Variant 1 Sisestage valemid sinistesse lahtritesse, teistesse kopeerige. Maksetega lahtritele kehtestage raha formaat. Elektritariifid päev öö 0,11 0,07 Elektri tarbimise näidud ja maksed näidud Kuupäev päev öö tarbimine kokku keskmine tarbimine maksta kokku 12.09.2011 19824 6552 päevi päev öö 1 päev 1 öö päev öö kokku 6.10.2011 20098 6651 24 274 99 11,417 4,125 30,14 6,93 37,07 10.10.2011 20300 7000 4 202 349 50,500 87,250 22,22 24,43 46,65 7.12.2011 21025 7642 58 725 642 12,500 11,069 79,75 44,94 124,69 23.01.2012 22153 8870 47 1128 1228 24,000 26,128 124,08 85,96 210,04 4.02.2012 22679 9309 12 526 439 43,833 36,583 57,86 30,73 88,59 10.03.2012 23515 10324 35 836 1...
HHSTISPHCCATHKPTGTHUSPQTJCINLPSTIHSWKWPXCXCXGADVHGTTRIINDTPXTHSTCATWAH TIXBAWTWSUVHHSPRUPATIXGIHIDC Kokkulangevus indeksid antud sõnede kohta: Ic(Y1 ) = 0,0633; Ic(Y2 ) = 0,0661; Ic(Y3 ) = 0,0653; Ic(Y4 ) = 0,0659; Ic(Y5 ) = 0,0691; Ic(Y6 ) = 0,0656; Ic(Y7 ) = 0,0689 Tulemus annab kinnitust, et oletus m=7 peab paika. Leiame omavahelise kokkulangevuse indeksid Ic(Yi,Yjg) kõigi nihkeväärtuste g=0...25 korral ja saame vastavad võrrandid: k1-k2=13 mod(26) Võtmeks saame siit: k1-k3=11mod(26) k1, k1+13, k1+15, k1+1, k1+14, k1+2, k1+11 k1-k4=25mod(26) k1-k5=12(mod26) k1-k6=24(mod26) k1-k7=15(mod26) k2-k3=24(mod26) k2-k4=12(mod26) k2-k5=25(mod26) k2-k6=11(mod26) k2-k7=2(mod26) k3-k4=14(mod26) k3-k5=1(mod26) k3-k6=13(mod26) k3-k7=4(mod26) k4-k5=13(mod26) k4-k6=25(mod26) k4-k7=16(mod26) k5-k6=12(mod26) k5-k7=3(mod26) k6-k7=17(mod26)
V+ = k+ [A]a [B]b Vastassuunaline reaktsioon vasakult paremale V- = k- [C]c [D]d k+ ja k- pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiiruskonstant Reaktsiooni järk võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsioonikiiruse avaldises · pärisuunaline a + b järku · vastassuunaline c + d järku Kiiruskonstandi järk = reaktsiooni järk Esimest järku pöördumatu reaktsioon k1 AB Esimest järku reaktsioon Kiiruse avaldis vastavalt massitoimeseadusele: · ei nõua kokkupõrget V = d[B]/dt = k1[A] · on molekuli sisemine omadus k1 kiiruskonstant: · mida suurem, seda kiirem reaktsioon · sõltub - temperatuurist ja teistest keskonnatingimustest · ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonidest
LELOL Praktiline töö EP4 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP4.H1 Küsimused: 1. Kas seade töötab vastavalt eelpool püstitatud nõuetele? 2. Milleks on tarvilik NA kontakt K1.2 paralleelselt käivitiga ST? 3. Milline on asendianduri TK ülesanne seadme juhtimisel? 4. Milleks on tarvilik aegrelee NS kontakt AR relee mähise K ahelas? Vastused: 1. Jah. 2. Vajutades lülitit ST annab see voolu K1-le mis lülitab sisse ka K1.2 mis annab voolu paralleelselt lülitiga ST. Põhimõtteliselt antakse releele voolu läbi enda lülitite. See on vajalik sellepärast, et K1 lülitaks iseennast välja, sest kui AR katkestab K1 ahelas voolu
