EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Leana Lõhmus LUIII Karjatamise mõju taimekooslusele (luhad, rannaniidud, aruniidud) Referaat aines ,,Pärandkooslused" Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Karjatamise ajaloost Eestis.......
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Loodusvarade kaitse ja kasutamine Karjatamise mõju taimekooslustele Luhad, rannaniidud, aruniidud Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kiviaja lõpust saadik on rohumaid kasutatud taimetoiduliste loomade karjatamiseks. Karjatamise mõju taimestikule sõltub paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks mullastik, taimestik, kariloomade liik, tõug, sugu, vanus, karjatamiskoormus ning kliima. Eri liiki kariloomad toituvad erisugustest taimedest. Sellest tulenevalt sobivad pärandkooslustele väiksed ja vähenõudlikud tõud. Eestis tuleks eelistada eesti hobust, eesti maatõugu veist ja lambaid, kuid tuleb arvestada sellega, et hobused ja veised ei sobi tallamisõrnadesse kooslustesse.
Porttipahtaga ning põhjast Inari järvega. Lapimaa on taimestiku kasvuperioodiks 100-140 päeva, ning soojuse summeeritud väärtuseks 600-750 kraadi, võrreldes 750-1000 kraadiga teistes kommertskasutuses olevate Soome metsaaladega. Sademetehulk varieerub 320-420 mm aastas. Enamus piirkonna metsi, milles on alla 750 kraadi, kutsutakse nii-öelda hoiumetsadeks, milles metsaraiet ning uuendamist viiakse läbi ülima hoolega. Haldusalad Põhja-Soome on jagatud 56. põhjapõtrade karjatamise piirkonnaks, millest antud töös keskendutakse kolmele: Lappi, Hammastunturi ja Ivalo (joonis 1). Kõigis kolmes piirkonnas on pikka põhjapõtrade kasvatamise traditsioon. Muud maakastusviisid on erinevalt arenenud. Joonis . Lappi, Hammastunturi ja Ivalo põhjapõtrade karjatamise piirkonnad Looduse säilitamise tähtsus Looduskaitsealade proportsioonide uurimise eesmärgiks oli teada saada, milles seisneb nende tähendus ÖTde tootmises
20. sajandil jäid põllumajanduse intensiivistumise tingimustes paljud puisniidud kasutusest välja. Säilinud puisniitudest suurem osa asub Eestis, vähem on neid ka Tsehhis ja Rootsis. 20. sajandi lõpul hinnati Eesti puisniitude kogupindalaks kuni 8000 hektarit, millest umbes 60% võib pidada geobotaaniliselt ja looduskaitse seisukohast väärtuslikeks. (Kukk, T, Kull, K. 1997. ) Puiskarjamaad Kuigi maastikus on puiskarjamaad puisniitudega väga sarnased, on nende taimestik karjatamise ja tihedama puurinde tõttu erinev. Üldjuhul on puiskarjamaade taimestik puisniitude omast liigivaesem. Kariloomade erinevad toidueelistused, sõnniku mõju pinnase omadustele, ressursside ümberpaigutumine ja tallamine mõjutab oluliselt puiskarjamaade taimestikku ja muudab selle arengu sõltuvaks karilooma liigist ja isegi tõust. Puiskarjamaadel elab palju seeni ja putukaid, kes sõltuvad sõnnikust, mõnikord isegi liigispetsiifilisest sõnnikust
Eesti geograafiline asend ja sellest tulenev ilmastik, nagu küllaldased sademed taimekasvuperioodil ja Rohukamara tüübi nimetuses kajastuvad liigid, mis on rohumaa koosluses ülekaalus. Rohukamar = mõõdukas temperatuur on soodsad mitmeaastaste heintaimede kasvuks. Erinevalt teistest kultuuridest on rohumaa kooslus. Rohukamar hõlmab maapealse ja maaaluse osa. rohumaadelt võimalik ühe aasta jooksul saada karjatamise või niitmise teel mitu saaki ja see on olnud Rohukamarate kestvus: a) lühiajaline 1-3 aastat stabiilne. Piirkonnas, kus sademete hulk ületab aurumise ning vihmavabu päevi ja perioode on vähe, nii b)keskmine 6-8 aastat nagu on see Eestis, tagab heintaimede kasvatamine ja õige tehnoloogia rakendamine kõige c) pikaajalised 9-... aastat
Loomade karjatamine Loengu konspekt Lehmade karjatamine Lehmad on karjatamise suhte väga nõudlikud. Kõige sobivamad on lehmadele kõrreliste alusheinte ja liblikõieliste rohked ning kõrreliste pealisheinte rikkad rohukamarad. Piimalehmade karjamaad peavad paiknema parasniisketel muldadel, võimalikult lauda ligidal. Liiga pikka tee karjamaale (> 2km) ja tagasi lauta põhjustab piimatoodangu languse kuni 20% ööpäevas. Sõltuvalt piimatoodangust vajavad lehmad karjamaarohtu ööpäevas 60-80 kg.
Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad 1. Lehm sööb päevas kuni 100kg rohtu 2. Karjamaa vajadus: madalasaagilisus0,5-0.6ha,Kõrgesaagilisus0,3-0.5ha 3. Karjagrupi suurus 200-250 lehma,Sobivaiks 150-200lehma 4. Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit 5. Karjatamise vaheaeg - 30päeva 6. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h 7. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt 8. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 1. 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas 2. Söövad päevas 25-40kg heina 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikad 30-50 looma 7
• in. tingimused. ebasoodsad • beduiinid • suured nafta-ja gaasivarud • tegeletakse peamiselt rändkarjakasvatusega • kõrbe laienemine liigse karjatamise tõttu
Lahemaa rahvuspargis, Matsalu looduskaitsealal, Hiiumaa laidude, Sarve poolsaare ja Kostivere kaitsealadel. 4. LAMMINIIDUD 4.1 Iseloomustus Lamminiidud on jõgede või järvede kallastel asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad. Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse tulemusena niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena. Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel kujunenud välja omapärased taime ja loomakooslused. 4.2 Inimmõju Inimmõju lamminiitudel on läbi sajandite seisnud puude ja põõsaste raiumises ning heinategemises ja kohati ka karjatamises. Lamminiitude omapäraks on mulla viljakuse püsimine hoolimata sellest, et heinaga
Taimkate Kidur, kuid väga liigirikas Palju käpalisi, haruldasi õistaimi Samblad ja samblikud Kadakas, arukask, mänd jt. Loomastik Spetsiifilist loomastikku pole alvaritel välja kujunenud Kariloomad Haruldased putukad Närilised Vähe varjupaiku suurematele loomadele Linnud( kiivitaja, punajalg-tilder, kanepilind, kivitäks) Tekkimine peamiselt sekundaarse tekkega kujunenud kunagistest põldudest karjatamise tõttu vähesel määral on primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale Mullastik asub paesel aluspinnal õhuke lubjarikas ja kivine muld mullad on väga põuakartlikud kuid samas ka huumus- ja toitaineterikkad Ca 30cm Intensiivne päikesekiirgus Kuivus ning üleujutused madalametes kohtades Looniitude pindala vähenemise põhjused majandamata jätmine, mille tulemuseks on kinnikasvamine metsastamine ENSV ajal täisehitamine
määrata vähemalt 30% ulatuses kogu karjast. Eluskaalu juurdekasvu leidmiseks võrreldakse ainult kogu suve karjas olnud lehmade kevadist ja sügisest kaalu. 6 Karjamaasaagi arvestamisel on tarvis leida ühe lehma keskmine päevane juurdekasv, mille hulka arvatakse ka karjatamisperioodil sündinud vasika sünnikaal. Sündinud vasikad võetakse arvesse ainult kogu suve karjas olnud lehmadel. Näide Kogu karjatamise perioodil karjas olnud 120 lehma keskmine eluskaal kevadel 470 kg Samade lehmade keskmine eluskaal sügisel 502 kg Ühe lehma keskmine eluskaalu juurdekasv 32 kg Samadel lehmadel karjatamisperioodil sündinud 35 vasikat, sünnikaaluga 1140 kg Ühe lehma kohta 9,5 kg
Sahara kõrb Sahara kõrbest · Pindala üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. · Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas. · Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. · Sahara on maailma suurim kuum kõrb ja kõrbetest teisel kohal, Antarktika järel. · Sageli esineb kõrbes liivatorme - samuume. · Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Asukoht · Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas · Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Aleeria,
,,Tähtis Päev" A.H Tammsaare Tegelased: Karjapoiss; ema; preester; Juhku Kuusik Sisu: Karjapoiss oli harjunud elama tavalist ,lihtsat ja töökat elu ,kuid nelipühade alguses andis saunavanamees talle hea karjatamise töö eest 20 kopikat. Ta sai omale uued riided ning läks kirkusse. Ta nägi ka seal uhketes riietes inimesi. Hiljem ronis ta koos teise poisiga kiriku torni ja sai kiriku preestri käest õiendada. Koju jõudes oli tal hommikul saadud hea tuju täiesti nulli viidud. Päev veel kestis ,aga ta ei osanud valida, mida teha. Ta ei tahtnud enam midagi, kuna ta oli saanud juba piisavalt kõike. Ta läks metsa ja hakkas nutma ,laskes enda kinnised emotsioonid välja. Põhjust ta ei teadnud
kuna siit võib suurem lainetus nad kergemini laiali kanda. Suprasaliinses vööndis on kooslused aga tavaliselt hästi välja kujunenud ja liigirikkad. Täiendava lämmastiku allikaks on siin sageli veel linnukolooniad. Selles biotoobis eristatakse randmaltsa ja liiv-merisinepi kooslusi. Karjatatavatele rannaniitudele iseloomulikuks liigiks on kõre e. juttselg-kärnkonn, kes veel paarkümmend aastat tagasi oli laialt levinud Lääne-Eesti rannikualadel. Seoses rannaniitude karjatamise lõppemisega kulustumise ja võsastumisega on see liik aga praktiliselt kadunud ning on säilinud kõigest üksikud hääbuvad asurkonnad. Kõre kadumise peamiseks põhjuseks võib pidada kõrele kudemiseks sobivate madalate kiirelt soojenevate lompide kadumist ranna- aladelt. Kahepaiksetest võivad lisaks kõrele rannaniitudel elada veel rabakonn. Roomajatest võib rannaniitudel kohata nastikut. Rannaniite iseloomustab väga mitmekesine ja rikkalik linnustik. Rannaniidud on eelistatud
Seal ei ole ainult liivaluited Taimestik ja Loomastik (Taimed): palju põõsaid, Aaloed, Kaktuseid, Magun ja palmid (Loomad): Kilpkonnad, Skorpionid, Kõrbekivitäks, Varaanid, Lõgismaod ja veel palju roomajaid. VARAAN > Inimtegevus Oaasi põllundus, odrakasvandused, tapipalmid, hirss ja maisikasvandused Rändkarjakasvandus (Lambad ja kitsed jne.) KESKONNAPROBLEEMID Puhta ja mageda vee puudus Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist TÕSINE PROBLEEM > LISAINFO Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured
Seal ei ole ainult liivaluited Taimestik ja Loomastik (Taimed): palju põõsaid, Aaloed, Kaktuseid, Magun ja palmid (Loomad): Kilpkonnad, Skorpionid, Kõrbekivitäks, Varaanid, Lõgismaod ja veel palju roomajaid. VARAAN > Inimtegevus Oaasi põllundus, odrakasvandused, tapipalmid, hirss ja maisikasvandused Rändkarjakasvandus (Lambad ja kitsed jne.) KESKONNAPROBLEEMID Puhta ja mageda vee puudus Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist TÕSINE PROBLEEM > LISAINFO Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured
Edaspidi hakatakse võimaluste piires maksma maahooldustoetust väärtuslikumate koosluste majandamise eest ka väljaspool kaitsealasid ja Natura alasid. (Liiv, K. 2006) Lamminiidud Lamminiidud on jõgede või järvede kallastel asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad. Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse tulemusena - niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena. Sajandeid kestnud inimõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel kujunenud välja omapärased taime- ja loomakooslused. Lamminiitudele on väga olulise tähtsusega üleujutuste ajal veega kaasatulevas mudas leiduvad toitained, mis aitavad neil säilitada pinnase kõrget toitainete sisaldust. (PKÜ, Lamminiidud) Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuntumad
sookurg, konnakotkad. Inimmõju · Inimmõju lamminiitudel on läbi sajandite seisnud puude ja põõsaste raiumises ning heinategemises ja kohati ka karjatamises. · Lamminiitude omapäraks on mulla viljakuse püsimine hoolimata sellest, et heinaga pidevalt toitaineid välja viidakse. Kaitse · Lamminiidud on reeglina tekkinud inimese majandustegevuse tulemusena, siis on ka nende püsimine ainu-võimalik pideva inimesepoolse majandustegevuse tulemusena. · Niitmise ja karjatamise lõppemisel saavad lamminiitudel ülekaalu looduslikud protsessid, mille tulemusel hakkavad vohama võsataimed. Kinnikasvamise tulemusena kaob lamminiitudele iseloomulik avatus, mis omakorda põhjustab lamminiitudele tüüpiliste liikide ja koosluste hävimise. · Lamminiidu hooldamiseks on vajalik: -niita igal aastal, mitte enne 1. juulit -niita nn keskelt lahku või servast serva meetodil -hein riisuda ja ära vedada · Lamminiidud omavad tähtsust nii Eesti
Paranda väike täht suureks Suur Tõll, ajakiri Pere ja Kodu, Kuku raadio Eesti kirjandus Kolme koopia kohvik kirjuta lünka õige täht Eesti iseseisvus kuulutati välja 24 veebruaril 1918. vahepealsest kriisist sai ka üle Eesti teater ning alal hoiti laulupidude traditsioon. Aprillis tuli kokku Asutav Kogu. 1920 aastal sõlmiti Tartu Rahu. Pane kirjavahemärgid ja suured tähed Jüripäev 23 aprill Eesti rahvakalendris kevadiste põllutööde ja karjatamise algus taluteenijate ja rentnike kohavahetuspäev. Maagiliste kommete ja loitsumistega taodeldi karja ja hobuse õnne ning arvati peletavat püha Jüri Kutsikaid. Ennustati ilmu ja viljasaaki. Miks sa abiellusid? Sellepärast,et mulle on abielunaised rohkem meeldinud kui vallalised. Kaupluse vitriinil oli silt: siin müüakse õnne. Mida tähendavad lühendid t tänav e ehk nn- nii nimetatud ak aastakäik e.l enne lõunat p.o peab olema poolitamine
Rahvaarv väheneb hetkel emigratsiooni tõttu, põhiliselt Kreekasse ja Itaaliasse. Mägede vahele on loodud maanteede kogupikkus on 18 000 km, neist kõvakattega 39%. Teede ääres võib märgata betoonist mürakaid ehk sissepääse varjenditesse. Neid rajati kunagi sissetungijate kartuses maale enam kui 700 000 tükki. Sinna pidid kõik albaanlased sõja hirmus ära mahtuma, kuid nüüd seisavad varjendid tühjalt. Kunagi oli suur osa Albaaniast metsane, kuid raie ja karjatamise tagajärjel on algsest taimkattest vähe järele jäänud. Jahipiirangute puudumise tõttu, on kõikjal metsloomi vähe. Looduslikeks ohtudeks on eelkõige maavärinad. Keskkonnaohtudeks mulla erosioon ja vee reostumine. Albaania aeg on maailmaajast kaks tundi ees. Seega on kasutusel Ida-Euroopa aeg nagu Eestiski. Kuigi kliima poolest jaguneb Albaania kaheks, rannikul lähistroopiliseks vahemereliseks ja sisemaal lähistroopiliseks mandriliseks, osales Albaania 2014.
Taimede toitumistingimused halvenevad, sest taimejuured kaotavad kontakti mulla ja põhjaveega.) 5. Soode tähtsus? a) Turvas kütteks b) kasvuturvas c) on tähtis põhjaveevarude taastamisel d) taimed toodavad hapniku fotosünteesiks 6. Metsade omapära? Puurinde esinemine 7. Kui palju valgust jõuab rohu- ja samblarindeni? Oleneb metsaliigist, umbes 1- 5% 8. Eesti niitude teke... a) Metsade lageraiete ja järgnenud niitmise või karjatamise tulemusena. b) Mahajäätud põldudele. 9. Iseloomusta niitude taimkatet ja loomastiku. Niidul kasvavad valguslembesed taimed, loomad on taimtoidulised, pisiimetajad, putukad. 10. Iseloomusta Läänemere riimvett. Läänemere riimvesi on segu Põhjamere veest ning jõgede ja sademete mageveest. (vee keskmine soolsus on ainult 6-9 kuna ookeani vee soolsus on harilikult 35 11. Loetle Läänemerd ümbritsevad riigid (9).
Rohusoo Koostaja: Juhendaja: 2009 Üldiseloomustus levib enam kui 30 cm paksusel turbakihil taimestikus valitsevad sootaimed samblarindes valitsevad lehtsamblad puudub puhmarinne tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel põhjavee tase on kõrge, ulatub kohati maapinnani Esinemine Eestis Lääne-Eestis Saaremaal madalsoode kogupindala Eestis on 25000 ha Mullastik väga niiske, enamustele taimedele sobimatu kasvukoht ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m
Rohusoo Koostaja: Juhendaja: 2009 Üldiseloomustus levib enam kui 30 cm paksusel turbakihil taimestikus valitsevad sootaimed samblarindes valitsevad lehtsamblad puudub puhmarinne tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel põhjavee tase on kõrge, ulatub kohati maapinnani Esinemine Eestis Lääne-Eestis Saaremaal madalsoode kogupindala Eestis on 25000 ha Mullastik väga niiske, enamustele taimedele sobimatu kasvukoht ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m
angerpist Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidus elab tüüpiline pargi linnustik: metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad,tihased 2.Puisniidud tekkisid karjatamise käigus.Tingimused peavad soodustama rohttaimede ja puude kasvu. Piisavalt valgust, vett ja toitaineid. Toitained saadakse sademetest ja mullast. Liigirikkuse põhjused 1) Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine. 1-2 aasta tagant 2) Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. 3) Liigirikkust mõjutab oluliselt mulla happesus (pH) 4) Ka mullaviljakus on väga oluline. 5) Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Aluseline pH 3
Koostaja: Juhendaja: Üldiseloomustus levib enam kui 30 cm paksusel turbakihil taimestikus valitsevad sootaimed samblarindes valitsevad lehtsamblad puudub puhmarinne tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel põhjavee tase on kõrge, ulatub kohati maapinnani Esinemine Eestis Lääne-Eestis Saaremaal madalsoode kogupindala Eestis on 25000 ha Mullastik väga niiske, enamustele taimedele sobimatu kasvukoht ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m
Rannaniitude Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada Läänemere rannikulõugaste elupaiku nii Eestis, Rootsis, Leedus, Poolas kui ka Saksamaal, kokku 34 alal. Rannikulõukad on madalad, merega ajutiselt ühenduses olevad rannikuveekogud, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest maa kerkimisega. Eestis ümbritseb rannikulõukaid enamasti rannaniit, mis on karjatamise ja niitmise vähenemisel paljudes kohtades roostunud ja võsastunud. "Rannaniidud on paljude lindude, eeskätt kahlajate - tutka, mustsaba-vigle ja niidurüdi, olulised pesitsusalad ja paljude teiste rändlindude tähtsad toitumispaigad. lisaks lindudele rannikumärgalad elupaigaks ka paljudele teistele ohustatud liikidele, nimetada võib näiteks kõret ehk juttselg-kärnkonna looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
Väljaheited oluline: suur hulk toitaineid muulda tagasi, ööpäevasel karajatamisel lämmastiku tagasi 60 %, P ja K 80%, Osalisel karjatamisel 10h, staub lämmastikust tagasi 30%, fosfor ja kaalium 30 ja 40%. Suve jookusl tekitab lehm karjamaale 25 tonni sõnnikut. Oluline mõju mikrobioloogilisele tegevusele. Loob head eeldused karjamaa taimedele kasvamiseks. Negatiivne et rohusöödavus väheneb, vajalik hooldusniitmine ja karjamaaäkega. Karjatamise optimaalne aega ja vaheaeg Tähtis, et rohi süüakse kiiresti ja lühikese aja jooksul ja siis pikk periood taastumiseks. Kõige väärtuslikum rohi on noorem rohi, 1 kg kuivainet=1kg piima. Maksimaalselt söövad siis kui rohi 12- 20 cm kõrge. Selline rohi lubab toota 20 kg piima rohu kuivaine abil. Väga õige aja valik ei maksa midagi, aga võimaldab toota suurtes kogust odavat piima. Karjatamisest saab alustada maikuu esimes dekaadis ja rohukõrgus optimaalselt 10 cm. Karjatada sobiv
Mahe Talv, soe ja päikesepaisteline suvi. Suvel umbes kuni 30 °c, talvel umbes 10 °c. 4. Kirjelda vahemerelist taimestikku ja too näited taimede kohastumusest. Okaspuud ja lehtpuud, juured ulatuvad sügavale maa alla, et rohkem vett saada. Mõnede taimede lehed on kaetud õlise kattega, et päike neid ei põletaks ja vesi ära ei auraks. 5. Põhjenda, miks on Vahemere maades looduslikke metsi vähe säilinud. Inimtegevuse- laevade ja hoonete ehitamise, põlluharimise, karjatamise ja sagedaste metsatulekahjude tõttu. 6. Nimeta lähistroopikas kasvatatavaid kultuurtaimi. Mandarinid, apelsinid, oliivid,viinamarjad, sidrunid, igasugused ilusad lilled ja puud. 7. Miks Vahemere maad on kujunenud turistide meelispaigaks? Soe päikesepaisteline kliima, soe meri ja palju vaatamisväärsusi. 8. Too näiteid keskkonnaprobleemidest, mis on Vahemere maades tekkinud pikaajalise põllumajanduse ja massiturismi tõttu.
Asuvad põhiliselt Lääne-Eesti rannikualadel ja saartel Kokku on Eestis mitukümmend rannaniitu Enamasti umbes 10 ha suurused kuid umbes kümme niitu on ka 100ha suurused. Suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal Suurim rannaniit on Keemu,mille suurus on umbes 350ha Rannaniitude hooldamine Niitmine ja karjatamine on põhiline hooldusviis Põõsaste ja puude raiumine ja hooldamine Põletamine võib korda teha kulustanud rannaniidu Niidu jälgimine( taimestik,muld jne) Karjatamise tähtsus Tänu karjatamisele moodustub vähem kulu,tallamine hävitab aittab kaasa kulu hävinemisele Tänu karajatamisele tekivad mättad,mis on putukate faunale uueks elupaigaks Kariloomad takistavad roo levikut Loomad takistavad põõsaste ja puude levimist Looduskaitse Rannaniidud on looduskaitse all Eesmärk on kaitsta taime ja looma liike. Kõige tähtsamad on II ja III kategoorialiigid nt käokeel, balti sõrmkäpp,künnapuu jne Keelatud on jahipidamine,rajada uut veekogu.
Parasitism (parasiit/peremees suhe)- puuk ja šoti mägiveis. Kommensialism- (üks saab kasu, teist ei mõjuta)- niidurüdi ja veis. Abiootiliste tegurite näited Eluta looduse tegurid. Niiskus/sademed- vesi tõuseb ning rannaniit vee all. Päikesevalgus- liigne päike→veistel kuum ja samuti taimestik võib kõrbeda Tuul- 3. taseme taimed (õrnemad)→tugev tuul merelt→soolase vee pritsmed. Koosluse hävimine Karjatamise või niitmise lakkamisel võib pilliroog 5-10 aasta jooksul levida kogu rannaniidule. Ajapikku niit võsastub ja metsastub. Kliimakskooslus Rannaniidu kuivem osa kulustub või võsastub kadaka, lepa või näiteks pajuga. Ajapikku metsastub. Keskkonnaseire 2011 Kasutatud materjalid http:// www.pky.ee/siselinkide_materjalid/Rannanii tude_hoolduskava_2011.pdf http:// rannarohumaad.weebly.com/selgrootud-loo mad.html http://www.roheline.ee/books/kkj296
kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule. Olulisteks kasvuhoonegaasideks on : Veeaur, süsinikdioksiidide süsihappegaas, lämmastikoksiid, osoon ja metaan. Õhusaaste Toidupuudus Põhjused Rahvastiku kiire juurdekasv Aafrikas on maa alad põllumajanduseks kõlbmatud Inimesed on koondunud viljakamatesse piirkondadesse (põhjustanud metsade hävimise, üle karjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku) Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Kalavarude vähenemine Keeldutakse toitu jagamast, mis takistaks vabaturu arengut Vaesusest Sise- ja välispoliitilistest konfliktidest looduskatastroofidest (maavärinad, hiigellained jne) Näljahäda piirkonnad 40 riiki maailmas Aafrikas 20 riiki (Sahhara lähistel, eriti Etioopia, Somaalia) Aasia Ladina Ameerika ja Kariibi mere piirkond
Arvestatakse, et üks lehm jätab aastas karjamaale väljaheiteid, mis vastab 25 tonnile sõnnikule. Oluline on, et väljaheited soodustavad mikrobioloogilist tegevust. Halb on see, et väljaheited satuvad ebaühtlaselt ja vähendavad rohu söödavust. - Tervikuna võttes on karjatamisel mõned kahjulikud momendid, kuid üldiselt on karjatamine kasulik. Soodustab tiheda rohukamara teket ja mulla viljakuse tõusu. Karjatamise optimaalne aeg ja vaheaeg Tähtis on, et loomad sööks rohu lühikese aja jooksul, millele järgneks pikem periood rohusaagi taastumiseks. Optimaalne aeg karjatamiseks sõltub rohu arengufaasist ja kõrgusest. Kuigi noor rohi võimaldaks piima enam toota, ei jõua loomad seda piisavalt koguda. Väärtusliku rohu 1 kg kuivainet võimaldab toota 1-1,2 kg piima. Maksimaalse koguse rohtu söövad loomad siis, kui rohi on 12-20 cm kõrge ja sellega
hädala kasvu ja taimede püsivust rohukamaras. Varajane punane ristik AAS REBASESABA Ohtetuluste on niidu tüübiline ei sobi karjamaale... Noores arengufaasis saab kesmise söödaväärtusega sööda.. ei kogu mulda toitaineid, toitainete rikas, ei külmu ära, Saak võib olla küll suur aga pidev niitmine vähendab saagikust.. . maa aluseid võsundeid hoidab pidev tugev juurevõrgustik.. AASNURMIKAS- võsundiline muru ja söödasort. Teise karjatamise ringi ajal on kõige suurem kogus rohtu. Sügise poole rohu kasv aeglustub. Hea oleks kui iga karjatamise ringi järgi teha hein. Vähemalt kaks korda peab niitma. Minimaalselt oleks vaja niita kaks korda suve jooksul. Esimene kord võiks olla peale teist karjatamist, millega takistatakse umbrohtude levikut ja kõrreliste generatiivorganite moodustumist. Teistkorda niita augustis septembris.
kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne- Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. PILDID KASUTATUD KIRJANDUS http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/sahara_lilija.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/sahara_korb_evelin.htm http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/sahara.htm
Paljud neist on asunud tööle rahvusparkide ja looduskaitsealasel jahiturismiarendamisel. Rahvusparkides saadakse tulu turismist ja erilubadega jahipidamisest. (4) Brasiilia ja Austraalia savannide sademetereziim teeb nendest aladest ideaalse karjakasvatus-piirkonna. Sinna on rajatud suuri karjafarme. (6) Keskkonnaprobleemid: Viimaste aastakümnete jooksul on maastike ilme savannide ja kõrbevööndi piirimail tugevasti muutunud. Liigse karjatamise tõttu on rohttaimestik hävinud ja kõrb laieneb savannialadele. See aga muudab savannielanike elu veelgi raskemaks, sest kasvav rahvahulk ei suuda end enam ära toita. (4) Väärtuslike jahitrofeede tõttu on suureks probleemiks salaküttimine, mis hoolimata karmidest karistustest on siiski üsna levinud.(6) Põuaperioodidel on probleemiks ka tulekahjud. (1) 9 Kokkuvõte: Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla
kasmodroom Probleemid : Savannid Geograafiline asend : pöörijoonest ekvaatori pool Kliimavööde : lähisevatoriaalne Mullad : punakaspruunid mullad Taimed : akaatsiad, ahvileivapuud, piimalilled, kääbuseukalüpte, pudelpuud Loomad : lõvid, aafrika elevandid, kaelkirjakud, sebrad, jaanalinnud, vöölased, must- ninsarvikud, suur-sipelgaõgijad Inimtegevus : karjakasvatus, põlluharimine, Probleemid : savannid kõrbestuvad karjatamise, puude ja põõsaste maha võtmise ja tulekahjude tõttu Ekvatoriaalsed vihmametsad Geograafiline asend : Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Kagu-Aasias Kliimavööde : ekvatoriaalne Mullad : ferraliitmullad Taimed : viigipuud, rotangpalm, pipar, orhideed, samblad Loomad : koolibrid tuukanid , laisikud, jaaguarid, anakondad, simpansid, kapibaarad, okaabid, boad Inimtegevus : alepõllundus, vähesel määral loomakasvatusega, Probleemid : vihmametsade rüüstamine
Lehed on suured. Esinevad nii juurmised kui varrelehed. Juurmised on pikarootsulised, sõrmjagused, 3...5 osaga, karvased (eriti allküljel), varrelehelt kujult samasugused, kuid lühirootsulised kuni rootsutud, veidi väiksemad. Vars on tugev, nõrgalt sooniline, kaetud peente käharate karvadega. Juured on muguljalt paksenenud. Elupaik: niidud, lehtmetsad Ohutegurid: ehitustegevus (sh teede, mänguplatside jne rajamine), niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine niitmise või/ja karjatamise katkemisel Ohustatuse kategooria: eriti ohustatud Selgrootu Anax imperator, kuningkiil Kirjeldus: Pikkus on 60-80 mm, nümfidel 50 mm. Tiivaulatus 95-110 mm. Isasel on tagakeha helesinine, musta värvi pikivöötidega, pea on roheline, emasel - laia pruuni värvi mustriga sinise- ja rohelisekirju tagakeha. Tiibasid on 2 paari, liiguvad üksteisest sõltumatult. Elupaik: järved (seisuveelised veekogud sh. tehisveekogud) Ohutegurid: keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine
temperatuur langeda alla nulli. Ebaõige maakasutuse, põua ja tugevate tuulte koosmõjul laieneb kõrb edasi haritavatele maadele. oodusliku taimkatte eemaldamine paljastab viljaka mulla, mis seejärel põuas kuivab ja tuule poolt tolmuna laiali kantakse. Kunagistel saagirikastel aladel laiub nüüd kõrb.Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Enamus kõrbetest on tekkinud õhumasside liikumise tulemusena. Ekvaatori läheduses tõusev kuum õhk liigub põhja ja lõuna poole. Kõrgemal atmosfääris jahtub see ja laskub lähistroopilistes alades, tekitades sellega kaks kõrgrõhuala - põhjas ja lõunas. Kui õhk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii
teeleht, rand-õisluht.Rannaniitudel esinevate, kuid karjatamishellade rannikutaimede näiteks on: roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts, pilliroog.Üksikute taimeliikide reaktsioon hooldamise lõppemisele võib erinevates piirkondades olla erinev, muuhulgas sõltub see ka sellest, kui intensiivselt ja kui pika aja jooksul on traditsioonilise maakasutusega tegeletud. Esimestel aastatel pärast karjatamise lakkamist võivad peaaegu kõik rohttaimed veel õitseda ja lühikese üleminekuperioodi jooksul rannaniidu taimestik isegi liigirikkamaks muutuda, kuid kõrgekasvuline rohi võtab varsti võimust ning kulu lämmatab madalamakasvulised niidutaimed. 2) PUTUKAD LiblikadÜsna vähesed liblikaliigid arvatakse rannaniidu regulaarselt üleujutatava osaga seotud olevat. Seevastu rannalähedastel aladel võib sageli olla rikas ja mitmekülgne
jalamil viljakad pealeuhtemullad (deluviaalmullad). Tihe looduslik taimkate takistab lauserosiooni, põllustatud kallakpinnalt kandub muld ära kergesti. Tuule-erosioon esineb kõige enam kuivadel laialdaselt põllustatud preeria- ja stepialadel (tornaadod, suhhoveid). Kantakse ära lahtine pindmine mullakiht ja isegi värsked külvid. Kõrbestumine on kõrbete laienemine looduslike tegurite tõttu,ebaõige vee- ja maakasutuse ning liiga intensiivse karjatamise tagajärjel (Saheli, Kasahstan). Muld on väärtuslik loodusressurss ja selle kaitsmine degradeerumise eest on oluline, sest taastamine on väga keerukas kui mitte võimatu. Muldade sooldumine on lahustuvate soolade kogunemine mulda. Toimub seal, kus aurumine on suurem kui sademetehulk. Sooldumist põhjustab ka väär inimtegevus muldade niisutamise käigus. Mulla kaitse eeldab olulisi agrotehnilisi võtteid. Tähtis ülesanne: Tee ettepanekuid, kuidas saaks muldi kaitsta kõikide eeltoodud
Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Seinamaalingud ning reljeefid annavad tunnistust, et veel 5 000 aastat enne Kristust oli Sahara kõrb kaetud savanniga. Sahara kõrbe kliimadiagramm Sahara kõrb suve Kasutatud kirjandus: http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/images/7-2-9- 1-1.jpg&imgrefurl=http://www
rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. Voyager 2 avastas kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni N6. Saturni rõngaste uurimisel püstitati rõngaste "gravitatsioonilise karjatamise" hüpotees. Selle järgi püsib vähemalt osa rõngaid koos tänu pisikeste kuude - karjuste - raskusvälja toimele. Neptuuni kuu Larissa on praegusel hetkel karjusetiitli kandidaat AITÄH KUULAMAS T!
kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse ränd karjakasvatusega.Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. joonis 10. oaas joonis 11. masaid (aafrika põliselanikud) Sahara äärealadel liigse karjatamise ja tuule tõttu toimub kõrbestumine, kõrb laieneb kuni 6 km aastas. joonis 12. kõrbestumine Rahvastiku tihedus on Saharas väike. Enamus kõrbe on asustamata, asulad on kõrbe ääres ja oaasides näiteks Egiptuse oaasis Niiluse deltas kus elab üle 1000 inimese km² kohta. Joonis 13. rahvastiku tihedus KASUTATUD MATERJALID http://kaasikgeorge.blogspot.com/p/maailma-suurim-korb.html http://www.geo.ut
Natura 2000 võrgustik - kaitstavate alade võrgustik Euroopa Liidus, mille eesmärk on säilitada ning ka taastada väärtuslikke ja ohustatud elupaigatüüpe, ühtlasi kaitsta ohustatud liike ning nende elupaiku. Natura 2000 võrgustik koosneb linnudirektiivi4 artikli 4 lõike 1 ja 2 alusel valitud linnualadest ning loodusdirektiivi artikli 3 lõike 1 ja artikli 4 alusel valitud loodusaladest. Poollooduslik kooslus ehk pärandkooslus pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala. Poollooduslikud kooslused on puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad. Rohetaristu ehk roheline infrastruktuur looduslikke alasid ühendav strateegiliselt planeeritud, ökoloogiliselt toimiv võrgustik, mis hõlmab mh kaitsealasid, põllumajandusmaid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid ning merealasid, mis reguleerivad vee,
oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. "Voyager 2" avastas kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989 N6. Saturni rõngaste uurimisel püstitati rõngaste " gravitatsioonilises karjatamise" hüpotees. Selle järgi püsib vähemalt osa rõngaid koos tänu pisikeste kuude - karjuste - raskusvälja toimele. Neptuuni kuu Larissa on praegusel hetkel karjusetiitli kandidaat.
· ohustatud ülemajandamisest, küttimisest, mittesäästlikust turismist ja asulate ning infrastruktuuride rajamisest. · Kinnisvaraarendus · Metsade biomassi nähakse üha enam taastuva energia allikana, mis pakub alternatiivi fossiilkütustele · rahvastiku kasv ja linnastumine · karjamaid põllumajandusloomadele. · 4050% metsadest kaob alepõllunduse, küttepuu hankimise ja teedeehituse tõttu, 10% karjatamise, 1020% intensiivse põllumajanduse, 510% istanduste ja 115% metsatulekahjude tõttu[1].
Keegi ei mäleta ka tema esimesi samme ja sõnu. Võrdlus: Minu vanavanaema ja vanaema elasid väiksena ühes ja samas talus. Kui üha rohkem inimesi kolisid linna elama, ka minu vanaema ja vanaisa läksid linna elama. Mina kasvasin kõigi mugavdustega mis siis oli pakkuda, sama ei saa öelda minu vanavanaema ja vanaema kohta. Minu maimikuiga 1-3a: Mina vaatasin multikaid, jooksin metsas ringi ja kasvasin looduses. Minu vanaemal olid sellel ajal kitsed ja ma õppisin ära kiiresti kitsede karjatamise. Suval panin ennast ise riidesse, talvel abistasid mind vanaema ja ema. Vahel olin väga kapriisne, kui pesumasin käis ja mind pandi sinna istuma, olin rõõmus ja naersin. Vanaema maimikuiga 1-3a: Vanaema mängis õdede ja vendadega (kokku oli peres 9 last, vanaema oli viies laps nendest). Mängis loomadega. Temale meeldis joota lambatallesid lutipudelist piimaga. Vanavanaema maimikuiga 1-3a: Mängukaaslasteks oli 3 venda, 1 õde ja loomad. Rohkem ei mäleta keegi midagi vanavanaemast.
Külvijärgne hooldamine: • Mullakooriku purustamine peale vihmasadu; • Mehaaniline umbrohu tõrje - Umbrohtude pealtniitmine. Esimest korda niidetakse, kui umbrohu kõrgus on üle 20 cm. Teist korda niidetakse juba madalamalt, 5-10cm kõrguselt; • Karjatamine - Soodsate ilmastiku tingimuste korral on võimalik karjamaid karjatada ka suve teisel poolel. Vastasel juhul on soovitatav saak teha siloks või söödaks; Karjamaade ratsionaalse kasutamise tagamise võtted: • Varajane karjatamise algus kevadel; • Karjamaade vahelduv kasutamine; • Karjatamisviis; • Loomaliikide ja rühmade karjatamise korraldamine; Närbsilo – Tegemiseks tuleb niidetud rohumassi närvutada kuni kuivaine sisaldis on ca 33-35%. Sileeritav mas tuleb tihendada ning hermeetiliselt sulgeda. Halvasti tihendatud ja korralikult kinnikatmada siloauku, silopalli satub käärimise lõppedes õhk, mis põhjustab massi kuumenemist ja riknemist. Märgsilo – Tegemise eeliseks on sõltumatus ilmastikust
nad küll suuremad. Kaks kitsast Neptuuni rõngast paiknevad üks 53000 ja teine 63000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid nood on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. "Voyager 2" avastas veel kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989 N6. Saturni rõngaste uurimisel püstitati rõngaste "gravitatsioonilise karjatamise" hüpotees. Selle järgi vähemalt osa rõngaid püsib koos tänu pisikeste kuude - karjuste - raskusvälja toimele. Neptuuni kuu Larissa on praegusel hetkel karjusetiitli kandidaat. Neptuuni rõngaste Maapealsed vaatlused näitasid rõngaste asemel ainult õrnu kaari, "Voyager 2" leidis Neptuuni ümbert aga neli nõrga heledusega ja kitsad kuid terviklikud rõngad. Ühel rõngastest avaldus huvitav keerdunud struktuur. Teadlased usuvad, et selline keerdumine on toimunud, sest algne materjal
kuivendatud muld on head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasatamiseks. Gleistunud leerjad mullad esinevad tavaliselt koos leostunud ja leetjate muldadega. [2] Leostunud gleimuld (Go) on osatähtsuselt neljas muld põllumassiivil. Need mullad on alaliselt liigniisked mullad, mille pealmiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont. Leostunud gleimullad on moodustunud karbonaatsetel lähtekivimitel. Keemine algab vahemikus 30-70 cm. Niitmise ja karjatamise mõjul kujunevad looduslikele leostunud gleimuldadele soostunud rohumaad. Mulla ülesharimisel moodustub eutroofne toorhuumuslik horisont, milles orgaanilise aine ja huumusesisaldus on 7,0-8,0%, üldlämmastiku sisaldus 0,35-0,4%. kultuuristamisel väheneb leostatud gleimuldadel orgaaniline aine ja lämmastiku sisaldus. Mulla pH on alla 5,5. Liikuva või kiirelt vahelduva mullaveega leostunud gleimuld on hea keskkond nii juurte arenguks kui ka mullaelustiku tegevuseks. Peale selle, et liikuv
annaabi.ee 
