Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaevame vanaema üles". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lein, talituse, kirst, politseinik, hüvasti, kaevame, seletama, poolik, seik, mäletan, leinaga, sotsiaaltöö, õppetool, sarv, mõdriku, kirjutatakse, vihast, temagi, ausalt, ausat, seletused, mõistetavad, jääks, kurbust, sundida, naerma, meenus, avada, võtnud, vanaemaga, mõistega, varajases, muinasjutud, seostada, kogemustele, lapseeas, matustLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 LAPSE LEIN Essee Juhendaja: Mõdriku 2013 ,,Kallis, kas Sa oled nüüd haldjas Või tähetäpike taevas? Oled hoopis meie kaitseingel, Jah, ikkagi ingel, see on kindel!"
aastate jooksul. Kui sureb klassikaaslane või õpetaja, võiks surnut mälestada ühiste rituaalidega (mälestuslaud, küünalde süütamine). Samas on tulnud tagasisidet, et mälestuslaud ei peaks olema liiga käidavas kohas. Mälestamiseks peaks olema paik, millest kõigil oleks teadmine ja kõigile oleks tagatud ligipääs, kuid mis võimaldaks ka rahu. Allikas: www.leinaleht.info Elu eelduseks on kasvamine, arenemine ja muutumine. Muutused toovad endaga alati kaasa ka kaotusi. Lein on normaalne kaotusele järgnev reaktsioon ning osa elust. Leina on raske kanda, sest seda tuleb teha üksinda. Toetuses on olulised sõbrad ja lähedased, mõnikord võib osutuda vajalikuks professionaalide abi. Lapsed on sageli unustatud leinajad. Täiskasvanutel on tihtipeale puudulikud teadmised ja ekslikud arusaamad laste olukorrast keeruliste sündmuste ajal ja pärast neid. Lapsed, kelle perekonnas keegi sureb, või
Mõni aja härast mind viidi psühhiaatri vastuvõtule. Seoses isa surmaga, mind vabastati eksamitest ja see meeldis mulle. Alati olin pinges, et koolis saavad teada isa surmast ja minu autoriteet langeb. Vaatamata raske perioodile minu elus, ma siiski lõpetasin kooli . Millised mälestused jäid tänaseni. Mulle ei meeldi matustel ja kalmistul. Ma lähen isegi isale väga harva. Ma ei vaata kunagi pilte matustelt. Mäletan mõned hetked, mis on seotud isa surmaga üksikasjalikult ja minutiga nagu eile, kuigi enam kui 40 aastat on möödas. Mälestusest selgub, et konkreetse noorukite reaktsioon kriisile ja kaotusele surma läbi väljendnud: meelepahas, vihas ja negatiivne suhtumine. Selline käitumine põhjustab kergesti konflikte lähedaste, sõprade, õpetajatega. Kuna noorukil puudub oskus kriisidega toimetulekuks, siis vajavad nad kindlasti vanemate inimeste abi Milles laste lein avaldub?
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
selgeks või ei tehtud neid üldse piisavalt tugevaks. Tundsin, et ma ei ole enam oma emale tähtis. Noorusikka jõudes hakkasin piiridest üle astuma. Mitte kuulda võtmise peale saingi vabad käed ja pidin varakult kodust välja kolima. Ma ei olnud enam oluline. Mind ei toetatud ja see tõi mulle mõistuse tagasi. Kasvasin ise hakkama saades suureks. Tänaseks on mulle minu ema ja isa olemas, kuid usaldus ja turvatunne on lõhutud. 10.Milline peretraditsioon on teile hästi armas? Miks? Mina mäletan enda lapsepõlvest kui olin ehk 6-aastane, et käisime igal nädalavahetusel peredega vanaema juures saunas. See oli alati tore ja mind alati valdas ootusärevus, sest vanaemaga oli nii palju teha. See on mulle armas, sest see oligi ainus heade mälestustega traditsioon, mis meil peres oli. 11.Juhtum: Miina ja Aleks on juba 4 kuud paar. Ühel õhtul nad leppisid kokku, et kohtuvad Aleksi koolis korraldatud peol. Aleks saabub peole, aga Miinat ei leia ta kusagilt.
Lapsevanema surma mõju. Üks raskemaid lävepakke perekonna jaoks ongi ilmselt pere liikme kaotus, eriti just lapsevanema surm. Sellel on väga erinevaid effekte inimestele, kuid alati kaasneb lein. Endiselt pööratakse vähe tähelepanu sellest üle saamisele ning selle mõjule laste ja teiste psüühikale. On mitmeid erinevaid aspekte, millest sõltub vanema surma mõju lapsele. Väga olulist rolli mängivad lapse arengu staadiumid ning hoolitsus, mida ta saab pärast surma ning leinaga leppimiseks. Kui laps on juba eas, kus ta mõitsab, et surm on igavene, siis on tal selle võrra raskem. Ta ei
Ilmub välja rebane, kes palub end taltsutada. Rebane selgitab, et printsi roos on tõeliselt eriline ja ainulaadne, sest see on ainus, keda prints armastab. "Sa vastutad alati kõige eest, mis sa taltsutanud oled. Sa vastutad oma roosi eest...". Jutustus jõuab otsaga tagasi lendurini, kes on nädal aega üritanud oma lennumasinat korda saada. Valitseb tappev janu. Printsi abiga leiab ta kaevu. Hiljem kohtab jutustaja printsi arutlemas maoga kojupöördumise üle. Prints jätab südamlikult hüvasti ja tahab säästa lendurit hingevalust, väites, et kuigi see näib nii, siis tegelikult ta ei sure. Jutustus lõppeb visandiga, mis kujutab kõige kaunimat ja kõige kurvemat maastikku maailmas. Just siin ilmus väike prints Maale ja siit ta kadus. Hans Christian Anderseni muinasjutud Kui Grimmide muinasjutud on n-ö raamatulikud, siis Anderseni kunstmuinasjuttudes avaldub lüüriline ja filosoofilis-psühholoogiline kallak.
Koos naabripoisiga minu vanaema ei kartnud kooli minna.Kui vanaema käis kolmandas klassis, siis ta kolis Sompa külla. See küla asus kaugemal kodukohast, aga ta käis ikkagi samas koolis edasi kuna teisi koole polnud läheduses. Kui ta jõudis 4. klassi, siis nad kolisid Jõhvi, seega ta pidi kooli vahetama. Uueks kooliks sai Jõhvi Keskkool. Ta lõpetas seal 4. klassi neljade ja viitega. Hoolsus ja käitumine olid eeskujulikud. Vanaemal on üks hea seik meeles sellest ajast. Natuke aega enne nääripidu, tahtis muusikaõpetaja kaks tüdrukut laulma panna. Üheks tüdrukuks oli rikka talu tütarlaps ja teine tüdruk pidi sobima tema häälega kokku. Seega teiseks solistiks sai minu vanaema, kuna tema hääl klappis ideaalselt rikka tüdruku häälega. Peol nad saidki koos esineda. Sellest ajast algas nende suur sõprus, aga samas see oli ka halb. Kuna minu vanaema käis tihti rikka
keskkonda. (Hiiemäe, Kivisaar, 2011, 188,189) 1.5 Soovitusi lahutavale lapsevanemale: Kuula last ja aita tal oma tunnetega toime tulla. Ära karda lapse küsimusi, vaid selgita ausalt. Püüa leida kompromisse teise lapsevanemaga ja ära tülitse lapse kuuldes kasvatuspõhimõtete pärast. Kinnita lapsele, et mis ka ei juhtuks, armastavad mõlemad vanemad teda ikkagi tingimusteta. (Hiiemäe, Kivisaar, 2011, 188,189) 2. LEIN Lapsevanema surm mõjutab lapsi väga, sest nad ei kaota mitte ainult inimest, kes neid armastab ja nende eest hoolitseb, vaid surma tõttu toimuvad suured muutused ka nende igapäevases elus. Suurem osa lastest eitab vanemate surmaga seotud lõplikkust. Lapsevanema surm on nii põhjapanev sündmus, et laps hakkab tegelikkusest kaugenema. Ta ei katkesta siiski oma sidemeid tegelikkusega, vaid võtab selle omaks vähehaaval. (Forlag, 1989, 33) 2.1 Leina mõju lapsele
vaatasid ringi ja kõikjal oli nende arvates palju ilusam, samas polnud miski muutunud kõik oli nii nagu nad mäletasid oskasid rohkem väärtustada lihtsalt. Einestati koos ja siis küsisid lapsed, ega neil sinilindu pole, ja vanaemal ja vanaisal oli musträstas, mis laulis väga ilusti, ning oli seal samas, ja pealekauba veel ka sinine. Siis võtsitki lapsed ta kaasa. Kui nad kuulsid kella (mis lõi ainult selle pärast, et temale mõeldi), jätsid nad hüvasti ja hakkasid tagasi minema. Kui nad aga said Mälestuste maalt tagasi, siis muutus lind üleni mustaks. 2 Maris Savik Tyltyl oli väga pettunud ning tajus, millised alandused, takistused ja pahandused teda sinilinnu leidmise teel ootavad. Valgus ütles selle peale aga "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate."
töökoht ning ema murdis pead, kas ta pole äkki midagi valesti otsima Soodus teinud. Kui Maik oli üheteistkümneaastane, seisis esimest kor- minna, sest pinnas kriminaalse da ukse taga sõbraliku olemisega politseinik, kes teatas, et tal oli piinlik. tegevuse Maik on lahti murdnud ühe sigaretiautomaadi. See oli esime- Abikeskus arenemiseks, ne sissekanne Maiki kriminaaltoimikusse. Poiss vajas raha sekkus eriti üksikva- moodsate riiete ostmiseks, et tunda ennast hästi
5. Võib päris rängalt. Inimene hakkab maailma teist moodi nägema. 6. Mis eesmärki täidavad leina ja matusega seotud rituaalid? 6.aitavad leevendada kaotusvalu. 7. Millised eelised on tuhastamismatusel hauamatuse ees ja vastupidi? 7. Hauamatusel on omad kombed, tuhastamismatusel on ka kombed, kui peale tuhastamist saab teha veel urnimatuse, et need kes tuhastamismatusele tulla ei saanud mingitel põhjustel, saaksid siiski lahkunuga hüvasti jätta. Perekond inimese elus (13) lk 204 küsimused: 1. Milles seisneb inimese jaoks perekonna kui grupi eripära võrreldes kõikide muude gruppidega, kuhu ta kuulub? 1. Eripära seisneb selles, et perekonna oled sa omale ise valinud ja loonud. Sa kaitsed neid, hoolid nendest ning perekond peaks olema kõige tähtsamal kohal kõikidest gruppidest. 2. Käesolevas peatükis pole nimetatud mõistet perekonnapea. Kes on teie arvates perekonnapea? Millised on perekonna õigused ja kohustused? 2
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
kilkeid täis. Lähenedes teisele eluaastale oleks hea, kui vanemad mõtleksid välja erinevaid liikumismänge. Näiteks nukuvankriga toas ringijalutamine või kasvõi vanematele järgnemine igapäevastes toimetustes. Lastele väga meeldib näidata, kui millegagi hakkama saab, nii et kiitmine on endiselt väga tähtis, sest see julgustab teda edasi õppima uusi oskusi. Pallimängud on sellel ajal väga kasulikud, sest jalgade koordinatsioon on paranenud palju. Mäletan, et mu noorema venna lemmikmäng sellel ajal oli palli viskamine ning mu noorima venna lemmikmäng oli jalgpall. Teisel eluaastal on lapse füüsis juba päris palju arenenud, ta on teinud suuri edusamme liikumisoskustes ning suhtlusoskustes. Ta tahab selles vanuses juba mängida omavanuste lastega. Väga hea oleks, kui vanemad viiksid oma lapsi mängväljadele või kui on olemas endal aed osta või meisterdada sinna midagi väikese mänguväljaku taolist.
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
oma last üksinda kasvatada, iga lapsevanem sooviks, et lapsel oleks nii ema kui isa eesmkuju, kuid leian, et lahkuminek on parem, kui kannatada ebainimlikku käitumist. Mõistagi ei ole lapse jaoks kerge ka vanemate lahkuminek. ...... Mina kui vanemate lahkumineku üle elanud laps nüüd möödunud ajale tagasi vaadates olen veendunud, et lahkuminek küll tegi kõigile asjaosalistele väga haiget oli see ainuõige otsus. Minu vanemad lahutasid, kui olin vaid nelja aastane, kuid mäletan paljusid sikasid siiani väga hästi. Mäletan, et sai emaga koos nutetud, sest perekond oli ju laiali lagunenud, kuid kuna minu isal oli probleeme alkohooliga, siis igapäevast vaimselt mõnitamist ema pihta oli ikka ka väga karm kõrvalt kuulata. Nii nagu paljudel lahku läinud peredel oli ka meil teatud aegadel finantsprobleeme, kuna ema pidi mind ju nüüd üksinda kasvatama ja isa poolt ei olnud mingit toetust.
Imikuiga ja lapsepõlv 24.09.2016 Füüsiline ja sensomotoorne areng imikueas: Imikueas inimlapse ebaküpsus on ilmne, kui me vaatleme otseselt aju. Luuakse imiku ajus uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu niisuguse jahvatava kiirusega nagu 100 000 ühendust sekundis. Kuid isegi sünnihetkel on imiku ebaküps aju valmis paljude tegevuste juhtimiseks. Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle Vastsündinu nägemistaju pole veel täiesti välja arenenud: näevad vastsündinud u 30 cm kaugusele (imetava ema näeo kaugus) Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka haaramise
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs Essee Õppejõud: T.Kuurme Tallinn 2010 Kui inimene sünnib siia ilma, siis on ta justkui puhas leht, süütu inglike, kellele antakse võimalus elada, areneda ja mis kõige tähtsam- isiksuseks saada. Kohe pärast sündimist satub beebi sotsiaalsete suhete võrgustikku ja tema elu hakatakse mõjutama. Tema aga ei tea seda ning areneb tänu oma lähiümbruskonnale ja vanematele. Mida väiksem laps, seda helgemana ta oma tulevikku näeb. Päris väikse plikatirtsuna ei näinud ma enda ees iial ühtki nii tumedat pilve, mida ma ise või mu vanemad hajutada ei saaks. Elu paistis imeilus, igavesti turvaline ja oli alati kellegi poolt nii hästi lahti seletatud. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tug
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- ki
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Piiblinimede populaarsus kolmekümnendatel ja tänapäeval Aastatöö Secunda aste Koostaja Emma Reinhold Juhendaja Gerli Laur Pärnu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1.1. Statistika...........................................................................................................................6 1.2 Ristimine........................................................................................................................... 7 2. NIMED .................................................................................................................................
LAPS JA LAHUTUS Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Mis on lahutus?........................................................................................................................3 2.Kuidas mõjub lahutus lapsele?.................................................................................................3 2.1Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust.....................................................................3 2.2Lahutusprotsessi mõju lapsele...........................................................................................3 2.3Lapse elu peale lahutust.....................................................................................................4 3.Kuidas teha lahutus lapsele võimalikult kergeks?...................................................................5 Kokkuvõte......
ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d mõtt el e teks a s ei d suve jooksul oma v a h e l jagad a , saa t e s ne e d postiga järg mis el e sõbra t a rile ja asut a v a d õeskon n a . Nõnda alga b pükst e ränn a k ja me eld ej ä ä v ai m suvi tüdruku t e elus. 1.Rändavate Pükste Õeskond. 1.1Kirjanikust Ann
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond.........................................................................4 1.6 Toimetuleku mõiste............................................................................................5 Mis on lapsendamine?.
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
Sellised lapsed võivad sisimas igatseda lähedust, kuid hirm tõrjumise ja kaotuse ees ei luba neil kellessegi sügavalt kiinduda. Selline sisemine läheduseigatsus ja emotsionaalne eraldatus võivad suurendada depressiooniohtu. Ärevus ja hirm: Lastel on vaja vanemaid, et tunda end maailmas turvaliselt ja väljaspool ohtu. Kaotused võtavad turvatunde ja põhjustavad hirmu. Sügav kurbus ja lein: Hirm läheduse ees, turvatunde puudumine ja kurbus võivad aastateks inimese sisse püsima jääda, ehkki valu põhjustanud sündmus on ammu möödas. Sellistel lastel on suur oht reageerida hilisemas elus kogetavatele kaotustele üliägedalt. Uus kaotus avab mineviku haavad. Teisel võib sellist ägedad reaktsiooni olla raske mõista, kuni ta võtab endale aega, et meenutada ka lapsepõlvekogemusi.
Lisa 3 Intervjuu Harri Jõgisaluga 23. 11. 2009 Märjamaal 1.Milliseks kujunes Teie lapsepõlv? Lapsepõlv läks mul väga kirjuks. Mitmel pool oldud ja mitmes peres: vanatädi, vanaema ja tädi juures suvi ja algkooli lõpetamine. Mulle linn algusest peale kuidagi ei istunud, ma ei kodunenud seal mitte kunagi õieti ja niimoodi ma jäin rohkem vanaema ja tädi juurde ning algkooli lõpetasin Paadremal. 2.Milliseid raamatuid lugesite? Neid raamatuid mäletan ma vähe. Paadrema algkooli raamatukogu sai kõik läbi loetud. Ma ei mäleta enam autoreid, aga need olid suured paksud köited, Ameerika-teemalised: ajalehepoisist miljonäriks, Chicago suured tapamajad või Lõuna-Ameerika kullakaevandused, ameerikalik elulaad, kuidas ennast Ameerikas maksma panna. Need raamatud pole enam kätte sattunud. Muidugi ka meie oma looduslikud kuldraamatud, mis siis kättesaadavad olid ja ka Lutsu raamatuid - ta oli siis populaarne. Lugemist oli kahtemoodi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
annaabi.ee 
