Metsade hävimine (1)

TAGAJÄRG

• Maailma metsade pindala kahaneb iga minutiga 36 jalgpalliväljaku suuruse pindala võrra.
  
• Erinevatel andmetel on 20. sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest.
  
• Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine . Näiteks saadakse Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest ligi pool kogu maailma ümarpuidust.
  
• Kahaneb fotosünteesi toimumine ning seega hapniku tootmine.
  
• Taime- ja loomaliikide hävimine. Metsades elutseb 50-90 % kõigist Maa liikidest (liigirikkaimad on troopilised vihmametsad – 2/3 taimeliikidest ja koguni 80% putukaliikidest ning mida raiutakse aastas maha 170 000 km2). Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine : metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt ).
  
• Arvatakse, et viimase kümnendi jooksul on välja surnud umbes 20% Maal elutsevatest liikidest. Kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid.
  
• Suur osa hävivatest liikidest jääbki teadusele tundmatuks
  
• Metsasektor on otseselt või kaudselt elatusallikas üle 1,6 miljardile inimesele. Metsade hävitamine tähendaks neile töö- ja sissetulekuvõimaluse kadumist või muutusi.
  
• Lisaks kaitsevad metsad inimesi kahjulike ainete, müra ja tuule laastava mõju eest.
  
• Hoiab kinni viljakat mulda- kui puude juured mulda kinni ei hoiaks uhtuks see kiirest erosiooni tõttu ära.
  
• Maa kurnatakse väheste aastate jooksul välja ja muutub põllumajandusele kõlbmatuks.
  
• Metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks ravimitööstusele - 60 % ravimitest on looduslikku päritolu.
  

EESTI
Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad , näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad , sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud.
Näiteks ei saaks ka Eestis ilma metsadeta elada karud, ilvesed , hundid ja paljud teised loomad. Metsad on olulised looduse, kliima ja süsinikuringe reguleerijad. Eestis on kaitsemetsadel muuhulgas järgmised funktsioonid: ranna ja kalda kaitse, põhjavee kaitse, erosiooni vältimine, inimese tervise kaitsmine kahjulike ainete ja müra eest, kaitse tuule laastava mõju eest jne.
tänapäeval on metsa juurdekasv Eestis suurenenud tänu metsistuvatele põldudele ja karjamaadele
Kuigi meie Kuigi meie metsanduses on mõningaid probleeme, võib kokkuvõtteks väita, et Eesti metsandus on võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega säästev ja keskkonnasõbralik
LAHENDUS

• Esimene lihtne võimalus metsade hävimise peatamisele kaasa aidata on vähendada paberitoodete tarbimist ja eelistada vähempakendatud ning korduvkasutatavaid tooteid (nt klaaspudelid tetrapakkide asemel)
  
• Samuti on võimalik kasutada kontoripaberit mõlemalt küljelt ja koguda vanapaberit selleks ettenähtud konteineritesse, kust see taaskasutusse suunatakse.
  
• tuleks tarbijail eelistada selliseid tooteid, mille valmistamisel on kasutatud hästi majandatud metsadest pärinevat puitu
  
• suurendada kaitsemetsade ja säästvalt majandatavate metsade pindala.
  
• kutsus maailma metsanduskongressi üles seadma sihiks peatada metsade pindala vähenemine ja metsade hävitamine maailmas aastaks 2020.
  
• näidata ja propageerida nende metsade tõelist väärtust.
  
• nüüdisaegsed metsatöömasinad lõhuvad metsa sedavõrd, et hiljem on raske haavu parandada. Seetõttu on Malaisias püütud rakendada uut meetodit: puitu varutakse õhu kaudu, kasutades nii inimeste kui ka puidu transpordiks METSA TÄHTSUS
  

• Metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks ravimitööstusele - 60 % ravimitest on looduslikku päritolu.
  
• Metsas kasvab palju erinevaid taimi.
  
• Mets on koduks paljudele loomadele.
  
• Mets on tähtsaim hapniku tootja Maal.
  
• Mets on pakkunud kaitset ja toitu ka inimestele.
  
• Hoiab kinni viljakat mulda- kui puude juured mulda kinni ei hoiaks oleks see kärme erosiooni tõttu ära uhtuma.
  

PÕHJUS (MIKS HÄVITATAKSE???)

•  Metsade laastamise ja hävimise peamine põhjus on ühiskonna üha kasvav nõudlus puidu järele. Enamus raiutavast puidust (va küttepuit) kulub paberi ja erinevate pakendimaterjalide tootmiseks.
  
• põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks
  
• Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks
  
• ohustatud ülemajandamisest, küttimisest, mittesäästlikust turismist ja asulate ning infrastruktuuride rajamisest.
  
• Kinnisvaraarendus
  
• Metsade biomassi nähakse üha enam taastuva energia allikana , mis pakub alternatiivi fossiilkütustele
  
• rahvastiku kasv ja linnastumine
  
• karjamaid põllumajandusloomadele.
  
• 40–50% metsadest kaob alepõllunduse, küttepuu hankimise ja teedeehituse tõttu, 10% karjatamise, 10–20% intensiivse põllumajanduse, 5–10% istanduste ja 1–15% metsatulekahjude tõttu[1].