Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaitsekõne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
komisjon, uurimistööd, küsisin, hüpotees, kaitsekõne, uurimistöös, kirjutasin, kasutasin, küsitluse, esitasin, uurisin, minule, noortelt, tunnistab, klassist, vastuseks, kusjuures, arvas, küsimusisuitsetamist. Piiranguid on põhjustanud uuringutele põhinevad teadmised inimeste tervise halvenemise kohta. Umbes 80% Maailma Terviseorganisatsiooni liikmesriikidest on alates 2001. aasta lõpust keelustanud või piiranud suitsetamist töö- ja vaba aja veetmise kohtades. Euroopas on täielikult keelustatud suitsetamine baarides, restoranides, kohvikutes ja teistes vaba aja veetmise kohtades. Samasuunaline protsess jätkub paljudes riikides ja Euroopa komisjon on andnud sellele oma heakskiidu. (Eesti Arst, 2005: 795) Meie naaberriik Läti keelustas suitsetamise laste juuresolekul. Lastekaitseseaduses võeti ühehäälselt vastu vastav täiendus ning niisugust teadvustatud käitumist, mis asetab lapse tervistkahjustavate tegurite mõjuvälja, loetakse füüsiliseks vägivallaks. Antud olukorra esinemisel toimub süüaluse trahvimine. (Joonas, 2013) 9
motivaatorid ning töörahulolu mõjutavad aspektid on samuti iga töötaja puhul erinevad. Sellest kui motiveeritud on töötajad, sõltub suuresti ettevõtte edukus ja areng. Järelikult on väga oluline mõista ettevõtte juhtkonnal, milline on töörahulolu ja motiveerituse tase töötajatel. Kui juhtkond soovib, et nende ettevõttel läheks hästi ja teeniksid kasumit, siis peab juhtide ja töötajate huvide vahel valitsema tasakaal. XXX ASis läbiviidud küsitluse põhjal võib öelda, et ettevõtte töötajate töörahulolu tase on erinevate rahulolu puudutavate aspektide osas kõikuv. Kõige enam olid ettevõtte töötajad rahul oma töökoormusega (64,2 %) ja töötajate arvuga kauplustes arvestades töökoormust (60,4 %). Töötajate tööpanus on otseselt sõltuv neid ümbritsevast töökeskkonnast, mis mõjutab nende motiveeritust, pühendumist ja lojaalsust. Töökeskkonna üks olulisemaid tegureid on füüsiline keskkond
Seetõttu sõnastasin kaks uurimisküsimust: ·Mil määral ning mis põhjusel Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased tarbivad energiajooke? ·Kas Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased on kursis energiajookide kahjulikkusega? Et küsimustele vastused saada koostasin 9 küsimusega küsimustiku (vt lisa 1). Töö metoodika on kvantitatiivne. Andmete töötlemiseks kasutasin programmi Google Drive'i. Valimisse kuulusid Mustvee Gümnaasiumi 5.-9. klassi õpilased. Küsitluse täitsid 43 õpilast 52-st. 20 vastajat 43-st olid meessoost isikud ja 23 naissoost isikud. Küsitluse viisin läbi nendes klassides, kus parasjagu antud klassidel tunnid toimusid. Küsitlus oli paberkandjal ja vastamine toimus kirjalikult. Aega kulus küsitluse läbiviimiseks igas klassis umbes 10 minutit. 8 3
· Kolmandas peatükis tutvustatakse Võrgupidu. · Neljandas peatükis antakse ülevaade uurimistulemustest. · Viiendas peatükis esitatakse järeldused ja tähelepanekud arvutimängude mängimise kohta Vastseliina Gümnaasiumis. Minu töö valmimisel aitasid kaasa meie kooli 6-.9- klassi õpilased, kes vastasid minu poolt koostatud küsitlusele, mille tulemuste analüüs on minu töö aluseks. Tänan oma uurimistöö juhendajat Külli Lendsaart. 1. ARVUTIMÄNGUDEST 1.1 Arvutimängude ajalugu Esimene arvutimäng ,,Tic-tac-toe" ehk ,,Trips-traps-trull" loodi 1952. aastal. Mängu loojaks oli William Higinbotham, kes ise oli tuumafüüsik ning oli töötanud ka Manhattani projekti juures. Higinbotham arvas, et teaduslikud väljanäitused muutusid väga igavateks ning tüütudeks ning selle elavdamiseks lõigi ta arvutimängu. Mängu eesmärgiks oli
