Enne idanema panemist on vaja seemne hulgast välja sorteerida haiged ja ebakorrapärased mugulad. Seemnekartul tuleb panna 1-2 kihiliselt kastidesse ja hoida valges ruumis 3-4 nädalat +10 - +13° juures, sest valges ja jahedas kasvavad elujõulised idud, pimedas venivad idud välja. Liiga kuivas ruumis idud kärbuvad, liiga niiskes aga kasvavad juured ja arenevad haigused. KARTULIPANEK. Kartulivaod peaks olema haritud vähemalt 25 cm sügavuselt. Kartul tahab kergemat õhurikast mulda. Mulla temperatuur peaks olema vähemalt +8°. Varajasel kartulil võiks ajada vaod ette, eelsoojenema. Ka idanenud mugulad võiks tõsta üheks ööpäevaks umbes 20-25° juurde sooja. Ainult et kontrast mulla soojuse vahel ja mugulate soojuse vahel ei tohiks olla väga suur, et kartul ei satuks stressi. Varase kartuli võiks kiirema saagi saamiseks katta kateelooriga. Parimaks mahapaneku ajaks loetakse aega, mil toomingas õitseb
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta
Äestamine parandab mullaveevarustust ning tõrjub ka umbrohtu. Peale kõrsumist kahjustavad mullaharimisriistad kultuure ning tööd lõpetatakse. Edaspidi tehakse vaid pritsimistöid vedelväetiste või taimekaitsevahenditega. Põllutööd lõppevad saagikoristusega ning algab taas kõrrekoorimine.[1,4,5] 6. RÜHVELKULTUURID Rühvelkultuuride eripärast on, et nad vajavad kasvuaegset vaheltharimist ehk rühveldamist, levinumaks rühvelkultuuriks on vaieldamatult kartul. Rühvelkultuurid vajavad äärmiselt kobedat ning peensõmerat mulda, mis tähendab põllutööde poolest kindlasti sügiskündi ning kevadist korduskündi. Samuti võib põldu lisaks freesida ning kultiveerida. Enne kartuli mahapanekut tuleb muld kobestada vähemalt 20 cm sügavuselt. Rühvelkultuurid vajavad külmakartlikkuse tõttu püsivalt soojenenud muldasid (umbes 7-10 kraadi) Peale kartuli mahapanekut vajavad põllu vaod muldamist ning äestamist, mis hoiab mulla kobeda ning
3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon 4. kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 0 C karastumine on pöörduv protsess 17. Taliteraviljade koht külvikorras Taliteraviljade koht külvikorras Kesa põhitüübid: 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri põldhein, ristik lutsern varajane kartul segatis haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale
- kiudaineid, - vitamiine ega - mineraalaineid. Koosneb süsivesikutest, teelusikatäis suhkrut sisaldab 9 kcal. Suhkrut ja suhkrurikkaid toite kutsutakse ,,tühjade kaloritega" toitudeks. Suhkur seob vett, seetõttu tuntakse pärast magusa söömist janu. 28. Kartuli päritolu, levik maailmas, Euroopas, Eestis, suurimad kasvatajad maailmas. Kodumaaks Lõuna-Ameerika mägialad Tsiilis ja Peruus. Euroopasse jõudis kartul seemnetena 16. sajandi kesksel Hispaania kaudu. Seemnetest kasvatatud kartul oli pika kasvuajaga, varte kõrgus kuni 260 cm. Teda kasvatati botaanikaaedades dekoratiiv- ja ravimtaimena. Rahvale oli kartul tundmatu. Mugulatena toodi kartul Euroopasse 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul Tsiilist Chiloe saarelt. Sealt pärinevad kartulivormid levisid Iiri- ja Inglismaa kaudu teistesse Euroopa riikidesse. Kartuli ulatuslikum kasvatamine hoogustus Euroopas 18
inimorganismile vajalike aineid (C ja B-rühma vitamiinid). Kartulimugulate keemiline koostis Koostisosa Sisaldus, % Vesi 77,6 Kuivaine: 22,4 N-ta ekstraktiivained 19,0 Toorproteiin 1,7 Rasv 0,1 Toorkiud 0,6 Tuhk 1,0 Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. Eestisse jõudis kartul 1740...1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS:
