50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anna Gudkova
Õppematerjali autor
11.11. Laulud jõuludeks 35 12. Töölehed nelja-viieaastastele lastele 37 TÖÖLEHT 1. Mina 37 TÖÖLEHT 2. Aastaajad 38 TÖÖLEHT 3. Loomad 39 TÖÖLEHT 4. Riided 40 TÖÖLEHT 5. Kes on? Kus on? 41 TÖÖLEHT 6. Puuviljad 42 TÖÖLEHT 7. Aeg 43 TÖÖLEHT 8. Minu pere ja kodu 44 TÖÖLEHT 9. Metsas ja õues 45 TÖÖLEHT 10. Jõulud 46 TÖÖLEHT 11
KAASSÕNAD EESSÕNAD ja TAGASÕNAD Kohakaassõnad A. Moodustavad kolmikuid (KUHU?KUS? KUST?) Kuhu? Kus? Kust? Tõlge Näitelause kõrvale kõrval kõrvalt рядом Sõitis maja kõrvale lähedale lähedal lähedalt вблизи, неподалеку Minu töökoht on minu maja lähedal alla all alt под Tuilin mäest alla
Eesti keele grammatika Koostas G.Jalivets KUHU? MIS? KUHU? SUVILA SUVILASSE RAAMAT RAAMATUSSE PINAL PINALISSE LOOMAAED LOOMAAEDA LASTEAED LASTEAEDA KAUPLUS KAUPLUSESSE..KAUPLUS SE RAAMATUKOGU RAAMATUKOKKU TEATER TEATRISSE ARVUTI ARVUTISSE VIHIK VIHIKUSSE KUHU?MIS? KUHU? KOTT KOTI SUSS SUSSI KAPP KAPI TASS TASSI PARK PARKI AED AEDA TRENN TRENNI KINO KINNO SAAL SAALI JÕUSAAL JÕISAALI SAUN SAUNA ÕU ÕUE HOOV HOOVI KÖÖK KÖÖKI KUHU? Pane tähele! MIS? KUHU? TUBA TUPPA JÕGI JÕKKE MESI METTE VESI VETTE KÄSI KÄTTE
MINA OLEN TÜDRUK. MINA TANTSIN. MINA LAULAN. MINUL ON HEA TUJU. MINUL ON ILUS NINA. SEE ON ILUS LILL. TÖÖLEHT 2. AASTAAJAD Töölehed 45aastastele VÄRV VÄRVID KOLLANE KOLLASED PUNANE PUNASED PRUUN PRUUNID LEHT LEHED SEEN SEENED LIND LINNUD SEE ON SIIL. SEE ON LIND. ON SÜGIS. PÄIKE PAISTAB. ÕUES ON SOE. MIS VÄRVI ON LEHT? SEE LEHT ON KOLLANE. SEE LEHT ON PUNANE. KUS ON SEENED? SEENED ON KORVIS. TÖÖLEHT 3. LOOMAD Töölehed 45aastastele KARU KARUD REBANE REBASED HUNT HUNDID JÄNES JÄNESED SIIL SIILID KARU HÜPPAB. REBANE HÜPPAB KA. HUNT JOOKSEB. JÄNES JOOKSEB VÄGA KIIRESTI. SIIL SEISAB. TA VILISTAB. POISS SEISAB. TÜDRUK ISTUB. KELLEL ON ÕHUPALL? KELLEL ON VILE KÄES? KELLEL ON MÜTS PEAS? KELLEL ON PIKAD JALAD?
30 dreißig dreißigste 40 vierzig vierzigste 50 fünfzig fünfzigste 60 sechzig sechzigste 70 siebzig siebzigste 80 achtzig achtzigste 90 neunzig neunzigste 100 hundert hundertste 1000 tausend tausendste 32 KÜSISÕNA wer? kes? was? mis? wen? keda? wem? kellele? warum? miks? wo? kus? wohin? kuhu? woher? kust? wie? kuidas? wie weit? kui kaugel? wie viel? kui palju/mitu? wie oft? kui tihti? wie alt? kui vana? wann? millal?
Millal toimus: 30.09.2011 Lapse vanus: 10 kuud ja 20 päeva Lapse sugu: naine Situatsiooni kirjeldus: Toas viibisid laps, lapse ema, naissoost isik (,,tudeng 1" - last varem kohanud), naissoost isik (,,tudeng 2" - pole last varem kohanud), meessoost isik (,,tudeng 3" - pole last varem kohanud), puuris olev koduloom küülik. Tähtsaimad objektid: diivan, laud, tool, mänguasjade kast, koduloom jänese puur. Situatsioon: Ema on just tulnud lapsega jalutamast, kus laps oli jalutamise ajal vankris ning magas osa jalutamise ajast. Ema tõi lapse ise korterisse, eemaldas lapse õues olemise riided, pani lapse maha. Koos nendega tuli korterisse kolm isikut. Vaatlusprotokoll: 13.19 Lapse on istuli, avab suu, suunurgad liiguvad üles ja ta häälitseb. Laps vaatab ema poole. 13.20 Lapse suunurgad liiguvad alla, häälitsemine muutub vaiksemaks. Laps vaatab naissoost tudengi (,,tudeng 2") poole, keda pole varem kohanud. 13
oluline, et eesti keel oleks 100% riigikeelena tunnustatud, mitte ainult seaduses, vaid ka tegelikkuses. Eesti rahva ja riigi tervise seisukohalt on väga tähtis, et meil poleks vaheseina eesti- ja venekeelse ühiskonna vahel. Tuleb leida hoovad ja võimalused, mille abil teadvustada muukeelsetele inimestele, kui tähtis on Eestis elades tunda eesti keelt ja kultuuri. ( Saaremägi 1996) Keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Hetkel tundub Eestis olevat veel selline olukord, kus vene vähemusele on kohustuslik õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Integratsiooni osas me peame looma keskkondi, mis soodustaks eesti keele omandamist ning ka vastupidi. (Martin, 2003) Teavitustööga on hea alustada varases lapsepõlves, kui pole väljakujunenud poliitilisi vaateid ega eelarvamusi. Sellise positiivse pinnase keeleõppeks peaks laps ja lapsevanem leidma lasteaiast, kus viibitakse enamik aktiivne osa päevast
Iga päev toon teri sulle, mune ikkagi ei saa- Sõit Sõidan sõitu rutulist, mul on tore sõiduriist, rattad tal on valgest vasest, rattarummud kõvast kasest. Rattad aina vuravad, kivikillud kargavad. Sõida, hobu, sõida, hopp! Üle nurme kopp-kopp-kopp! Nurmes naerid hiigelsuured, põllul petersellijuured! Lähme linna saia tooma, Petserisse piima jooma! Linnuke Linnukene oksa pääl, piiksub, vaene, kurvalt sääl. Lumi katab maad. Kust sa süüa saad? Tuleb väike Jukuke, kaenlas leivakakuke. Nüüd saad süüa sa, ole mureta! Vaike jänes Väike jänes -- küll on kena -- pehme, siidine ja hall, meil on vana jänkuema, neli väikest poega tal. Jänes rõõmustab ja hüppab, aias kapsalehti sööb, niidul lustiliselt lippab, koplis kukerpalli lööb. Minu hani Minu valge hani täna plehku pani. Hani sulpsas vette, ma ei saanud kätte. Minul paha tuju. Hani, tule koju!
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid