LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK II Merilin Karits VEINID Referaat Aineõpetaja: Liina Maasik Mõdriku 13.03.14 SISSEJUHATUS Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. 1. VEINI AJALUGU Vein kütkestab, hurmab ja ahvateleb rohkem kui ükski teine jook maailmas. Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, ja arvatavasti juba 8000 aastat tagasi. Levinuima oletuse
3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinapuude kasvatamisel kvaliteetse veini saamiseks on põhilisteks määravateks teguriteks kliima ja pinnas. Kliima
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldus Referaat ITAALIA VEINID Terje Heidemann MK2 Juhendaja: Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1.ITAALIA VEINIDE AJALUGU.................................................................................... 4 2.ITAALIA TÄHTSAIMAD VEINIREGIOONID................................................................5 3.KVALITEEDINÕUDED............................................................................................. 9 3.1.Vino da Tavola (VDT)...................................................................................... 9 3.2.Indicazione Geografica Tipica (IGT).................................
ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise magusamad. Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinumi, gruusiakeelse vhino, kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris)
..................................................................................................... .........6 2.8. Lisandite kasutamine..............................................................................................6 2.9. Loodussõbraliku tehnoloogiaga veinid..................................................................6 3. Enimlevinud valged viinamarjasordid.............................................................7-12 4. Valge veini ja toidu kokkusobivus.......................................................................13 4.1. Veini maitsed.............................................................
Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt
VEINIMAA HISPAANIA 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS?..........................................2 Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt:.....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE....................................................................................................2 3. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE TÜÜBI JÄRGI............................................................3 Tootjamaa...........................................................................................................................3 Viinamari....................
........................................................... 3.3 Viinamarjade kasvatamine................................................................................................ 3.4 Viinamarjasordid............................................................................................................... 4 TUNTUIMAD VIINAMARJASORID.................................................................................... 4.1 Rohelised viinamarjad valged veinid............................................................................. 4.2 Punased viinamarjad punased/roosad veinid.................................................................. 5 VEINI VALMISTAMINE........................................................................................................ 5.1 Valge veini valmistamine.................................................................................................. 5
Mis on vein? Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine · pressimine-purustamine · fermenteerimine e kääritamine · filtreerimine e selitamine · laagerdamine e järelküpsetamine · villimine
Ungari veinid Koostas : Pille Prill K206 2009 Veiniaedade pindala : 131 000 hektarit Toodang : ligi 4 810 000 hektoliitrit Veini juuakse : 29 liitrit inimese kohta aastas Nende ainus sugulasrahvas on madjarid. Tõeliseks veinimaale kohaselt tarbitakse enamik toodangust kodumaal. Aga eks midagi ole aegade jooksul ikka ka Eestimaale jõudnud. Alati saadaval olnud väga lihtsate ungari veinide kõrvale on tänaseks tõusnud korralik keskklass György Villa veinidega. Aeg-ajalt on Eestis müüdud ka lausa fantastilisi Ungari veine, näiteks viis aastat tagasi oli saada veinimeiter Tibor Gàli ja Itaalia veinimarkii Niccolo Incisa koostöös valminud muljetavaldavat Egri Bikavèri (tootjafirma GIA). Kuna hind küündis üle saja krooni, siis seda eriti ei ostetud ja peagu enam ka maale ei toodud. Hea ungari veini nautimist segab ikka veel endisaegne arusaam, et ungari vein peab olema
veereb aeg -ajalt teise asendisse. Pärast fermenteerimist pumbatakse punane vein kestade pealt ära ja kestad pressitakse läbi. Pressimisel saadud punane vein on eelmisest palju robustsem, sest seal on rohkem parkaineid, kuid ka sellel veinil võib olla sügav värvus ja üsna hea maitse. Veini puhul võib rakendada veel üht töötlust, mida nimetatakse malolaktiliseks kääritamiseks. Selle läbivad peaaegu kõik punased veinid ja ka mõned täidlasemad valged veinid. Selle käigus ei toimi pärmiseened, vaid bakterid. Need muudavad õunhappe palju mahedamaks piimhappeks. KÜPSEMINE Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudeleisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitut moodi.
Rakvere Ametikool Aveli Int MT11 Veinid Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2013 1. 2. Sissejuhatus Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7 15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Kristhi Sassiad Saksamaa veinid Referaat Juhendaja: Ruth Muru õpetaja-metoodik Särevere 2011 Sisukord Sisukord........................................................................... 2 Sissejuhatus...................................................................... 3 Veinide eristamine........................................................... 4 Saksa veiniregioonid...............................................
kasvupinnalt teine sort Shiraz järel. Gamay Burgundia Beaujolais Gamay'st valmistatakse noori veine, mille värv on sinakaspunane ning mille aroomis domineerivad marja- ja lillelõhnad. Veinid on kerged so vähese parkhappesisalduse ja täidlusega. Nebbiolo Itaalia Valmistatakse niisugused kuulsad Piemonte veinid nagu Barolo ja Barbaresco. Need on tumepunased, parkainerikkad ja
Prantsusmaalt, kui kreeka immigrandid asutasid praeguse Marseille linna ja asusid seal aktiivselt veinindusega tegelema. Prantsusmaa veininduses toimusid suured muutused. 6. ja 7. sajandil tekkis rida väiksemaid vürsti- ja kuningriike, mis suhtusid veini valmistamisse erinevalt. Põhja Prantsusmaal peeti veini luksuskaubaks ja kuna paljuski oli veinitootmine läinud kiriku ja kloostrite kätte, siis peeti veini ka pühaks joogiks. Tuntus maailmas Prantsusmaa veinid on maailma kuulsad, need on eeskujuks kogu ülejäänud veinimaailmale. Konkurentsi suudab pakkuda veel sarnaste näitajatega Itaalia. Kogu toodangust valmistatakse 65% punaseid veine, 20% valgeid veine, 8% rose veine, 6% vahuveine ja lisaks 1% kangestatud veine. Tuntumad piirkonnad Alsace Burgundia Bordeaux Beaujolias Champagne Loire Languedoc-Roussillon Rhône Provence Edela-Prantsusmaa Kasutamine kulinaarsel eesmärgil
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VEINID Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2014 SISUKORD Vein (ladina keeles vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi
Suur osa veinisõpradest juhindub oma valiku tegemisel kolmest aspektist- viinamarjasordist, tootjast või siis teatud riikide tuntud veinipiirkondadest. Meie referaat annab ülevaate Rioja piirkonnast, mis asub Hispaanias ja selle veinidest. Rioja on juba ligi saja aasta jooksul olnud Hispaania kvaliteetveini sümboliks, olgugi et veini on nendel aladel valmistatud juba mitmeid sajandeid. Kogu selle pika aja vältel on Rioja vein olnud üks Hispaania hinnatumaid ja eelistatumaid. Suurema tõuke veinide valmistamiseks ning veinimõisate ehitamiseks Rioja linnades andsid mitme Rioja'le positiivse asjaolu kokkulangemine. Ühe õnnetus on teise õnn see kõnekäänd toimib igal alal. Kui viinapuu juuretäi hävitas suurema osa Bordeaux viinapuu aedadest, siis levik üle Pürenee mäeaheliku võttis mõned aastakümned aega. Hulk Bordeaux veinimeistreid suundus Rioja ja Navarra linnakestesse veini valmistama ning seda sealt ka Prantsusmaale müügiks kokku ostma.
VEIN Koostaja: Marleen Alle K-12A SISSEJUHATUS 1. Veinivalmistamise ajalugu 8. Roosa vein ja klarett 2. Veinivalmistamise algus 9. Punane vein Hispaanias 10. Cava, Champagne ja teiste 3. Oskus lugeda etiketti vahuveinide valmistamine 4. Kvaliteetveinid 11. Veinide säilitamine 5. Traditsioonilised veinid 12. Tarbimine ja sobivad 6. Laagerdunud veinid klaasid 7. Valge vein 13. Kasutatud materjal VEINIVALMISTAMISE AJALUGU Veini valmistamine, kui Kreeklased on veini selline, oli vanasti säilitamise kunsti eelkäijad ja leiutajad seotud nõidumise ja Välja töötanud religiooniga konserveerimise viisid, Esimestena hakkasid kasutades selleks puuvaiku
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Janella Anvelt Sveitsi veinid Referaat Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Geograafia...................................................................................................................................4 Klassifikatsioon.....................................................................................................
