Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Matemaatilise statistika kordamisküsimused õpikust (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on üldkogum mis valim?
  • Mis on planeeritud valim mis juhuslik valim?
  • Milliseid tingimusi peab rahuldama valimi moodustamine?
  • Kus saab kasutada objekt-tunnustabelit?
  • Kuidas jaotatakse mittearvulisi tunnuseid?
  • Mis on diskreetsed mis pidevad arvtunnused?
  • Mis on kodeerimine?
  • Mis on andmekirjeldus?
  • Miks on see vajalik?
  • Mis on variatsioonrida mis on sagedustabel?
  • Mille poolest erinevad sagedustabel ja jaotustabel?
  • Millal kasutatakse tulpdiagrammi millal sektordiagrammi?
  • Mis on tunnuse keskväärtus?
  • Mis on mood Millal kasutatakse keskmisena moodi?
  • Millal kasutatakse mediaani millal keskväärtust?
  • Miks läheb lisaks keskmistele vaja ka hajuvusmõõte?
  • Kuidas leitakse variatsioonrea ulatus?
  • Mis on alumine kvartiil ja ülemine kvartiil?
  • Mis on detsiilid?
  • Mis on dispersioon mis standardhälve?
  • Mis on variatsioonkordaja?
  • Milleks läheb seda vaja?
  • Millist jaotust nimetatakse normaaljaotuseks?
  • Milles seisneb kolme sigma reegel?
  • Mis on korrelatsiooniväli?
  • Millal on kahe juhusliku suuruse vaheline korrelatsioon tugev millal nõrk?
Matemaatilise statistika kordamisküsimused õpikust #1 Matemaatilise statistika kordamisküsimused õpikust #2 Matemaatilise statistika kordamisküsimused õpikust #3 Matemaatilise statistika kordamisküsimused õpikust #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor teele J Õppematerjali autor
12. klassi matemaatika õpiku kordamisküsimused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

Statistika kordamine

Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Matemaatiline statistika uurib statistika teoreetilisi aluseid, ta uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi(Populatsioon).Valimiks nimetatakse mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Juhuslik valim, valimisse kuuluvad objektid valitakse välja täiesti juhuslikult üldkogumi kõigi objektide hulgast. Planeeritud valim valimisse kuuluvad

Matemaatika
thumbnail
3
docx

Matemaatiline statistika - Korrelatsioon, Dispersioon ja standardhälve, Hajuvusmõõdud

Matemaatiline statistika - Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. - Üldkogum on looduse/ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. - Üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Valim: - Igal üldkogumi objektil peab olema võimalus valimisse sattuda. -Valim peab olema arvukas. Kõikne valim ehk üldkogum. Andmete kogumine ja ettevalmistamine töötlemiseks

Matemaatika
thumbnail
7
docx

Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika kokkuvõte

suuremaid väärtuseid. Sümmeetrilise jaotuse korral on asümmeetriakordaja enam- vähem võrdne nulliga: AsX 0. Valem: ekstsess - arvkarakteristik, mis kirjeldab JS-te väärtuste jaotumist. Ekstsess ehk ekstsessikordaja näitab tihedusfunktsiooni f(x) tõusu ehk tema graafiku tipu teravust võrreldes normaaljaotusega. Normaaljaotuse korral ExX = 0. Kui ExX > 0, siis on graafiku tipp järsem, kui ExX < 0, siis laugem. Valem: 16. Statistika mõisted Valim, - uuringusse kaasatud üldkogumi objektid n üldkogum, - kõik objektid, kelle kohta soovitakse saada infot, tihti täpne arv teadmata, kui teada tähistame N. tunnus, - iseloomulik omadus, mille poolest objektid (nähtused) üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad, tunnuse väärtus omandab erinevatel objektidel erinevaid väärtusi. tunnuste liigid. ­ Arvtunnused ehk kvantitatiivsed tunnused 1. Pidevad 2. Diskreetsed ­ 0, 1, 2, ...

Matemaatika
thumbnail
4
doc

Karakteristikud

Statistilise rea karakteristikud. Tunnuseid ( nende väärtusi) iseloomustavad teatud suurused nn. karakteristikud. Karakteristikud on tunnuse jaotust ja selle omadusi iseloomustavad suurused. Karakteristikud jagunevad I keskmised e. paiknevuse karakteristikud - väljendavad antud tunnuse mingit keskmist väärtust, mille ümber tunnuse väärtused paiknevad. II hajuvuse karakteristikud - iseloomustavad tunnuse väärtuse hajuvust s.t kas väärtused erinevad üksteisest vähe või palju. Keskmised e. paiknevuse karakteristikud. Keskmised jagunevad a) asendikeskmised ( mediaan, mood) - sõltuvad elementide asendist variatsioonreas, b) mahukeskmised (keskväärtus, kaalutud aritmeetiline keskmine, harmooniline keskmine, geomeetriline keskmine, ruutkeskmine) - sõltuvad rea mahust. ASENDIKESKMISED Mediaan variatsioonrea keskmin

Matemaatika
thumbnail
14
docx

Statistika, NRG õpilased ja reisimine

Sissejuhatus 5 Kodeerimiseeskiri 6 Andmed 7 Vastanute sugu ja reisieelistused 9 Sõiduvahendid 10 Kaugeimad sihtpunktid 11 Õpitulemused 12 NRG õpilased ja võõrkeeled 13 Vanuse ja sõiduvahendi vaheline seos 16 Kokkuvõte 17 Statistika mõisted Statistika ­ teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist, analüüsimist ja kokkuvõtlikku esitamist. Matemaatiline statistika ­ matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum ­ kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Valim ­ mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Valim peab olema küllalt arvukas ja igal

Statistika
thumbnail
22
docx

Statistika kordamisküsimused

1. MÕÕTMINE Mõõtmine on objektide võrdlemine - Korraga saab võrrelda ainult kaht objekti omavahel. Kui objekte palju, valitakse välja üks (etalon) ning teisi võrreldakse sellega. Otsene mõõtmine ja kaudne mõõtmine – otseste mõõtmiste kaudu Nimi- ehk nominaalskaala – objektide eristamiseks – sugu, rahvus, huvid, kaubakood, ettevõtte registrinumber Järjestusskaala – võimaldab objekte järjestada mingi tunnuse alusel – nt ettevõtted: väikesed, keskmised, suured – küsitlus: "poolt", pigem poolt kui vastu", "pigem vastu kui poolt", "vastu" – intervallid skaalajaotuste vahel pole võrdsed Intervallskaala – skaalajaotuste intervallid on võrdsed  Vahemikskaala – nullpunkti asukoht kokkuleppeline – ajaskaala, Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks – võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid  Suhteskaala – nullpunkt fikseeritud absoluutselt – objekti pikkus, kaal, töötajate arv, käive, m

Statistika
thumbnail
21
doc

Andmeanalüüs sots.teadustes

.................................................................. 3 1.2. Valimi valikumeetodid.........................................................................................................4 1.3. Mõõtmismeetod ja mõõtmisvahend ....................................................................................5 1.4. Andmetabel..........................................................................................................................7 2. Valimit kirjeldav statistika ..................................................................................................... 7 2.1. Andmete graafiline kirjeldus................................................................................................7 2.2. Andmete arvuline kirjeldus..................................................................................................8 2.2.1. Paiknemiskarakteristikud...........................................................................................

Uurimustöö metoodika
thumbnail
5
docx

Andmetöötluse kordamine

25. Punkthinnangud. Punkthinnangud on juhuslikud suurused, sest nad muutuvad ühelt valimilt teisele ülemineku korral. (arit.kesk, dispersioon, standardhälve, standardviga, katsetäpsus, standardviga jne) 26. Vahemikhinnangud. Üldkogumi parameetri vahemikhinnanguks nim valimi põhjal määratud vahemikku, kuhu see üldkogumi parameeter kuulub teatud tenäosusega. 27. F-testi ja t-testi vastuse lugemisoskus. 28. Milleks kasutatakse regressioonanalüüsi? Regressioonanalüüs võimaldab luua matemaatilise mudeli kirjeldamaks tunnuste vahelisi seoseid. 29. Nimeta regressioonvõrrandi tüübid (ka valemid). Analüüsi lugemisokus. 1) lineaarne regressioon - H = b0 + b1 * D 2) mitmene regressioon - HV = b0 + b1*D + b2*H 30. Mida iseloomustab korrelatsioonikordaja? Korrelatsioonikordajaid kasutatakse seose uurimiseks kahe arvulise või pikema skaalaga järjestustunnuse vahel. Meetodi plussiks on, et see võimaldab kirjeldada nii seose suunda kui ka seose tugevust. 31

Andmetöötlus




Kommentaarid (1)

killucool profiilipilt
killucool: Väga hea.

09:42 19-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun