piimasaadused rikkad kaltsiumi ja täisväärtusliku valgu poolest, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole vitamiini C. Mõõdukus tähendab rasva- ja suhkrurikaste toiduainete piiratud, n.ö mõistlikku tarbimist. Rasvaja suhkrurikkad toiduained on tavaliselt maitsvad, kuid vitamiini- ja mineraalainevaesed. Tavatoit peaks olema vähese rasva- ja suhkrusisaldusega. Vastavus vajadusele tähendab, et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetega. Inimeste vajadused on väga erinevad ja muutuvad elu jooksul. Energiat tuleb kulutada sama palju, kui seda saadakse toiduga. Kui organism saab toiduga liigselt toiduenergiat, ei kulutata seda ära ning see talletub rasvadepoodesse. Pikapeale kujuneb ülekaal ja rohkem süüakse lihatooteid, suhkrut ja maiustusi. Uuringud on näidanud, et südame-veresoonkonnahaiguste riski ja vere kolesteroolisisaldust
.........................................3 Tervislik toit ja selle tähtsus........................................................................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul............................................................................6 Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad........................................................................6 Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna............................................. 6 Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned...................................................... 7
· Sõudmine 570 · Kiiruisutamine 520 · Squash 520 · Tennis 520 · Jalgpall 520 · Purjelauasõit 460 · Sulgpall 450 · Golf 410 Toitumine spordis päeva jooksul · Toituma peaks 5 -6 korda päevas ja viima sisse kerged treeningueelsed (-järgsed) ooted. · Toidu kalorsus peaks päeva jooksul jagunema Hommikusöök 20 % Oode 10 % Lõunasöök 30 % Oode 10 % Õhtusöök 30 % Toitumine vastupidavusaladel · Suur toiduenergia vajadus seoses suure treeningmahu ja kõrge intensiivsusega · Tähtsaim energiaallikas on süsivesikud · Piisav süsivesikukogus on 500-600g päevas · Arvestada tuleb nii manustamisaega kui glükeemilist indeksit · Valguvajadus 1,2 1,4g/kg, jõutreeningu perioodil ka 1,8 2,0. · Väga tähtis on vedeliku tasakaal Toidu kalorsus vastupidavusaladel · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode
TOIDURASVAD Paljusid haigusi seostatakse toidu liiga kõrge rasvasisaldusega, eriti küllastatud rasvade ja kolesterooliga (vähk, südamehaigused ja insult). Toidurasvast saadavad kalorid peavad päevasest kalorite hulgast moodustama 25-30%. Tervislik on niisugune toitumine, kus enamus kaloritest ja rasvadest saadakse taimsetest allikatest, sealhulgas taimsetest õlidest. Pähklid ja seemned sisaldavad küll palju rasva ja annavad palju kaloreid, kuid need rasvad koosnevad peamiselt tervislikest polüküllastamata rasvhapetest. Et süüa tervislikult, peab jälgima nii rasva koostist kui ka selle kogust toidus. Päris ilma rasvata või liiga vähese rasvasisaldusega toit ei ole tervislik. Toiduga peab kindlasti saama asendamatuid ehk polüküllastamata rasvhappeid (alfa-linoleenhape ehk omega-3 rasvhape ja linoolhape ehk omega-6 rasvhape), mis on organismile hädavajalikud.
Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tähtsusega. Toitumise rolli tervise säilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev noor organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Soovitustes esitatu järgimisel on tagatud organismi kasvamine ja funktsioneerimine
Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted
loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja
Kõige rohkem mõjutab toiduenergiavajadust aga kehaline koormus. 3 Lapsed kulutavad energiat erinevalt vastavalt vanusele ning kehakaalu kilogrammi kohta on toiduenergiavajadus väiksematel lastel suhteliselt suurem. Erinevas vanuses lastel kulub põhiainevahetuseks, lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat, seepärast on toitumissoovitused orienteeruvad. Toiduenergia on väljendatud kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) ja kilokalorites (kcal), kusjuures 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. 1.Toitained Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid
.................................................4 1.4.Valgud................................................................................................................................4 2.TOIDUPÜRAMIID..................................................................................................................5 2.1.Püramiidi alus on liikumine..............................................................................................5 2.2.Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul......................................................................5 2.3.Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad..................................................................5 2.4.Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna........................................5 2.5.Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned.................................................5 2.6.Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid
steroidhormoonid, *mehhaaniline kaitsef nahaalune rasvkude ja siseelundeid fikseeriv rasvk, *soojus tasakaalu regulatsioon rasv on halb soojusjuht, *toimivad org lahustitena vitamiinidele. Steroidid on lipiidid, millede molekulaarse struktuuri põhiliseks komponenediks on steraantuum. Kolesterool on ühiseks eellaseks reale teistele organismis sünteesitavatele sterodidele, n sapphapetele, vitamiin D-le, steroidhormoonidele. Steroidse põhiehitusega on suguhormoonid ja neerupealise koore hormoonid. Lipiidide ainevahetus. Lipiidid mood 10-20% kehakaalust. Tehakse vahet rakustruktuuri kuuluva ja depoorasva vahel, esimese hulk on püsiv aga teine sõltub õigest toitumis- ja elureziimist ning ka pärilikust faktoritest. Ööpäevasest energiakulust langeb nende arvele umbes 30% ja keskmine ööpäevane vajadus on 80- 90 grammi ning inimorganism omastab toiduga saadud lipiididest 95%
· väsimus, ennekõike pärastlõunal · halb enesetunne · näljatunneja magusaisu · mao- ja soolestikuvaevused · rahutus · kohvi ja tubakatoodete kasutamise kasv · unetus Pikemaajalise vale toitumise tagajärjel võivad ilmenda järgmised sümptomid: · ülekaal või alakaal · vererõhu tõus · pidev väsimus ja ükskõiksus · keskendumisvõime puudumine · haigestumised jne. Inimese toiduenergia vajadus sõltub paljudest faktoritest, näiteks east, soost, füüsilisest aktiivsusest jne. 12 2.2. Toidupüramiid Toitumisharjumuste korrigeerimiseks soovitavad toitumisteadlased lähtuda toidupüramiidist (all oleval fotol) või toiduaineringist (vaata lisa1). Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4
Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Täiskasvanutel soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100–150 g), veerand kartulina (100–150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5
Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. Toiduvaliku põhimõtted 2. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras: Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 1015% valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus
ampser.ee enda ühe päeva tarbitav toit koos kogustega. Antud internetikeskkond võimaldab arvutada toidust saadavate toitainete hulka ning võrrelda seda päevas vajatava hulgaga. 1 TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIALUSED Tervisliku toitumise põhialused on mitmekesisus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toitumine vastavalt vajadusele (Tervislik toitumine). 1.1 Mitmekesisus Mitmekesisus tähendab, et päevas tarbitavad toidud peavad olema erinevatest toidugruppidest teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha-kana-kala-muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Selle juures tuleb ka silmas pidada toidupüramiidi põhimõtet tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast. Piimasaaduste ja liha tarbimine peab olema mõõdukas, suhkru ja maiustuste ning lisatavate rasvade toidurühma osakaal peaks olema piiratud. Mida laiem ja
Selle kohaselt soovitatakse tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilja ning piimasaaduseid, liha, kala ja muna. Ei ole soovitatav tarbida suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju ega magusaid karastusjooke. Välja on töötatud ka, sarnaselt püramiidile, taldrikureegel, mis ütleb, et ühe toidukorra jooksul on soovitatav tarbida toiduained järgmises vahekorras: ½ aedvilja (toores või töödeldud), ¼ kartul, makaron või riis, ¼ kala, kana, liha. Igapäevast menüüd silmas pidades, peaks seal olema kolm peatoidukorda ja kaks või kolm vahepala, kusjuures vahepalad oleks võimalikult tervislikud. Head valikud tervislikuks vahepalaks on näiteks värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib või mahl. Alati on kasulik pidada toidupäevikut, mis hoiab toitumisel silma peal. Seda meetodit kasutades näeb, kui tervislik on toiduvalik, ning kas kogused on liiga väikesed või
toiduainetel erinev. Toiduainete seedimiskiirust ja söömisjärgset veresuhkru kõvera tõusu iseloomustab glükeemiline indeks (GI). GI määramisel kasutatakse baasainena tavaliselt glükoosi, mille indeks on 100%. See iseloomustab glükoosi kiiret imendumist ja sellele vastavalt veresuhkrutaseme järsku tõusu. Võrdluses glükoosiga määratakse kõigi teiste toiduainete indeks (1-st 100-ni). Selle alusel eristatakse kõrge, keskmise ja madala glükeemilise indeksiga toiduaineid. Suure GI-ga toit tõstab vere suhkrusisaldust kiiresti. Madala GI toidud tõstavad veresuhkru taset aeglasemalt ning ühtlasemas tempos, sest organism seedib neid toiduaineid kauem. Glükoos imendub sel juhul verre tasapisi. I. tüübi diabeetikud peavad suhtuma ettevaatusega ainult madala GI-ga toidu tarbimisse. Tagajärjeks võib olla hüpoglükeemia sagenemine. Kui kombineerida kõrge ja madala GI-ga toite/ toiduaineid, on tulemuseks mõõdukas GI.
Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE. Seedimisel lõhutakse toit seedeensüümide toimel väiksemateks ühikuteks mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või verre. Valgud lõhutakse aminohapeteks, rasvad rasvhapeteks ja monoglütseriidideks, süsivesikud monosahhariidideks. Seedimine = toidu lõhustamisprotsess. Imendumine = sisekeskkonda absorbeerimine. 1. etapp - SUU Suus toimub toidu mehaaniline peenendamine ja süljega segamine. Tekivad maitse- ja lõhnaaistingud. Sülg on ioonide lahus: Na+, K+, CI-, HCO3- + mutsiinid. Ööpäevas eritub umbes 1200ml sülge. Suu ensüüme: lipaas (rasvade lõhustamine), a-amülaas (tärklise lõhustamine). Neelamise jõuab toit söögitorru
Suured polüpeptiidid lagundatakse dipeptiidideks. Algab ka rasva lammutamine, kuna meie keha omapära tõttu siseneb kaksteistsõrmiksoolest ka rasva lõhustavat fermenti, lipaasi. Edasi liigubki kogu mass kakstestsõrmisoolde edasi, kus üldiselt toimub viimane oluline toitainete lõhustamise protsess. Nimelt lagundatakse kõik toitained väikseimaiks osadeks, mis võimalik, sahariidid monosahariidideks, polüpeptiidid monopeptiidideks ning rasvad vastavalt glütseriiniks, di- ja monoglütseriidiks ning rasvhapeteks. Kaksteistsõrmiksoolde suubub ka sapp, mis on vajalik ainult rasva seedimiseks. Kogu seeditu liigub edasi peensoolde ja jämesoolde, kus toimub toitainete lõplik imendumine organismi. Mingi osa imendub juba varasema protsessi käigus, aga peamine toimub ikkagi soolestikus. Lisaks toitainetele imenduvad ka vesi ja igasugused vitamiinid ning mineraalained (loengu konspekt).
Nad sisaldavad madala glükeemilise koormusega süsivesikuid, mis hoiavad veresuhkru stabiilsena. Väldi valget saia, valgest jahust tooteid, valget riisi, sest nendes on vaid tühjad kalorid. Täisteraviljarikkad dieedid aitavad kaitsta selliste haiguste vastu nagu vähk, südamehaigused, diabeet, veenilaiendid, pärasoolehaigused, hemorroidid ja soolelaiendid. Samuti hoiavad veresuhkru taset ja söögiisu parema kontrolli all. Vaatamata toitainete sisaldusele on kartul, mais, kõrvits, pastinaak kõrge glükeemilise indeksiga ning seetõttu tarbi neid mõõdukalt. Väldi praetud kartulit ja soolaseid snäkke. Kaunvilju on soovitav tarbida iga päev 2-3 portsjonit, kusjuures 1portsjon on 1/2 klaasitäit kaunvilju. Nad on head valgu allikad ja sisaldavad rikkalikult lahustumatuid kiudaineid, mis on olulised kolesteroolitaseme langetamisel ja veresuhkru stabiliseerimisel.
tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadusele ja mitmekesisus. Tasakaalustatus tagab toiduainete optimaalse suhte igapäevamenüüs. Tasakaalustatud toit suurendab õpilaste vaimset potensiaali ja õpiedukust. Toidusüsivesikud peaksid andma päevasest koguenergiast 55-60%, toidurasvad 25-30% ja toiduvalgud 10-15%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 25-35 grammi. Mõõdukas tähendab toiduenergia suuruse arvestamist. Rasva- ja suhkrurikkad toiduained on maitsvad, kuid vitamiini- ja mineraalivaesed. Vastavus vajadusele tähendab, et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku energia ning varustama organismi tarvilike toitainetega. Energiat tuleb kulutada samapalju kui seda saadakse toiduga. Kui organism saab liigselt energiat, ei kuluta ta seda ära, ning talletab selle rasvadepoodesse. Nii võib kujuneda ülekaal ja sellega kaasnevad tervisehädad. Mitmekesisus
Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud
................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud................................................................................................7 1.3.3. Rasvad................................................................................................9 1.3.4. Vitamiinid..........................................................................................11 1.4. Suhkur................................................................................................13 1.5. Kehamassiindeks....................................................................................13 2. TUNTUIMAD DIEEDID........................................................
mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Täiskasvanutel soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100–150 g), veerand kartulina (100–150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5
SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk jne. TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST Toitained on süsivesikud, rasvad, valgud (ka alkohol), mineraalained, vitamiinid, vesi. ENERGIAKULU JA VAJADUS Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna . Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana. Toidu energiat moodetakse kilokalorites (kcal) voi kilodzaulides (kJ). 1 kcal = 4,2 kJ Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest
.........................................................8 3.5 Taimetoit tervislik või kahjulik................................................................................................8 3.6 Lapsele vajalikud toitained.........................................................................................................9 3.6.1 Süsivesikud..........................................................................................................................9 3.6.2 Rasvad................................................................................................................................. 9 3.6.3 Valgud................................................................................................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................................................... 11
5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3 tl külma veega segatud jahu. Hernesupp Pane herned ja kruubid eelmisel õhtul likku. Kuumuta vesi keemiseni, lisa suitsuribi, eemalda tekkinud vaht. Seejärel lisa leotatud herned ja kruubid. Lisa terve mugulsibul. Keeda tasasel tulel umbes tund aega. Lisa väikesed kartulitükid ja riivitud porgand. Maitsesta soolaga ja keeda, kuni kartul on pehme. Keera tuli kinni, eemalda supi seest sibul ja küüslauk. Tõsta suitsuribi eraldi vaagnale ja lõika viiludeks. Lisa supile maitserohelist. Maksapasteet Lõika maks 4-5 cm suurusteks tükkideks ning prae keedunõu põhjas võis kiiresti pruuniks. Maitsesta soola ja pipraga. Tõsta potti. Pruunista ka sibul ja porgand ning sealiha. Tõsta ka need potti. Kalla maksale, lihale ja köögiviljadele peale nii palju vett, et see kõik ained kataks. Hauta üks tund
Asendamatute rasvhapete tähtsus: olulised rekumembraanide norm talitluseks; pärsivad trombide teket; vähendavad vere kolesterooli sisaldust; tugev immuunsussüsteemi. Keha vajab rasvu, et saada asendamatuid rasvhappeid ning rasvlahustuvaid vitamiine. Lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast 20-25%. Põhilised rasvaallikad ja nende üldiseloomustus. Rasvaallikateks on katte- ja määrderasvad, toide valmistamisel kasutatavad rasvad ja toiduainetes sisalduv rasv. Toiduõlid rafineeritud õlis on vähem rasvhappeid. Kolesterool inimorganismis ja toiduainetes. K kuulub rasvalaadsete ühendite hulka. Organismis on umbes 140 g kolesterooli, millest u 10% veres, ülejäänud rakumembraanides ja närvilõpmetes. Toiduga saadakse u 20-30% kolesterooli, ülejäänud sünteesib organism ise. Päevas ei tohiks saada rohkem kui 300 mg kolesterooli.
lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Nt. enamik baktereid, seened, klorofüllita taimed, kõik loomad. Miksotroof segatüüpi ainevahetusega. Valguses autotroofid ja pimedas heterotroofid. Nt. silmviburlane, putuktoidulised taimed. Inimene on heterotroof, seega söömise järel lagundab inimese organism valmis orgaanilisi ühendeid. 3. ORGANISMIDE ENERGIAALLIKAD... ... on sahhariidid, rasvad ja valgud. Mida rohkem vesiniksidemeid on ühendis, seda enam energiat vabaneb tema oksüdeerimisel. 40% energiast salvestatakse ATP-sse, 60% hajub soojusena. Saadava energia koguse alusel on peamised orgaanilised ühendid reastatavad: lipiidid>sahhariidid=valgud. Kuid esmaselt kasutatakse energia saamiseks ära sahhariidid. Sahhariide säilitatakse organismides liitsuhkrutena (taimedes tärklisena ja tselluloosina) loomades(inimestes) ja seentes glükogeenina.
* Sidrun * Pähklid * Kaneel EDTNA/ERCA The Diabetic patient and Chronic Kidney Disease Practical Guide 2011 Predialüüsi patsiendi kaloraaž peab olema adekvaatne, et tagada normaalne kehakaal – I tüübi diabeetikud sageli pigem alakaalulised, II tüübi diabeetikud vastupidiselt ülekaalulised. Süsivesikud peaksid soovituste järgi katma 50-60% kogu päevasest kilokalorite hulgast, rohkelt kiudainerikas ja eelistatada tuleks madala glükeemilise indeksiga 10% toitu. Rasvad ja lipiidid peaksid katma 30% , küllastunud rasvhapped ei peaks ületama 10%. Proteiinide tarbimine peaks olema piiratud,et vältida neerupuudulikkuse süvenemist, proteiinide soovituslik osa toidulaual on 10-20% kogu päevasest kaloraažist. Esmase nefrootilise sündroomi ilmnedes ja johtuvalt proteinuuria hulgast peaks valgukadu asendama,sest nefropaatia süvenedes on oht kaotada kaalu ja muutuda anorektiliseks
eriti toitaineid me igapäev endale sisse sööme. Samas peaksime me teadma, kui palju me peaksime antud aineid igapäevaselt tarbima (millistes kogustes) ning millised on nende ainete mõju meie organismile ja tervisele. Üha enam pööravad inimesed tähelepanu tervislikele eluviisidele, sealhulgas eriti spordile ning toitumisele (ka erinevatele dieetidele). On oluline, et inimene saaks oma igapäevasest toidust kätte kõik eluks vajaminevad toitained: süsivesikud, valgud, kiudained, rasvad, vitamiinid ning mineraalained. Antud referaat annab ülevaate viie erineva toiduaine (kala, muna, müsli, sink, täisteraleib) vitamiinide ja mineraalainete, sealhulgas ka teiste toitainete sisaldusest ja vajalikkusest. Referaadis kajastuvad toiduained said valitud, kuna on ühiskonnas enim propageeritavad tervislikud toiduained. MUNA Munavalge koosneb 87% veest ja 12% valkainest, millest suurem osa on albumiin. Munavalge moodustab kaks kolmandikku muna kaalust
raseduse ja rinnaga toitmise ajal. 4. Päevas tuleb süüa mitu korda. 5. Normaalse küllastustunde tekkeks ja liigsöömise vältimiseks tuleb süüa kiirustamata ja arvestada ka toidu mahtu. 6. Toidu valmistamisel ja säilitamisel peab kinni pidama teatud nõuetest, millest võib oleneda toitainete omastatavus ja võimalike kahjulike kõrvalainete teke. Toitumise universaalne reegel: pole kahjulikke toiduaineid, on kahjulikud kogused! 1. Soovitused toiduenergia kohta Toit peab andma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat mõõdetakse kilokalorites (kcal), kilodzaulides (kJ) või megadzaulides (MJ). 1 kcal = 4,2 kJ ja 1000 kJ = 1 MJ 84
vett. Päevane energiakogus võiks jaguneda 5 - 6 toidukorra vahel. Kiirtoit ei ole tervisespordiga tegelejale soovitav, sest sisaldab liiga vähe süsivesikuid, liiga palju rasva, vähe vitamiine ja mineraalaineid ja liiga vähe kiudaineid Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organismi ühed tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55 - 60 %, rasvad 25 - 30 % ja valgud 10 - 15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25 - 30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena. Sellised toiduained - teravili, kartul, aedvili - sisaldavad enamasti ka spordiga tegelejale vajalikke mineraalaineid, vitamiine ja kiudaineid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
