Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Karjääriõpetus: võimed, huvid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karjääriõpetus, enesetundmine, isiksuseomadus, sooritada, alged, keelelised, matemaatilised, ruumilised, suhtlemisega, ulatuse, laiad, kitsadKARJÄÄRIÕPETUS 1. 4. Oskused 8. klass 1. TEEMA: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRI PLANEERIMISEL 2 Oskused · kujunevad ja arenevad tegevuses igapäevaelus · suurema osa tööoskustest omandad koolis ja töökohal · näitavad, mida suudad hästi teha · nende väljakujunemist soodustavad huvid ja võimed 3 Oskused jagunevad: Üldoskused · saab kasutada erinevates olukordades · paljude erinevate tööde juures · neid saab mõõta ja hinnata · paljud omandatakse põhikoolis lugemisoskus arvutamisoskus organiseerimisoskus arvutioskus võõrkeelte valdamine 4 Oskused jagunevad: Erioskused · vajalikud konkreetsete tööülesannete täitmisel, kindla töö tegemiseks · saab mõõta ja hinnata masinakirjaoskus programmeerimine
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. Karjääriplaneerimine...............................................................................................................3 2. Indiviid....................................................................................................................................4 2.1. Elustiil.............................................................................................................................. 4 2.2. Rollid................................................................................................................................4 2.3. Mina-pilt...........................................................................................................................5
Võime kasutada ja mõista sõnu. Nad oskavad hästi jutustada, kirjeldada, veenda ja juhendada, olla osavad sõnamängudes, näidendites, rääkimises, lugude jutustamises, võivad huvi tunda võõrkeelte vastu, mille õppimine võib olla neile kerge. See väljendub kirjanikel, luuletajad, advokaatidel jt kutsealadel. Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub arusaamisest põhjuslikest seostest, nagu on omane teadlastele. Ka väljendub see tüüp võimes sooritada toiminguid numbrite, hulkade ja operatsiooniblokkidega, nagu teevad matemaatikud. Loogilist mõtlemist nõudvate probleemide lahendamine ja põhinevad ratsionaalsel mõtlemisel. Siia kuuluvad detektiivid, teadlased, arstid, raamatupidajad, programmeerijad, maletajad jt. Visuaalne - ruumiline intelligentsus – võime kujutada tajutavat ruumilistes suhetes. Visuaalne informatsioon, pildid, kujundid. Selle andelaadiga kaasneb võime näha asju ja
Motiiv on tegevuse alustamiseks ajend. (vajadus motiiv tegevus) INTELLIGENTSUSE MÕISTE Intelligentsuse all mõistetakse üldist vaimset võimekust. Erinevad vaated intelligentsusele: · kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega · maksimaalne õppimine kogemusest · abstraktse mõtlemise ja sümbolite kasutamise oskus Intelligentsuse paljususe suund: Võimed jagunevad (Sternbergi ja Gardneri järgi): · lingvistilised · loogilis-matemaatilised · ruumilised · kehalised · muusikalised · interpersonaalsed (teiste mõistmine) · intrapersonaalsed (iseenese mõistmine) [Mis on intelligentsus? Intelligentsus on vaimne võime lahendada uusi või keerulisi olukordi; võime õppida oma kogemustest; võime kohaneda; võime õigesti tajuda iseloomulikke seoseid ja suhteid, mis aitab meil lahendada uusi probleeme ja orienteeruda tekkinud olukordades. See on ilmselt kõige olulisem ja kindlasti kõige enam
Motivatsioon Motivatsioon in indiviidi sisemine seisund, mis ajandab teda kindlal viisil käituma. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine - põgenemine kannatusi ja valu põhjustava eest - uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vanemlik hool: järeltulijate
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame
ÜLDPSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 3. loeng Ene Paadimeister Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetunne vaimustus, imetlus, uhk
a) struktuuride ja protsesside variatiivsus b) struktuuride pidevus c) struktuuride ja protsesside funktsionaalsus käitumine ja omadused Francis Galton (1822-1911) "Whenever you can, count" 1. "Hereditary genius: An inquiry into its laws and consequences". London: Macmillan, 1869. looduslik valik, variatiivsus, pidevus, funktsionaalsus 1660 - 1868 - väljapaistavad teadlased, kunstnikud, muusikud jne (997 meest) a) võimete variatiivsus - matemaatilised võimed Cambridge'i Ülikoolis b) võimete jaotuvus c) võimete pärilikkus d) omaduste määratlemise suhtelisus 2. "English men of science: Their nature and nuture." London, Macmillan, 1875. keskkond ja pärilikkus ; eugeenika "The possible improvement of the human breed under the existing condtions of law and sentiment" Nature, 1901 (October 31), pp. 659-665. rahvuse tõu parandamiseks suurendada paremate omadustega inimeste järglaste arvu:
a) struktuuride ja protsesside variatiivsus b) struktuuride pidevus c) struktuuride ja protsesside funktsionaalsus käitumine ja omadused Francis Galton (1822-1911) "Whenever you can, count" 1. "Hereditary genius: An inquiry into its laws and consequences". London: Macmillan, 1869. looduslik valik, variatiivsus, pidevus, funktsionaalsus 1660 - 1868 - väljapaistavad teadlased, kunstnikud, muusikud jne (997 meest) a) võimete variatiivsus - matemaatilised võimed Cambridge'i Ülikoolis b) võimete jaotuvus c) võimete pärilikkus d) omaduste määratlemise suhtelisus 2. "English men of science: Their nature and nuture." London, Macmillan, 1875. keskkond ja pärilikkus ; eugeenika "The possible improvement of the human breed under the existing condtions of law and sentiment" Nature, 1901 (October 31), pp. 659-665. rahvuse tõu parandamiseks suurendada paremate omadustega inimeste järglaste arvu:
asendite otsimine, rütmi muutmine jt Liigutusvilumus – hästiomandatud liigutustegevus, mida iseloomustavad teadlikkus (allumine tahtele), automaatsus (tahte vahelesekkumiseta), stabiilsus (kindlus väliskeskkonna tingimuste vastu) ja variatiivsus e liikuvus (kohanemine erinevate tingimustega) Sporditehnika - spordiharjutuse täitmise kõige efektiivsem ja ratsionaalsem viis Stabiilsus - tehnika omandamise tase, mis võimaldab liigutust sooritada sarnaselt palju kordi olenemata väliskeskkonna mõjudest ja psüühilisest pingest Standardsus - spordialale omaste tehnika põhiparameetrite üldine omandamine Variatiivsus - kõrvalekalded tehnika mõningatest põhiparameetritest, mis võimaldavad aga spordiharjutust edukalt sooritada Motivatsioon - inimese tegevust soodustavad tegurid Vahendid - liigutustegevused Meetodid - liigutustegevuste sooritamise viisid
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.
· anda ülevaade tervislikust toitumisest ja selle vajalikkusest; · anda ülevaade kehalise kasvatuse tunni tähtsusest koolis. 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS 1.1. Laste kehaline aktiivsus Regulaarne kehaline aktiivsus on terve eluviisi üks tähtsamaid komponente igas vanuses. "Kehaline aktiivsus tähendab päevast liigutuste hulka, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Kehaline tublidus näitab, kui hästi me suudame sooritada liigutusülesandeid.", TÜ kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu. Viimasel aastakümnel on paljude maade teadlased mures laste ja noorukite üha väheneva liikumisaktiivsuse pärast. Mure on eelkõige seotud laste tervisega. Ebapiisav liikumine kahjustab tervist lapseeas küll suhteliselt vähem, kuid väheaktiivne eluviis kandub tõenäoliselt täiskasvanuikka ja siis on tema mõju tervisele palju märgatavam ja ohtlikum. Teisest küljest on
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus- mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria- sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria- inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus- inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus- keele aluseks on tunnetusskeemide e
1) muutuva ja mitmekesise keskkonna mõjurid ja nende omadused 2) subjekti organismi objektiivsed omadused ja ilmingud (keha ja selle närvisüsteemi omadused ja protsessid) 3) subjekti poolt elluviidud reageeringud ja toimingud MUUTUJA: Muutuja mõiste on universaalne ja aitab kaardistada erinevaid asju nagu subjektide omadused (vanus, sugu, füsioloogilised erisused jne), keskkonnaomadused ja – mõjurid, toimingud, psüühikale ja käitumisele mõjuvad ajalised ja ruumilised tegurid ja tingimused, tegevuste struktuur, liik ja tase jpm Sõltumatud muutujad – tegurid, ärritajad ja tingimused, mille muutumise toimel võivad muutuda ka isiku psüühilised protsessid ja käitumuslikud reageeringud Sõltuvad muutujad – sõltumatute muutujate toimel muutuvad tegurid käitumises, seisundis, füsioloogilistest ilmingutes Kaasmuutuja – ühe muutujaga kaasnev teine muutuja
püüdlustele, hetkevajadustele, olukorra nõudmistele. Mittevajalikud impulsid surutakse maha või ajatatakse nende realiseerimine. 2) Aktiveerib, ergutab ja suunab tegevust vajalikele ja olulistele eesmärkidele, hoiab tegevust koos. Abuulia (kõhklevus) aju pataloogia tõttu kujunenud tahtenõrkus, mis tuleneb tegevuse motivatsiooni puudumisest Apraksia peaaju koore kahjustuse tulemusel tekkinud osakamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi Iternaal isik, kes arvab, et inimene kujundab ise enda elusaatust, tavaliselt suurema tahtega Ekstrenaal inimene, kes tunneb, et tema aktiivsust kontrollivad välised jõud Tahtluse liigid: 1) Kavatsetus isik kujutab ette, et tegu on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik 2) Otsene tahtlus isik teab, et tema käitumine vastab süüteokoosseisule 3) Kaudne tahtlus isik peab võimalikuks, et tema tegu vastab süüteokoosseisule 3.3
alltestidega. Teisisõnu, pikaajaline testide koostamise kogemus näitab, et kõik vaimsete võimete alltestid on omavahel oluliselt seotud. => pole oluline, millise testiga üldist võimekust mõõta, sest on üsna kõrged interkorrelatsioonid. Ehk - kes on võimekas ühes vallas, on seda suure statistilise tõenäosusega ka teises. Mida see tähendab? Seda, et lisaks erivõimetele (mida sõnalised, loogilised, matemaatilised, ruumilised ja teised alltestid mõõdavad) mõõdavad kõik need testid veel midagi, mis on ühine kõigile alltestidele. Seda ühisosa kutsutakse Spearmanist alates g-faktoriks,mis tuleneb sõnast generaalne ja tähendab üldfaktorit. Üldine võimekus avaldub kõigis alatestides. Laias laastus tähendab: # Erinevate vaimset pingutust nõudvate ülesannete lahendamise edukust mõjutab üldvõimekuse tase
klassifikatsioonide ja kategooriate teadmine C. Protseduuriline teadmine (kuidas midagi teha) Ainespetsiifiliste oskuste ja tegevusmallide teadmine. D. Metakognitiivne teadmine (üldine teadmine tunnetustegevusest, sealhulgas teadlikkus oma tunnetustegevusest) nt teadmine enda kohta. Kognitiivse taksonoomia põhikategooriad: • Teadmistase – inimese võime reprodutseerida meeldejäetud informatsiooni. • Arusaamistase - võime sooritada vaimseid toiminguid piiritletud sisuga, mida inime suudab korraga haarata või selle üle arutleda. Kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel: koolis kasutatakse sageli Bloomi taksonoomia lihtustatud variante. Levinud on hindamise kategooria kasutamine õpitulemuste klassifitseerimiseks. 7) Õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõiste ja kasutusvõimalused. Õppe-eesmärke väljendatakse kahemõõtmeliselt tabelina, mille ühe mõõtme moodustab sisu loetelu ja
ELUKUTSEVALIK JA AMETID Sisukord 1. Elukutsevalik................................................................................................................................2 2. Võimed ja oskused elukutse valiku mõjutajatena ........................................................................3 3. Kutsealad ......................................................................................................................................4 4. Ametid ..........................................................................................................................................4 5. Kutsestandard ...............................................................................................................................5 6. Tervisliku seisundi hindamine ja kutsehaigused ..........................................................................6 7. Kutse-eelistused ...............................................................
d) 70 - 84 punkti saanud inimestel on madalad vaimsed võimed Alla normi e. alla 70 IQ punkti arvestatakse vaimset alaarengut, mis omakorda jaotub tinglikult neljaks rühmaks: e) IQ 55 - 69 kerge alaareng. Nende inimeste areng on aeglane, kuid nad tulevad ise toime, võivad töötada ja luua perekonna, umbes 90% kõigist alaarengu juhtudest kuuluvad sellesse rühma. f) IQ 40 - 54 mõõdukas alaareng. Puudujäägid ilmnevad varakult, keelelised ja motoorsed oskused on eakaaslastest maas, suudavad küll töötada lihtsatel kohtadel, kuid vajavad juhendamist kogu elu jooksul, umbes 6% alaarengu juhtudest. g) IQ 25 - 39 raske alaareng, selliseid inimesi on umbes 3% alaarengu juhtudest ning nad on võimetud ise toime tulema. h) IQ alla 25 sügav alaareng (1%). Nad ei suuda enda eest hoolitseda ja vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll on nõrk, keelelised võimed puuduvad (5).
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põhjal areneb järk- järgult ka t�
Põhilised mehhanismid närvitegevus, hormonaalsete tasemete muutused, bioloogilised rütmid, kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ning suhtlemine teiste organismidega. Emotsioonid Nimeta põhiemotsioonid. Millised ajupiirkonnad tegelevad emotsioonide regulatsiooniga? Hirm, kurbus, rõõm, vastikus, viha, üllatus. Emotsioonide regulatsiooniga tegelevad aju vasak ja parem poolkera. Vasak poolkera analüütilised oskused, loogiline mõtlemine, matemaatilised ja keelelised võimed Parem poolkera ruumitaju, võime asju abstraktselt ja tervikpildina ette kujutada, muusikalised võimed Oletatakse, et positiivsete emotsioonide töötlus leiab aset pigem aju vasakus poolkeras ja negatiivsete emotsioonide töötlus valdavalt aju paremas poolkeras. Lisaks on paljud uurijad rõhutanud aju parema poolkera erilist rolli emotsioonide kogemisel ja reguleerimisel, millest tulenevalt näiteks kalduvad inimesed emotsionaalsetele küsimustele vastates pilku vasakule pöörama
Võimed avalduvad tegevuses.Võimete välja arenemiseks on vaja geneetilist paasi ja head kasvu keskkonda. Võimete liigid; Üksikvõimed võimed,mis on seatud mingi psüühilise protsessiga ja mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa. Nt: mälumaht,taju kiirus,mõtte paindlikus. Erivõimed- avalduvad mingil kindlal alal. 3-5 aastaselt hakkavad välja paistma kunsti ja musikaalsus võimed, 7-10 aastaselt hakkavad välja paistma keelelised võimed, 10-16 aastaselt löövad välja kindlad matemaatilised oskused,tehnika taiplikus,füüsiline andekus. 16-... aastaselt esineb kirjanduslikud võimed sõnavara,julgus esile tuua mõtteid. Üldvõimed astmelise struktuuriga intelligentsuse võimed ; verbaalne ehk sõnaline, matemaatiline mõtlemine ja kujundlik mõtlemine. Seda mõõdetakse IQ punktidega. Intellekti häired Intellekti mõjutab pärilikkus,keskkond ja kasvatus
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused
) · Eemaldumine ja alla andmine (Mul on ükskõik! Enesehaletsus. Kui teie mind ei taha, siis ei taha mina teid ka. Ma ei soovi mingit nõustamist. Ega midagi muud teilt. Eluisu on kadunud. Te võtate mult kõik, mis mulle tähtis. Ma ei ole midagi väärt.) · Aktsepteerimine (Lepib olukorraga. On valmis tegutsema edasiliikumise huvides. Meenutab viimast töökohta positiivsetes värvides (helged momendid vms). Näeb tulevikus võimalusi enda jaoks.) 18. Karjäärinõustamine ja karjääriõpetus üldhariduskoolis. Kuidas nimetatakse vastavat õppekava läbivat teemat? Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. 19. Karjääriteemadega tegelemine vanuseastmeti (Ginzberg). · Fantaasia staadium (3-10) · Proovistaadium (11-17) · Realistlik staadium (17+) 20. Enda tundmine mida peaks enda kohta karjääri planeerimisel teadma? Mida ma töölt ootan ja mida ma saan tööle pakkuda (võimed, isikuomadused,
- Teaduslik mõiste mis on defineeritud teadlaste poolt mingi uuritava nähtuse tähistamiseks Gottfredson – intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muuhulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamattarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Esimene intelligentsuse test - Alfred Binet - Prantsuse koolides oli vaja kindlaks teha õpilaste sobivus koolihariduseks - Tõõtas välja hulga ülesandeid – lausete lõpetamine, numbrite mäletamine, joonistamine - Kokku näitavad lapse intelligentsust IQ mõiste - William Stern - Intelligence quotient = mentalne vanus/kronoloogiline vanus - Tänapäeval mõeldakse IQ all tulemust testis, millekeskmine ühiskonnas on 100
............................11 5. OSAVUSE ARENDAMINE............................................................................................12 6. AKROBAATIKAKAVA...................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................14 1. PAINDUVUS Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest ning lihaste ja kõõluste venitatavusest. Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liigutusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Üksikute liigeste suhtes oleks õigem rääkida nende liikuvusest, mitte painduvusest. Liigeste liikuvus on efektiivse tehnilise täiustumise möödapääsmatuks tingimuseks. Hea painduvus on väga oluline õigete liigutuste õigeks teostamiseks erinevatel
värv, heledus, valjus, suurus, maitse ja lõhn. Taju omadused - • Tajul on piirid • absoluutsed piirid • suhtelised piirid e eristuslävi • Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) • Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms. • Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest • Püsivus e konstantsus • Ruumilised vastasmõjud • Ajaline vastasmõju • kohanemisvõime (adaptatsioon) • maskeerimine • Juhitud ja spontaansed protsessid • Õppimisvõime Põhilised taju teooriad. • Herman von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria • James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest moonutatud tajuga
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis on kõik mõ
kasvatamisega. Need kes ei leia sellist tegevust, valivad sageli endassesulgumise tee, mis toob kaasa stagnatsiooni. 8. integraalsus (terviklikkus) või meeleheide hiline täiskasvanuiga. Inimene vaatab sageli elule tagasi. Võib leida, et elul on olnud tähendus, on rahul. Võib tunda vastupidist, see inimene jõuab püsiva meelehetie seisundini. Mehe ja naise erinevused · Meeste ja naiste võimed on üldjoontes üsna ühesugused. Tüdrukutel paremini arenenud keelelised oskused, poistel ruumiline mõtlemine. · Käitumise erinevused tulenevad sellest, et poisse ja tüdrukuid kasvatatakse erinevalt. Vanemad pööravad rohkem tähelepanu tüdrukute kasvatamisel tunnetele ja suhetele, poiste puhul aga võistluslikkusele ja algatusvõimetele. · Meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel aga kui vastastikku sõltuvast minast. · Tüdrukutel olulisemad tunded, mis peegeldavad arusaamist ja kooskõla teistega, poistele
Ekstravert-tsüklotüümne; armastab tegutseda koos teistega, tal on palju sõpru/tuttavaid, ei talu üksindust(püknik). Temperamendi ja iseloomu omavaheline seos: Iseloomu väljakujunemise aluseks on temperamendi eripära ja siia kuuluvad emotsionaalsed ja tahtelised omadused. 5. Võimed Üksikvõimed- võimed, mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa. Nt. lühimälu maht, taju kiirus jne Üldvõimed- avalduvad mitmel alal ja koosnevad võimed, matemaatilised, matemaatikaline loogika, taju, kujundlik mõtlemine, ruumiline kujundusvõime jne. Erivõimed- võimed, mis avalduvad kindlal alal ja teistele hakkavad märgatavaks muutuma erivanuses. Esimene erivõime tuleb nähtavale 3-5 aastaselt ja see on muusika. 4-7a- joonistamine Algklassides keeleline Puberteet(10-...) füüsilised matemaatilised 16-..... kirjanduslikud võimed. Intelligentsus - on astmelise struktuuriga üldvõimete kogum,
harjutamisega, ilma algselt erilisi võimeid omamata. Winner (2000) oma artiklis ,,The Origins and Ends of Giftedness" arutleb tuginedes erinevate uurijate leidudele selle üle, kas anne eeldab kaasasündinud kõrgeid võimeid või avaldub see aeganõudva ja põhjaliku töö tulemusena. Järgnevas refereerin valikuliselt Winneri kirjutatut. Gruber tõi 1986. aastal välja, et Newtonil kulus 20 aastat selleks, et jõuda oma algsetest ideedest suurteoseni ,,Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (,,Philosophiae Naturalis Principia Mathematica"), mis ilmestab seda, et tähelepanuväärsete tulemusteni jõudmiseks on vaja teha palju tööd ja selleks kulub palju aega. Ka Roe leidis 1950. aastate alguses, et silmapaistvaid saavutusi teaduses toovad pigem inimeste vastupidavus- ja keskendumisvõime ning pühendumus kui nende intellektuaalsete võimete kõrge tase. Samas, kõik teadlased, keda
Psühholoogia koolieksam Kordamisküsimused 1.Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühikat ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psyche- hing,vaim; Logis-teadus (hingeteadus). 2.Psüühika on inimese sisemaailm, tema hingeelu, see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas. Üldpsühholoogia, perekonnapsühholoogia, parapsühholoogia, tööpsühholoogia, diferentsiaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia. Rakenduslik e. Praktiline psühholoogia, are
annaabi.ee 
