2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Globaliseerumise iseloomustus..........................................................................3 2.Liiklusvahendite areng........................................................................................ 4 3.Mida on globaliseerumine kaasa toonud.............................................................6 4.Majanduse üleilmastumine.................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 9 Sissejuhatus
Globaliseerumine majanduses toob meile head. Näiteks rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu. Samuti on positiivne kapitali liikumise kasv ülemaailmselt, sealhulgas otseinvesteeringute kasv. Kuid on ka miinuseid. Näiteks riikide sõltuvus üksteisest. Kui ühel läheb halvasti, siis teistel samuti, eriti suurriikide, nagu USA ja Venemaa, puhul, sest majanduslik sõltuvus nendest riikidest on väikeriikidel väga suur. Globaliseerumine on toonud meile ka suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemise rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni. WTO on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. See loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (GATT) ühinenud riikide baasil. OPEC on Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Need kaks organisatsiooni tagavad häid majanduslikke tingimusi.
saastatus, jne). · Elurikkuse vähenemine (liikide väljasuremine, võõrliikide sissetung, kõrbestumine, vihmametsade raie, jne). · Kliimamuutused (polaarjää sulamine, mereveetase tõus, CO2 tase tõus atmosfääris, üleujutused, jne. · Hapestumine (happesademed), osoonikihi lagunemine , kasvuhoonegaasid (osooniaukude tekkimine, päikese kahjulikud mõjud, jne) Globaliseerumine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega.
saastatus, jne). · Elurikkuse vähenemine (liikide väljasuremine, võõrliikide sissetung, kõrbestumine, vihmametsade raie, jne). · Kliimamuutused (polaarjää sulamine, mereveetase tõus, CO2 tase tõus atmosfääris, üleujutused, jne. · Hapestumine (happesademed), osoonikihi lagunemine , kasvuhoonegaasid (osooniaukude tekkimine, päikese kahjulikud mõjud, jne) Globaliseerumine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega.
.............................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemid.....................................................
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Merli Sims GLOBALISEERUMINE Referaat Tartu 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises, ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Globaliseerumine on ka riikide vastastikune sõltuvuse kasv riikidevaheliste kauba-, raha- ja infovoogude suurenemise mõjul. (Parts, E
3.maailma mõiste teisenemisega, samuti II maailma e kommunistliku bloki kokkuvarisemisega, mille kaudu tekkis arvamus, nagu hakkaks nüüd kogu maailm sarnase majandus-ja väärtusruumi poole liikuma. Globaalprobleeme viimasel kümnendil väga ei käsitletud, sest üldine suhtumine ülemaailmastumisesse oli positiivne; suhtumine hakkas uuesti tekkima 21.sajandi alguses seoses nt kaksiktornide rünnakuga. Eestikeelsed üleilmastumine ja ülemaailmastumine tulid käibele 21.sajandi alguses. 2. Globaliseerumise mõiste erinevad tõlgendused. Globaliseerumise mõistet kasutatakse eri kontekstides väga erinevalt, see on korraga seisund, nähtus, faas, ideoloogia, diskursus ning eri määratlused näitavad erinevaid väärtuseid ja huvisid, mida globaliseerumisele omistatakse. Üleilmastumise pooldajad (globalistid) käsitlevad seda eelkõige majandusprotsessina, kriitikud kultuurilise protsessina
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega.
tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on aga tegusad pigem hankivas ja võib-olla ka töötlevas majanduses ning põllumajanduses ja toetuvad ka turismile. Globaliseerumine on kõikide sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumine või üleilmastumine. Arenenudmaade jaoks tähendab see tehnoloogia kiiremat arengut, väliskaubandusbarjääride vähenemist, transpordi- ja kommunikatsiooni kiirenemist ning saaste vähenemist üldises mõttes. Samuti muutuvad rikkad veelgi rikkamaks. Arengumaade jaoks tähendab see raskusi konkureerida rahvusvaheliste ettevõtetega, kiiremat mahajäämist arenenud maadest, tülisi kultuuride vahel ning suuremat keskkonna saastet (need maad hakkavad loodusvarasi odavalt müüma, et mingit sissetulekut saada)
tajumist. SapiriWorfi hüpotees reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt. selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. (see mida me enda ümber koguaeg tajume väljendub ka meie keeles. mida kogeme elus peegeldub automaatselt keeles. nt: visiitabielu) 27. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? HARJUTUS!!! Igal kultuuril on olemas ideed, mis sõnastavad ära selle ühiskonna jaoks tähtsad, väärtuslikud ja ihaldusväärsed asjad ja elu teised aspektid. Sellised abstraktsed ideaalid ja väärtused annavad inimeste käitumisele tähenduse ja suuna nende sotsiaalses maailmas. Normid on käitumisreeglid, mis väljendavad neidsamu kultuurilisi väärtuseid ja ideaale
Org kuuluvad igasugused Kaug- Aasia maad ning põhimõte on nende maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ning nende aregnu kiirendamine. OPEC "Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon". Ülesandeks on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrata naftatoodangu ning nafta ekspordikvoote ning kaitsta liikmete hube RV turgudel. 7. Globaliseerumine on kõikide sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumine või üleilmastumine. Arenenudmaade jaoks tähendab see tehnoloogia kiiremat arengut, väliskaubandusbarjääride vähenemist, transpordi- ja kommunikatsiooni kiirenemist ning saaste vähenemist üldises mõttes. Samuti muutuvad rikkad veelgi rikkamaks. Arengumaade jaoks tähendab see raskusi konkureerida RV ettevõtetega, kiiremat mahajäämist arenenud maadest, tülisi kultuuride vahel ning suuremat keskkonna saastet (need maad hakkavad loodusvarasi odavalt müüma, et mingit sissetulekut saaada.
UURIMISASUTUSED ON OLULISED ÜHISKONNAINSTITURTSIOONID, TEADLASTE JA ÜLIÕPILASTE OSAKAAL ON KÕRGE; INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA KASUTAMINE MAJANDUSES, IGAPÄEVAELUS, RIIGIJUHTIMISES ON LAIALDANE. Postindustriaalne ühiskond arenes uute tehnoloogiate tõttu kiiresti, uuendati toodangut, toimus innovatsioon, oluline oli info kiire hankimine ja töötlemine. Inimesed olid haritumad ja tarbisid infot rohkem. Satelliit- ja kaabeltelevisioon, mobiiltelefonid, internet. Kui varem võrreldi enda elu vanavanemate omaga, siis nüüd eakaaslaste omaga teistes riikides. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutus oluliseks, poliitilised ja majanduslikud otsused pidid tuginema teadusele, analüüsile info pidev ja oskuslik kasutamine poliitikas ja majanduses. Töö iseloom muutus paindlikum ja vabam töökorraldus, loovus, meeskonnatöö, laiapõhjalised teadmised ja ettevalmistus.
??? Keskkonnaaspektide arvestamine Asukoht Jäätmed Elektrienergia Toitumine veekasutus GLOBAALPROBLEEMID Globaliseerumine sai alguse pärast Teist maailmasõda. Kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste kiirenenud liikumine riikide vahel ning tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. Majanduses seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumine ehk üleilmastumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelistest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse suurenemises. Tingitud sellest, et rahvastiku arvu tohutu kiire suurenemine on toonud kaasa tugeva surve ümbritsevale keskkonnale. Globaalprobleem - ulatuslik nüüdisühiskonna arenguraskus, mille
vastuseisuks ametiühingutele. Tänapäeva integreeruvas, globaliseeruvas ja regionaliseeruvas maailmas on riigi majandus-poliitika kujundamisel ning elluviimisel olulised (tihti sisuliselt otsustusinstitutsioonidena) ka majandusühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid. Eesti Vabariigi jaoks on olnud eriti olulised Euroopa Liit (EL), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank (WB) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Detailsemalt käsitleme rahvusvaheliste organisatsioonide rolli punktis 1.9.8. 22. Mõjuinstitutsioonid Mõjuinstitutsioonide hulka kuuluvateks loetakse tavaliselt parteid; huvigrupid; ühendused ja liidud; turul domineerivad ettevõtted; massimeediumid ja teadus (Raudjärv, 1995, lk 46). Mõjuinstitutsioonide ülesandeks on eelkõige nõuandvate funktsioonide täitmine, st praktilise
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab hinnangute andmisest ho
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd. Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud. Infosõjaks nimetatakse vastase informatsiooni, infopõhiste protsesside, infosüsteemide ja arvutivõrkude mõjutamist ning enda omade kaitsmist selleks, et saavutada infoülemvõim
2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd. Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud. Infosõjaks nimetatakse vastase informatsiooni, infopõhiste protsesside, infosüsteemide ja arvutivõrkude mõjutamist ning enda omade kaitsmist selleks, et saavutada infoülemvõim
Enamasti riigi piirivööndis ja sümpaatiad sõltuvad sageli naaberriigist. Saavad toetuda emariigile. 2)Riigita etnos: Enamasti keeleline kooskond, kel pole kusagil maailmas oma riiklikku institutsiioni. Kurdidel pole oma riiki. Nende asuala hülmab väga plaju riike. Etniline vähemus (ruumiliselt): riigi äärealadel, saarekestena riigi sisemuses, hajusalt rändlevana kogu riigi maa-alal(nt Eestis olid kunagi mustlased) Rahvus- on etnose arengustaadium. Rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja/või muudel teguritel põhinev etniline identieet. Need rahvad, kes on läbinud rahvusliku ärakamise. Etnose arengujärgu lõppstaadium. Kaukaasias on 3 riiki: Armeeni, Gruusia ja Aserbaitsan, kuid rahvuslik olukord on seal väga kirju. 30 erinevat rahvust, parem öelda erinevat rahvast! See on meile üks lähedal paiknev suure mitmekesisusega ala. Eestis elavad rahvused- eestlased 930 tuhat, venelased 351 tuhat, ukrainlased 29 tuhat, valgevenelased 17
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
muljetavaldavamaid iidseid monumente Egiptuses oma elegantse näitega vanaegiptuse templiarhitektuurist. Amenhotep III rajatud Luxori tempel oli pühendatud Teeba triaadile: Amonile, Nutile ja Honsule. Templi sissekäigu juurde viib Sfinkside allee, mis oli kunagi 2 km pikk, ulatudes Luxorist Karnakini. Tempel on öösiti valgustatuna eriti kaunis. Karnaki tempel Karnak jääb tähtsuselt alla vaid Giza püramiididele. Aastaid kestnud väljakaevamised on toonud päevavalgele templikompleksi, mida ehitati 1300 aastat ja mis katab suure ala Luxorist põhja pool. Kompleks kujutab endast templite, kabelite, püloonide ja obeliskide fantastilist kogumit, andes tunnistust Teeba tähtsusest. Iidsetel aegadel kutsuti Karnaki kompleksi Ipet-Isut ehk ,,kõige täiuslikum paik". Kuningate org Kuningate org oli Uue riigi vaaraode nekropol. Vaaraod lasid umbes alates 1500 eKr kaevata oma hauad sügavale Teeba mägedesse, lootes, et nii ei 22
puhkame. Siis kui me oleme puhanud, tarbime me alkoholi või narkootikume ja vaba aja veetmise ruume mõnes klubis või kontserdil. Üheks piiriks tarbimisele on seega töö või tootmine. 3. Asjadel on sotsiaalsed elud Ärimaailmas ehk turul seega ringlevad tarbekaubad. Mis tähendab tarbekaubad? Kuidas objektid muutuvad tarbekaupadeks? Appadurai (1986) esseekogumik ja eriti Kapytoff räägib sellest huvitaval moel. Ehkki tegemist on antropoloogidega. Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses.
lähimuse ja proportsionaalsuse pinnalt, mõjude ja halduskoormuse hindamine). Proportsionaalsus põhimõtte kaudu on tarviline põhjendada sekkumisvalikut. Rõhuasetus Lissaboni leppes ongi pigem protseduurilistel aspektidel vajadus viia läbi vastavustest või põhjendada „EL lisandväärtust“ on nüüd kaotatud. Suhteliselt uue ja tundmatu tulijana on põhiõiguste kontekst Põhiõiguste olemusest tingituna toimivad need üsnagi tõhusate piduritena muuhulgas riivete kaalumisel kui sekkumisvalikute tegemisel. Tasakaalumehhanismid suveräänsuse ja rahvuslike eelistuste kaitseks: Pädevuste piiritletus, subsidiaarsuskontroll EL ja liikmesriigi tasandil (tugevdatud rahvusparlamentide roll aluslepingus ja järjest enam ka siseriiklikes mehhanismides valitsuse tegevust ohjavana), läbipaistvusreeglid, hääleõiguse ja
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
midagi. Vastupidi. Ma olen praegu täiesti veendunud selles, et inimese kõik loomingulised ideed ilmnevad üldjoontes juba tema nooru-ses ja selles ulatuses, milles antud inimene on suuteline loominguliselt mõtlema. 12 Ma eristan nüüd vanaduse tarkust, mis on suure põhjalikkuse, ettevaatlikkuse ja pika elu tulemuseks ja nooruse geniaalsust, mis heldekäeliselt heidab inim-konnale loomingulisi ideid ja mõtteid, ehkki mõnikord veel lõpetamata kujul. Noorus annab inimkonnale ehitusmaterjali ja tulevikuplaanid, millest hiljem tark vanadus lapib telliseid ja ehitab hooneid, kuna niinimetatud vana-duse tarkus üldsegi ei lämmata nooruse geniaalsust. * * * Elu, mida ma senini olin veetnud vanematekodus, erines vähe tavalisest. Ma elasin vaesust
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
mitte teha ,,suuri rumalusi" (üle hinnata oma teadmisi juhtimise vallas seda valdkonda tundmata). Kuna konspekti koostamisel on kasutatud kasutanud mitmete erinevate autorite poolt välja antud juhtimisalast kirjandust, siis võivad konspekti mõningad osad omavahel ebapiisavalt haakuda või olla isegi osaliselt vastuolulised. Võrreldes eelmise aasta konspektiga on käesoleval õppeaastal sisse toonud uusi seisukohti ja nõudeid, millised tulenevad uue töölepingu ja sellega seonduvate muude õigusaktide nõuetest (või eelnevalt kehtinud nõuete kehtetuks muutumisest.). Oma loengutes püüan need puudused täiendavate selgitustega likvideerida. 1. JUHTIMINE JA JUHT 1.1. Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 1.1.1. Juhtimise (management'i mänedzmendi) üldmõisted Juhtimisteaduse kui ühiskonnateaduse paradigmaks on reaalsusest tulenevad põhilised eeldused
Jaapanlased suutsid kasutada kõige odavamaid tarneallikaid, luua kõrgekvaliteedilisi ning unikaalseid tooteid suurima tootmise efektiivsusega maailmas ning kasutada järsult areneva transporditehnoloogia eeliseid. USA-s tuli logistika laiemasse kasutusse 70-ndatel järgmistel põhjustel: 8 1 . Transpordikulude kasv. Traditsioonilised distributsioonimeetodid muutusid kulukamaks, tekkis vajadus ümber korraldada hinnakujundust, tõusid kütusehinnad (1973, 1979). Tingituna uutest veomeetoditest (konteinerveod, intermodaalsed veod, deregulatsioon) lakkas transport olemast stabfilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu. Teisalt olid tootlikkuse suurendamise võimalused jaotussfääris peaaegu kasutamata. 3. Fundamentaalne muutus laovarudesse suhtumises. 1950-ndateni jagunesid jae- ja hulgimüüjate
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Isilda Pelicano Design e Moda Lda Isilda Pelicano (sündis 1949) on Portugali moekunstnik. Ta sündis Alfaiates, Portugalis ja sai oma Moedisaini kraadi IADE Instituto de Artes Visuais, disain e Turundus Lissabonis. Alates 1991 Pelicano esitas oma naiste ready-to-wear kollektsiooni kaubamärgi all Isilda Pelicano. Temast on nüüdseks saanud ühks Portugali juhtiv moelooja ja isiks. Portugali Lemmikud ajalehed ja väljaanded on teda järjekindlalt esile toonud. Aastal 2006 hääletati ta parimaks moe isiksuseks Portugalis Lux Magazine lugejate poolt. Pelicano kavandas supermodelli ja näitlejanna Laetitia Casta kleidi 1999 aasta Cannes'i filmifestivali jaoks. Lisaks oma ready-to-wear kollektsiooonile on Isilda Pelicano arenenud ka märkimisväärselt ühtse kujundusega töö valdkonnas. Ta oli varem projekteerimis-ja tarnelepingud Portugali Telecomi ja UEFA Euroga aastal 2004. Hiljuti anti Isilda Pelicanole ülesanne kavandada ja