ja selgeim rühmitus. Kõnekäändude ja fraaside loomulikke (vormilis-funktsionaalseid) alaliike Võrdlused ja intensiivistused · Rahvapärased võrdlused, mis moodustavad u. ¼ Eestist kogutud kõnekäänutekstide massist. Tuntuimad ja sagedasimad neist (100120-aastasel kogumisperioodil) olid järgmised: Sajab nagu oavarrest; Kadus nagu tina tuhka; Vaene kui kirikurott; Nagu hane selga vesi; Uhke kui konn mätta otsas; Suu käib kui tatraveski; Läheb nagu lepase reega; Kaval kui rebane; Arg nagu jänes; Loll kui köstri valge vasikas; Nagu kana takus; Visiseb kui tuli toores puus; Nagu täi tõrvas; Nagu sadul sea seljas; Käib nagu kass ümber palava pudru. Võrdlused näivad domineerivat enamiku rahvaste traditsioonilises retoorikas ja olevat seega figuratiivse kõne kõige arhe- ja prototüüpsem vorm üldse.
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Eestlane laulab ja pajatab Referaat. Koostajad: Liis Lääts, Britta Nurme, Liisa Olev, Riina Liiv Juhendaja: Enn Kullamaa Viljandi 2008 Eessõna Me valisime selle teema just sellepärast, et alati on huvitav kuulda kaasõpilastelt naljakaid lugusid, anekdoote ja nende enda väljamõeldud lugusid. See on tänapäevane ja pakub huvi, kuna kõik on arusaadav. Kuid nendest juttudest ja pajatustest, mis olid varasemal ajal, ei saada nii hästi aru ning me ei mõista seda aega. See teema pakub huvi igale vanusele Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa peamist tunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. 1. Ameeriklanna, inglanna ja venelanna räägivad oma esimestest abielukuudest. Ameeriklanna: «Neli kuud pidasin vastu, täi
tüdrukud saadeti direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ootama. äkki jooksis ann minema. mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma & hakkas nutma. järsku ilmus rita & pakkus talle suitsu. ann võttis küll vastu, kuid hakkas köhima ja kustutas koheselt ära. edasi läksid nad rita juurde. koju läks ann alles üheteistkümne paku või isegi hiljem. ta lasi rital end saata & siis andis ritale taksoraha ning kutsus takso. kodus oli sel hetkel tüli ja ann läks tagasi välja. äkki tõmbas keegi ta autosse & see oli rita. öö veetiski ta rita juures. ta ei saanud üldse magama jääda, kuid kui rita ta üles äratas oli aeg juba kooli minna. nad leppisid kokku, et rita räägib reenaga, et reena annaks neile vanaisa maja võtme & ütleks aadressi. ann ei läinudki kooli, vaid läks hiljem koju. ta võttis oma riided, raha, süüa & loomulikult ema päeviku. ta läks ema tuppa & nuusutas ta öösärki.
sisse ja hakkas kündma. Seda nägi üks mees ja pakkus raha, isa alguses puikles vastu ja siis sai poisi eest 1000 rubla. Poiss tegi härrale taskusse augu ja põgenes. Eksis ära. Hunt sõi ta ära. Oli tükk aega hundi kõhus. Iga kord kui hunt tahtis lambakarja sööma minna, pistis Pöialpoiss kisama. Hunt jäi päris näljaseks, palus poisil lahkuda. Viis poisi koju. Pöialpoiss ütles, et ema ja isa hundi ära tapaks. Tapsidki, poiss sai endale hundi nahast kasuka. ,,SIVKA-BURKA"-elas taat kelle oli kolm poega, vanemad pojad tegelesid majapidamisega ja käisid korralikult riides. Kolmas aga istus enamasti ahju peal ja korjas metsas seeni- Lollike-Ivan. Taat suri maha, käskis, et kolm ööd ta juurde tuldaks ja leiba toodaks. Esimesel öösel pidi vanem vend minema, kuid ütles Ivanile, et too läheks. Ostab talle selle eest präänikuid. Läks. Isa tõusis hauast ja küsis. Kas minu vanem poeg
{38830}{38915}Aitab nüüd küll, Käsper!|- Liduda põgeneva vaenlase eest! {38921}{38992}Mina ei jooksnud esimesena!|- Lõuad! {38996}{39068}Me kõik oleme ühesugused.|- Mina ei ole niisugune nagu teie! {39072}{39099}Kes sina siis oled? {39103}{39163}Mina olen teise rühma juht,|kes jäeti üksinda lahingusse. {39168}{39231}Mina ei jooksnud esimesena. {39252}{39348}Aga mina olen teise rühma vabatahtlik|ja ei salli, kui minu peale karjutakse. {39352}{39427}Siis ära plaga nagu jänes!|- Seda kuradi jänest sa veel kahetsed! {39431}{39458}Poisid, poisid! {39481}{39560}Käsper, kuula ometi,|mina jooksin esimesena. {39675}{39733}Ma ei tea isegi,|kuidas see juhtus. {39750}{39810}Mina panin alles peale Ahast. {39818}{39945}See oli viimane kord. Enne suren,|aga enam ma ei jookse. {40090}{40195}Ärge pange pahaks, vennad,|näete isegi, läksin endast välja. {40364}{40426}Kurat, see oli esimene jooks elus,|mille ma kinni panin!