noored. Eesmärgist tulenevalt püstitasin järgmised hüpoteesid: 1. Kõik meie õpilased, kes küsitluses osalevad, kasutavad emakeelt kõneldes ka inglise keelt. 2. Kõik küsitluses osalejad leiavad, et inglise keele kasutusel on eesti keelele mingi mõju. Töö teoreetilise osa informatsiooni kogusin interneti allikaid kasutades. Soovin tänada oma juhendajat õpetaja Margit Mensonit, kes andis mulle töö asjus nõu ning aitas mul otsida materjale. Veel tänan 78 õpilast 8.-12 klassist, kes olid nõus vastama minu küsimustikule ning andsid mulle tagasisidet. 1. EESTI KEELE PUHTUS 1.1 Ingliskeelsete sõnade kasutamine eestikeelses kõnes Tänasel päeval noorte hulgas ringi liikudes võib pidevalt kuulda, kuidas igapäevaelust vesteldes kasutatakse emakeelses kõnes inglise keelest laenatud sõnu. Sellel on mitmeid põhjuseid. Noored kasutavad väga palju internetti ning selle lai levik on muutnud ingliskeelse info- ja
kokku kõik materjalid antud teema kohta ja püüan neist terviku luua sageli vaid kaks tüdrukut (7,1%) (Vt joonist 2). Suur osa 28,6% õpilastest ei tee seda mitte kunagi ja suur hulk on neid õpilasi (64,3%), kes talitavad mõnikord vaid nii nagu eespool kirjeldatud. Teise kooliastme õpilastest vastasid 23,1% mitte kunagi, 69,2% mõnikord ja 7,7% sageli. Kolmanda kooliastme õpilastest vastasid 7,1% mitte kunagi, 78,6% mõnikord ja 14,3% sageli Kusjuures ainult 5 tüdrukut vastas, et teeb seda sageli. Kolmandast klassist käitub vaid mõnikord niimoodi 10 tüdrukut ja 7 poissi. Üle veerandi kolmanda klassi poistest aga ei tee seda mitte kunagi. 6. klassi seitsmest poisist ainult neli kogub mõnikord enne kontrolltööd materjali kokku, et luua tervik. Kolm poissi ei tee seda aga mitte kunagi. Viis tüdrukut samast klassist vastasid, et mõnikord. Erinevusi ei ole ka üheksandike vastustes.
Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt välja mis nad teevad internetis kui nad on seal tundide ajast. Seda tegin küsitluse abil. Kasutasin internetti ainsa lähteallikana, sest raamatuid mis kataksid seda teemat pole mulle kättesaadavad. Uurimustöö järelduseks sain, et traadita internet peaks olema üle terve kooli ja tunnivälised tegevused internetis saaks ära hoida seades paika blokeeringud mis kestaksid tundide ajal. Võtmesõnad Juhtmevaba, võrk, piirangud, IT
Tunnetusel põhinevad ravimeetodid..............................................................................15 2.3. Kognitiiv-käitumisteraapia............................................................................................15 2.4. Foobiate farmakoloogiline ravimine..............................................................................16 2.5. Alternatiivsed ravimeetodid..........................................................................................17 3. Küsitluse analüüs..................................................................................................................18 Kokkuvõte.................................................................................................................................26 Lisa 2. Põhjendamatu kartus.....................................................................................................33 Lisa 4. Veidrad foobiad.............................................................................
12 ei ole üldse levinud 10 pigem ei ole levinud 8 on väga levinud 6 4 2 0 Joonis 4. Uimastite levik Kullamaa Keskkoolis Antud küsimusel oli neli vastusevarianti. Kõige enam vastati (75%), et pigem ei ole levinud uimastid Kullamaa Keskkooli õpilaste seas. Järgmisel kohal oli vastusevariant ei ole üldse levinud ning nii arvas viis õpilast 24-st (21%). Üks õpilane siiski arvas, et Kullamaal siiski pigem on levinud uimastid. Mitte keegi ei arvanud, et uimastid on väga levinud Kullamaal. 16 2.2.2 Kas oled kunagi tarvitanud narkootikume? 8 7 6 Ei ole kunagi 5 tarvitanud.
suurem standardhälve, seda hajuvamad on tunnuse väärtused. Variatsioonkordaja et võrrelda standardhälbeid. Standardhälbe ja aritmeetilise keskmise suhe protsentides. Näitab suhtelist hajuvust mida väiksem on variatsioonkordaja, seda ühtlasem on kogum. Sissejuhatus Tegin oma uurimustöö reisimise kohta NRG õpilaste seas. Küsitlesin kokku 67-t õpilast, kellest 36 olid naised ja 31 mehed. Kõik õpilased olid 16-18 aastased. Kokku küsisin neilt kümme küsimust: sugu, vanus, kuidas suhtud reisimisse (meeldib/ei meeldi), kas reisid pigem välismaal või Eestis, kaugeim sihtpunkt, millist sõiduvahendit eelistad, mis aegadel reisid enamasti (vaheaeg, kooliaeg), kas räägid mõnd võõrkeelt suhtlustasemel (kui jah, millist), kas võõrkeele oskus on reisil aidanud ja füüsika hinne. Minu uurimustööl oli kolm eesmärki. Esimeseks teada saada, kas reisimine kooli ajal
09.2017) https://kultuur.err.ee/298478/selgusid-rakvere-teatri-publikulemmikud (10.10.2017) (https://virumaateataja.postimees.ee/3423145/romaan-avaldab-armastust (10.10.2017) (https://www.britannica.com/art/theatre-art) (18.02.2018) https://et.wikipedia.org/wiki/Teater (10.01.2018) LISA 1 PUBLIKU ANKEETKÜSIMUSTIK Olen Kükametsa Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Aadu Kadakas. Teen uurimistööd teemal ,,Rakvere Teatri publikumagnetid aastatel 2014 - 2016". Palun vastake järgmistele küsimustele. Küsimustele vastamine on anonüümne. Valitud vastusele tee ring ümber või kirjuta punktiirile. I ÜLDANDMED 1. Teie sugu a) mees b) nain 2. Teie vanus 15 24 25 34 35 49 50 64 65 74 75 3. Teie elukoht..............................................................................
et me saame selle tehnilise imega isegi maksta kodunt väljumatta. Mina arvan, et 8 mitmekümne aasta pärast luuakse ideaalne lahendus: 2in1 ehk arvuti ja telefon ühes. Kuigi selline asjandus võib veelgi abstraktsemaks muutuda. Me ei tea mida tulevik toob, aga telefonide tulevik on minu arvates piiritu. (Jakobson, I, 2004) 9 KOKKUVÕTE Töö koostamise käigus uurisin mobiiltelefonide ajalugu, arengut ning ka nende kahjulikkust inimestele. Seda viimast teemat ma siiski siin ei lahanud. Viisin läbi küsitluse, millele vastas 75% Koeru Keskkooli 10-12. Klassi õpilastest. Seega oli küsitlus edukas ning küsitluse käigus sain teada kui mitmekesine on mobiilikasutus ja kui palju erinevaid telefone on tänapäeval. Kui nüüd mõelda mobiiltelefonide arengut aastates, siis muutub silm küll kirjuks aga kui
Mo = 4 x max = 4 Kv = 4 = 1,11922 V = 0,351955926 Tervislik eluviis ei tähenda kapsalehe närimist. Selle all peatakse silmas, et tervis oleks korras nii praegu, kui tulevikus. Liigutakse ja tehakse sporti regulaarselt. Mõeldakse tervise peale ning mõeldakse, mida süüa. See kõik teeb inimesest tervisliku eluviisiga terve inimese. Küsisin NRG õpilastelt, mida nemad peavad tervislikuks eluviisiks. 62% vastas, et tervislik eluviis on see, kui inimesel on hea tervis, toitub õigesti ning teeb regulaarselt sporti. 24% pidas tervislikuks eluviisiks liikumist. 10% õiget toitumist ning 4% head tervist. KAS ÕPILASED PEAVAD OMA ELUVIISI TERVISLIKUKS? Sagedustabe l JAH 25 EI 25 Vastanutest 50% vastas, et peavad oma eluviisi tervislikuks. 50% vastanutest, vastas, et nende eluviis ei ole tervislik.
kuritegudega nagu vihkamisele õhutavad sõnumid, identiteedivargused, kiusamised ja kelmused põhikooli õpilaste omadega, siis see annab aimu sellest, kui palju erineb põhikooli käitumiskultuur gümnaasiumi omast. 15 KOKKUVÕTE Käesolev uurimistöö sisaldab teavet küberkuritegevuse ning õpilaste kokkupuudete küberkuritegevusega kohta. Uurimistööd koostades sain ma uusi teadmisi antud teema kohta ning avardasin põhjalikult oma silmaringi. Uurimistöö loomise käigus muutusin ma ettevaatlikumaks erinevate internetilinkide avamisel ja hakkasin kasutama kvaliteetset viirusetõrjeprogrammi, et kaitsta end rünnakute eest. Kogu uurimistöö koostamise protsess ise oli üsna vaevaline ja raske, oli mahutatud pika ajaperioodi sisse ning soovitud tulemuseni jõudmine võttis palju aega.
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 10b klass Oliver Jõesaar 10b klass Alkoholi tarbimine koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISSEJUHATUS Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikkond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi, missugused on ajendid noorte hulgas alkoholi tarbimiseks, kuidas teadvustada alkoholi kahjuliku mõju tervisele ja tegeleda ennetustööga. Alkohol on olemuselt antidepressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde,
See kõik aga oleneb inimese enda soovist ja tahtejõust. Autor soovis uurida sporditegevuse kohta Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas sellepärast, et ta ise tegeleb väljaspool kooli spordiga pidevalt. Autor seadis endale eesmärgiks välja selgitada kui paljudel tema koolikaaslastel jagub aega sportimisele ja liikumisele kooli kõrvalt. Uurimustöö probleem: Kas Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on niisuguseid õpilasi palju, kes üldse spordiga ei tegele? Uurimustöö hüpotees: Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on sportlik tegevus üsna suur. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: · uurida kirjanduse abiga noorte liikumisaktiivsust; · viia läbi küsitlus ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas; · analüüsida küsitluse tulemusi; · teha järeldused gümnaasiumi õpilaste spordi tegevuse kohta. Uurimuse käigus ei küsitleta väga suurt hulka inimesi ja sellepärast ei saa teha põhjalikke üldistusi. 1. SPORT
2. Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassis õpilaste seas toimub rohkem koolikiusamist tüdrukute kui poiste seas; 3. Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamine on rohkem emotsionaalne, kui füüsiline. Minu uurimustöö teoreetilises osas käsitlen kiusamise mõiste definitsiooni, kiusamise elemente, kiusamise vorme, kiusamise kolmnurka: kiusajad, kõrvalseisjad ja ohvrid ning samuti kiusamise tagajärgi. Teoreetilises osas kasutasin peamise allikana Sullivan, Cleary ja Sullivan (2004) raamatut Kiusamine koolis: mis see on ja kuidas sellega toime tulla. Järgmisena kirjeldan oma uurimustöös metoodikat, kus on välja toodud valim, protseduur ning uurimusinstrumendid. Sellel järgneb tulemuste kirjeldus, kus analüüsin ankeetide tulemustele toetudes kiusamise kogemust teiste klassikaaslaste poolt, kiusamise liike, mida kiusatavad on talunud. Tulemustes on
Teema valikul sai määravaks minu huvi kodukoha loodusobjektide vastu. Uurimistöö tegemisel seadsin eesmärgiks teada saada kodukoha enim külastatavad loodusobjektid ning selgitada välja kodukoha kõige külastatavam loodusobjekt Viluste Põhikooli 5-9. klassi õpilaste seas. Teiseks eesmärgiks oli välja selgitada, millistel peamistel põhjustel õpilased neid külastavad. Esimeses peatükis on kodukoha enim külastatavad loodusobjektid koos täpsema tutvustusega. Teises peatükis on küsitluse tulemused ja analüüs. Uurimistöös on kasutatud peamiselt kirjandus materjali Põlvamaa loodusobjektide kohta. Üks tuntumaid neist on “Põlvamaa maastikud”. 2 1. LOODUSOBJEKTID 1.1. Ilumetsa meteoriidikraatrid Põlvamaal Ilumetsas paikneb terve rühm meteoriitse päritoluga lohke, millele rahvasuu on pannud nimeks Põrguhaud, Sügavhaud, Kuradihaud ja Tondihaud. Kraatrid asuvad Veriora
Oluliste märksõnadena toodi välja pikad koolipäevad, ülekoormus, üleväsimus ning motivatsiooni puudus. Uuringust ilmnes, et õpilased teavad, mis on koolistress ning enamasti oskavad ka sellega toime tulla. Enimlevinud toimetulekuviisideks oli muusika kuulamine, sõpradega olemine, huviringid, üksi olemine ning looduses viibimine. Käesoleva uurimistöö hüpoteesiks oli, et koolistressi küüsis vaevlevleb rohkem kui pooled gümnaasiumiõpilastest. Autori poolt püstitatud hüpotees leidis läbi viidud küsitluse kaudu kinnitust. Tuginedes töö teoreetilisele osale, siis võib väita, et koolistressi põhjustab gümnaasiumiõpilastel enamik situatsioone koolis. Õpimotivatsiooni hoidmisel ja tõstmisel peavad panuse andma õpilased ja õpetajad. Õpilaste ülesanne on leida endale sobivaim viis, kuidas uut informatsiooni lihtsamalt omandada ning eelkõige õppida enda aega kasutama. Õpetajad on juhendajad ja motiveerijad koolikeskkonnas, seega ei tohiks
mänguautomaadid ja kihlveod on saanud paljudele inimestele sundmõtteks. On leitud, et suurema riskitasemega hasartmängimise vormid sisaldavad kahte ühist elementi: · võimalus teha ühekordseid väga suuri panuseid, näiteks kasiinos või kihlvedudes; · võimalus teha lühikese aja jooksul korduvalt panuseid, kahe mängu vaheline intervall võib olla lausa alla kahekümne sekundi, näiteks mänguautomaatidel. 5. Küsitluse analüüs Küsitluse viisin läbi Jüri Gümnaasiumi 10.-12. klasside õpilaste seas. Küsitlusele vastasid 71 õpilast. Küsitluses uurisin, kas gümnaasiumi õpilased on hasartmänge mänginud, kui jah, siis milliseid, kui tihti mängivad, kas mängitakse interneti vahendusel, mis on suurimad võidetud või kaotatud summad, kaua nad on hasartmänge mänginud, mis põhjusel mängitakse ja kas oldakse teadlik, mis asi on sõltuvus. 5.1 Küsitluse tulemused 1.Kas olete hasartmänge mänginud
Tabasalu Ühisgümnaasium GRUNGE Uurimistöö Kadre Ruth Peirumaa 8. A klass Juhendaja: Elen Ilves Tabasalu 2015 1
tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Räägin ka mida arvavad ministrid õppekoormusest ja muud inimesed. Viisin läbi küsitluse ja tegin ka põhjalikku uurimustööd.Sain selle käigus väga palju uusi teadmisi igas valdkonnas.Näiteks kuidas viidata õigesti, miks on vajalik osata uurimistööd teha, mida õpilased arvavad õppekoormusest ja ka näiteks mis toimub 9. klassides. Põhiliselt sain oma vajaliku info kätte internetist.Leidsin mitu väga head artiklit ja hakkan neid ka siin analüüsima.Samuti hakkan analüüsima küsitluse vastuseid ja teen ühe suure kokkuvõtte. Kuna uurimistöö on esmakordne tänan oma ühiskonna õpetajat Katrinit, kes aitas valida sobiva teema, tabavad küsimused ning selgitas uurimitöö juhendit, et see oleks võimalikult arvusaadav ja teostatav.
kirjanduses raamatute asemel kokkuvõtteid? Tabelist on näha, et 64% õpilastest ei eelista siiski lugeda raamatute kokkuvõtteid, ainult 36% õpilastest loeb kokkuvõtteid alati. · Kas koolis antavat kohustuslikku kirjandust on Teie arvates liiga palju? · Kas Te arvate, et kohustuslikku kirjandust on liiga palju, sest... Küsimusele, kas koolis antavat kohustuslikku kirjandust on Teie arvates liiga palju, vastati enam- vähem võrdselt. 56% küsitletutest arvas, et koolis antavat kohustuslikku kirjandust ei ole liiga palju, ent 44% arvas, et on liiga palju. Eitavalt vastanud õpilased pidid jätma järgmise küsimuse vahele ning jätkama 4 küsimusest. Jaatavalt vastanud õpilastest vastas 64%, et raamatud on liiga mahukad, 18% vastanutest ütles, et raamatute lugemiseks on aintud liiga vähe aega ja 18% jaatavalt vastanutest arvates on põhjuseks midagi muud. Muudeks põhjusteks toodi, et raamatud on nende
vastasmängija kivi. o Gümnaasiumi õpilaste vastused olid kohati samad, vaid spetsiaalsete varustuse nimetust ei teata, ning kasutatakse ,,kivi" asemel näiteks kuul. 95 % vastajatest on curlingust kuulnud. o Põhikooli õpilased teadsid tunduvalt vähem curlingust, ning samuti teatud varustuse nimetust. Vastused olid puudulikud kuna vaid 82% olid kuulnd curlingust. o Harri Lill arvas samuti, et teatakse vaid, et tegemist on mänguga kus ,,veeretatakse" kive ning nühitakse jääd. · Curlingu mängijate arv Eestis o Teooria - Hetkeseisuga on curlingu mängimist Eestis proovinud ca 16 000 inimese ringis, kellest ligi 70 % on täiskasvanud. Curlinguga tegeleb Eestis kokku umbes 50 inimest. o Gümnaasiumi õpilaste seas oli samuti arvamus, et Eestis mängib keskmiselt 50 mängijat
0 hästi halvasti ei tea sellest midagi neutraalselt (Joonis 3) Võrreldes teistest mängudest LoLi kohta öeldi, et see mäng on tasuta, seda pidevalt arendatakse ja see pakub neile lõbu. 14 Kolm kõige positiivsemat kogemust/oskust, mida „League of Legends“ pakub oma mängijatele on reaktsiooni arenemine, oskus luua erinevaid strateegiaid ja inglise keele arenemine, niimoodi arvas 16 õpilast, ehk 55% vastanute hulgast. Kõige negatiivsemateks kogemusteks/oskusteks, mida õpilased arvavad on see, et vahest ei lähe mäng hästi, mõned meeskonnaliikmed kaotavad mängu ja inimesed, kes ei räägi inglise keeles tüütavad, sest ei saa aru, mida nad räägivad. „League of Legends“ on suhteliselt populaarne mäng isegi sellises väikeses linnas nagu Tapa, sest seda mängivad igast vanusegrupist vähemalt kolm inimest. See mäng võib tekitada
Riidaja Põhikool Merily Mirka 8.klass Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused Juhendaja: Heli Veerme Riidaja 2017 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. NOORTE LUGEMUS......................................................................3 2. ALA, HUMMULI JA RIIDAJA PÕHIKOOLI III KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSTE ANALÜÜS..................................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................11 LISA 1 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumused..................................................12 Sissejuhatus Minu uurimistöö teemaks on "Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumused" Noorte lugemisharjumuste muutumine on väga aktuaalne teema ni
Probleemide põhjused on paljudes põhiliseslt samad. Et suhted oleksid aga suurepärased peavad mõlemad osapooled kõvasti pingutama, et need sellised oleksid. Kõige tähtsam osa on osata kuulata nii last, kui lapsel ka vanemat. See aga ei ole nii kerge, kui tundub. Selles referaadis on juttu, kuidas lapse isiksus kujuneb ja kuidas lastega suhelda. Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste abiga on koostatud ülevaade nende suhetest vanematega. Uurimus koostati küsitluse põhjal, millele vastas 72 õpilast. 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID Lapse kõige mõjuvõimsamaks arengukeskonnaks on kahtlemata kodu ja perekond. Last ei mõjuta ainult need suhted milles ta ise osaline on, vaid suure kaaluga on ka suhted, mida ta kõrvalt näeb. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. Kõik, mida laps kogeb ja näeb on tema jaoks õige, ta ei saa aru mis on vale ja mis mitte
3. Uurimistöö metoodika ja valim Uurimistöö eesmärk on uurida minu klassikaaslaste teadmisi Johann Sebastian Bachi kohta. Lähtuvalt eesmärgist kasutan andmete kogumise eesmärgil küsimustikku. Küsimustiku koostasin paberil väljatrükitul kujul. Küsimustikus on 10 küsimust vastuste valikvariantidega jah, ei, ei tea. Küsimustiku valisin meetodiks, sellepärast, et küsimustik sobib 14-15 aastastele õpilastele. Info otsimist alustasin ma internetist. Info leidmisel kasutasin erinevaid otsingu sõnu nt: Johann Sebastian Bach ja erinevaid muusikalisi raamatuid. Selles uurimustöös kasutan andemete saamiseks küsitlust. Uuringu viin läbi 8D. Klassi õpilastega, soovin teada kui palju teavad 8.D klassi õpilased Johann Sebastian Bachi kohta. Valisin selle teema, sest ma soovisin Bachi kohta rohkem teada saada ja Bach tundus minu jaoks huvitav ja köitev. Uurimistöö eesmärgini jõudmiseks püstitan uurimus ülesanded, uurida helilooja ajalugu,
....................... 8 1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad ................................... 8 1.3 Muusika sisu kui sportliku soorituse mõjutaja ............................................................ 9 2. MATERJALID JA MEETODID ...................................................................................... 10 2.1 Uuritavate iseloomustus ............................................................................................... 10 2.2 Küsitluse kirjeldus ........................................................................................................ 10 2.3 Andmetöötlus ................................................................................................................ 11 3. TULEMUSED NING ANALÜÜS ..................................................................................... 12 3.1 Vastanute üldine liigitus .............................................................................................
krõbinaid. Need kogunevad rasvana ümber keskmise talje. Kolmandaks kuna liha veganid ei söö asendavad nad liha nii öelda ,,võltsi lihaga", mis ei sisalda just kõige tervislikumaid komponente. Ja neid komponente on organismil raske seedida (Strong, 2015). 10 2. UURIMUSLIK OSA: ,,Veganiks pöördumise põhjused kahe riigigümnaasiumi õpilaste näitel" Uurimuslikus osas kirjeldan metoodikat, kuidas uurimistööd tegin ning toon välja küsimustiku tulemused. Analüüsin erinevate jooniste abil, mida õpilased veganluses tähtsaks peavad, miks nad üldse veganlus viljelevad ja mis on põhjused ning miks ei viljele ja mis on selle põhjused. Veel analüüsin põhjuseid mis tooks õpilasi omnivooride toidule tagasi ja kust üldse saavad tänapäeval noored veganluse kohta informatsiooni. 2.1 Uurimistöö metoodika Käesolev töö on empiiriline uurimustöö
neile selgitusi leida. 3 2. VIIRUSTE OLEMUS Viirused on valusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid. Viirused pole ei elus ega elutud, sest neil puuduvad väljaspool peremeesorganismi elu tunnused. (Alamäe jt 2000: 15) Viiruste tekke kohta on 3 hüpoteesi. Esimese kohaselt on viirused tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena. Selle hüpoteesi kohaselt oleksid nad vahepealseteks arenguproduktideks viiruste ja bakterite vahel. Teine hüpotees toetub mõttele, et viirused said alguse peremeesraku DNAst või RNAst. Sellekohaselt omandasid plasmiiditaolised DNA või RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku. Kolmanda hüpoteesi kohaselt on viirused arenenud prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Valke kodeeriv mRNA omandas võime replitseeruda ja laenas kapsiidivalkude geenid ja tekkiski primitiivne viirus. (Alamäe jt 2000: 22,23)
.............7 2.1 Energiajoogid ja alkohol............................................................................................9 2.2 Energiajoogid ja tervis.............................................................................................10 2.3 Energiajook pole ohutu............................................................................................10 3 TEOSTATUD UURIMUSE ANALÜÜS.......................................................................12 3.1 Hüpotees.................................................................................................................. 12 3.2 Uurimisobjekt..........................................................................................................12 3.3 Ülevaade uuringu tulemustest..................................................................................12 ...................................................................................................................................
Kuivõrd tunnete foobset hirmu ehk hirmu, nagu võiks midagi juhtuda ning te olete hakanud seda vältima? Joonis 3. 12. klassi õpilaste foobsete hirmude olemasolu Pisut alla poole ehk 45% 27-st vastanust 12. klassis leiab, et nimetatud hirm on neil veidi väljendunud. Samuti 45% vastanust leiab et neil puudub hirm täielikult. Paanilise kartuse all ei kannata küllaltki suur, nimelt 28% küsitluses osalenu. Keskmiselt väljendunuks loeb sellist hirmu 7% õpilastest ja kõigest 3% arvas, et foobne hirm on tugevalt väljendunud. 2.2.3. Õpilaste ärevus 18 Kas teil tekib mõningatel kindlatel hetkedel põhjendamatu ärevus? Joonis 1. 10.klassi õpilaste ärevuse esinemine Küsimusele, kas teil tekib põhjendamatu ärevus mingis kindlas situatsioonis, vastasid 10. klassi õpilased 14% sageli ja 69% aeg-ajalt. 7% 29-st vastanust leidis, et ärevus tekib enamasti ning 10% õpilastest ei koge ärevust ilma põhjuseta.
annaabi.ee 
