EUROAKADEEMIA Toponüüm ehk Kohanimi Essee Üliõpilane: Risto Sulger Grupp : RS2E Tallinn 2014 Kohanimi ehk toponüüm on geograafilise objekti (mere, jõe, saare, mäe, soo, asula vm) nimi . Nt Aafrika, India, Läänemeri, Kasari jõgi, Püreneed, Pandivere kõrgustik, Jõmmsoo, Vormsi, Paluküla. Toponüümide hulgas võime eristada väikekohanimesid ehk mikrotoponüüme, mis on väiksema geograafilise objekti (rändrahnu, koopa, heinamaa, puu, tänava, talu, maja, ruumi vms) nimi. Nt Kukka kivi, Saja Hobuse puu, Laasma karjamaa, Leemeti mets, Raekoja plats, Põllu tänav, Kolm Õde (hoone), Inglisild . Mõnel kohanimeliigilgi on veel oma termin . Enim kasutatakse veekogunime ehk hüdronüümi (mere-, järve-, jõe-, soonimed) . Linnasiseste objektide jaoks on termin urbonüümid (tänava-, väljaku-, silla-, torni-, kiriku- jm nimed, nagu Pärnu maantee, Vabaduse väljak...
Paraku hääbub meie kõrval iga natukese aja tagant mõni väikerahvas ja kurvad on lood ka Karjalaga. Nad on väike rahvus ning pole suutnud end iseseisva rahvusena väga tõestada. Siin referaadis püüangi anda ülevaate Karjalaste elust, nende omapärasest kultuurist ning saavutustest läbi ajaloo. 3 1. Nimetused ja asuala Karjalaste enesenimetused on karjalaine ja karjalažet. Need rahvanimetused ehk etnonüümid käisid algselt ilmselt vaid tänapäeva Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajandil on seda nimetust kasutama hakanud ka karjalaste teised rühmad. Erinevad hüpoteesid seostavad nende nimetusi karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavate aunusekarjalaste nimetused endi kohta on livgilaine ja livviköit, oma keelt kutsuvad nad livvin kieli'ks
Suur osa termineid pärineb kreekakeelest. Elusolendite nimed. Isikunimed e antroponüümid, tuleneb kreekakeelest. Neid saab jagada rühmadeks: individuaalnimed, mis pannakse ühele inimesele. Rühmanimed e perekonnanimed. Patronüümid e isanimed. Loomanimed e zoonüümid. Põhiliselt koduloomadele. Mütonüümid e mütoloogilised nimed. Sellel on alaliike: jumalusnimed e teonüümid, vaimunimed e demononüümid ja kangelaste nimed. Elusolendite alt väljas on rahvanimetused e etnonüümid. Neid saab analüüsida ka nii, et nad pole üksikobjektid, samas rahva kategoorias oleksid nad liigis üks element. 20. Sajandi algul kirjutati rahvanimed suure tähega. Etnonüümid on mitmel eritasandil: rahvarühmad ja mikroetnonüümid (hapupiimalehkrid, kohvilehkrid = Kärdla elanikud) fütonüümid e taimenimetused. Ei ole nimetused, olgugi, et on nomenklatuuri nimetused. Kui liiginimetused ent üksiktaimede nimed on nimed! Elutute asjade nimed
eeldab, et sama keelevarianti kõnelevad inimesed kuuluvad ühte. Keeled peegeldub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) - eesmärk on selgitada keelte sutruktuuri võrdlemise teel, kas maailma tuhandeid keeli võiks jagada üldisemateks keeletüüpideks. Uuritakse semantikat, fonoloogiat, morfologiat, süntaksit Rahvanimetus ehk etnonüüm on rahva (etnose või subetnose) nimetus. Eestikeelsed etnonüümid kirjutatakse väikese algustähega. Enda kohta käibel olev rahvanimetus ehk endanimetus on näiteks lätlastel latviesi, poolakatel polacy ja eestlastel eestlased (varem maarahvas). Maailma keelte arvandmete suhe :6000 -7000 elavat loomulikku keelt (Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996) - Aasia 2165 (32%) Aafrika 2011 (30%) Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) Ameerika 1000 (15%) Euroopa 225 (3%) 4. Keelkond, algkeel, haru; keelepuu
Struktuuri järgi liigitatakse liht- ja liitnimedeks ning tuletisteks. Nimede liigitus nimeobjekti järgi 1) Elusolendite nimed: o antroponüümid = isikunimed: individuaalnimed (nt eesnimed), rühmanimed (nt perekonnanimed) ja muud (nt patronüümid). o zoonüümid = loomanimed. Loomanimed on koduloomadel, harva metsloomadel o mütonüümid = mütoloogilised nimed o teonüümid = jumalusnimed o demononüümid = vaimunimed, nt kangelaste nimed Elusolendite nimed pole etnonüümid = rahvanimetused ega fütonüümid = taimenimetused, v.a üksiktaimede nimed (nt Viiralti tamm). 2) Elutute asjade nimed: o toponüümid = kohanimed: vete, asulate, mägede jne nimed - kosmonüümid = kosmosnimed: astronüümid = taevakehanimed ja astropotoponüümid (taevakehadel paiknevate kohtade nimed): selenonüümid; o krematonüümid = pragmonüümid = asjanimed: - kaupade, esemete ja toodete nimed; - sõiduvahendite nimed (peamiselt laevadel); - kaubamärgid (sõnaline osa);
Kui midagi teistmoodi oli,oli seda kohe näha. Miks Ugala on Viljandis?- Ugala teatri sündimise päevakv võib lugeda 5 jaan 1920. Nime Ugala kui viitele kahele iidsele Eesti maakonnale Ugandile ja Sakala, soovitas asutatavale teatrile kirjamees F. Kulhbarsi. Nime kohta tuli kriitikat: Ugal ju tähendab lollikest, ogarat inimest kelle mõistus alati selge ei ole. Kuhlbars sündis Sangaste kihelkonnas Unikülas, ehk seetõttu sai nimeks Ugala. Kokkuvõte- etnonüümid on osa meie keelest, kultuurist ja ajaloost, mis väärivad kasutamist ja arendamist. Etnonüüme on rohkem Lõuna-Eestis ja saartel. Tänapäeval võime ka linnades näha samalaadesid nimemoodustusprintsiipe. Kuigi me ei taha seda alati tunnistada, jälitab seesugune hõimukuuluvus meid tänini justkui kaubamärk (Nt Tallinna ja Tartu vastandus) Kõrg-ja Madal-Eesti- need mõisted võttis kasutusele A. Tammekann 1920 lõpus, esialgu küll allvee ja pealvee eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