idujuured läbida sõkalt ja kasvavad välja terise tipust ja see võtab rohkem aega. Juurte järel alustavad kasvu varreke ja idupung lehealgmeteg. Pung on kaetud õhukese läbipaistva kileja tupega, nim singaseks-kaitseks.See käriseb valguse toimel,sealt tuleb roheline leht- tärkamisfaas. Võrsumine-e hargnemine toimub mullasisestes kõrresõlmedest.Võrsumissõlm-sealt toimub kogu hargnemine.Lisajuured levivad taimest piisavalt kaugele.Kõigil juurtel pole nii. 3m lupiin,1,3m kartul,1m tatar, aeduba. Suurema juuresõlmega taimed on leplikumad mullasilma suhtes. Võrsumine sõltub külvisügavusest,optim 3-5m ja taimede tihedusest pinnaühikutes, see sõltub külvisenormist, kui palju seemneid oleme külvanud.Taliviljad võrsuvad rohkem.Võrsed konkureerivad omavahel toitainete osas ja osa neist hukkub.Taim ise reguleerib võrsete arvu. Kõrsumine.Alustab kasvu kõrs ehk vars.Kõrs koosneb sõlmedest ja sõlmevahed-est- need on mullapealsed osad.Neid on 5-7,maisil kuni 25
ja see võtab rohkem aega. Juurte järel alustavad kasvu varreke ja idupung lehealgmeteg. Pung on kaetud õhukese läbipaistva kileja tupega, nim singaseks- kaitseks.See käriseb valguse toimel,sealt tuleb roheline leht-tärkamisfaas. Võrsumine-e hargnemine toimub mullasisestes kõrresõlmedest.Võrsumissõlm-sealt toimub kogu hargnemine.Lisajuured levivad taimest piisavalt kaugele.Kõigil juurtel pole nii. 3m lupiin,1,3m kartul,1m tatar, aeduba. Suurema juuresõlmega taimed on leplikumad mullasilma suhtes. Võrsumine sõltub külvisügavusest,optim 3-5m ja taimede tihedusest pinnaühikutes, see sõltub külvisenormist, kui palju seemneid oleme külvanud.Taliviljad võrsuvad rohkem.Võrsed konkureerivad omavahel toitainete osas ja osa neist hukkub.Taim ise reguleerib võrsete arvu. Kõrsumine.Alustab kasvu kõrs ehk vars.Kõrs koosneb sõlmedest ja sõlmevahed-
valmistamisel. Väikeses koguses omandab inimese organism pirne suurepäraselt. Pirnid korrastavad seedimist. Dieettoitudes on sageli pirnid tähtsalt kohal, eriti diabeedikute toitmuses. Kartul1 on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluv hariliku kartuli mugul. Kartul on enamasti hallika ja pruuni värvusega, kuid olemas on ka rohekaid ja punaseid kartuleid. Kartulimugulaid kasutatakse tavaliselt lihtsalt toiduks või loomasöödana. Samuti saab kartulist valmistada tärklist, piiritust, siirupit, mitmesuguseid poolfabrikaattooteid jm. 1 Peruna 3 1 PIRN 1.1 Botaaniline iseloomustus Pirn on pirnipuu perekonda kuuluvate liikide vili. Botaaniliselt on pirn õunvili. Hariliku pirnipuu2 sortide viljad on pirnikujulised, liiv-pirnipuu omad aga pigem ümarad, õunakujulised. Nagu õunalgi, moodustab
Referaat Kartuli Agrotehnika Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja : Raino Käär 22.01.2013 Sissejuhatus Kartul (Solanum tuberosum L.) Kartulit peetakse üheks maailma vanimaks kultuurtaimeks. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud kartulijääke, mille vanuseks on üle 7000 aasta. Kuid on ka kartulivorme, mida söödi Tsiilis juba 13 000 aastat tagasi.Tollel ajal ei kasvatatud kartulit veel kultuurtaimena vaid toituti kartuli metsikutest vormidest. Kartul kultuuristati Lõuna-Ameerikas Peruus ja Boliivia Adides. Sealt levis ta 16. sajandil edasi teistesse riikidesse
Teema on aktuaalne kuna tänapäeva ühiskonnas kasutatakse järjest vähem värskeid tooraineid ning rohkem eeltöödelduid. Poolfabrikaatide valmistamisel lisatud lisaained kartulitele ei põhjusta muutusi ainult kartulite omadustele vaid ka negatiivset mõju tarbijate tervisele. Töö eesmärgiks on teadvustada inimestele sulfideeritud kartulite säilimisomaduste muutumist ja nende tarbimisel seotud ohtudele. Hüpotees: õigel määral E223 (naatriummetabisulfit) kasutamisel ei rikne kartul õhuhapniku, valguse ja muude mõjurite toimel ega mõjuta negatiivselt maitseomadusi. Töö on üles ehitatud andes infot kartulite eeltöötluse vajalikkusest, kartuli koostisest ja säilumist mõjutavatest teguritest, E223 kasutusalast ning praktilisest katsest, kus võrreldakse kartuli organoleptiliste omaduste muutumist E223 toimel. Valisin teema, sest tunnen huvi eesti põhitoiduaine kartuli käsitlusest inimeste toidulaual. Ka
26. Kartuli päritolu, levik maailmas, Euroopas, Eestis, suurimad kasvatajad maailmas. Kartulit peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks. Kodumaaks Lõuna-Ameerika mägialad Tiilis ja Peruus. Palju metsikuid kartulivorme, mida Tsiilis söödi juba 13 000 aastat tagasi, esineb ka Mehhikos ja Kesk-Ameerikas (ei saa lugeda kultuurkartuli esivanemateks). Kartuli kultuuristamine ulatub üle 7000 aasta tagusesse aega (Boliivias ja Peruus Titicaca järve piirkonnas). Euroopasse jõudis kartul seemnetena 16. sajandi kesksel Hispaania kaudu. Seemnetest kasvatatud kartul oli: - pika kasvuajaga, - varte kõrgus kuni 260 cm. Teda kasvatati botaanikaaedades: - dekoratiiv- ja - ravimtaimena. Rahvale oli kartul tundmatu. Mugulatena toodi kartul Euroopasse 16. sajandi lõpul 17. sajandi algul Tiilist Chiloe saarelt. Sealt pärinevad kartulivormid levisid Iiri- ja Inglismaa kaudu teistesse Euroopa riikidesse.
................... 17 2 1.Sissejuhatus Kartulit (Solanum tuberosum) peetakse maailma üheks tähtsamaiks toidukultuuriks. Seda tõendavad mitmed faktid. Nimelt kartulit kasvatatakse ja peetakse tähtsaks enam kui 130 riigis. Toiduks tarvitab kartulit vähemalt üks miljard inimest maailmas (Compendium of Transgenic Crop Plants, J.M.Bradeen, USA). Üks kolmandik maailma kartulist toodavad arenguriigid (Kartulikasvatus, J. Jõudu, Tartu) Kartuli täpne kultuuristamise perioodi kohta jääb info puudulikuks. Teada on, et Solanum tuberosum pärineb Lõuna-Ameerikast. Teistesse maailmajagudesse hakkas levima hispaanlaste vallutusretkede ajal inkade riiki 16 sajandil. Euroopasse tõid Andidest kartuliseemneid meremehed 16 sajandi keskel, mis levis peamiselt Hispaanias. Esmalt kasvatati dekoratiiv- ja ravimtaimena
väheneb Keskmise väärtusega eelviljad Üheaastased liblikõielised (hernes, uba), raps, rups, tatar, mais Halvad eelviljad Teraviljad, eriti suviteraviljad – mulda minev orgaaniline aine lämmastikuvaene, seega huumuse tekkel väheväärtuslik Enamus põllukultuure ei talu enesele vahetult sarnast põllukultuuri Haljasväetised Põllukultuurid, mis viiakse mulda kas kasvukohast või teisest kasvukohast Kartul Kuulub maavitsaliste perekonda Mitmeaastane rohttaime Õied viietised- kõike 5 Tundlik põua suhtes Peamisteks kasvuaegseteks töödeks muldamine- kobestab mulda, tõrjub umbrohte ja äestamine- kasvu alguses, ethävitada umbrohte Raps Kuulub kapsarohu perekonda Suviraps (külvatakse kevadel) Taliraps (külvatakse suve lõpul/sügisel) Teravilja külvinorm 250kg Kahjustajateks: hiilarmardikad, ristõieliste maakirp Kasvab väga kiiresti
Teine faas - temperatuur alla 00 C (5 - 7 päeva) 1. intensiivne valgustus ei ole vajalik 2.varuained lõhustuvad 3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 C 17. Taliteraviljade koht külvikorras 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri (põldhein,lutsern, var kartul,segatis) 18. Kesade liigid Puhas ja kultuuridega kesa 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Mullaharimine Tavapärane mullaharimine Sügav sügiskünd(25cm)> kevadel pindmine mullaharimine> sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine> esimeste umbrohtude tärkamisel sügiskünd> kevadine põllu libistamine >kultiveerimine> külv Minimeeritud mullaharimine Sügisel pinnapealsem mullaharimine>sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine>kevadine
..........................................5 3.1.2.Oder....................................................................................................................................6 3.1.3. Rukis.................................................................................................................................7 3.1.4.Kaer....................................................................................................................................7 3.2. Kartul........................................................................................................................................8 3.3. Rukkilill...............................................................................................................................8 3.4. Kesalill .....................................................................................................................................................9 4.LOOMAD PÕLDUDEL..................
..7 5...7 7...9 Viimane harimine 5...7 cm sügavuselt KARTULI MAHAPANEKUEELNE MULLAHARIMINE · Kartulipõllu muld peab olema haritud umbrohupuhtaks, peensõmeraliseks ja sügavalt kobedaks, kus on hea aeratsioon, mida kartuli mugulad, juured ja stoolonid vajavad kasvamiseks ja hingamiseks. · Seemnemugulate idanemise ja stoolonide moodustamise ajal vajab kartul kobedat mulda, kuna tärklise suhkrustumine idanemisprotsessis vajab rohkesti hapnikku. · Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda nad tihedas mullas ületada mulla mehaanilist vastupanu. · Juured funktsioneerivad vaid hästiõhustatud mullas, õhu vähesuse korral kasvavad juured aeglaselt, halveneb toitainete omastamine.
Kartul – Kuulub maavitsaliste sugukonda ja perekonda. Mitmeaastane rohtne taim. Elutsükkel toimub idanemisest mugulate moodustamiseni. Varred on kolme- või neljakandilised ning enamasti püstised. Koosneb: õiest, vili, lehed, külgmine vars, peavars, stoolonid, emamugul, juured, mugul. Õis koosneb viiest tupplehest, kroonlehest, tolmukast ja emakast. Kartulimugul on muundunud vars, moodustudes mullasisese varre külgharu ehk stolooni tipu jämenemisel toitainete kogunemise tulemusel. Kartul on tundlik põua suhtes. Sellel ajal vajab ta kindlasti niisutust. Kartul kasutab ka vett väga effektiivselt. Ennem mahapanekut peam muld olema hästi haritud ja kobe. Eemaldada ennem mahapanekut kivid. Vältima peab mulla tihenemist. Mugulate mahapaneku ideaalne aeg on aprilli lõpus – mai keskpaigani. Vagude laius ja kaugus teha võimalikult suur. Optimaalne sügavus 10-15cm. Raps – Kuulub kapsasrohu perekonda. Suviraps tärkab kevadel 5-12 päeva pärast külvi. See on
Juurte areng peatub, kui mullal on 5% õhku. O2 on vaja ka mikrobioloogilisteks protsessideks. O2 puuduse korral tekivad redoksprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid ja mulda tekivad mürgised ühendid. Liigniiskus ja kõrge temp aitavad sellele protsessile kaasa. Mõju taimele: -O2 puudusel pidurdub juurte kasv -O2 puudusel tekivad mürgised ained mulda -O2 puudusel väheneb mullast veeneelamine juurte poolt Kultuuriti on erinev. Tatar pole kartlik õhupuudusele, aga kartul, hernes, nisu on tundlikud O2 puudusele. CO2 on keskmiselt 0,3-0,5%. Kõige tundlikumad on idanevad seemned, sest nende idanemine seiskub, kui sisaldus mullaõhus tõuseb 1%ni ja on taime aktiivsetele juurtele surmav. Heintaimed on vastupidavamad kui teised põllukultuurid. 21. Abinõud mullatihenemise vältimiseks (agrotehnika, erisurve mullale - ratta asukohast künnil, vaolaiendi, tehnorajad,Controlled Traffic Farming, kombineeritud mullaharimisriistad,
peakapsas, kähar peakapsas Valgusnõudlik Neutraalsed mullad kahjurite eest kaitseks Kõplamine (umbrohu ja Säilita keldris või hapenda Seemed säilivad 4-5 aastat Umbrohi kitkuda kohe Eelviljadeks köögiviljad nt. Varased tihedalt, hilised mullakorba vastu) Vajavad palju lämmastiku, kartul, heintaimed, teravili harvemalt Pealtväetamine fosforit ja kaaliumi (va. ristõielised) Põua ajal tuleb kasta (1 m2 Sõnnik, kompost 20-30l vett)
Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat, rabarber, puuviljadest sidrunid, limetid Glükosiidid annab kibeka maitse. Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas, redis kapsaitsiin punases kaunpipras solaniin kartul, tomat parkained maitseomaduste kujundajad, andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva. Vähesel hulgal õuntes, pirnides, enamus marjades. Köögiviljad sisaldavad vähe. Värvained teise nimetusega pigmendid, annavad kindla värvuse: klrofüll roheline; karotiin oranz, oranzikaspunane, likopiin punane Lämmasikained tähtsamad nendest on valgud. Köögiviljades on valke rohkem kui puuviljades, milledest
Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide
portsjonis 140 150 g. hautatakse koos riisiga. Lisatakse köögiviljad (paprika, mais, porgand, küüslauk) · Pilaff Lambaliha (labatükk/rinnatükk), Kuubikud massiga 20 30 g, portsjonis 140 150 g, hautatakse, lisatakse sibul, tomatipasta ja porgand. 5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5 · Kartulipuder kartul keedetakse pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks. Lisatakse kuum piim ja või ning segatakse hoolikalt. Serveeritakse iseseisva roana mitmesuguste kastmetega, praetud sibulaga, sulavõiga, maitserohelisega või lisandina teiste roogade juurde. · Küüslaugukartulid - kartulid tükeldatakse kuubikuteks ja praetakse rasvas, lisades ka tükeldatud sibul. Pruunistunud kartulitele lisatakse koor,
moodusta murdunud varrega taim mugulaid. söögiks Kartulid võib enne mahapanekut ette idandada, siis saadakse saaki varem ja saagikus on suurem. Kartuleid idandatakse temperatuuril 815°C valges kohas, soovitatavalt lamedates nõudes. Idandamist võib alustada 24 nädalat enne mahapanekut. Kartul pannakse maha alles siis, kui mulla Kartulimugulaid temperatuur on vähemalt + 8 °C. Tavaliselt on kasutatakse tavaliselt sobiv aeg kartulipanekuks maikuu. Kui kartul lihtsalt toiduks või pannakse liiga külma ja märga mulda, siis kasv loomasöödana. Samuti aeglustub ja haigestumise risk suureneb. Kartulid saab kartulist valmistada pannakse maha vähemalt 60 cm vahega 810 cm tärklist, piiritust, siirupit, sügavusse mullakihi paksust suurendatakse mitmesuguseid suviste muldamistega. poolfabrikaattooteid jm sügisel tarvitamiseks külvatakse seeme juuni
kasutatakse pasta ja köögiviljade küpsuse väljendamiseks. Ei ole Karpi avatakse spetsiaalse noaga ja kindaga, etkäsi ei kriimustuks. liiga pehme ega liiga toores, täpne oleks öelda kergelt alaküpsenud. Asuu Tatari köögist pärit liharoog, valmistatakse loomalihast. Koostises on veel kartul, sibul, küüslauk, soola-või hapukurki, tomatipastat, pipart. Valmistamisel esmalt pruunistatakse liha ja sibul praetakse ka kergelt läbi, ning seejärel tomatipürees ja lisatud vees hautatakse liha pehmeks ja lisatakse ülejäänud toidu- ja maitseained. Kartul lisatakse ka lõpus praetud kujul. Avokaado puuvili, mille kest on lillakas-rohekas ja sisu rohekas-
suurendamisega. Karastumine on pöörduv protsess. Kui taimed hakkavad ilmade soojenedes taas kasvama, tulevad nad karastumisfaasist välja ja nende külmakindlus kahaneb. Taliteraviljad talvituvad hästi, kui lumi tuleb külmunud mullale, lumekate on ühtlane ja temperatuur selle all on -5...-10°C. 25. Peedi kasvatamiseks sobivad juurumbrohupuhtad põllud. Vajadusel tuleb eelnevalt teha keemiline umbrohutõrje. Eelviljadeks sobivad orgaanilist väetist saanud kultuurid nagu kartul, mais, teised juurviljad või taliviljad, aga heaks eelviljaks on ka põldheinakesa. Eelviljaks ei sobi peet ise, vahe peaks olema vähemalt 4...5 aastat (kiduussi nakatumise korral 7...10 aastat). Mullaharimine: Mullaharimist tuleks alustada sügisel sügavkünniga 20...25 cm sügavuselt. Vajadusel enne seda põld koorida 5...7 cm sügavuselt. Kevadel tuleks kobestada ainult pindmist kihti. Vajadusel teha enne külvi keemiline umbrohutõrje.
taimekasvu algul ja on hiljem võrdlemisi ühtlaselt jaotunud kuni pea loomiseni. Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad 25...35 kraadi. Põuda talub üldiselt hästi, v.a. sügisese võrsumise ajal. Saaki võib vähendada ka juulikuine põud. külvikord Sobib külvikorras enamiku kultuuride järele. Parimateks eelviljadeks põldheina või ristikukesa. Sobivad ka lutsern, hernekaera segatis ja sõnnikut saanud varajane kartul. Eelviljaks ei sobi pika kasvuajaga kultuurid. Rukis surub hästi alla umbrohte. külviaeg Külvi ajal on rukki talvekindlusele suur mõju! Optimaalne külviaeg on 20. aug 5. sept. Liiga vara külvatud rukis võrsub tugevasti ning kasutab varuaineid juba sügisesel perioodil. Hiline külv vähendab terasaaki, sest rukis ei jõua küllaldaselt võrsuda. Sobiv külvisenorm on 500550 idanevat seemet/m2 ehk 180210 kg/ha. Hilinenud külvi korral kasutada suuremat
oliiviõli, soola, musta pipart Teraviljatoidud Kuskus (couscous) - Põhja-Aafrikas levinud peen nisutang, mida tehakse kõva- ehk durumnisu koorimata terades. Kõige enam sarnaneb ta mannaga, kuid konsistentsilt on sõmer ja meenutab pigem imepisikestest tükkidest koosnevat pastat. Selle valmistamine on imelihtne ja kiire. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu. Bulgur on populaarne Lähis-Idas, kus ta täidab sama rolli kui meil kartul või riis; valgu- ja süsivesikuterikkast bulgurist peavad lugu ka kogu maailma vegetaarlased. Kinoa - Lõuna-Ameerikast pärit kinoa ehk tsiili hanemalts sisaldab rikkalikult kiudaineid, mineraalaineid rauda, tsinki, seleeni, E-vitamiini. enne tarvitamist pesta terad veega, et eemaldada mõrkjas maitse. Keetmisel paisub kolmekordselt. sobib hästi suppidesse, ühepajatoitudesse ja prae lisandiks. Kinoaga saab edukalt asendada kuskussi, riisi, bulgurnisu, hirssi, tatart, amaranthi.
- minimaalse traktorikäikude arvuga maaharimis-süsteeme, - põimagregaate, - valida sobiv harimistööde aeg - ning suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades. 13. Õhk mullas, mõju taimekasvule. Hapniku sisaldus mullaõhus on keskmiselt 15-20% Kui hapnikusisaldus langeb mullaõhus 9-12%-ni, hakkab see negatiivselt mõjutama juurte kasvu. Juurte areng peatub täielikult 5%-lise hapnikusisalduse juures. Juurte hapnikutarve on kultuuride viisi erinev. Tundlikud on kartul, hernes, uba, lupiin, nisu ja lina. Vähem reageerib mullaõhu hapnikupuudusele tatar. Hapnik on tingimata mullaõhus vajalik ka mikrobioloogilisteks protsessideks, sest suurem osa kasulikke baktereid on aeroobsed. Õhuhapniku mõju taimede elutegevuse: - hapniku puudusel on pidurdatud taime juurte kasv - hapniku puudusel väheneb mullast veeneelamine taime juurte poolt (taimede elutegevus soikub) - hapniku puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained 14
- minimaalse traktorikäikude arvuga maaharimis-süsteeme, - põimagregaate, - valida sobiv harimistööde aeg - ning suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades. 13. Õhk mullas, mõju taimekasvule. Hapniku sisaldus mullaõhus on keskmiselt 15-20% Kui hapnikusisaldus langeb mullaõhus 9-12%-ni, hakkab see negatiivselt mõjutama juurte kasvu. Juurte areng peatub täielikult 5%-lise hapnikusisalduse juures. Juurte hapnikutarve on kultuuride viisi erinev. Tundlikud on kartul, hernes, uba, lupiin, nisu ja lina. Vähem reageerib mullaõhu hapnikupuudusele tatar. Hapnik on tingimata mullaõhus vajalik ka mikrobioloogilisteks protsessideks, sest suurem osa kasulikke baktereid on aeroobsed. Õhuhapniku mõju taimede elutegevuse: - hapniku puudusel on pidurdatud taime juurte kasv - hapniku puudusel väheneb mullast veeneelamine taime juurte poolt (taimede elutegevus soikub) - hapniku puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained 14
Mitmekesisus tähendab, et mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. Toidupüramiid väljendab kõige paremini, milliseid toiduaineid ja millistes proportsioonides vajame ühtesid või teisi toiduaineid tervislikuks ja mitmekülgseks toitumiseks. Toidust vajame erinevaid- süsivesikuid, valke, rasvu, vitamiine ja mineraalaineid. Toidupüramiidi iga korrus varustab organismi erinevate toitainetega. 1 põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul varustavad organismi süsivesikute, kiudainetega, taimsete valkude ja taimsete rasvadega ning vitamiinidega (B). 2.põhikorrus:puuviljadest ja marjadest saame süsivesikuid ja taimseid valke. 3.põhikorrus:piima ja piimatoodete korruselt saame loomseid valke ja süsivesikuid, vitamiine (B-, D) ja mineraalaineid . Tervislikkust tuleb silmas pidada ka toiduainete töötlemise viise ja võtete valimisel. Köögivilju koorime näiteks õhukese koorega ja vahetult enne kuumtöötlemist või
Kartulipanur peab täitma järgmisi ülesandeid: 1) vagude kujundamine; 2) mineraalväetise vakku andmine; 3) mugulate vakku asetamine; 4) mugulate mullaga katmine. Joonis 5.29. Mahapanekuskeem (vaguviljelus). Peamised agronõuded kartulipaneku kohta on järgmised: 1) põllu valik: eelviljana eelistada teravilju, sügavajuurelisi kultuure, ristikut, kõrrelisi heintaimi; kui kartul järgneb kartulile, võib saak olla 10...60% väiksem kui külvikorras; sobivad kerge lõimisega, õhurikkad, saviliiv-liivsavi mullad (mulla tihedus 1,1...1.2 g/cm3): · kerged liivmullad hilised sordid, samuti varased; · saviliiv, liivsavi keskvalmivad ja hilisepoolsed sordid; · raske lõimisega mullad keskvalmivad ja keskvarajased sordid; 2) kartul tuleb maha panna õigeaegselt: kui muld on soojenenud mahapaneku sügavuses (10...12 cm) 7..