Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kahe maailmasõja vahel (1930ndad) - sarnased materjalid

hitler, versailles, lepituspoliitika, majanduskriis, hisp, sudeedimaa, konverentsil, franco, välispoliitika, diktatuuridööpuudus, rahvasteliit, vähenenud, liitusid, põhiseadus, slovakkia, bulgaariaelg, vabariiklased, rahvarinne, 1931, anschluss, berliin, jaapanlased, kodusõda, leidsidšehhi, roosevelt, dollar, pankrotti, itaaliastelkides
thumbnail
6
doc

Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad)

Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja majanduskriisist, taastada Saksa sõjaline võimsus. 1933 Hitler sai valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934 pikkade nugade öö. 1935 võeti vastu Nürmbergi seadused: juutidelt võeti kõik kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad)

koonduslaagreid, kuhu saadetakse poliitilised vastased. Gestapot juhtis Himler. Weimari vabariigi üheks sisepoliitika tähtsaimaks probleemiks oli suhtumine VERSAILLES'I RAHULEPINGUSSE. (Lepingu pooldajad( Weimari koalitsioon) ja Rahulepingu vastased (paremparteid SRP SRRP jt)) 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis demokraatia? esiteks oli tegu riikidega kus demokraatia oli täiesti uus ja nõrk teiseks oli majanduskriis ning sellest välja tulemiseks oli vaja majanduses karmi kätt ja kontrolli ning ainuvalitsemisega saab seda hästi teha 3. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti ­ Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika eelkõige Saksamaa suhtes)? Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles' rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N.Chamberlaini roll

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

kusjuures kitsendavad piirangud kehtisid ka muu sõjalaevastiku ja laevade osas; 4) Saksamaa sõjavägi ei tohtinud suurem olla kui sada tuhat meest; 5) Saksamaa pidi tasuma ränki reparatsioonimakse. Üldiselt olid Pariisi rahukonverentsi otsused kaotajate suhtes ebaõiglased, sest võitjad riigid ei lähtunud lepingute koostamisel mitte õiglase maailmakorralduse, vaid omaenda huvidest. 1919. a. kevadel loodi konverentsil Balti komisjon, mis pidi välja töötama liitlasriikide ühtse poliitika Baltimaade suhtes. See komisjon käsitles Baltimaid kui tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Saksamaa pidi loobuma igasugustest pretensioonidest neile territooriumidele, mis asetsesid põhja pool sõjaeelset Saksa-Vene piiri. Nende territooriumide edaspidine saatus jäeti lahtiseks. Erandina pidi Saksamaa tunnustama Poola täielikku sõltumatust. Pariisi rahukonverents kestis vaheaegadega kuni 21

Ajalugu
320 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kahe maailmasõja vahel

Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Esimese maailmasõja ainsaks selgeks võitjaks osutus USA, mille alad jäid sõjast puutumata ja sõjavägi väheste kaotustega. Suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari loovutas osa oma aladest. Kaotajaks pidas end ka venemaa, kes seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. 1922 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille' süsteemi vastase koostöölepingu. Sõjajärgne majanduskriis Pärast sõja lõppu kasvas tööpuudus ning kaubandus ei taastunud eeldatava kiirusega. Kõige keerulisemad olid probleemid Saksamaal, mille maj.olukorda raskendasid Antand riikidele makstavad reparatsioonid. Maksejõuetuse tõttu okupeeris Prantsusmaa 1923 Ruhri, mis oli Saksamaa suurim tööstuspiirkond. Saksamaal hakkas hüperinflatsioon. Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi. Äärmusliikumiste tugevnemine

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kahe maailmasõja vahel

Selle leppega algas ka patsifismi (sõjavastane) ajastu. Tähtsaim leping oli sellel ajal Briand-Kelloggi pakt, kus kohustati loobuma sõjast, kui poliitika vahendist ja lahendama kõiki konflikte ainult rahumeelsete vahenditega. Venemaal samal ajal olid võimul kommunistid ning keegi ei teadnud kui kauaks, sest Venemaa oli poliitiliselt isoleeritud. Rahvusvahelised suhted 1930ndatel Toimus demokraatia kokkuvarisemine eelkõige uutes Ida-Euroopa riikides. Sõjaoht kasvas, sest maailma valdas majanduskriis, Jaapani agressiivsed taotlused Kagu-Idas, Hitleri võimuletulek Saksamaal ja nende suund sõjale. Saksamaa rikkus aja jooksul ka rahulepinguid, mis ta oli sõlminud. Toimus desarmeerimiskonverents, mis kukkus läbi ja mille tagajärjeks langes ka rahvasteliidu tähtsus. Suurriigid ei suutnud enam jõude omavahel koondada, et rahu hoida. UK arvas, et kui Saksamaale järele anda rahuneb ta maha ja sõda ei tule, kuid see oli ekslik. Fasistlikul Itaalial olid ka agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
6
docx

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Maailm kahe maailmasõja vahel

Selle tagajärjel tekkis maffia, kes hakkas alkoholi ise salaja valmistama ja levitama. Kuid kuna majanduse kasv oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele, riikide vahel olid keerulised laenusuhted, mis muutsid riigid üksteisest sõltuvaks, st et iga riikidevaheline ebakõla võis tuua kaasa kriisi. Majandukasv tugines ka tegelikult rohkem soodsatele laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele. 5. Ülemaailmne majanduskriis (1929-1933): miks ja kus see alguse sai? mida see endaga kaasa tõi? Roosevelti new deal Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses, sest seal toimus ületootmine (hinnad langesid); väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitikast, kuid kui valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas maailmaturule suure koguse alandatud vilja, varises seegi lootus kokku. Probleemid põllumajandustoodanguga tekitas ebakindlust Ühendriikide aktsiaturul. 29. oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Saksa- polnud rahul rl tingimustega, pahased, et alad tuli loovutada naabritele Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist 1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Antandi poolel kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik see tõukas uue sõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Suured probleemid Saksal, ei suutnud maksta reparatsiooni. Pr. okupeeris 1923. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhni. Algas hüperinflatsioon, raha kaotas väärtuse kiiremini, kui trükiti. Aeglustus kogu Euroopa majanduse areng. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. Komitern 1919. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal e Komitern

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Majandustõus USA-s- Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele kui suurematele tootlikkusele. Osteti kokku aktsiaid, mille hinnad tõusid kõrge nõudluse tõttu kõrgemaks tegelikust väärtusest. Kuid majanduskasv oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladel. Väiksemgi ebakõla rahvusvahelises rahanduses võis seetõttu kaasa tuua kriisi. 1925 Locarno tagajärjed- Locarno konverentsil osales Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Selle konverentsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Siis sõlmiti Briand'iKelloggi pakt, milles kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt.

Ajalugu
192 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

esimene eestikeelne ooper ,,Vikerlased". *Tegutses Eesti Kultuurkapital. *Toimusid edasi üldlaulupeod ja -tantsupeod. *Esile kerkis suur hulk haritlasi, kes jõudsid küpsesse loomeikka 30ndatel. *Tuntuimaks kirjanikuks Tammsaare. *Tulemuslikud spordis ­ 1936a. SuveOM Berliinis väga edukad MAJANDUS *Vabadussõja järel majandus halvas seisus. *20ndate aastate kekspaigaks majandus Otto Strandmanni poolt ümber korraldatud *1928. aastal võeti markade asemel rahaühikuks EEK. *Ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse 1930. *Majanduslangus põimus poliitilise kriisiga, mis lõppes autoritaarse riigipöördega 1934. *30ndate II pool oli majanduses edukas. *Peamised väljaveokaubad ­ põllusaadused. *Kaubanduspartnerid Soome, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia. Suur ülemaailmne majanduskriis: Põhjused: *Ületootmine põllumajanduses. *Riik ei sekkunud piisavalt majandusellu. *Maailmamajandus polnud kohanenud I ms muutustega. *USA impordi- ja immigratsioonipoliitika olid valed

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

inflatsioon ­ rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern ­ e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism ­ maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) ­ USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ­ ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut ­ Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne ­ prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

taastada. See Itaalia agressioon mõistetakse hukka Rahvaste Liidu ja lääne riikide poolt. Siit algab RL krii ja nõrgenemines. Itaalia lahkub RL-dust ja läheneb teistele agressiivsetele riikidele ­ Saksamaale ja Jaapanile. Alates siit hakkab Mussolini tegema valesid valikud ja tirima Itaaliat sõdadesse. Ka IIMS minek on väga vale valik. 1936. aastal läheb lahti Hispaania kodusõda, sinna sekkub Itaalia koos Saksamaaga Franco poolel, riiklikul tasandil, millest hakkab kujunema Itaalia - Saksamaa sõjaliit, mis vormistatakse Berliin ­ Rooma teljena. 3 SAKSAMAA SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL Weimar vabriigi kujunemine 9. november 1918 ­ Saksamaal sotsialistlik revolutsioon (Novembrirevolutsioon). Mis tõi kaasa Compigne´i vaherahu tingimustega nõustumise (lõpetas IMS). Keiser põgenes Inglismaale

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Maailm kahe maailmasõja vahel

Seda kutsuti nii,kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik.Esimene demokraatlik riik Saksamaa ajaloos. Nõrkused-Suhtumine Versailles´i rahulepingusse:nõuti monarhia taastamist,revolutsiooni tulemuste revideerimist ning Versailles´i lepingu mittetäitmist,seda nimetati ,,katastroofide poliitikaks".Võitlusmeetodina kasutati terrorit. 8. Mille poolest erines 1929.-1933. aasta ülemaailmne majanduskriis varasematest majanduskriisidest? Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses.1930-tehniline revolutsioon,tööliste asemele võeti masinad. 1929.aastal 24.oktoobril oli börsil järsk aktsiahindade langus. Ületootmine ja halb majandamine. 9. Milliseid poliitilisi tagajärgi tõi endaga kaasa majanduskriis? Suur tööpuudus,jõukust kogunud keskklass vaesus,nälg ja rahulolematus,elutaseme langus.Usuti,et kui riiki valitseb tugev juht,lahenevad probleemid päevapealt. 10

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm kahe maailmasõja vahel 1919-1939 Maailm Esimese maailmasõja järel · Pinged suurriikide vahel säilivad · Tulemused rahuldasid väheseid (ainuke otsene võitja oli USA) · Suurim pettumus oli Saksamaal (ebaõiglased Versailles´ rahulepingu tingimused) · Sõjatulemustega polnud rahul ka Jaapan ja Itaalia · Venemaa ja Saksamaa alustavad sõjatööstuse arendamist Sõjajärgne majanduskriis · Eriti keeruline majanduslik olukord oli Saksamaal ja USAs (inflatsioon-tööpuudus- sotsiaalsete probleemide kasv-äärmusliikumiste teke-vajadus ,,kõva käega" valitseja järele) · 1920. aastate keskel algas maailmas suur majandusbuus, mis kestis aga vaid lühiajaliselt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel · 1925 Lacarno konverents (Saksamaa osales võrdõigusliku partnerina), sõlmiti Reini

Ajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Kahe maailmasõja vaheline periood

·Kaotajaks pidas end ka Venemaa kuid kes pidas eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. ·1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille`i süsteemi vastase koostöölepingu. ·Itaalia ja Jaapan, Antanti riigid, kaotasid palju kolooniaid, mida pidasid enda riigi osadeks. ·1918a. järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks Itaalial, Saksamaal ja Austrial. 2. Ülemaailmne majanduskriis ·Esimesena ilmnesid kriisid põllumajanduses. ·Valitses ületootmine, hinnad hakkasid langema. ·Põllumajanduse probleemid toodanguga tekitasid ebakindlust ülekuumenenud ning seetõttu häirivate sõnumite suhtes tundlikuks muutunud USA aktsiaturul. ·29. oktoober 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika ( hakati müüma väärtpaberid ja nende hinnad langesid kohutava kiirusega). ·Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suure osa varandusest ( ei suutnud laene tagasi maksta).

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Maailm kahe Maailmasõja vahel

Partei ja Liberaalne Partei peale I mmaailmasõda kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve Tööerakond oli esialgu võimul vähe - 1924.aastal mõned kuud ja 1929-1931; seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid Suur majanduskriis algas Suurbritannias hiljem (1931.a.) ja polnud nii laiaulatuslik, kui USA-s ja Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reeguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud. Osad asumaad olid dominioonid (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa) st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus, parlament,

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

4. Kuidas hinnata Versailles'i rahulepingut sinu enda seisukohalt? Saksamaale määrati liiga ranged tingimused, sest tegelikult olid teised riigid ka sõjas süüdi mitte ainult Saksamaa. Kuna Saksamaa kaotas suure osa oma territooriumist, siis olid nendel aladel elavad sakslased nüüd välismaalased, aga selles polnud süüdi tsiviilisikud. Reparatsioonid olid liiga suured. 5. Rahvusvahelised suhted 1930ndatel aastatel Sõjaohu kasv: · Majanduskriis 1929-1933 · Jaapani agressiivsed taotlused Lähis-Idas: Sõjaline impeerium Okupeerib Mandzuuria 1937 kallaletung Hiinale Nanning'i massimõrv · Fasistliku Itaalia agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas: Benito Mussolini ­ territooriumi laiendamine Abessiinia (Etioopia) 1937 ­ leping Hitleriga, 1939 ,,Teraspakt" · Rahvasteliidu tähtsuse langus ­ desarmeerimiskonverentsi läbikukkumine

Ajalugu
544 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm kahe maailmasõja vahel. 1. Millised riigid ei olnud rahul I maailmasõja tulemustega ja miks? Saksamaa-oli kaotaja, häbistati Versailles' lepingus Ungari-pidi loovutama suure osa oma territooriumist Venemaa-ei saanud midagi, sest lahkus varem sõjast Jaapan-ei saanud kolooniaid Itaalia-ei saanud kolooniaid 2. Millised probleemid tekkisid Saksamaal pärast I MS? Hüperinflatsioon, majanduskriis 3. Miks sattus Saksamaa majandus pärast I MS hüperinflatsiooni ning mis oli tagajärg? Reparatsioonid polnud kindlaks määratud. Tagajärg: raha väärtus kukkus väga kiiresti, millest tulenes vaesumine. 4. Miks okupeeris Prantsusmaa 1923. aastal Ruhri? Miks nad sealt varsti lahkusid? Sest Saksamaa ei maksnud neile reparatsiooni. Lahkusid, sest teised antandi riigid sundisid. 5. Mida kujutas endast Komiterni liikumine? Millised ideed püüdi selle abil ellu viia?

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

muutusid sõja järel Euroopa riikide võlaandjaks. Suurima pettumuse osaliseks sai aga Saksamaa, kes luges Versailles` rahulepingu tingimusi ebaõiglasteks. Ungari pidi loovutama enamiku senisest territooriumist. Kaotajaks oli ka Venemaa. Sõja tulemustega olid kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest.1922.a. sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel Rapallo leping. I ms järgselt avaldus majanduskriis. Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. Kasvas tööpuudus.Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus tugevdasid äärmusliikumisi. 1920.a aastate algul tugevnes Euroopas

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Ajaloo kordamisküsimused 12. klassile Maailm kahe maailmasõja vahel 1) Miks ei olnud paljud riigid rahul esimese maailmasõja tulemustega? – Kaotajariigid ei olnud rahul, sest Saksamaa ja Austria- Ungari kaotasid oma territooriumi. Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner.

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Saksamaa kahe maailmasõja vahel

Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim Berliinis. See ei õnnestu. Õnnestus aga 1919 aprillis Münchenis – tekkis Baieri Nõukogude Vabariik. Varsti see likvideeriti. 1919 – asutatakse NSDAP – Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Tööliste Partei. 1921 – partei juhiks saab Adolf Hitler. Füürer (Führer) – suur juht. 1923 – superinflatsioon Saksamaal. 1923 – hakab ilmuma partei ajaleht „Völkisher Beobachter“ (Rahva Pilk), mille toimetajaks Alfred Rosenberg (pärit Tallinnast), kes on täielik Weimari Vabariigi vastane. 1923, 8.nov. Hitleri katse teha riigipööre Münchenis („õllekeldriputš“). Hitler satub vanglasse, mõistetakse 5 aastaks, oli ainult 9 kuud. Vanglas kirjutab „Mein Kampfi“ I o.(Minu võitlus).

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Maailm kahe sõja vahel.

Maailm kahe sõja vahel Ülemaailmne majanduskriis (1929 - 1933) 1920. a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena kriisinähud põllumajanduses (valitses mõnda aega ületootmine => põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema). Prooviti viljatootjate hinnapoliitikat kooskõlastada, aga siis varises teraviljaturg kokku (valuutanappuse tõttu paiskas Nõukogude Liit maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja). Ohumärkide (kriisnähud põllumajanduses) ilmnemisel muutus Ühendriikide aktsiaturg

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
10
doc

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele. 4) Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur majanduskriis, mida süvendab reparatsioonide maksmine). 5) Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolsevikud e kommunistid; Itaalias fasistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid). 6) Kasvas rahva soov / ihalus "tugeva käe poliitika" järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti. suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine (massiküüditamised, rahvusliku intelligentsi hävitamine, vene keele ja slaavi tähestiku sundustamine). ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat "Usk on oopim rahvale!") 1.5. NSVL -i välispoliitika 1920.-1930.aastatel: (Vt.ka õpik lk.100; 149;160-172) · NSVL- i välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, organisatsioon, mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923- 24 aasta majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. reaalpoliitikas sooviti NSVL- i lülitada rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega:

Ajalugu
306 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Maailm kahe ilmasõja vahel

meetodiks just see vool. · Küsimused: 1. Milline olukord valitses maailmamajanduses I ilmasõja järel? Rahulolematus, enamik maid kaotas palöju inimesi. Euroopa riigid olid Ühendriikide võlglased, saksamaa oli kaotand, seega asus ta sõjatööstust arendama ja välja õpetama armeed. Rahuolematus tõukas maailma uue ilmasõja poole. Majanduskriis, tööpuudus, sõjaajamajandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. 2. Miks muutusid rahva hulgas populaarseks äärmuslikud liikumised? Kuna majanduslik kitsikus ja sotsiaalsed probleemid suurendasid inimeste hulka, kes leidsid, et tollane ühiskondlik korraldus ei suuda eelseisvatele probleemidele lahendust pakkuda. taheti ,,kõva käega" vaitsejat eesotsa, kes oleks väljapääs. 3. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused( 1929-1933)

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Maailm II maaimasõja vahel

1. Rahvusvaheline olukord I ms järel Võitjad ­ Atant ­ GB, Prantsusmaa, USA Venemaa probleem ­ mis Venemaast saab? Kaotajad ­ Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Compiegne'i rahu ­ vaherahu Saksamaaga, sõjategevuse lõpp 11.11.18 Pariisi rahukonverents Versailles rahuleping ­ võitjariikide ülekaal maailma kujundamisel 2. Pariisi rahukonverents 1919-1921 Kohal olid kõik riigid, kes olid olnud Saksamaa või selle liitlastega sõjajalal, kaotajad kohale ei kutsutud. Võitjariigid lähtusid oma huvidest. Venemaast oli saanud vaenlane, kuna kerkis üles maailmarevolutsiooni oht. Prantsusmaa arvas, et Saksamaa peab kõigeeest vastutama ja leping peab olema võimalikult karm. USA arvas, et leping ei tohi olla karm,

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Aastal oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktaatorite võimule pääsu: a) laiendati valimisõigust, mis tõi poliitilisse ellu vaesemaid ja vähese haridusega inimesi, keda oli lihtne suunata ja lubadustega petta. b) Pariisi rahukonverentsil võitjate polt paika pandud riigipiirid olid hakanud tekitama rahvuskonflikte. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, millest rahvas oli tüdinenud. d) Ülemaailmselt tekkinud majanduskriis, millest demokraatlikud riigid ei suutnud kiiresti välja tulla. Järjest suuremat populaarsust hakkasid võtma radikaalid, kes lubasid, et võimule saades löövad nad korra majja. Enamikes Euroopa riikides hakati üle minema diktatuurile. 2. Diktatuuririikide tunnused võrdluses demokraatlike riikidega. Valdkond Dem.riigi tunnused Autoritaalse riigi Totalitaarse riigi

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kahe sõja vaheline periood

· I MS tulemused rahuldasid väheseid, suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud nõus Versailles' rahulepingu tulemustega ning sellega, et sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Kaotaja oli ka Venemaa, kelle eesmärk oli maailm ümber jaotada, mida ei juhtunud. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma kolooniatest ja territooriumitest. Sõja lõpuga ei lõppenud ka rahvastevaheline vaen. 2. Ülemaailmne majanduskriis · Peale sõda oli alati majandus elavnenud, I MS järel seda ei juhtunud. · Majandus ei suutnud rahuaja ringimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus. · Keeruliseim olukord oli Saksamaal, kuna Saksamaa pidi maksma Antandi riikidele reparatsioone. Saksamaa neid suuta ei maksnud ­ algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükkida jõuti

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191  Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.).  Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191  Pariisi rahukonverentsi algus. 9  Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192  Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus.  USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192  Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192  Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2  Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Riik kahe maailma vahepeal

1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad

20. sajandi euroopa ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. See andis soodsa pinnase natsionalismi kasvuks ja Hitleri võimule tulekuks. · Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. · NB! Enam-vähem analoogsed rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures riikide lagunemist ja sõjalisi piiranguid 3. Majanduskriis (ülemaailmne, algus USA-s) ­ (aeg, põhjused, tulemused, kriisist väljumise abinõud) Aeg: 1929 okt.-1934 Suurele majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s: Põhjused USA-s: · Ületootmine põllumajanduses- vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Vale majandamine · Aktsiakursside järsk kukkumine NY börsil (,,must neljapäev" ja ,,must

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

ülestõusu. · vanemkond hävitati ja vasallkond saksastus lõplikult 3. Liivi sõda 1558-1583 ­ Eesti keskaja lõpp Sõja põhjused: · Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas: Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi ja Taani soovisid laiendada oma valduseid poliitiliselt killustunud, sõjaliselt nõrga ja liitlasteta Vana-Liivimaa arvelt. · Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks põhisuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast. · Venemaa soov arendada kaubandust Lääne-Euroopaga ilma vahendajateta. · Ajend- Tartu maks Sõja algus 1558 ­1560 Vene-Liivi sõda Maahärrade vahetumine 1561 ­ Vana-Liivimaa lõpp · 1559 Saare-Lääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale Frederik II-le Esialgu säilis piiskopkond, piiskopiks hertsog Magnus. Läks orduga tülli ja kuningas kutsus ta tagasi

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1902 sai kuningaks Alfonso XIII. Kukutati 1936. Hispaaniast sai vabariik. Algas kodusõda. 5 Rahvusküsimus oli lahendamata. Autonoomiat nõudsid endale kataloonia, baskid (kes on euroopa põliste elanike keltide järeltulijad). Rahvusküsimus on lahendamata siiamaani. 1.6.3 VÄLISPOLIITIKA Hispaania kaotas oma ameerika kolooniad. 20. sajandi alguses sai endale osa Marokost. Võitluses Maroko pärast tõusis esile ohvitser Francisco Franco. Hiljem sai temast gaudillo - juht hispaania keeles. 1.7 ROOTSI 1.7.1 MAJANDUS Muutus 20. sajandi alguses industriaal-agraar maaks (60% inimestest töötas tööstuses ja teeninduses). Tööstuse kiirem areng algas 19. sajandi lõppust. Rauale ja puidule oli turg euroopas. Konkurendina kerkis esile USA. 1907 asutati SKF - Svenska Kullager Fabrik. 1915 loodi Volvo tehased. Ericson. Hakati tootma koorelahutajaid ehk võimasinaid. Toodeti palju tselluloosi.

Ajalugu
297 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun