Metsade hävimine (1)

TAGAJÄRG

• Maailma metsade pindala kahaneb iga minutiga 36 jalgpalliväljaku suuruse pindala võrra.
  
• Erinevatel andmetel on 20. sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest.
  
• Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine . Näiteks saadakse Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest ligi pool kogu maailma ümarpuidust.
  
• Kahaneb fotosünteesi toimumine ning seega hapniku tootmine.
  
• Taime- ja loomaliikide hävimine. Metsades elutseb 50-90 % kõigist Maa liikidest (liigirikkaimad on troopilised vihmametsad – 2/3 taimeliikidest ja koguni 80% putukaliikidest ning mida raiutakse aastas maha 170 000 km2). Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine : metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt ).
  
• Arvatakse, et viimase kümnendi jooksul on välja surnud umbes 20% Maal elutsevatest liikidest. Kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid.
  
• Suur osa hävivatest liikidest jääbki teadusele tundmatuks
  
• Metsasektor on otseselt või kaudselt elatusallikas üle 1,6 miljardile inimesele. Metsade hävitamine tähendaks neile töö- ja sissetulekuvõimaluse kadumist või muutusi.
  
• Lisaks kaitsevad metsad inimesi kahjulike ainete, müra ja tuule laastava mõju eest.
  
• Hoiab kinni viljakat mulda- kui puude juured mulda kinni ei hoiaks uhtuks see kiirest erosiooni tõttu ära.
  
• Maa kurnatakse väheste aastate jooksul välja ja muutub põllumajandusele kõlbmatuks.
  
• Metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks ravimitööstusele - 60 % ravimitest on looduslikku päritolu.
  

EESTI
Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad , näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad , sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud.
Näiteks ei saaks ka Eestis ilma metsadeta elada karud, ilvesed , hundid ja