Jevgeni Onegini sisukokkuvõte: Jevgeni Onegini peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spleen. Endisest elupõletajast oli saanud mõisnik, kes hakkas tegelema talupoegade küsimusega ning andis neile lahtisemad käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest vabastamise temaatika õhus oli. Onegin kaldus kõrvale ka aristokra
Üldiselt umbes 17.-18. sajandil hakkasid arenema ka kohalike kingitoojate kujud, nagu prantsuse Père Noël, inglise Father Christmas, saksa Weihnachtsmann (jõulumees), venelaste Ded Moroz (külmataat). Eestlastel varieerus nimekuju pikka aega (jõulumees, jõulutaat jm), enne kui põlistus jõuluvana nimetus ja legend Lapimaalt põhjapõtradega saabumisest. Vanematel piltidel pole eesti jõuluvana sugugi punase mantliga, vaid kasuka ja viltidega. Suur hallikas kott üle õla, rühib ta läbi hangede. Ka müts on tihti hoopis naljakas toru. Reaalses elus oli jõuluvanal lisaks kasukale tihti üpris tavaline kõrvikmüts peas ja linnas kandis ta mõnigi kord suurt hommikumantlit, rääkimata takust või vatist habemest. Nii inglise, saksa, ameerika kui eesti jõuluvanal oli vanasti alati pikk vits vöö vahel ja ta oli üsna kuri halbade ja laiskade laste vastu, nii et ega väikesed lapsed talle ligi kippunudki
H soovitas P metsas ringi vaadata ja P noppis pähkleid ja lillekesi. linnulaulu kuulata. H moonutas V juures häält. Uks avanes pulgast. H rääkis enda häälega. H puges lihtsalt teki alla. Uks avanes lingist. P läks hundi kõrvale teki alla. H pani vanaema riided selga. Jalad-kõrvad-silmad-hambad P läks V voodi juurde. P ja V jäävad hundi kõhtu. Kõrvad-silmad-käed-suu Jahimees päästis P ja V ära, P pani H Lõpus otsene moraal noortele neidudele: „Ma ütlen küll kive kõhtu ja H kukkus surnult maha. „hunt“, aga mõtlen hoopis neid „hunte“, kes hulguvad
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldi
Sest muidu lastakse mind lahti!" "See oleks ju päris hea mõte, sest su kostüüm..." Ma katkestasin oma poja Stiiveni poole lause pealt: "... on väga kena ja mind ei tohi lahti lasta! Saate sellest aru, te ajudeta jõnglased?" "Jah, ema", ütlesid nad nördinult, pead alla vajunud. "Aga nüüd tulge mulle kööki appi!" käskisin neid. Nad tulid suure kiiruga mulle kööki järele. Me saime üsna kiiresti kõik köögis tehtud. Ma panin selga oma lilla sädeleva õhtukleidi. Helen pani selga kena miniseeliku ja moeka sekretärijaki. Stiiven pani selga kuue ja viigipüksid ja mu mees Stiiv-Maikel sama, mis Stiivengi. Uksekell helises. "Ma avan!" hüüdsin üpris kõvasti. Avasin ukse ja sealt tuli sisse suur tümakas, paks ja kiilaspäine mees, kes oli umbes 43 aastat vana. Ütlesin: "Astuge sisse ja tundke end nagu kodus!" Kõlas kõmisev vastus: "Jah, muidugi, aga enne makske mu taksoarve 670 krooni ja tooge mu kohvrid autost. Kas teie mees ei võiks seda teha? Takso ootab
Rita elas väga vaestes tingimustes.Ema käis kahe koha peal tööl,isa ja vend armastasid alkoholi tarvitada ja ega emagi sellest ära ei öelnud.Ka Rita jõi ja suitsetas.Suitsu pakkus ta Annilegi,kes selle ka vastu võttis.Kui Rita vend Anti koos sõpradega koju tuli,hakati veini jooma.Ka Ann jõi.Kui kätte jõudis kojumineku aeg,ei julgenud Ann üksi minna.Rita läks teda saatma,sest Ann oli lubanud talle pärast takso kutsuda.Kui nad kohale jõudsid,kutsus Ann Ritale takso,ise läks aga tuppa.Vanematega tekkis suur tüli nii pahanduste pärast koolis,kui ka joomise ja suitsetamise pärast.Pärast emalt saadud kõrvakiilu tormas Ann kodunt minema.Maja ette oli just jõudnud Ritale kutsutud takso ja Ann sõitis minema koos Ritaga. Öösel olid nad Rita juures.Otsustati koos põgeneda.Ann helistas Reenale ja sai sõbranna käest vanaisa maja võtmed koos täpsete juhistega,kus maja asub. Järgmisel päeval nad kooli ei läinud.Ann ootas,kuni vanemad on tööle
,,Ole jah tubli laps, tsau, nädalavahetusel siis näeb!" Panin toru ära, ütlesin Randole, et pean koju minema ning lahkusin. Kui koju jõudsin, siis läksin msni ja küsisin Katrilt, et kas ta viitsib minu poole tulla, aga ta vastas, et ei viisti. Helistasin Kerdale: ,,Tsau, kuule minu poole saad tänasest pühapäevani tulla?" ,,Hhhallooooo, kuule ma ei tea, ma pean empsilt küsima. Ma arvan, et ikka võin," vastas Kerda. ,,Okei, helista, kui sa ei saa tulla, sau," viskasin toru ära ja tuli meelde, et pidin Kõssile süüa panema. Läksin kööki panin talle söögi ära ja tegin endale paar võileiba ja jõin vett kõrvale. Kui olin söömise lõpetanud, panin taldriku nõudepesumasinasse ja äkki oli kosta uksekell. Piilusin uksepilust. See on Kerda: ,,Hei Kriss. Ma tõin veits süüa ka meile." ,,Okei, sa oled tubli, tule tuppa, paneme asjad kööki ja lähme üles," ütlesin talle ja liikusime köögi poole
kuna kõigil meestel talus oli kiire, sai Kristiina loa ise minna. Kui Kristiina oli juba kodust kaugemale jõudis, hüppas ratsu järsult kõrvale ja ajas end püsti. Teeservas lamas keegi. Kristiinale meenus juhtunu Benteiniga ning ta pisut lõi kartma. Siis ta aga nägi, et see kägaras mees oli vend Edvin. Vend Edvin tänas jumalat, et ta oli Kristiina siia teele saatnud ning Kristiina aitas munga hobuse selga. Vend Edvin rääkis, et ta oli viimasel ajal üsna haige olnud ning nüüd on vist tema tund tulnud. Jørundisse jõudes viidi ta voodisse ning hoolitseti tema eest. Ühel keskööl, kui Kristiina istus vend Edvini voodi juures, ärkas viimane üles ja palus Kristiinal lugeda ette raamatut Neitsi Maarja imetegudest. Sel ööl suri munk. Kihluspidu otsustati pidada sügisel, kuid lükati mitmel põhjusel edasi ning see toimus alles uuel aastal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
