Statistika uuring (4)

Q: Palju on küsitletul päevas vaba aegakeskmiselt?

Vastus leiad õppematerjalist: Statistika uuring

Q: Palju küsitletu veedab päeva jooksul aega Internetiskeskmiselt?

Vastus leiad õppematerjalist: Statistika uuring

Keskkool - Matemaatika - Matemaatika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Palju on küsitletul päevas vaba aegakeskmiselt?
Palju küsitletu veedab päeva jooksul aega Internetiskeskmiselt?

Statistika kodutöö
Olga Dalton
12. B
Saue Gümnaasium
õpetaja Sirje- Tiiu Kreek
2010

Sissejuhatus
Uuringu andmed põhinevad ühes internetiportaalis 23.02-25.02.2010 läbiviidud küsitlusel. Küsitlusele vastanud isikud on 18-29-vanused(keskmine vanus on 20,9 a).
Projekti käigus uuritakse järgmiseid tunnuseid:

Palju on küsitletul päevas vaba aega(keskmiselt)? – punkt 2

Palju küsitletu veedab päeva jooksul aega Internetis(keskmiselt)? – punkt 3

Vaba aeg

Statistiline rida(uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadud vaadeldava tunnuse väärtuste rida).
6; 4; 3; 6; 2; 5; 4; 4; 12; 10; 12; 5; 3,5; 5; 13; 6; 2; 3; 8; 6; 3; 2; 1; 14; 4; 10; 4; 3; 11; 4

Variantsioonirida(kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida)
1; 2; 2; 2; 3; 3; 3; 3; 3,5; 4; 4; 4; 4; 4; 4; 5; 5; 5; 6; 6; 6; 6; 8; 10; 10; 11; 12; 12; 13; 14

Mood(tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus)
Mo = 6 (antud tunnuste väärtuste mood on 6)

Mediaan(arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonreas ühepalju)
Kuna variatsioonreas on paarisarv liimeid, siis on mediaaniks kahe keskmise liikme poolsumma:
Me = (4+5)/2 = 4,5

Minimaalne ja maksimaalne element(vähim ja suurim väärtus)
Minimaalne element Min = 1 ; maksimaalne element Max = 14

Variatsioonrea ulatus(maksimaalse ja minimaalse elemendi vahe)
Antud variatsioonrea ulatus on Max – Min = 14 – 1 = 13

Ülemine(tunnuse väärtus, millest väiksemaid liimeid on variatsioonreas ligikaudu 25 %) ja alumine kvartiil (tunnuse väärtus, millest suuremaid liimeid on variatsioonreas ligikaudu 25 %)
1; 2; 2; 2; 3; 3; 3; 3; 3,5; 4; 4; 4; 4; 4; 4; 5; 5; 5; 6; 6; 6; 6; 8; 10; 10; 11; 12; 12; 13; 14
7 liiget 14 liiget 7 liiget
Alumine kvartiil Kv = 3(leian variatsioonrea alumise poole mediaani , mis ongi ühtlasi alumine kvartiil)
Ülemine kvartiil Kv = 8(leian sarnaselt variatsioonrea ülemise poole mediaani).
Kontrollin : alumisest kvartiilist väiksemaid liimeid on 7 ehk ligikaudu 23 ⅓ protsenti
ülemisest kvartiilist suuremaid liikmeid on samuti 7 ≈ 23 ⅓ protsenti
alumise ja ülemise kvartiili vahele jääb 14 liiget ≈ 46 ⅔ protsenti

Keskväärtus(tunnuse väärtuste aritmeetiline keskmine)
Leian keskväärtuse, liites kõik tunnuse väärtused ning jagades 30-ga:
x = = 5,85

Sagedustabel näitab, mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse. Koostan sagedustabeli .
Vaba aega(h)
1
2
3
3,5
4
5
6
8
10
11
12
13
14
Sagedus
1
3
4
1
6
3
4
1
2
1
2
1
1
Graafilise ülevaate saamiseks koostan tulpdiagrammi:

Jaotustabel näitab tunnuse väärtuste suhtelist esinemissagedust. Koostan jaotustabeli. Suhtelise esinemissageduse saan esinemissageduse jagamisel kõigi mõõdetud objektide arvuga.
Vaba aega(h)
1
2
3
3,5
4
5
6
8
10
11
12
13
14
Jaotus
0,033
0,1
0,133
0,033
0,2
0,1
0,133
0,033
0,066
0,033
0,066
0,033
0,033
Esitan jaotust sektordiagrammi abil:

Jaotuspolügoon on sirglõikudest koosnev joon ehk sirglõikdiagramm, mida kasutatakse jaotuse paremaks kujutamiseks. Koostan jaotuspolügooni.

Koostan tabeli standardhälbe ja dispersiooni leidmiseks:
xi
fi
(xi – x)2
(xi – x)2 ∙ fi
1
1
23,5225
23,5225
2
3
14,8225
44,4675
3
4
8,1225
32,49
3,5
1
5,5225
5,5225
4
6
3,4225
20,535
5
3
0,7225
2,1675
6
4
0,0225
0,09
8
1
4,6225
4,6225
10
2
17,2225
34,445
11
1
26,5225
26,5225
12
2
37,8225
75,645
13
1
51,1225
51,1225
14
1
66,4225
66,4225
Kokku:
30
387,575
Leian dispersiooni:
σ2 = ≈ 12,919
Leian standardhälbe:
Kuna hälve on ruutjuur dispersioonist, siis
σ = ≈ 3,594

Leian variatsioonikordaja (standardhälbe ja keskväärtuse suhe):
Seega V = 100 % ≈ 61,4 %
3. Internetis veedetav aeg

Kirjutan tunnuse statistilise rea
3; 12; 2; 2; 1; 3; 2; 2; 2; 3; 1,5; 10; 2; 3; 2; 3; 10; 2; 3; 2,5; 1; 8; 5; 0,5; 6; 4; 2; 2; 3; 2,5

Kirjutan variatsioonrea
0,5; 1; 1; 1,5; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2,5; 2,5; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 4; 5; 6; 8; 10; 10; 12

Leian Moe
Mo = 2 (antud tunnuste väärtuste mood on 2)

Leian Mediaani
Kuna variatsioonreas on paarisarv liimeid, siis on mediaaniks kahe keskmise liikme poolsumma:
Me = = 2,5

Leian minimaalse ja maksimaalse elemendi
Minimaalne element Min = 0,5 ; maksimaalne element Max = 12

Leian variatsioonrea ulatuse
Antud variatsioonrea ulatus on Max – Min = 12 – 0,5 = 11,5

Leian ülemise ja alumise kvartiili
0,5; 1; 1; 1,5; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2; 2,5; 2,5; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 3; 4; 5; 6; 8; 10; 10; 12
7 liiget 14 liiget 7 liiget
Alumine kvartiil Kv = 2
Ülemine kvartiil Kv = 3

Leian keskväärtuse
Leian keskväärtuse, liites kõik tunnuse väärtused ning jagades 30-ga:
x = = 3,5

Koostan sagedustabeli
Internetis veedetav aeg(h)
0,5
1
1,5
2
2,5
3
4
5
6
8
10
12
Sagedus
1
2
1
10
2
7
1
1
1
1
2
1
Graafilise ülevaate saamiseks koostan tulpdiagrammi:

Koostan jaotustabeli:
Internetis veedetav aeg(h)
0,5
1
1,5
2
2,5
3
4
5
6
8
10
12
Sagedus
0,033
0,066
0,033
0,333
0,066
0,233
0,033
0,033
0,033
0,033
0,066
0,033
Esitan jaotust sektordiagrammi abil:

Koostan jaotuspolügooni:

Koostan tabeli standardhälbe ja dispersiooni leidmiseks:
xi
fi
(xi – x)2
(xi – x)2 ∙ fi
0,5
1
9
9
1
2
6.25
12,5
1,5
1
4
4
2
10
2,25
22,5
2,5
2
1
2
3
7
0,25
1,75
4
1
0,25
0,25
5
1
2,25
2,25
6
1
6,25
6,25
8
1
20,25
20,25
10
2
42,25
84,5
12
1
72,25
72,25
Kokku:
30
237,5
Leian dispersiooni:
σ2 = = 7 ≈ 7,917
Leian standardhälbe:
Kuna hälve on ruutjuur dispersioonist, siis
σ = ≈ 2,814

Leian variatsioonikordaja
Seega V = 100 % ≈ 80,4 %
4. Andmete analüüs
1. 19-29-aastasel on päevas keskmiselt 5,85 tundi vaba aega ning Internetis veedetakse päevas keskmiselt 3,5 tundi, mis on iseenesest suhteliselt suured näitajad.
2. Tunnuste väärtuste hajuvus
Tunnus
x
σ
V(%)
Vaba aeg
5,85
3,594
61,4
Internetis veedetav aeg
3,5
2,814
80,4
Vaadates standardhävet, tunduks et ‚`vaba aja´ väärtused on mõnevõrra hajuvamad kui `Internetis veedetava aja´ väärtused. Kuid variatsioonikordaja näitab, et suurem hajuvus on `Internetis veedetava aja´ väärtustel, s.t et uuritav kogum erineb `Internetis veedetava aja´ poolest rohkem kui `vaba aja´ poolest.

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 182 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

182 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

olgadalton Õppematerjali autor

Uuringu andmed põhinevad ühes internetiportaalis 23.02-25.02.2010 läbiviidud küsitlusel. Küsitlusele vastanud isikud on 18-29-vanused(keskmine vanus on 20,9 a).
Projekti käigus uuritakse järgmiseid tunnuseid:
a) Palju on küsitletul päevas vaba aega(keskmiselt)?
b) Palju küsitletu veedab päeva jooksul aega Internetis(keskmiselt)?

Andmete põhjal on välja toodud järgmised statistilised näitajad:
1) Statistiline rida
2) Variantsioonirida
3) Mood
4) Mediaan
5) Minimaalne ja maksimaalne element
6) Variatsioonrea ulatus
7) Ülemine ja alumine kvartiil
8) Keskväärtus
9) Sagedustabel
10) Jaotustabel
11) Jaotuspolügoon
12) Standardhälve, dispersioon
13) Andmete analüüs

statistika uuring matemaatiline statistika statistiline rida variantsioonirida mood mediaan minimaalne ja maksimaalne element variatsioonrea ulatus ülemine ja alumine kvartiil keskväärtus sagedustabel jaotustabel jaotuspolügoon standardhälve dispersioon andmete analüüs

Sarnased õppematerjalid

doc

Karakteristikud

Statistilise rea karakteristikud. Tunnuseid ( nende väärtusi) iseloomustavad teatud suurused nn. karakteristikud. Karakteristikud on tunnuse jaotust ja selle omadusi iseloomustavad suurused. Karakteristikud jagunevad I keskmised e. paiknevuse karakteristikud - väljendavad antud tunnuse mingit keskmist väärtust, mille ümber tunnuse väärtused paiknevad. II hajuvuse karakteristikud - iseloomustavad tunnuse väärtuse hajuvust s.t kas väärtused erinevad üksteisest vähe või palju. Keskmised e. paiknevuse karakteristikud. Keskmised jagunevad a) asendikeskmised ( mediaan, mood) - sõltuvad elementide asendist variatsioonreas, b) mahukeskmised (keskväärtus, kaalutud aritmeetiline keskmine, harmooniline keskmine, geomeetriline keskmine, ruutkeskmine) - sõltuvad rea mahust. ASENDIKESKMISED Mediaan variatsioonrea keskmin

Matemaatika

doc

Statistika uurimustöö

Viljandi Paalalinna Gümnaasium Uurimustöö Kas kinga number ja matemaatika hinne on omavahel seotud? Viljandi 2009 Sissejuhatus Selle uurimustöö käigus püüan ma välja selgitada, kas matemaatika hinne ja kinga number on omavahel kuidagi seotud? Valim koosneb 12C õpilastest ja valimi suuruseks on 22 inimest. Andmed Jrk. Kinga Matemaatika Nr. number hinne 1 41 4 2 46 3 3 38 3 4 37 4 5 44 5 6 45 4 7 40 4 8 38 5 9 39 4 10 39 3

Matemaatika

docx

Matemaatilise statistika kordamisküsimused õpikust

Matemaatilise statistika kordamisküsimused õpikust 1. Selgita, millega tegeleb statistika, millega matemaatiline statistika. Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Matemaatiline statistika on matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemiste meetodeid. 2. Mis on üldkogum, mis valim? Too näiteid. Üldkogum on looduse/ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Valim: - Igal üldkogumi objektil peab olema võimalus valimisse sattuda. -Valim peab olema arvukas. Kõikne valim ehk üldkogum. 3

Matemaatika

xls

Statistika kodutöö 1

J H 250 Kursusel osalejate elukoht soo alusel 12 10 8 Summa 6 N M 4 2 0 Linn Alev Maa-asula Suur linn Elukoht I OSA. Kirjeldav statistika 1. Koostada sagedustabelid 1.1 Sagedustabel Sugu Total N 29 M 10 Grand Total 39 1.2 Sagedustabel Elukoht Sugu Linn Alev Maa-asula Suur linn Grand Total N 10 9 4 6 29

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika

doc

Statistika ülesanded

Viljandi Paalalinna Gümnaasium Statistika Koostaja: Karin Kiilaspä 12a Viljandi 28.11.10 Andmete kirjeldus Minu töö eesmärgiks on uurida kõikide Päri Spordihoones käivate 18- aastaste tüdrukute kehakaalu. Kehakaal on arvuline ja pidev. Päri Spordihoones käivate 18-aastate kehakaalu tulemused on järgmised, kehakaal on kilogrammides: 1. Karin 57 26. Emmeliine 62 2. Mari 55 27. Margit 55 3. Kristi 48 28. Piret 59 4. Kerttu 50 29. Kätlin 52 5. Kaisa 60 30. Viktoria 52 6. Mariliis55 31. Debi 48 7. Gerli 62 32. Triin 48 8. Sille 58 33. Laine 63 9. Pille 54 34. Maie 52 10.

Matemaatika

odt

Statistika kordamine

Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Matemaatiline statistika uurib statistika teoreetilisi aluseid, ta uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi(Populatsioon).Valimiks nimetatakse mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Juhuslik valim, valimisse kuuluvad objektid valitakse välja täiesti juhuslikult üldkogumi kõigi objektide hulgast. Planeeritud valim valimisse kuuluvad

Matemaatika

doc

Statistika

1. Uurimustöös esinevate mõistete ja tähistuste selgitused · Statistika teadus, mis käsitleb arvuandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist · Matemaatiline statistika matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid Statistikas on oluline uurimise objekt ja üldkogum. · Üldkogum esemete hulk, mille kohta tahetakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi · Valim mõõtmiseks võetud üldkogumi osa · Tunnus omaduste seisukoht, mille kohaselt uuritakse objekti · Sagedus-jaotustabel tabel, mis näitab, mitmel korral on antud tunnus saanud

Matemaatika

doc

Matemaatilise statistika uurimustöö

Antud töös on vaadeldud statistilisi uurimismeetodeid kasutades kolme tunnust bioloogia hinnet, geograafia hinnet ning nende ainete keskmist hinnet. Samuti on välja toodud ka kõik kogutud andmed tabelis. Kõikide uurimustöös esinevate mõistete definitsioonid ning nende tähistused on eraldi välja toodud. Kokkuvõte on esitatud viimase leheküljena. 1. Uurimustöös esinevate mõistete ja tähistuste selgitused · Statistika teadus, mis käsitleb arvuandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist · Matemaatiline statistika matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid Statistikas on oluline uurimise objekt ja üldkogum. · Üldkogum esemete hulk, mille kohta tahetakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi · Valim mõõtmiseks võetud üldkogumi osa · Tunnus omaduste seisukoht, mille kohaselt uuritakse objekti

Matemaatika

Rohkem sarnaseid