need esinevad mõnes artiklis. Otsingukriteeriume saab salvestada ja hiljem neid uuesti kasutada. Otsingukeskkonna seaded viivad mitte nii asjakohased artiklid nimekirja lõppu ja enim sobivad otsingutulemused algusesse, mitte pole segamini. Tulemuslehe tulemusi saab esitada kas 50, 75 või 100 kaupa. Samuti saab tulemusi järjestada täpsuse, autori, pealkirja, lehekülje arvude, andmebaasis ilmumise järgi (kasvavalt ja kahanevalt) või avalikustamise kuupäeva järgi (kasvavalt ja kahanevalt). Artikleid on võimalik otsida viies kategoorias: pealkirja, teema, tellitud ajakirjade, tasuta sisu või siis kõikides nendes kategooriates. Pealkirja järgi otsides on teil võimalus sirvida kogu Cambridge Journalsi andmebaasi sisu nimekirja tähestikulises järjekorras. Sa võid kas kerida lehel allapoole, et leida sobiv kategooria, või klikkida sobival tähel lehe ülaosas. Klõpsates ajakirja pealkirjal, suunatakse sind ajakirja kodulehele. Teema järgi otsides on kõik
Dokumendiregistri http://wd.tyri.ee/?page=pub_list_dynobj&desktop=954762&tid=1004600 kasutusjuhend Dokumendiregistri avalehe vasakus veerus kuvatakse dokumendipuu dokumendiliikide kaupa. Dokumendi otsimiseks tuleb kõigepealt valida dokumendipuus soovitava dokumendi liik. Klikates vastavale dokumendiliigile, avaneb otsinguvorm, mis võimaldab otsida konkreetset dokumenti erinevate andmete järgi. Pärast otsinguks teadaolevate andmete sisestamist, tuleb vajutada klahvile ,,Otsi", misjärel kuvatakse otsitava dokumendi metaandmed. Kui dokumendi andmete väljal on täidetud ka väli ,,Fail", ,,Avalikustatav fail" või ,,Digitaalselt allkirjastatud fail", on lisaks dokumendi metaandmetele võimalik näha ka dokumenti ennast. Vajutades klahvile ,,Otsi" ilma dokumendi parameetreid määratlemata, avaneb nimekiri kogu valitud liigi dokumentidest registreerimise kuupäeva järgi kahanevalt (uuemad dokumendid on eespool).
Peale materjali lbimist oskad sa: moodustada variatsioonirida, leida aritmeetilist keskmist, moodi ja mediaani. VARIATSIOONIRIDA Mitmesuguste nhtuste ja seoste uurimiseks on sageli tarvis koguda suurel hulgal arvandmeid. Niisugused andmekogumid vivad sisaldada tuhandeid arve, mida korrastatakse ja tdeldakse arvutiga. Nide: Korvpallurite treeninglaagris on 9 meesmngijat, kes pikkuse jrgi (cm) reastuvad jrgmiselt: 182, 183, 187, 189, 195, 195, 199, 201, 210. Sellist kasvavalt (vi kahanevalt) jrjestatud tunnuse vrtuste rida nimetatakse variatsioonireaks. Variatsioonirida iseloomustatakse mitme nitajaga, millest seni on pitud kaks: aritmeetiline keskmine (antud arvude summa jagatis nende koguarvuga) ja mood (tunnuse suurima sagedusega vrtus). Arvutame antud nites aritmeetilise keskmise: (182+183+187+189+195+195+199+201+210) : 9 = 1741 : 9 = 193,4 Saime, et korvpallurite pikkuse aritmeetiline keskmine on 193,4. Moodiks antud pikkuste reas on 195. MEDIAAN
Vastused Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. Ansambliks- nimetatakse väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Diminuendo- helitugevuse dünaamikat tähistavad märk - kahanevalt, vaibudes. Forte- on helitugevuse dünaamika astmete märk tugevalt. Koor- on lauljatest koosnev muusikakollektiiv , mis esitab koorimuusikat. Meloodia- ehk viis on helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. Noodijoonestik- on Lääne noodikirjas kasutatav vahend muusika üleskirjutamiseks. Piano- on muusikainstrument mida mängitakse klahvide abil. Sopran- on kõrgeim naishääl. Tempo- on heliteose esitamise kiirus. Allegro- on noodikirjas tempomärge , mis märgib kiiret tempot
välistavat väärtust(susgu)KODEERIMINE-tunnuste väärtuste hulga teisendamine, milles igale tunnuse esialgsele väärtusele seatakse vastavusse üks uus väärtus-koodANDMEKIRJELDUS-et andmetabel oleks üheselt mõistetav, lisatakse see; seal sisalduvad tunnuste nimed ja nimede tähendused; tunnuste tüübid; kodeerimiseeskirjad;arvtunnuste korral ka mõõtühikudVARIATSIOONIRIDA-kasvavalt/kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste ridaSAGEDUSTABEL-näitab, mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuseTUNNUSE KESKVÄÄRTUS- tunnuste väärtuste aritmeetiline keskmineMEDIAAN-arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepaljuMOOD- tunnuse kõige sagedamini esinev väärtusJAOTUSTABEL-näitab tunnuse väärtuste suhtelist esinemissagedustVARIATSIOONIREA
Männikjärve rabas. Põhjendage! Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasseliiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Sookailud männikjärve rabas, kuna see on kindel liik kindlas piirkonnas. Kalad Ähijärves ei ole populatsioon, kuna kalad on üldine nimetus ja sinna alla kuulub väga palju erinevaid isendeid. Nt: reastage eluslooduse organiseerituse tasemete järgi kahanevalt: DNA, mitokonder, erütrotsüüt, luukude, närvisüsteem, halljänesed Ruhnu saarel, Emajõe selgrootud, tundra. 1)Tundra 2)Emajõe selgrootud 3) Halljänesed Ruhnu saarel 4)Närvisüsteem 5) Luukude 6) Erütrotsüüt 7)Mitokonder 8) DNA
Määra andmebaasimootoriks InnoDB. 4. Lisa tabelisse järgnevalt toodud andmed Nimi Kaal_gr Synniaasta Ema_ID Piiks 120 2015 1 Triip 80 2017 2 Mustu 95 2018 3 Troll 110 2017 1 Rulli 105 2018 1 Trips 130 2016 2 Emma 120 2017 2 Miia 85 2016 2 5. Järjesta hiired kaalu järgi kahanevalt (väljasta nimi ja kaal). 6. Leia hiirte keskmine kaal. 7. Ümarda eelnevalt saadud vastust nii, et oleks kaks kohta peale koma. 8. Muuda Tripsi sünniaastat, uus sünniaasta on 2017. 9. Lisa tabelisse HIIR järgmine hiir: Donna kaaluga 110, sünniaasta 2015 ja ema Tipsi. 10. Leia hiirte vanused (väljasta hiire nimi ja vanus). 11. Muuda eelnevat päringut lisades iga aasta juurde sõna "aastane". nt Piiks
44 5 220 3,09 15,45 9,55 47,75 45 1 45 4,09 4,09 16,73 16,73 46 1 46 5,09 5,09 25,91 25,91 900 57,82 180,06 Variatsioonrida on kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida. 37, 37, 38, 38, 38, 38, 39, 39, 39, 39, 40, 40, 41, 43, 43, 44, 44, 44, 44, 44, 45, 46 Mood on tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Mo= 44 Mediaan on arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on vartiatsioonreas ühepalju. Me= ( 40 + 40) : 2= 40 Keskväärtus ehk keskimne x on tunnuse kõigi väärtuste aritmeetiline keskmine. x = 900 : 22 40,91 Keskmine hälve on hälvete aritmeetiline keskmine. = 57,82 : 22 2,63
Eksporditi Venemaale, Lätti, Saksamaale ja Poola. Leedu päritolu kaubad läksid eelkõige Saksamaale, Hollandisse, Lätti, Poolasse ja Eestisse. Impordi osas oli suurem kasv Eestist (62,2%) ja Venemaalt (46,8%), üle 46% kasvas import ka Belgiast ja Hollandist. Leedu import Eestist kasvas aastases võrdluses 120,1 milj. . Import kasvas 27,5%, taaskord tegid tugevama tõusu Venemaa, Saksamaa, Poola ja Läti. Eesti kaubavahetuse bilanss Leeduga on kahanevalt negatiivne, olles 2010 - 285,9 milj. , ja 2009. a. -483,81 milj. . Lõviosa negatiivsest bilansist moodustab bensiin (43,4%) ja diiselkütus (43,3%). Eetsi kaubavahetus Leeduga oli stabiilselt suures miinuses 2011. a. oli see - 482,8 milj. , ikka samade kaubagruppide tõttu mis ka varasematel aastatel. Tööhõive Leedu tööjõud koosneb umbes 1,6 miljonist inimesest, kellest pisut vähem kui ¾ on hõivatud erasektoris. 2008.
Männikjärve rabas. Põhjendage! Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasseliiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Sookailud männikjärve rabas, kuna see on kindel liik kindlas piirkonnas. Kalad Ähijärves ei ole populatsioon, kuna kalad on üldine nimetus ja sinna alla kuulub väga palju erinevaid isendeid. Nt: reastage eluslooduse organiseerituse tasemete järgi kahanevalt: DNA, mitokonder, erütrotsüüt, luukude, närvisüsteem, halljänesed Ruhnu saarel, Emajõe selgrootud, tundra. 1)Tundra 2)Emajõe selgrootud 3) Halljänesed Ruhnu saarel 4)Närvisüsteem 5) Luukude 6) Erütrotsüüt 7)Mitokonder 8) DNA 1.3. Teadusliku meetodi etapid ja nende rakendamine (Probleemi sõnastamine, taustinfo, hüpotees,...). Probleemi püstitamine Võimalikult vormistada võimalikult selge lauste, mis kirjeldab probleemi mõistetavalt
10. Mis on andmekirjeldus? Miks on see vajalik? Andmekirjeldus sisaldab:*tunnuste nimesid ehk identifikaatoreid;*tunnuste tüüpe;*kodeerimiseeskirju;*arvuliste (kvantitatiivsete) tunnuste korral ka mõõtühikuid ning on vajalik andmetöötlussüsteemidega suhtlemiseks, lahendust vajavate ülesannete esitamiseks ja tulemuste vormistamiseks. 11. Mis on variatsioonrida, mis on sagedustabel? Variatsioonrida kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida. Sagedustabel näitab, mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse. 12. Mille poolest erinevad sagedustabel ja jaotustabel? Jaotustabel näitab tunnuse väärtuste suhtelist esinemissagedust (%). 13. Millal kasutatakse tulpdiagrammi, millal sektordiagrammi? Sektordiagrammi valime siis kui tahame näidata osakaalu tervikus (midagi on 100 %). Andmete võrdlemiseks või tendentside näitamiseks on sobiv tulpdiagramm. 14
6 Andmete kogumine ja korrastamine on vajalik eeltöö töötlemisele, mis koosneb järgmistest etappidest: 1) probleemi püstitamine ja üldkogumi määramine 2) mõõdetavate tunnuste ja mõõtmistäpsuse määramine 3) valimi moodustamine 4) kodeerimiseeskirja fikseerimine 5) andmekirjelduse lisamine 7 Variatsioonirida saadud tulemused on järjestatud kasvavalt või kahanevalt Sagedustabel näitab, mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse Hea ülevaate annab graafik (tulpdiagramm, sektordiagramm, ...) (pideva tunnuse korral võib sagedustabeli jaotada vahemikeks ehk klassideks). 8 Jaotustabel näitab tunnuse väärtuse suhtelist sagedust ehk sageduste osakaalu Kumulatiivne sagedus (sageduste summa) absoluutsed sagedused liidetakse (kasutatakse ka kumulatiivset suhtelist
Projekti käigus uuritakse järgmiseid tunnuseid: a) Palju on küsitletul päevas vaba aega(keskmiselt)? punkt 2 b) Palju küsitletu veedab päeva jooksul aega Internetis(keskmiselt)? punkt 3 2. Vaba aeg 1) Statistiline rida(uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadud vaadeldava tunnuse väärtuste rida). 6; 4; 3; 6; 2; 5; 4; 4; 12; 10; 12; 5; 3,5; 5; 13; 6; 2; 3; 8; 6; 3; 2; 1; 14; 4; 10; 4; 3; 11; 4 2) Variantsioonirida(kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida) 1; 2; 2; 2; 3; 3; 3; 3; 3,5; 4; 4; 4; 4; 4; 4; 5; 5; 5; 6; 6; 6; 6; 8; 10; 10; 11; 12; 12; 13; 14 3) Mood(tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus) Mo = 6 (antud tunnuste väärtuste mood on 6) 4) Mediaan(arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonreas ühepalju) Kuna variatsioonreas on paarisarv liimeid, siis on mediaaniks kahe keskmise liikme poolsumma: Me = (4+5)/2 = 4,5
Vastus: 8,5 Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 24 Punktid: 3 Kumulatiivsed sagedused on nende intervallide sagedused mis sisaldavad etteantud väärtusest väärtusi. Intervalli kumulatiivse sageduse leidmiseks tuleb liita antud intervalli sagedusele kõigi intervallide . Osaliselt õige Selle esituse hinded 2/3. Question 25 Punktid: 1 Dispersiooniks nimetatakse tunnuse aritmeetilist keskmist. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 26 Punktid: 1 Nimetage kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida? Vastuse lahtrisse sisestage ainult üks sõna. Vastus: variatsioonirida Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 27 Punktid: 1 Määra järgmiste arvuliste tunnuste tüüp. lehe laius reaktsiooni kiirus sissetulek päeva jooksul müüdud autode arv bussi ootamise aeg laste arv Õige Selle esituse hinded 1/1. Leht: (Eelmine) 1 2
Salvestamiseks vajutasin Save ja valisin tabeli nimeks Kliendid. 2.2 Tabelitega töötamine Selleks, et vaadata tabelis olevaid andmeid tuleb teha topeltklõps tabeli nimele. Tabelis liikumiseks saab kasutada hiirt, kursoriklahve, samuti nuppe ja kerimisriba., mis asub akna alumises osas: Andmete sorteerimiseks mingi välja alusel on vaja liikuda sellele väljale ja vajutada ühele sorteerimisnuppudest: , et järjestada kas kasvavalt või kahanevalt. (Sort Ascending, Sort Descending). Otsitava kirje leidmiseks on vaja valida väli, mille alusel otsida ja vajutada otsingu nuppu (Find) Seejärel tuleb sisestada vajalik väärtus sõnade Find What kõrvale, valida tingimused ja vajutada nuppu Find Next. 7 2.3 Tabelite seostamine Erinevad tabelid sisaldavad andmeid erinevate objektide kohta. Tabelite seostamiseks peavad nad sisaldama ühesuguseid välju
Dünaamika on helitugevuste järgnevus või ajaldus (dünaamikee jõukasutus). Dünaamika võib olla püsiv või muutuv. Helitugevuste järsul muutumisel moodustub astang-dünaamika, järk-järgulisel e sujuval muutumisel liug-dünaamika. Kasvav helitugevust tähistab crescendo ehk crec või < = kasvavalt, paisudes, tugevnedes. Koos tempo aeglustamisega tähistatakse allargando e allarg = laienedes. Kahanev helitugevust tähistab diminuendo e dimin e dim või decrescendo e decresc või > = kahanevalt, vaibudes, nõrgenedes. Koos tempo aeglustumisega tähistatakse kahanevat helitugevust calando = vaibudes morendo = surres, jõudu kaotades,kustudes smorzando e smorz = hääbudes, kadudes, kustudes. assai = küllaltki, üsna meno = vähem molto = palju, väga non = mitte non troppo = mitte liiga, mitte ülemäära piu = enam, rohkem poco = pisut, veidi poco a poco = vähehaaval, järkjärgult poco piu = pisut enam simile = samamoodi, jätkuvalt, kestvalt subito = järsku, äkki, ootamatult
nendele statistilised karakteristikud, moodustatakse tabelid ja diagrammid. Variatsioonirida – tulemus, kui statistilises reas korrastatakse andmed nende väärtuste kasvavas või kahanevas järjestuses. Aegread (kronoloogilised read) – koosnevad andmetest, mis iseloomustavad nähtuse ajalist muutumist. Jagunevad: momentrida – iga liige seotud kindla ajamomendiga. perioodrida – iga liige seotud mingi ajavahemikuga. Intervallitud variatsioonireas on kasvavalt või kahanevalt järjestatud elemendid koos nende esinemissagedustega. Sageli lisatakse kümnendmurruna või protsendina esitatud suhteline sagedus, mis näitab elemendi osatähtsust uuritavas kogumis. Kumulatiivne jaotus – vaadeldava elemendi ja eelnevate elementide summa osakaal. x xi n Aritmeetiline keskmine Harmooniline keskmine – kasutatakse siis, kui tunnuse väärtuse mõõtühik väljendub eri
Statistika- teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Matemaatiline statistika - matemaatika haru,mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Valim- mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Binaarsed tunnused kaks teineteist välistavat suurust (nt sugu). Variatsioonrida kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida. Keskväärtus tunnuse väärtuste aritmeetiline keskmine. Korrelatsioon stohhastilise ehk statistilise sõltuvuse üks eriliik (nt kaalu suurenedes suureneb ka pikkus). Maksimaalne väärtus - suurim väärtus tunnuste väärtuste hulgast. Minimaalne väärtus väikseim väärtus tunnuste väärtuste hulgast. Mediaan arv, millest väiksemaid ja suuremaid väärtusi variatsioonreas on ühepalju. ( x1 - x ) 2 + ( x2 - x ) 2 + ..
Dispersioon 2 andmetele vastav hälvete keskväärtus. Standardhälve dispersiooni ruutjuur. Andmed ühesugused dispersioon=0. Korrelatsioon - statistiline sõltuvus- ühe muutuja iga väärtusega saab seada vastavusse teise muutuja sagedusjaotuse. Korrelatsiooniväli - Koordinaattasandile kantud punktihulk, kus iga punkti x-koordinaadiks on objekti esimese tunnuse väärtus ja y-koordinaadiks sama objekti teise tunnuse väärtus. Variatsioonirida - kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida. Variatsioonirea ulatus - minimaalse ja maksimaalse elemendi vahele jääv elementide rida. Sagedustabel - moodustatakse variatsioonirea põhjal. Näitab, mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse. Variatsioonikordaja - standardhälve ja keskväärtuse suhe (jagatis). Kodeerimine - Tunnuste väärtuste hulga teisendamine,milles igale tunnuse esialgsele väärtusele seatakse vastavusse uus väärtus-kood. Valemid
31 Mediaan on 31. Pooled tudengid said parema ning pooled halvema tulemuse. Kui pakkusid mediaaniks 93, siis see ei sobi - mediaan on järjestatud rea keskmise elemendi väärtus. Ülesandes esitatud rida ei olnud järjestatud, seega mediaani leidmiseks tulnuks rida kõigepealt järjestada kas kasvavalt või kahanevalt ning alles seejärel leida (nüüd siis juba järjestatud rea) keskmise elemendi väärtus. The correct answer is: 31 Question 8 Uuritud grupi keskmine laste arv on 1,56. Millisel viisil oleks korrektne antud tulemus esitada? Incorrect Mark 0.0 out of 5.0 Select one or more: Uuritud grupi keskmine laste arv on 1,5
25. Lineaarne korrelatsioonikordaja, - näitab kui tugev on seos tunnuste vahel eeldused, - Korrelatsioonikordaja omab tähendust ainult normaaljaotusega tunnuste puhul. Sõltub suurel määral erinditest, täpsem, kui neid ei ole. väärtused, - Mida lähemal on r absoluutväärtus ühele, seda tugevamalt on tunnused omavahel seotud. Omadused: Väärtus asub lõigus 1 kuni 1 -1r1. Kui tunnused on kasvavalt seotud on r>0. Kui tunnused on kahanevalt seotud, on r<0. Kui tunnused on sõltumatud, siis r0 Nõrk seos: kordaja |r|< kui 0.3 Keskmine seos: kordaja 0.3< |r| < 0.7. Tugev seos: kordaja |r|> 0.7. determinatsioonikordaja - on korrelatsioonikordaja ruut. Sisult näitab, kui suur osa ühe tunnuse väärtusest on kirjeldatav teise tunnuse väärtuse kaudu, tihti väljendatakse protsentides. 26. Juhusliku suuruse keskväärtuse usalduspiirid - kõik esitatud väited kehtivad teatud
Võru Sauron 1 339 339 Pärnu Gandalf 2 849 1,698 Sorteerimine ühe tunnuse järgi objektimenüü või vahekaardi ta abil Sorteerige tabel - tulba Arvuti väärtuste kasvamise (tähestiku) järjekorras - tulba Maksumus väärtuste kahanemise järjekorras Sorteerimine mitme tunnuse (võtme) alusel dialoogiboksi Sort il Sorteerige tabel - kahe tunnuse järgi 1. võti: Arvuti kasvavalt, 2. võti: Kuupäev kahanevalt - kolme tunnuse järgi 1. võti: Linn kasvavalt, 2. võti: Arvuti kasvavalt, 3. võti: Maksumus kahanevalt Sorteerige tabel kuupäevade kasvamise järjekorras veeb klipp Sortimine Tabeli kirjete sorteerimine ja grupeerimine Arvutite müükide a Sorteerimine tabelis seisneb selle kirjete (rivide) järjestamises ühe või
juurde kui eelmine, teeme me nagunii. Meid huvitavad ikka need valikud kus piirkasulikkus on kahanev. Ehk kuidas teeb tarbija oma valikuid kui täiendava ühiku kauba tarbimine annab talle võrreldes eelnevaga vähem kasulikkust juurde. Ja enamasti see piirkasulikkus on kahanev, seega võime lähtuda edasises arutelus kahaneva piirkasulikkuse eeldusest. Seega kogukasulikkus kasvab, aga kasvab kahanevalt, sest piirkasulikkus on kahanev. 6) Selgita, kas järgmine väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust.): „Vastavalt kahaneva piirkasulikkuse seadusele, saadav rahulolu apelsini mahla joomisest väheneb kui mahla hind tõuseb.“ Siinkohal peab mõistma eelduseid mida mikroökonoomikas tavatsetakse teha. Ja üheks selliseks arusaamaks kasulikkuse teooria juures on just see, et tarbimisest saadav kasulikkus sõltub sellest konkreetsest kaubast ja
Dispersioon andmetele vastav hälvete keskväärtus. 2 Standardhälve dispersiooni ruutjuur. Andmed ühesugused dispersioon=0. Korrelatsioon - statistiline sõltuvus- ühe muutuja iga väärtusega saab seada vastavusse teise muutuja sagedusjaotuse. Korrelatsiooniväli - Koordinaattasandile kantud punktihulk, kus iga punkti x-koordinaadiks on objekti esimese tunnuse väärtus ja y-koordinaadiks sama objekti teise tunnuse väärtus. Variatsioonirida - kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida. Variatsioonirea ulatus - minimaalse ja maksimaalse elemendi vahele jääv elementide rida. Sagedustabel - moodustatakse variatsioonirea põhjal. Näitab, mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse. Variatsioonikordaja - standardhälve ja keskväärtuse suhe (jagatis). Normaaljaotus kirjeldab tunnust, mille keskmise taseme lähedased väärtused esinevad tihti,
sissepoole jäänud pinna kaudu tuleb pakk kuni punnide ülemiste otsteni seest tühjaks õõnestada. Joonega ümbritsetud pind on korrapäratu, aga kui see piki kanuud mõeldava joonega poolitada, jäeb pooled sümmeetrilised. See joon märgib kanuu ülemise serva paksuseks külgede keskelt 25 mm, otste poolt 28 mm. Ringjas joon ei ulatu kanuu otsteni- sealt jäeb puudu 15 sentimeetrit. Kanuupaku otsad on raiutud ühtlaselt kahanevalt kuni 6 cm paksuseni. Otsast 15 sentimeetri kaugusel võib pakk olla 10-12 cm paksune. See on koht, kust saab hakata künakirvega, mille raiumisjälje laius on 5-6 cm, kannupakku seest tühjaks raiuma, kusjuures kanuu serva paksuseks tuleb otstes jätta 28-30 mm. Puutüve juurtepoolne jämedam ots jäeb kanuu tagumiseks otsaks. Õige väliskuju saamiseks raiutakse tagumine ots seetõttu veidi järsemalt peenemaks kui esimene. Kui looduslikult on
= xi n i =1 Tunnuse keskväärtus tunnuste väärtuste aritmeetiline keskmine. Valem: Kodeerimine tunnuste väärtuste hulga teisendamine, milles igale tunnuse esialgsele väärtusele seatakse vastavusse üks uus väärtus kood. Variatsioonrida kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida. Sagedustabel - moodustatakse variatsioonirea põhjal. Näitab, mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse. Jaotustabel tabel, kus tunnuse väärtusele on seatud vastavusse nende esinemise suhteline sagedus. M Mediaan ( e ) arv, millest on suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas sama palju. Kui variatsioonreas on paaritu arv elemente, siis on selleks variatsioonrea keskmine element
turniiri id, ja mis kasutab vaadet v_edetabel ja annab tulemuseks kmme parimat etteantud turniiril. alter procedure sp_top10(in a_id integer) result( nimi varchar(50), tulemus double) begin select top 10 v_edetabel.mangija, v_edetabel.punkte from v_edetabel where v_edetabel.turniir = a_id order by v_edetabel.punkte desc; end; call sp_top10(41); 7. Luua indeks turniiride algusaegade peale create index ix_turniir_algus on turniir(Alguskuupaev desc) 8. Luua indeksid partiidele kahanevalt valge ja musta tulemuse peale. create index ix_partii_tulemus on partii (Valge_tulemus desc, musta_tulemus desc) CREATE TRIGGER tg_turniiriaeg1 BEFORE INSERT, UPDATE ON turniir REFERENCING NEW as uus FOR EACH ROW WHEN (uus.loppkuupaev < uus.alguskuupaev) BEGIN SET uus.loppkuupaev = uus.alguskuupaev; END CREATE TRIGGER tg_turniiriaeg2 AFTER INSERT, UPDATE ON turniir REFERENCING NEW AS uus FOR EACH ROW WHEN (uus.loppkuupaev < uus.alguskuupaev) BEGIN
on variatsioonreas ligikaudu 1/4 ehk 25%. Ülemine kvartiil Kv - tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonreas ligikaudu 1/4 ehk 25%. Minimaalne element xmin - vähim tunnuste väärtuste hulgas. Maksimaalne element xmax - suurim tunnuste väärtuste hulgas. Sagedustabel näitab, mitmel korral saab antud tunnus antud väärtuse . Variatsioonirida kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuse rida . Variatsioonikordaja V hajuvusmõõt, mis seisneb kogumi standardhälbe ja keskväärtuse suhtes. Korrelatsioon nähtuste vastastikune statistiline sõltuvus ehk suhe, mille tõttu muutused ühes nähtuses kutsuvad esile ka muutused teises nähtuses. Positiivne korrelatsioon ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. Negatiivne korrelatsioon ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb.
huvipakkuvad situatsioonid, sest sellised valikud, kus järgnev ühik annab rohkem kasulikkust juurde kui eelmine, teeme me nagunii. Meid huvitavad ikka need valikud kus piirkasulikkus on kahanev. Ehk kuidas teeb tarbija oma valikuid kui täiendava ühiku kauba tarbimine annab talle võrreldes eelnevaga vähem kasulikkust juurde. Ja enamasti see piirkasulikkus on kahanev, seega võime lähtuda edasises arutelus kahaneva piirkasulikkuse eeldusest. Seega kogukasulikkus kasvab, aga kasvab kahanevalt, sest piirkasulikkus on kahanev. 4) Selgita, kas järgmine väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust.): ,,Vastavalt kahaneva piirkasulikkuse seadusele, saadav rahulolu apelsini mahla joomisest väheneb kui mahla hind tõuseb." Siinkohal peab mõistma eelduseid mida mikroökonoomikas tavatsetakse teha. Ja üheks selliseks arusaamaks kasulikkuse teooria juures on just see, et tarbimisest saadav kasulikkus sõltub sellest konkreetsest kaubast ja
Kolmas aruanne. Kolmandat aruannet ma teen võluri abil. Nii saan liikuda lõpptulemuseni samm-sammult. Selleks klõpsan Valid tabeli/päringu, mida aruandes kasutada (,,Kliendid") Näitan ära need väljad, mida soovin aruandes kasutada. Ainult ,,Aadress" välja ei ole minu jaoks oluline selles aruandes. Grupeerin välju niimoodi, et kõige tähtsamaks on klientide tasumaksmine: Sorteerin ,,Tuusiku Hind" välja kahanevalt. Mingit teist sorteerimist ma ei tee. Seda nuppu ma ei kasuta , sest ei ole kasut seda kasutamisel minu aruandes. Lihtsalt valin Layout tüübiks Stepped, ning Orientation tüübiks Landscape, sest mul on hästi pikk andmete rida: 41 Muudan stiili selliseks: Kirjutan aruande nime ,,Kliendid": Tulemusvorm on selline:
ja koondatakse ühte tabelisse müügikäibed ning kulud ettevõtte toodete-teenuste või hoopis klientide lõikes. Kulude puhul tuleb arvesse võtta vaid neid kulusid, mis seotud selle tootega ABC-analüüsi järjekord 1. Toodete või klientide müügikäivete leidmine ja koondamine tabelisse 2. Vastavate toodete või klientide kulude leidmine ja koondamine tabelisse 3. Kulukatete arvutamine (müügikäive-kulud) 4. Toodete järjestamine kulukatete põhjal (NB! kahanevalt) 5. Akumuleeritud kulukatete arvutamine (toote kulukattele liidetakse juurde eelmiste toodete kulukatted) 6. Graafiku konstrueerimine akumuleeritud kulukatete põhjal 7. Graafiku visuaalne vaatlus ja analüüs ABC-analüüsi järeldused Kõige parem on teha järeldused graafikult. Sageli selgub antud analüüsist, et ettevõtte portfell sisaldab vaid murdosa neid tooteid, mis teenivad suurt tulu ning enamik toodetest annab vaid tühise osa kasumile
kinnitaja ülesandeid. Ta täidab aluslepingutes ettenähtud tingimuste kohaselt poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni. Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi. Seega on parlamendil: -õigusloomepädevus – osalemine EL-i otsustusprotsessis; -eelarvepädevus ja -järelevalvepädevus. Parlament koosneb liidu kodanike esindajatest. Nende arv ei või olla suurem kui 750 + 1. Kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne, alammääraks on 6 liiget liikmesriigi kohta. Ükski liikmesriik ei saa üle 96 koha (ELL art 14 lg 2). Parlamendi liikmed valitakse 5 aastaks Parlament on ainus EL-i institutsioon, mille liikmed valitakse Euroopa Liidu kodanike poolt: Igal liidu kodanikul, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, on selles liikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel õigus valida ja olla valitud samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel (ELTL art 22).
- 1066 suri Edward Usutunnistaja, trooni haaras Harold Godswin - 1066 Nomandia Guillaume (William vallutaja) Hastingsi lahing Viikingite ühiskond- · Väljakujunenud maakonnad ja hõimude ühendused nt svealased ja götalased · Enamik skandilaavalasi olid vabad inimesed · Tähtsaid asju otsustasid taluperemehed ehk bondid · Lihtbondide seast hakkasid esile kerkima hõimujuhid ehk konungid Ühiskonna jaotus tähtsuselt kahanevalt 1. Hõimujuht ja tema naine (naisel on suur tähtsus) 2. Kuninga kaaskond ja oskustöölised 3. Talupojad ja ksitöölised 4. Orjad (träälid) Gamla Uppsala · Gamla Vana Uppsala oli 3.-4. Sajandil oluline viikingite usuline majanduslik ja poliitiline keskus · ?? · ?? Viikingite pikklaev- · Laevad, millega viikingid purjetasid olid suhteliselt väikesed (20-25m) · Laev kandis u 80 sõdalast · Madala süvisega · ?? · ?? Mütoloogia
· Distribut evenly nupp muudab aktiivsete lahtrite kõrgused/laiused võrdseteks. Swedbank Nordea Sampo 6 310 310 6 283 300 6 800 800 Sorteerimine 31 Sort nupp sorteerib aktiivse veeru järgi kasvavalt või kahanevalt ! NB ! Esimene rida loetakse päisereaks ja seda ei sorteerita ! NR Nimetus Hind Eek 1 Sorteerimine toimub tabeli algusest lõpuni, tabeli üksikut osa sorteerida ei saa ( vajadusel tee koopia ja sorteeri siiis ! ) ! Kood Nimetus Kogus Hind
(3p) Lisa tabelisse järgnevalt toodud andmed Nimi, Pikkus, Synniaasta, SynniLinn Juku, 155, 1997, 1 Kati, 158, 1997, 2 Mati, 164, 1995, 2 Siiri, 153, 1996, 1 Madis, 174, 1995, 1 Siim, 163, 1997, 2 INSERT INTO LAPS (Eesnimi, Pikkus, Sünniaasta, Sünnilinn) VALUES('Juku','155','1997','1'),('Kati','158','1997','2'),('Mati','164','1995','2'),('Siiri','153','1996' ,'1'),('Madis','174','1995','1'),('Siim','163','1997','2'); 5.(3p) Järjesta lapsed pikkuse järgi kahanevalt (väljasta nimi ja pikkus). SELECT Eesnimi, Pikkus FROM LAPS ORDER BY Pikkus DESC; 6.(2p) Väljasta laste nimed ja pikkused (meetrites). Pikkuse lähteandmed on sentimeetrites. Select Eesnimi, concat(round(Pikkus/100, 2), 'm') as Pikkus From LAPS; 7.(2p) Leia kõige pikema lapse pikkus. Väljasta lapse nimi ja pikkus SELECT Eesnimi, Pikkus FROM LAPS WHERE Pikkus =(select max(Pikkus)from LAPS);´ 8.(3p) Leia laste vanused (väljasta nimi, pikkus ja vanus)
koosinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks. 14.3. Mis on laine? Laineks nimetatakse võnkumiste edasikandumist ruumis. 14.4. Millised on lainete liigid? Ristlained(Ristlaineks nimetatakse lainet, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti), pikilained(Pikilaineks nimetatakse lainet, milles võnkumine toimub piki levimissuunda. Pikilainena levib näiteks heli.) 14.5. Järjestage keskkonnad helilainete levimiskiiruste järgi kasvavalt või kahanevalt: a)õhk, b)vaakum, c)teras, d)vesi. ? 14.6. Vedru otsa kinnitatud keha pannakse võnkuma ja ta sooritab 20s jooksul 40 võnget. Arvutage võnkeperiood ja sagedus. 10 15. P 15.1. Millised suurused iseloomustavad perioodilisi liikumisi? Ringjoone raadius, kaar, pikkus, kaarele vastav kesknurk 15.2. Millised on laineid iseloomustavad suurused?
Lood võivad olla nii vahendavad kui loovad. Vahendav lugu ilmutab e näitab maailma korrastatust, loovad lood loovad midagi sõnade/kujunditega , käivitavad sündmusi. 13. Narratiivi mõiste. Süžee on nii nagu sündmusi tekstis esitatakse; faabula on sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord (luuakse tavaloogika alusel).Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Kasvavas joones: sissejuhatus, sõlmitus, pingetõusja kolmnurga tipus on kulminatsioon, siit edasi kahanevalt: pööre, lõpp-pinge ja lahendus; omane eelkõige realistlikule romaanile. Modernistlik ja postmodernistlik romaan sellist skeemi ei järgi. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, neid hakatakse pidama heaks või halvaks, põnevaks või igavaks selle põhjal, kuidas kirjanik neist teemadest sõnade abil [uue] reaalsuse loob. ... vormi ja sisu (või teemade, stiili ja narratiivse ülesehituse) eraldamine on kunstlik ... kuna lugu, mida romaan
Mozart oli alati kingitus, mis neelavad ja kohandades väärtuslikke omadusi teiste muusika. Tema reisib aidanud sepistamisel unikaalse koostise keelt. In London laps, ta kohtus JC Bach ja kuulnud tema muusikat. Pariisis Mannheim, ja Viinis kohtus ta teiste koostisosade mõju, samuti avangardi võimeid Mannheimi orkester. Itaalias on talle tekkinud Itaalia avamäng ja opera buffa, mis mõlemad sügavalt mõjutanud arengut tema enda praktika. Londonis ja Itaalia, galant stiil oli kahanevalt: lihtne, kerge muusika maania cadencing; rõhku toonik, domineeriv ja subdominant välistades muud harmooniad; sümmeetriline laused ja selgelt liigendatud vaheseintega üldise vormi liikumise.Mõned Mozarti varakult sümfooniat on Itaalia avamäng, kus on kolm liikumised ulatuvad üksteisega palju on homotonal (kõik kolm osa, millel on sama võtme allkiri, aeglase keset liikumine on suhteline alaealine). Teised matkivad tööd JC Bach ja teised näitavad lihtne
19. Samaväärsuskõver iseloomustab kahe kauba kombinatsioone, mis kõik annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. a) Õige b) Vale 20. Kui täiendava ühiku kauba tarbimine suurendab kogukasulikkust, siis tähendab see, et ka piirkasulikkus suureneb. a) Õige b) Vale 21. Vastavalt kahaneva piirkasulikkuse seadusele väheneb tarbija kasulikkus täiendava ühiku tarbimisest, kui hüvise hind langeb. a) Õige b) Vale 22. Majapidamisteoorias eeldame, et kogukasulikkus kasvab, aga kasvab kahanevalt, sest piirkasulikkus on kahanev. a) Õige b) Vale 23. Samaväärsuskõvera puutuja tõus mingis punktis on võrdne asendamise piirmääraga. a) Õige b) Vale 24. Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. a) Õige b) Vale 25. Hüviste asendamise piirmäär võrdub optimaalse tarbimiskomplekti korral suhtelise hinnaga. a) Õige b) Vale 26. Eelarvejoon on negatiivse tõusuga, sest piirkasulikkus on kahanev. a) Õige b) Vale 27
Kolm põhilist mööbli valmistamisel kasutatavat lihvpaberitüüpi on granaat-, alumiiniumoksiid- ja ränikarbiidkattega lihvpaberid. Lihvpaberi tähistus ehk karedus on märgitud selle tagaküljele. Tislerid kasutavad enim pabereid, mille teralisus on 80, 100, 120, 150, 180, 240 ja 320. Abrasiivpaberite standardmõõt on 280x230 mm. Tavaliselt rebitakse paber neljaks tükiks ja mässitakse lihvklotsi ümber, et oleks mugav kasutada. Lihvpabereid kasutatakse kareduse järgi kahanevalt, sellisel moel eemaldatakse kriimustused, mis muidu viimistluskihi alt näha jääksid. Granaatkattega lihvpaber on kaetud purustatud kiviosakestega, mis on kõvemad ja kestavad kauem kui klaas. Sobivad hästi käsitsi lihvimiseks ning võib kasutada nii okas- kui lehtpuidu lihvimiseks. Oranžid lehed, teralisus 40-320. Alumiiniumoksiidkattega lihvpaberi sobib elektrilistele tööriistadele ning lihvmasinatele. Teralisus 40-320
suurus 406 komplekti. krooni standardhälbega 12000 al sissetulek alla 20 000 krooni? elmiste perioodide kogemus ele keskväärtusega 320 väiksem kui 5% (tõenäosus, et suurus? (normaaljaotus N-9) keskväärtus 320 standardhälve 52 tõenäosus 0,95 partii suurus 405,5 etulek alla 20 000 eaks olema partii Järjesta tooted kasumlikkuse (GMROII) alusel kahanevalt. Müüdud Müügihin Marginaali Marginaal Kogukasu Toode kogus d () osakaal () m () GMROII 4 80 0,69 50% 0,345 27,6 80 9 38 3,76 50% 1,88 71,44 38 1 20 4,95 50% 2,475 49,5 20 34 29 1,05 40% 0,42 12,18 19,33333 5 17 1,08 50% 0,54 9,18 17
( xi - x ) 2 i =1 (y i =1 i - y)2 Lineaarsel korrelatsioonikordajal on järgmised omadused: · Väärtus asub 1 ja 1 vahel, -1 r 1. · Kui tunnused on kasvavalt seotud, siis r>0, kui tunnused on kahanevalt seotud, siis r<0. · Kui tunnused on sõltumatud, siis r=0. · Nõrk seos: kordaja r absoluutväärtus on väiksem kui 0.3 · Keskmine seos: kordaja r absoluutväärtus on 0.3 ja 0.7 vahel. · Tugev seos: kordaja r absoluutväärtus on suurem kui 0.7. Lineaarsel korrelatsioonikordajal on järgmised puudused: · Mõjutub erinditest (paar erindit võivad "venitada" kordaja suureks, kuigi tegelikult on seos
(Edit ® Repeat) [AutoSum]; Pannakse aktiivsesse lahtrisse funktsioon Sum koos mingite argumentidega. Argumentide muutmiseks võite näiteks lohistada üle nende lahtrite, mille summat Te tahate arvutada. [Function Wizard]; Funktsioonide lisamine. (Insert ® Function) [Sort Ascending]; Sorteeritakse tabel kasvavalt selle veeru järgi, kus asub aktiivne lahter. (Data ® Sort) [Sort Descending]; Sorteeritakse tabel kahanevalt selle veeru järgi, kus asub aktiivne lahter. (Data ® Sort) [Chart Wizard]; Diagrammi tegemiseks ja muutmiseks. (Insert -> Chart) [Map]; Kaardi lisamine. (Insert ® Map) [Drawing]; Joonistamise nupuriba sisse-välja lülitamine. (View ® Toolbars ® Drawing) [Zoom Control]; Ekraanipildi suurendamine-vähendamine. (View ® Zoom) [Tip Wizard]; Tark annab kasulikke nõuandeid tööks Excel-iga. [Help]; Abiinfo saamiseks mingi ekraanil oleva objekti või menüükäsu kohta
· Kunstiteose ja lugeja/vaataja ootuste vaheline konflikt (nt ,,Romeo ja Julia" Tegevuse tüübid: · Väline tegevus · Sisetegevus kerkib esile realistlikus draamas. Kompositsioonitüübid: · Suletud vorm klassikaline dramaturgia, ideaalne näidend. Korrapärane ülesehitus (sissejuhatus > konflikt > lahendus). Aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kõrvalliinid allutatud põhiliinile. Funktsionaalne. Püramiidiskeem vastab Freytagi püramidskeemile. Pinge areneb tõusvalt ja või kahanevalt. Selgelt saab eristada - ekspositsiooni ehk tutvustust (tegelased, eelnevad sündmused, võib olla monoloogina) - dispositsiooni ehk sõlmitust - kulminatsiooni, kui kõik tegevusliinid on koos haripunktid, kus selgub, kuidas konflikt edasi hargnema peaks - konklusiooni ehk lahendust (võib esineda Deus ex machina kujul). · Avatud vorm draamatekst rikub klassikalisi reegleid, vastandudes suletud vormile. Rikub kompositsioonireegleid, kehtestades uusi
● 20% tooteartiklitest moodustab 80% lao väärtusest; ● 20% klientidest annab ettevõttele 80% käibest ja/või kasumist; ● 20% tarnijatest annab 80% ostude väärtusest; ● 20% tooteartiklitest moodustavad 80% laos komplekteeritud artikliridadest. Pareto ehk ABCanalüüs: 1. Arvuta käibed ja kulud toodete lõikes 2. Leia kulukate* 3. Järjesta kulukatted kahanevalt 4. Leia akumuleeritud kulukatted 5. Leia akumuleeritud kulukatete protsentuaalne osa kogukulukattest 6. Joonista graafik 7. Vaata graafikut ja mõtle, kas mõni toode on üleliigne *Kulukate leitakse, kui käibest arvestatakse maha muutuvkulud ja püsivad muutuvkulud. Püsikulusid Pareto analüüsis arvesse ei võeta.
Kui on vaja ühe välja kohta teostada rohkem kui üht tüüpi arvutusi, pannakse väli rohkem kui ühte veergu ning täpsustatakse arvutustehe real Total. Ülesanne 7.1. Koostage selekteerimispäring, mis leiab: tabelist SUGUPUULIIKMED kirjed, kus sünnikuupäev asub vahemikus 01.01.1970-31.12.1979 ning väljastab tulemusse väljad Isik_ID, Nimi, Perekonnanimi ja Sünniaeg laste arvu peres, kasutage selleks tabeleid PERELIIKMED ning PERED ning tulemus sorteerida kahanevalt laste arvu järgi. 7.1.1. Avaldise loomine Lisaks andmebaasisüsteemi Access pakutavatele kokkuvõtvatele funktsioonidele, võib kirjutada ise avaldisi. Avaldise võib kirjutada kas reale Criteria või tuleb reale Total valida Expression ning tippida avaldis reale Field. Avaldistes võib kasutada välja nimesid, operaatoreid ja väärtusi. Samuti tekste ning kuupäevi ja kellaaegu. Avaldistes kasutatavad andmetüübid: Andmetüüp Näide Tekst "Ema"
(?-ei tea kas sama asi) 6) Kulukate - müügikäive-kulud 7) Akumuleeritud kulukate – iga järgmise toote kulukattele liidetakse juurde eelmiste toodete kulukatted Põhimudelid Suhtekonseptsioon, suhteturundus, müügikonseptsioon, tehinguturundus, tooteturundus Tootmisettevõtte kujunemine teenindusettevõtteks Teised mudelid Pareto analüüs 1. Arvuta käibed ja kulud toodete lõikes 2. Leia kulukate* 3. Järjesta kulukatted kahanevalt 4. Leia akumuleeritud kulukatted 5. Leia akumuleeritud kulukatete protsentuaalne osa 6. kogukulukattest 7. Joonista graafik 8. Vaata graafikut ja mõtle, kas mõni toode on üleliigne *Kulukate leitakse, kui käibest arvestatakse maha muutuvkulud ja püsivad muutuvkulud. üsikulusid Pareto analüüsis arvesse ei võeta. 3. SOTSIAALNE TURUNDUS Põhimõisted
AND ja OR kasutada. Näiteks kõik 2009 albumid JA mille hind on suurem-või- võrdne 15€. ? 1 SELECT * 2 FROM albumid 3 WHERE aasta=2009 AND hind>=15; Andmete sorteerimine Andmete sorteerimiseks kasutame ORDER BY klauslit ja mistahes veeru nime tabelist. Sorteerime albumid näiteks hinna järgi. ? 1 SELECT artist,album FROM albumid ORDER BY hind; Vaikimisi sorteeritakse kõik kasvavalt (ASC). Selleks, et andmed kuvataks kahanevalt, kasuta DESC parameetrit. ? 1 SELECT artist,album FROM albumid ORDER BY hind DESC; Mitme veeru järgi sorteerides, tuleb need eraldada komaga. Järgmises näites sorteerime alguses aasta ja siis albumi järgi. Loodud näites üritasin näidata, et kuidas võiks üha pikemaid päringuid mitmele reale kirja panna. Uuele reale liikumiseks vajuta lihtsalt Enter klahvi ning kui eesmärk kirjas, lisa semikoolon. SQL agregaatfunktsioonid
Eesti jõed -väikesed -üle 7000 voolava veekogu. Enamik neist on lühikesed ojad ja kraavid -veetase kõigub aastas 2-4 meetrit. Meil on kaks veetaseme tõusu ja kaks langust. Eesti neli vesikond -Saarte veekogud -Väinamere-Liivi lahe vesikond -Soome lahe vesikond -Peipsi järve vesikond Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Üle 10km pikkuste jõgedevõrgu keskmise tiheduse järgi järjestuvad vesikonnad (kahanevalt): -Liivi lahe vesikond -Soome lahe vesikond -Narva-Peipsi vesikond -Saarte vesikond -kõige hõredam on vetevõrk Pandivere kõrgustikul, kus vooluvesi puudub 1375 m 2 suurusel maa- alal. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 10. Pikim jõgi – Võhandu jõgi – 162km, siis Pärnu jõgi 144km, järgnevad Põltsamaa, Pedja, Kasari, Keila ja Jägala jõgi. Jõgede pikiprofiili kuju on Soome lahe vesikonnas ja saartel astmeline: ülem- ja keskjooksul on lang väike, alamjooksul suur.
3 $nimi = array_pop($nimed); 4 echo "Eemaldati: ".$nimi; ?> 5 Massiivi väärtuse loendamine Et teada saada mitut väärtust massiivis hoitakse, kasuta count() funktsiooni. ? 1 echo count($nimed); Massiiivi väärtuse sorteerimine Vaatame sorteerimiseks järgmisi funktsioone: sort() rsort() ksort() krsort() asort() arsort() Funktsioon sort() sorteerib kasvavalt ja rsort() kahanevalt. ? 1 6 Kasuta antud funktsioone ainult sel juhul, kui pole oluline, et nende võtmed lähevad sassi või assotsiatiivsete massiivide puhul asendatakse need indeksitega. Üldjuhul peetakse seda riskantseks ning sel juhul võetaksegi kasutusele hoopis ksort(), kus massiiiv sorteeritakse võtme järgi... ? 1 2
annaabi.ee 