· Eestis juuakse 3,6 kilogrammi, Lätis 2,3 ning Leedus 2,5 kilogrammi kohvi inimese kohta aastas. Soomes seevastu juuakse 10 kuni 12 kilogrammi aastas, mis teeb kuus ühe inimese kohta 1 kilogramm kohvi. Nii uskumatu kui see ka poleks, juuakse Soomes kohvi rohkem kui õlut. Body, mis see on? Body see on tunne, mida kohv te suus tekitab. See on kleepuvus, raskus, paksus või rammusus, mida te keel tajub. VEINID Vein on kääritatud viinamarjamahl, olgu tegemist siis tavalise,- vahu,- tugevtatud või aroomimaitselise veiniga. Vein võib olla punane,- valge või roosa (rose). Kuiv, poolmagus, magus. Alkoholisisaldusega 5,5 14%. Tugevtatud veinile on lisatud viinamarja piiritust, mis tõstab alkoholisisalduse 15% - 22%. Vahuveini on rikastatud süsinikdioksiidiga ( CO2 ), mis pudeli avamisel avaneb mullidena. Veini
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Turismiosakond Katriin Mats Annaliisa Orro Grete Jakobson VEINITURISM Referaat Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Veiniturism on maailmas üks kiiremini arenevaid turismiliike. Turismireise, mis on seotud veinide degusteerimise ja veinimõisate ning veiniistanduste külastamisega, tehakse eelkõige riikidesse, kus veinitoodang on suurim. Ajalooliselt on tuntud veiniriigid Prantsusmaa ja Hispaania, kuid ka väikeriigid nagu Eesti suurendavad järk- järgult oma tootmist. Antud töö eesmärk on analüüsida veiniturismi ja selle tähtsust maailmas. Töö eesmärgi saavutamiseks on seotud järgnevad ülesanded: - selgitada veiniturismi mõistet ja veinituristide olemust - kirjeldada veini ajalugu
Lauaetikett Veinid Helena Hiiesalu SRs1 õpilane Valisin piirkonnaks Tsiili, sest mulle meeldivad selle maa veinid, sest nende aroom ja maitse on eriline nauding ning kuna olen läbinud ka Rein Kasela veinikoolituse Tallinna Vinoteek-Veinitoas, siis selle maa veinid pakkusid mulle kõige enam maitsenaudingut. Külastasin Tallinna Prisma toidukaupluse veini osakonda. Ajaloost: Viinamarjakasvatuse ajalugu Ladina-Ameerikas on sajanditepikkune. Tsiili esimesed viinamäed sündisid juba 16. sajandi keskel. Just enne viinapuutäi rünnakut Euroopa istandikele toimetati Tsiilisse hulgaliselt terveid viinapuuistikuid. Neil aegadel kujunes sealsete ülikute seas eriti noobliks oma viinamarjaistandik rajada. Moodsad pruulikojad
Lahtikorgitud veinidel on erinev säilivusvõime. Kuldreegel on selline: mida noorem, kergem ja värskem on vein, seda lühema aja jooksul on võimalik teda kvaliteetsena säilitada, mida küpsem või magusam on vein, seda kauem saab taas-suletuna hoida. Sest küpsetes veinides on rohkem tugevaid aroome ja maitseid, mida värskem on vein, seda hapram ja kiiremini hajuv on lõhnabukett. Valgete, kuivade ja poolkuivade veinide; roosade ning noorte punaste veinide puhul saab ära kasutada eeldust, et enne avamist ja tarbimist on need veinid nagunii maha jahutatud. Peale pudeli avamist, aroomide kontrollimist ning oma pokaalide täitmist tuleb vein uuesti korgiga tihedalt sulgeda ning kohe külma tagasi panna. Selliselt, vaid jahedana hoides, ilma soojenemata, on võimalik veini omadusi edukalt hoida mõne päeva jooksul. Vahuveiniga on samamoodi, tingimusel, et leiate pudelile õige ja sobiva korgi mis gaase kindlalt kinni hoiab.
Joogietikett joogid joogid külmad kuumad alkohoolsed: mittealkohoolsed -lahjad -kanged Alkoholisisaldus Lahjad joogid Alkoholi % Õlled .4-6 Lahjad veinid .6-12 Kanged veinid .11-17 Koore- ja munaliköör 15-22 Kanged joogid Alkoholi % Piiritus .95,5-96,8 Viin .38-58 Konjak ja brändi .40-45 Rumm .45-75
enamikel suhteliselt lünklikud. Veinimaailm ise on väga lai ning ka poodides on erinevate maade ja maitsetega veine rikkalikus valikus. Juhul, kui sa ei ole just eriline veiniekspert, siis küllap ostad seda maitsvat jooki põhiliselt hinna, värvuse (punane, valge, roosa) ja maitseomaduste (kuiv, poolkuiv, magus) põhjal. Kui soovid oma ostust kätte saada aga täit naudingut, on kasulik teada lihtsaid veinide serveerimise põhireegleid. 1. Veini säilitamine Veini säilitatakse valguse eest varjul ja pikali asendis. Pikali just seetõttu, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi. Enne tarbimist tasuks aga veinipudelit hoida tund aega püstises asendis ja seda mitte raputada, et kõik setted vajuksid veinipudeli põhja. 2. Veini dekanteerimine Pikalt pudelis laagerdunud punased veinid vajavad oma parimate maitse- ja
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM32 Epp Nuhkat KÜPROSE VEINID Referaat Juhendaja: Ruth Muru, Õpetaja-metoodik Särevere 2011 SISSEJUHATUS........................................................................................2 AJALUGU...............................................................................................3 KÜPROSE VEINIDE VALMISTAMISE ERIPÄRA.......................................................4
Viimase 15 aasta jooksul on kogu Uus-Meremaa kasvupind tõusnud üle viie korra. Marlborough’s on tõus olnud ligi kümnekordne ja seetõttu asub seal praeguseks umbes 66% veiniaedade kogupinnast, kus valmib mahuliselt ligi 75% Uus-Meremaa veinitoodangust. Uus-Meremaa kui veinimaa areng on olnud veidi tavatu, sest alustati täiesti ebatüüpiliselt kalli kvaliteetveini tootjana. See trend on püsinud pikalt ja alles tänavu jäi eksporditavate veinide keskmine pudelihind Prantsusmaa samasugusele numbrile alla. Ka meie poeriiulitele on Uus-Meremaa säästuveinid hakanud tekkima alles viimasel paaril aastal. Asja taga on veiniistanduste ohjeldamatu laienemisega seotud ületootmine, mis esimest korda andis ennast tunda juba 2008. aastal. Nende muutustega on Uus-Meremaa jõudnud ekspordimahult maailma veiniriikide esikümnesse. Veinikasvatus toimub ametlikult üheteistkümnes riigism milleks on kõige tuntum ja suurim veiniala Marlborough, kus
1. Puljong (consommé) või püreesupp (potage) lisanditega. 2. Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega. 3. Liha enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega. 4. Aedviljatoit keedetud, praetud, hautatud, vorm. 5. Salat värsketest toorestest leht- või juurviljadest. Palju kasutatakse sellerit lehevarte või juurtena. 6. Juust- Camembert'i juust, Roqueforti juust, parmesan jt. 7. Magustoit 8. Puuvili 9. Kohv Prantsusmaa veinid Prantsuse veinistandardid on aluseks veinide hindamisel kogu maailmas. Sealset veiniajalugu loetakse juba 6. Sajandist e. Kr. Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga mõlemad valmistavad keskmiselt 55 miljonit hektoliitrit veini aastas. Tuntumad viinamarjasordid, mida kasvatatakse, on valgetest Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc.Punastest on enam levinud
· London Dry Gin on värvitu, maitsestatud ja kergesti segunev kuiv dzinn. Tänapäeval ei pea see olema valmistatud tingimata Londonis, isegi päritolumaa pole määratud. Iga tootja on retsepti ning maitsebuketi oma arusaamade kohaselt täiendanud. Ja nii paradoksaalne kui see ka tundub, püütakse dzinnile omast kadakamarjade maitset sageli iga hinnaga ära kaotada või seda vähemalt varjata, sest ... vastavalt teostatud tarbijauuringutele eelistatakse sageli dzinnile viina just tänu viimase meeldivale ,,rikkumata" maitsele. Nii võivadki kaasaegsetes dzinnides domineerida hoopis mündi-, ananassi- vms ebatüüpilised ja eksootilised komponendid. Dzinnidest on London Dry baarinduses enim hinnatud just kokteilide ja segujookide koostisosana. · Plymouth Gin on maitselt vähem tsitruseline, kuid aromaatne ja vürtsikas London Dry stiilinäide Inglise kanali suudmealalt. Unikaalne ja rangelt lokaalne dzinn, mida juba
veinini jõuaks. Veini lõhnas on sel juhul kibekas kopituse ja seenelõhn. Samamoodi lõhnab ka kork. Veini ,,korgiviga" tähendabki lühidalt öeldes ebameeldivat lõhna ja maitset. Seepärast ongi looduslikku korki hakanud asendama klaasist, plastist ja keermega korgid. Klaasist ja keermega korkide pooldajad kinnitavad, et need mitte ainult ei väldi trikloroanisooli, vaid ka võimaldavad pudelis oleval veinil puhtamalt areneda. Noorte veinide puhul, mis kiiresti ära juuakse on nimetatud korgid kindlasti paremad, kui looduslikud korgid. Laagerduvate veinide puhul võib selles (alati ei pruugi) tekkida reduktsioon, aroom sulgub ja vein muutub ilmetuks. Dekanteerimisel ärkab vein aga enamasti ellu. Väga pikaajalise keeratava korgi all säilitamise osas pole aga kellelegi maailmas veel kogemusi. Tihti on veinipudeli kork pealpoolt hallitanud, aga see ei tähenda, et veinil midagi viga oleks.
0,5 mahu-% ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahu-%. Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahu-%, lahja alkohoolne jook kuni 22 ( kaasa arvatud) mahu-%, kange alkohoolne jook üle 22 mahu-%. Valmistusmeedoti järgi jaotatakse alkohoolsed joogid kääritatud ja destilleeritud jookideks. Vastavalt algtoorainele liigitatakse alkohoolsed joogid järgmiselt: Seemneviljad viinamarjad veinid, brändid, sh konjakid, armanjakid õunad siidrid, kalvadosid, appeljack pirnid siidrid, poire(pirniviin) viinamarja pressjäätmed grappa (itaalias), marc (prantsusmaal) Luuviljad kirsid kirsch (kirsiviin) ploomid mirabelle(ploomiviin) Szlivia Palinka ( ploomiviin) aprikoosid Barack Palinka (aprikoosiviin) Pehmed viljad
Emmentaliga võrreldes on Maasdamis rohkem niiskust ja seega on ta kreemjam ning nõtkem oma kuulsamast-kallimast vennast. Magus ja puuviljase lõppmaitsega Maasdam on ideaalne suupiste või hommikusöögijuust, kuid seda võib väga edukalt ka küpsetada. (Maasdam) 2.2 Juust ja vein 2.2.1 Toorjuustud (näiteks mozzarella, mascarpone, riccota, feta) Toorjuustud on madala rasvaprotsendiga, nende maitse on veidi hapukas ja piimane. Soolasust on enamasti vähe, seepärast ei sobi juurde tammised veinid. Veinid peaksid olema eelkõige happelised ja värsked. Happeline vein taandab toorjuustude rasvasust ja need tunduvad tõeliselt värsketena. (Kuidas sobitada juustu ja veini) 2.2.2 Valgehallitusjuustud (näiteks Brie, Camembert) Tiheda valgehallituse kihi all on juustud pehmed ja täidlaselt rasvased. Tänu rasvasusele ja kahvatule kreemisusele nõuavad need juustud veinilt happelisust, puuviljasust ja piisavat alkoholisisaldust. Sampanja mullid koos juustuga elavdavad maitseelamust
Vein-alkohoolne jook mida on kääritatud viinamarja mahlast. Vein avastati 8000 aastat tagasi. Tuntumad viinamarja sordid : valged sordid(chardonnay, souvingon blanc, riesling) ja punased sordid(cabernet sauvigon, merlot, pinot noir). Veine liigitakse: Värvi järgi: · punased- valmistatakse tumedatest viinamarjadest. · roosad · valged- saab valmistada nii heledatest kui tumedatest viinamarjadest Suhkru sisalduse järgi: · kuivad veinid · poolkuivad veinid · poolmagusad veinid · magusad Konsistentsi järgi: · kerged veinid · keskmiselt täidlased · täidlasemad veinid. Kanguse järgi: · naturaalne kangestatud vein- 15-17 kraadi on veini kangus: portvein serri madeira muskaat vein · aromatiseeritud veinid- vermut(koostises kange alkohool, mitmesugused ravimtaimed, vürtsid, karamell, alkohooli sisaldus 14-18 kraadi) Veinid jagunevad kolme erinevasse kategooriasse:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
