Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Karl Marx "Kapital" - sarnased materjalid

elda, tama, ldiselt, imalik, kapital, igile, tajad, milleski, kannatama, 20ndal, evaga, ausalt, kodud, raselt, itena, ritavad, iseasi, lastud, rged, elamute, newcastle, puhtus, udnud, elised, siti, perega, kriiside, akuutne, rvale, ebav, relatiivne, riides, teksi, peaasi, rikkamaks, kolded, sked, urkad, prohvet, istudes
thumbnail
5
docx

Karl Marx „Kapital“ ptk 8 „Tööpäev“

Kateriina Ehapalu TH1 [email protected] Kokkuvõte Karl Marx ,,Kapital" ptk 8 ,,Tööpäev" Marx on oma teose ,,Kapital" kaheksandas peatükis kirjeldanud antud ajastu põhilisemaid probleeme seoses tööaja, -jõu ja -päevade kestvusega. Marx kirjeldab nii tööandjate kui ka tööliste endi seisukohti seoses lisatöö ning laste tööjõu kasutamisega. Mõiste tööjõud võrdub Marxil töölistega ja kapitalist on tänapäevasemas sõnastuses tööandja. Peatükile lähtudes ostab tööandja endale tööjõudu ehk palkab inimesi, kes teenivad temale kasumit. Kapitali seisukohast on oluline, et toimuks pidev protsess ning Marx on toonud illustreeriva näite võrreld

Sotsioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Karl Marx

15. Karl Marxi (18181883) elu ja isik Juudi päritolu filosoof. Kõigepealt õppis õigusteadust ning siis filosoofiat Berliinis. 1 Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, mis oli suunatud Hegeli vastu. 2 Töötas ajakirjanikuna, poliitilise agitaatorina ning kirjanikuna. Peateoseks on Kapital. 3 15.1. Materialism Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega. 4 Ta väidab, et: · materiaalne maailm kujundab inimese teadvust; · inimese teadvus kujunebki välja materiaalsete tingimuste baasil, mistõttu vaim peegeldab mateeriat;

Filosoofia
129 allalaadimist
thumbnail
16
docx

KOKKUVÕTE KARL MARX´I „KAPITALIST“

Näiteks ületunnitöö, töötajate alamaksustatus, ähvardamised ning ületootmine ja raiskamine. Üldiselt nõustus autor Karl Marx-i „Kapitaliga“. 7 VIIDATUD ALLIKAD 1. Natter Noel, A. 2010. Karl Marx and Friedrich Engels came to the checkout at the 7/11… - Worldpress.com [http://anglonoelnatter.wordpress.com/tag/karl-marx/] 2. Marx, K. 1936. Kaheksas peatükk, Tööpäev. – Kapital. pp. 203-231. (õppematerjal). Lisa 1. Karl Marx Autor lisab pildi Karl Marx`ist, mis väljendab just Marx`i ja toob välja tema tõekspidamised ja uskumised ning osa sellest mida ta on oma teostes väljendanud. (Natter Noel, 2010) 8

Ettevõtlus
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Karl Marx - referaat

Karl H. Marx Lühitutvustus Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa ­ 14. märts 1883 London, Inglismaa) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär ­ erinevalt teistest kaasaegsetest polito- ja sotsioloogidest tegeles Marx aktiivselt ka revolutsiooni organiseerimisega. Vastupidiselt Hegelile uskus ta, et natsionalism pole oluline - sotsiaalse ajaloo peamised üksused pole mitte rahvuskultuurid, vaid sotsiaalsed klassid. Marx võttis hegeliaanluselt ära natsionalismi, konservatismi ja revolutsioonivastase iseloomu. Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata. Koos Darwini ja Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil ­ 1999. aastal valiti Marx BBC korraldatud küsitlusel aastatuhande m

Ühiskonnaõpetus
44 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Karl Marx referaat

2. detsembril 1881 suri tema naine vähki. 14. märtsil 1883 suikus Marx Vaikselt oma tugitoolis igavesele unele. Ta on maetud koos oma naisega Highgate´i kalmistule Londonis. (Sealsamas: 7) Mõned Karl Marxi teosed, mis on eesti keede tõlgitud: · Filosoofia viletsus: vastus hr. Proudhoni "Viletsuse filosoofiale" eessõna F. Engels, ilmus eesti k.1964 · Gotha programmi arvustus tõlge saksa keelest, ilmus eesti k.1936 · Kapital: poliitilise ökonoomia kriitika. Esimene köide, Kapital, ilmus eesti k 1936 · Kapital: poliitilise ökonoomia kriitika. 1. kd. 1. raamat, Kapitali tootmise protsess, ilmus eesti k 1953 · Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad 1844. aastast, ilmus eesti k 1982 12 KOKKUVÕTE Tabel 1. Tähtsamad aastad Karl Marxi elust. Aastaarv Tähtsus

Informaatika1
154 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Marxi kapitalistlik akumulatsioon

Karl Marx ,,Kapital" ­ Kapitalistliku akumulatsiooni üldise seaduse kokkuvõte Antud tekst kirjeldab ülerahvastust ning sellega kaasnevaid probleeme. Ülerahvastus saab esineda kahel viisil ­ akuutsel ehk kriiside ajal, ja kroonilisel viisil, mis on loiu äritegevuse ajal. Relatiivne ülerahvastus omab kolme vormi: voolavat, varjatud ja püsivat. 19. sajandi tööstuses toimus nii tööliste eemaletõukamine kui ka ligitõmbamine, mille tagajärjel töötajate arv üldkokkuvõttes kasvas. Sellisel juhul on tegemist ülerahvastuse voolava vormiga. Tollel ajal vajati vabrikutesse ja manufaktuuridesse tööle alaealisi noormehi. Nad moodustasid voolava ülerahvastuse elemendi, mis kasvas sedamööda, kuidas kasvas tööstus. Dr. Lee tegi kindlaks, et suurtööstuste töölistel on kõige lühem eluiga. Manchesteris näiteks oli 19. sajandil jõuka klassi keskmine eluiga 38 aastat, töölisklassil aga kõigest 17. Selline erinevus näitab ka seda, et töölisklass tegi k

Sotsioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Marxi Kapitali "Tööpäev" minianalüüs

Karl Marx ,,Kapital" lk 203 ­ 231 1. Ülevaade loetud tekstist Karl Marxi teose ,,Kapital" kaheksas peatükk pealkirjaga ,,Tööpäev" rääkis probleemidest seoses pikkade tööpäevadega. Selles peatükis selgus, et kohutavalt palju lapsi kasutati kapitalistide poolt ära, et saada suuremat kasumit. Nad pidid tegema väga palju ületunnitööd ja tihtipeale pidid nad töötama ka oma lõunapauside ajalgi. Mõningastel juhtudel ööbisid mõned lapsed, kes elasid töökohast kaugemal, vabrikus, et veidikenegi puhata saada, sest tööpäeva pikkuse tõttu jäi uneaega niigi napiks. Ei olnud ka erandiks, et lapsevanem viis peale lapse tööpäeva lõppu oma lapse süles koju, sest viimase jalad lihtsalt ei kandnud teda enam ning tal ei olnud selleks enam rammu. Selle kõige juures maksti lastele häbiväärselt madalat tasu. Ületunnitööst ei pääsenud ka täiskasvanud inimesed. Nii nagu lapsed, pidid ka nemad töötama rohkem, kui normaalne tööaeg ette nägi. Ainuke vahe la

Sotsioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kas kapitalism on tõesti nii inimvaenulik?

kapitalism ongi võib-olla kurjast ja inimvaenulik otseses mõttes ning paneb inimesi ainult enda vahel võistlema millegi nimel, millest ei saa neil kunagi küllalt Mis oleks siis kui kapitalismimõju meie ühiskonnas puuduks? Raha tähtsus ja üha kasvav väärtustamine on küll hirmutav, kuid kas pole õige väita, et kui meie ühiskonnas. Olgu selleks siis suurem või väiksem ühiskond, sest tulem on ikka sama. Ainult kasusaajate hulk on erinev. Ma tahan öelda, et kapital on jõud, mis paneb nii kodanlase, proletaarlase kui ka rumala just väärtustama seda ühte, milleks just on kapital meie ümber. Kui ei oleks sellist mõjuvõimsat ühiskondliku-majandusliku süsteemi, siis arvatavasti ei saaks me tuua näiteid arenenud ja täisväärtuslikest ühiskondadest, sest suuresti muutub nii meie elujärg, haritus, pakub garantiid sotsiaalsüsteemile kui ka saame olla tulevikus rohkem

Politoloogia
13 allalaadimist
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi

Filosoofia
458 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sotsioloogia üldkursus

5. tervis 6. väärtused ja hoiakud 7. lastekasvatamise meetodid 8. kriminaalne käitumine Erinevused elustiilides tulenevad (1) erinevatest võimalustest ja (2) erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. Erinevused tarbimises on kestvad kuigi nende vorm võib muutuda. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. See kujundab identifikatsiooni, mis seotakse kuulumisega sotsiaalsesse kihti. P. Bourdieu: sümboolne kapital, mis on tunnustatud sotsiaalse rühma (ühiskonna) poolt ning, mis tugineb indiviidi omanduses olevale sotsiaalsele, majanduslikule ja/või kultuurilisele kapitalile. Sotsiaalne kihistumine võib viia konfliktideni ja kutsuda esile sotsiaalse muutuse erinevates sotsiaalse elu aspektides. Klass ja eliit 19 Kuidas peaks rikkus ühiskonnas jaotuma?

Sotsioloogia
539 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Sotsioloogia Eksam

vahetusobjektid) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid • Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda • Formaalsete reeglite muutumine kiirem • Formaalsed reeglid ei toimi ilma täiendusstruktuuride teotuseta • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 3. KAPITALIDE KÄSITLUSEST Inimkapital- kapital, mis ei ole kandjast “eraldatav”(haridus, oskused, tervis; motiveeritus, väärtused; indiviidipõhine kapital) Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus • Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimisekaudu kasutatavad ressursid • Kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja struktuuri iseloomustaja(liim) • Indiviidi tasemel juurdepääs ressurssidele ja selle seos

Sotsioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Filosoofia p?eriood

1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me

Filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse eksam

hariduslikud õigused), marksistlik feminism (naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale), radikaalne feminism (mehed on kogu ajaloo jooksul naisi rõhunud) Pierre Bourdieu ­ sotsiaalne väljateooria Ühiskond koosneb väljadest (majanduslik, kultuuriline, poliitiline) e sfääridest kus on oma reeflid Inimese edukuse määrab kapitali hulk ­ majanduslik kapital, kultuuriline kapital, sotsiaalne kapital (tutvused) Habitus ­ inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum, tekib ühiskonnas kus inimene üles kasvab Interaktsionistlik paradigma Sümboliline interaktsionism ­ inimese minapilt kujuneb suheldes teistega Fenomenoloogiline sotsioloogia ­ uurib kuidas inimesed maailma tunnetavad Loomulik hoiak ­ suhtumine maailma, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes. Eeldab, et inimestel on ühine arusaam

Sissejuhatus sotsioloogiasse
15 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Sotsioloogia Eksam

vahetusobjektid) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid • Kujundavad eelistuste kujunemistja realiseerimist • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda • Formaalsete reeglite muutumine kiirem • Formaalsed reeglid ei toimi ilma täiendusstrukuuride teotuseta • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteidhuvigruppide vahel 3. KAPITALIDE KÄSITLUSEST Inimkapital- kapital, mis ei ole kandjast “eraldatav”(haridus, oskused, tervis; mortiveeritus, väärtused; indiviidipõhine kapital) Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus • Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimisekaudu kasutatavad ressursid • Kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja strukuuri iseloomustaja(liim) • Indiviidi tasemel juurdepääs ressurssidele ja selle seos

Sotsioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Ühiskonna uurimine ja analüüs eksami küsimuste vastused 2017

I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks m

Sotsioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................

Sissejuhatus sotsioloogiasse
178 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

· Friedrich Engels ­ kaastöötaja · Dialektiline · Karl Marxi põhiline idee on materialism. Elatusvahendite hankimise viis määra ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teacuse. Majandus (baas) määra ära teised ühiskonna osad (pealisehituse). Majandus on kõige olulisem osa ühiskonnast (materialistlik teooria kõige lihtsam seletus). · Ühiskonna osad: 1. Baas ­ 1) Tootmisvahendid ­ inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2) tootmissuhted ­ toojate vahelised suhted; Tööjaotus; kasumi jaotus. Tootmissuhtet panevad paika tööjaotuse. Tootmissuhted panevad paika kes mida saab (kasumi jaotuse).Baas paneb ühiskonna liikuma 2. Pealisehitus ­ sedused, kunst, religioon, poolitika · Marxi klassi teooria kohaselt on ühiskond jaotatud klassideks. Igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ja tootmisvahendeid mitteomav klass. Marxi ennast huvitas

Sissejuhatus sotsioloogiasse
74 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Seega elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jne. Olemine määrab ära teadvuse. Kõige olulisem on ühiskonnas majandus (ehk baas), mis määrab ära teised ühiskonna osad (ehk pealisehituse). Majandus paneb paika ülejäänud ühiskonna. Teiste osade tähtsus on väiksem. 6 Ühiskonna osad Marxi järgi: Baas 1. Tootmisvahendid ­ inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. Tootmissuhted ­ tootjate vahelised suhted o Tööjaotus o Kasumijaotus Tootmisvahendid + suhted =tootmisviis Pealisehitus ­ seadused, kunst, religioon, poliitika. Klassid ­ inimeste kooslus, kes omavad ühiskonnas mingis mõttes sarnast positsiooni kuuluvad samasse klassi. See mõiste pärineb Marxilt (tema kaudu). Jagunevad kahte klassi: Igas ühiskonnas on: o Tootmisvahendeid omav klass

Sissejuhatus sotsioloogiasse
24 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

lokaliseeritud ühte ossa (ajju), ühiskonnas on see aga erinevate inimeste peades laiali 8 Sissejuhatus sotsioloogiasse Karl Marx (1818 – 1883) Peateosed: Saksa ideoloogia (1846), Kommunistliku partei manifest (1848), Kapital (I köide – 1867, II ja III köide ilmusid postuumselt 1885 ja 1894), Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad (ilmus postuumselt 1932). Materialistlik ühiskonnateooria Marx oli materialist, kuna väitis, et inimese materiaalne tegevus elatusvahendite (toidu, peavarju jms) hankimise nimel määrab ära selle, mida inimene mõtleb, millest unistab jne. Ühiskonna võib jagada kaheks sfääriks – baasiks ja pealisehituseks.  Ühiskonna baas on majandus

Sotsioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn

Tarbimissotsioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
10
docx

STRATIFIKATSIOON, SOTSIAALNE MOBIILSUS

Vanemad soovivad, et nende lastel ei läheks neist halvemini. Erineval sotsiaalsel positsioonil tähendab see aga erinevaid asju. Seega on kõrgema hariduse omandamine jõukamatest peredest pärit lastele olulisem kui vähem edukate vanemate lastele. Kõrgharidusega vanemad kujutavad endast parimat garantiid, et ka laps omandaks kõrghariduse. Mobiilsust mõjutavad faktorid: Sotsiaalne päritolu, rikkus, võim--- finants ja poliitiline kapital, Andekus, motivatsioon Sugu, rass, elukoht (elukeskkond) Haridus -----inimkapital Sotsiaalsed sidemed, võrgustik------ sotsiaalne kapital Kultuuriline taust----- kultuuriline kapital Põlvkondadevahelise mobiilsuse juures tuleb arvestada ühiskonnas toimuvaid struktuurseid muutusi, ehk struktuurset mobiilsust . Ühiskond vajab vähem või ei vaja enam üldse mingeid lihtsat füüsilist tegevust nõudvaid ameteid, mistõttu poeg ei saa juba objektiivselt käia isa jälgedes

Psühholoogia
47 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Sotsioloogia eksami küsimuste vastused 2017

I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks m

Sissejuhatus sotsioloogiasse
190 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

26. Alfred Schultz - loomulik hoiak suhtumine maailma, 38. Millised järgmistest on kultuurilise kapitali mis võtab paljud asjad kahtluseta omaks; näiteks: maailma indikaator? eksisteerib minust sõltumatult, teised inimesed omavad a) Koos vanematega muuseumide külastamise üldjoontes minuga sarnaseid taustateadmisi. sagedus 27. Pierre Bourdieu ­ kultuuriline kapital kõik, mis b) Sõprade arv omab väärtust kultuurimaailmas, kombekus c) Intelligentsus testi tulemus 28. Karl Marx ­ tootmissuhted kuna inimesed ei saa d) Nii a, b kui c endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad

Sissejuhatus sotsioloogiasse
277 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Majandussotsioloogia eksmiks kordamine

2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused:  tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus;  tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus;  turukonkurents;

Sotsioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
84
docx

FILOSOOFIA

FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti e

Filosoofia
66 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks mid

Sotsioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Tähtsad nimed sotsioloogias

klassipositsiooni määrab ära kapitali hulk. 3 liiki kapitali: majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne. Võib üht asendada teisega. Habitus ­ inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Kujuneb välja seal, kus inimene üles kasvab. Habituse kaudu toimub reproduktsioon ­ ebavõrdsuse taastoomine põlvkonnast põlvkonda. Klass ja maitse ­ inimese klassipäritolu paneb paika tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse jne osas. Kultuuriline kapital on inimese üldine kultuursus (kombed, haritus jne). Sümboliline kapital ­ seda kapitali omab see inimene, kellel on teiste arvates õigus ja teadmised öelda, kuidas asjad tegelikult on, mis on hea, mis on õige. 22. Charles Horton Cooley ­ sümboliline interaktsionism. Peegelmina kontseptsioon ­ inimese minapilt kujuneb teistega suheldes, protsess 3 etapiline. See kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab, et teised temasse suhtuvad. Primaarne ja

Sissejuhatus sotsioloogiasse
40 allalaadimist
thumbnail
16
docx

ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU

pigem harjumused, sümbolid kui ratsionaalsus ja efektiivsus). Tööstusharu, turg ­ Interaktsiooni suunavad normed ja ootused, millega kaasnevad tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur, keelekasutus, riietus jne). Saatussümbolid, nende mõtestamine. Arusaam turuobjektist, millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind. KAPITALIDE KÄSITLUSED Kapital ­ ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital ­ kapital, mis ei ole selle "kandjast" eraldatav (haridus, oskused, tervis, motiveeritus, väärtused, mõtestatav ja kasutatav indiviidi kui grupi tasandil ja omandatakse teatud aja jooksul) Kapitale saab omavahel vahetada, erinevad kapitalid on omavahel konverteeritavad. Sotsiaalne kapital ­ suhted, sotsialiseerumine (tutvusringkond, pere jne), sageli on vahendavaks kapitaliks teiste kapitalide vahel 1 suund ­ võime tagada "kasu saamine", "tulu" tänu liikmelisusele

Majandussotsioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Karl Marxi teosest ”Kapital” - Kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus

AÜMD1 Karl Marxi teosest "Kapital" - Kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus 1.1 Sissejuhatus Karl Marxi teosest ,,Kapital" peatükist kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus rääkis vaesusest kui rikkuse vajalikust tingimusest. Eksisteeris töölisklassis pidev nälg ning see oli kõige loomulikum virkuse ja töö motiiv ning seetõttu tuli teha kõige tugevamaid jõupingutusi. Sellest tulenevalt kõrgem klass oli seisukohal, et nälg tuleb teha töölisklassis alatiseks nähtuseks ja selle eest hoolitseb Townsendi arvates rahvastikuprintsiip, mis vaeste hulgas oli eriti mõjuv. Seaduslik töösundus oli seotud paljude raskustega. Peatükist sai välja lugeda miks, kuidas ja väga üksikasjalikult millistes tingimustes töötati ja elati. Töölistelt võeti maksimaalsest energiast veel rohkem, maksimaalsest energiast rohkem küll võtta ei saa, aga luge

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
51
docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo ­ armastama 2) sophia ­ tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge ­ umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,

Filosoofia
102 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eksami küsimused

Politoloogia (poliitikateadus) Dotsent Norbert Peder Sissejuhatus 1. Poliitilised ideed ja teooriad, nende arengu põhietapid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1. Poliitika olemus ja mõiste Poliitik

Politoloogia
104 allalaadimist
thumbnail
17
doc

LÄÄNE FILOSOOFIA

LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunn

Filosoofia
65 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun