Neptuun (0)

Neptuun
Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest
planeetidest meil päikesesüsteemis ja on eriti kuulus
oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-
Rooma vetejumala Neptunuse järgi.
Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun
on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan,
oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem
Maast.
Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev,
Voyager 2 25.augustil 1989. aastal.
Nagu tüüpilised gaasilised planeedid , on Neptuunil
kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad
suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige
kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis.
Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain
Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast
kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le
Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa
astronoom Johann Galle 1846. aasta 23.septembril. Planeedi
asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri,
Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes.
Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja
inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle
üles teine inglane James Challis.
Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus
õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos
kuulutatud Neptuuni avastajaiks.
Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal
1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud
oma avastuse sisu.
Johann Galle ­ Avastaja. Urbain Le Verrier-Arvutas Neptuuni
asukoha välja.
Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka
välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt
tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides näeme vaid tillukest
rohekat ketast).
Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja
1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide
rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest
poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud
magnetvälja kaudu.
Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist.
Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani,mis annab plaaneedile
särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema
ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi
pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik
avastati "Voyager 2" poolt,kuid see oli kadunud 1944.aastaks, kui
Hubble`i kosmoseteleskoop planeeti vaatles.Musti laike ja valgeid
pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled.
Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled
puhuvad pöörlemisele vastassuunas,idast läände.Ligikaudne
läbimõõt 49 572 km .
Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Tritonning lisaks
veel neli 2002.aastal ning õks 2003.asstal avastatud veel
nimetut kuud.1846.aastal avastati ka Neptuuni kõige suurem
kuu Triaton, teine kuu Nereid leiti alles 1949.aastal. "Voyager 2"
avastas 1989.aastal veel kuus kuud. Triaton arvatakse olevat
kivine keha,suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele
vastupidises suunas. Võib-olla ei alustanud ta elu kuuna,kuid
haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi
kaaslaseks.Üllataval kombel ei olnuki Nereide Neptuuni
suuruselt teine kaaslane,vaid selleks on Proteus, mille läbimõõt
on tervelt 400 kilomeetrit. Ometigi ei piisa selle kuu
gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju.Kaaslase pinnal
asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist
on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga,ta peegeldab
pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton,
üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii
planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise
orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist
kuni 10 miljoni kilomeetrini.
Nagu teistelgi hiidplaneetidel , on ka Neptuunil
rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad
oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on
need suuremad.
Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000
ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi
tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb
esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt
nõrgema heledusega ja laiemad.
"Voyager 2" avastas kuus senitundmatut kaaslast,
mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989
N6. Saturni rõngaste uurimisel püstitati rõngaste "
gravitatsioonilises karjatamise" hüpotees. Selle
järgi püsib vähemalt osa rõngaid koos tänu
pisikeste kuude - karjuste - raskusvälja toimele.
Neptuuni kuu Larissa on praegusel hetkel
karjusetiitli kandidaat.