Tõusu ja algordinaadiga määratud sirge võrrand: y = kx + b Kahe punktiga määratud sirge võrrand: y - y1 x - x1 = y 2 - y1 x 2 - x1 Sirge võrrand telglõikudes: x y + =1 a b y-teljega paralleelse sirge võrrand on x = a x-teljega paralleelse sirge võrrand on y = b Sirge sihivektoriks nimetatakse iga vektorit, mille siht langeb kokku sirge sihiga. Punkti ja sihivektoriga määratud sirge võrrand: x - x1 y - y1 = sx sy Nurk kahe sirge vahel: k1 - k 2 tan = 1 + k1 k 2 Paralleelsete sirgete tõusud on võrdsed. k1 = k2 Ristuvate sirgete tõusude korrutis võrdub -1-ga. k1·k2 = -1
//negatiivsed algussese
do
{
if(M[i]<0)
{ M2[j]=M[i];
j++;
} i++;
}
while(i
6x+5y+5=0 4/6 2/5 3/5 Millal on sirged ühtivad? a1/a2=b1/b2=c1/c2 1x+2y+3=0 2x+4y+6=0 1/2=2/4=3/6 Kuidas leida nurka sirgete Tan a=(k1 k2?/1+ k1· k2 vahel? Kuidas leida sirgete Lahendada süsteem sirge lõikepunkti? võrranditest(liitmisvõte, asendusvõte, determinantvõte) Milline on ristsirgete tõusude Tõusude korrutis = -1 -2x+2y+3=0 seos? 1x+4y+6=0 -2.·1=-1
abiahelas normaalselt avatud (relee)kontaktid. See on vajalik selleks et surunupplüliti S4 allavajutamilel jõuaks vool kontaktorisse K2. Iseennistuv surunupplüliti S2 Kui vool jõuab iseennistuva surunupplülitini(mis on normaalolekus avatud) S2 ja me selle alla vajutame, pääseb vool edasi iseennistuvale lülitile S3(mis on normaal olekus suletud), sealt edasi termorelee abikontaktidesse TR1 (samuti normaalolekus suletud) ja sealt esimese jõuahela juhtahela kontaktorisse K1,mille tulemusena sulguvad esimese ahela kontaktori abikontaktid(K1) ja jõuahela K1 kontakdid. Iseennistuv surunupplüliti S3 Kui vool läbib iseennistuvat surunupplülitit S3(normaalselt suletud) ja me selle alla vajutame katkeb vooluahel esimeses kontaktoris K1 avanevad jõuahela kontaktid ja tarbija antud juhul M1(el.mootor) lakkab töötamast. Iseennistuv surunupplüliti S4 Kui esimese abiahela abikontaktid võoi iseennistuv surunupplüliti S2 ei ole suletud, ei
vooluringi ja käiviti peakontaktide K kaudu lülitatakse elektrimootor elektrivõrgust välja. Lühismootori reversiivkäivitamise skeem kontaktorkäivititega (magnetkävititega). L1 L2 L3 N 4 S1 S2 K2 K1 K1 K2 K1 A1 A2 S3 K1 K2 K2 A1 A2 C1 C 2 C 3 M Kui vajutame nupule(edasi) S 2 sulgub ahel järgmiselt: N neutraal, esimese magnetkäiviti mähis K 1 , teise magnetkäiviti normaalselt
s : A1 x1 + 0 x 2 + 0 = 0 s = x2 - koordinaattasand telg : A1 x1 + 0 x 2 + 0 x3 + 0 = 0 = x 2 x3 - O - reeperi alguspunkt koordinaattasand PUNKTI KAUGUS SIRGEST JA TASANDIST A1 k1 + A2 k 2 + A3 Punkti K ( k1 , k 2 ) E 2 kaugus sirgest s : A1 x1 + A2 x 2 + A3 = 0 : d ( K , s) = A12 + A22 x1 = a1 + ts1 AK ×s
Ül 4 Arvutada keevisliide võrdvastupidavuse tingimuse kohaselt. On teada, et nurkteras on keevitatud alusele. Nurkteras on koormatud tõmbejõuga F ja on teada ka ristlõige, riiulite pikkused ja paksused A: 1. Tõmbejõud F, nihkepinge. 2. GOST 380-88 CT2, nurkteras 50x32x3 ristlõikepindalaga 242mm2, k1=7,2mm, k2=24,8mm 3. Käsikeevitus elektroodidega 42 joonis 1 [1] L: Koostan tõmbetugevustingimuse ning leian lubatava tõmbejõu F t A N 2 t 115 A 242mm 2 mm F 242 115 F 27.83kN Leian lubatava nihkepinge [3]
r mII =6,6∗s=6,6∗1.5=9,9 mm r tII =4,2∗s=4,2∗1,5=6,3 mm rtII võtame 8,5mm et vastaks nõutavate detaili mõõtmetega Pilud templi ja matriitsi vahel z=1,1*s=1,1*1,5= 1,65mm templi ja matriitsi läbimõõdud matriits: dmII=d2=140mm tempel: dtII= d2-2z= 140 – 3,3=136,7mm Joonis 1. Tõmme I eskiis Joonis 2. Tõmme II eskiis Detaili tõmbejõu ja surveplaatidega materjali kinni surumisjõu arvutamine Tõmme I Tõmbe jõud: P1=π*(dmI-s)*s*Rm*k1 Tegur k1 võtame tabelis32. [1] Saame et k1=1 P1=π*(dmI-s)*s*Rm*k1=3,14*(185,36-1,5)*1,5*340*1=294582,7N≈30t π Survejõud: 1 4 [ t ( tI Q = ∗ D2− d +2∗r m )2 ]∗q Keskmine survepinge q on tabeli 34 [1] järgi q=2MPa 3,14 Q 1= ∗[ 3312− (185,36+ 2∗12,5 )2 ]∗2=131704,5 N ≈ 13,4 t 4 Pressisurvejõud:Ppr1= P1+Q1=30+13,4=43,4t Tõmme II Tõmbe jõud: P2=π*(dmII-s)*s*Rm*k2 Tegur k1 võtame tabelis33. [1] Saame et k2=1,1
Tegemist on ülekandefunktsiooni graafilise esitusega, mis iseloomustab süsteemi omadusi sõltuvalt sagedusest. Joonis 7. Integreerimislüli Bode diagramm võimendusega 4,5. Vaata Joonis 1 versioon 3. Joonis 8. Aperioodiline lüli, Bode diagramm. P=3, T=2. Vaata Joonis 3 versioon 2 Joonis 9. Võnkelüli Bode diagramm. K=2 T1=0,6 T2=3. Vaata Joonis 5 versioon 2 2.1. Integreerivale lülile tagasiside võimenduslüliga. Parameetrid: k1=1.2; Teha võrdluseks üks ahel ilma tagasisideta ning võimenduslüliga tagasisidega järgmised variandid Negatiivse tagasisidega k2=0,1; 2; 4.5; Positiivse tagasisidega k2=0,01; Joonis 10. Integreeriva lüli võimendusega tagasiside skeem Joonis . Integreeriva lüli tagasiseda graafik lühema aja jooksul Joonis . Integreeriva lüli tagasiside graafik pikema aja jooksul Järeldus: Graafikutelt on näha, et negatiivse tagasiside puhul stabiliseerub signaal seda
Graafikult on võimalik välja lugeda süsteemi murde- või resonantsisagedusi ja selle järgi määrata ajakonstandid. 9 2 Tagasisidega süsteemid 2.1 Integreerivale lülile tagasiside võimenduslüliga Ülesandeks simuleerida Simulinkis erineva võimendusteguriga negatiivse kui ka positiivse tagasisidega integreerivat lüli. Parameetrid: k1=1.4; Negatiivse tagasisidega k2=0.2; 2; 4; Positiivse tagasisidega k2=0.007 Ülekandefunktsioon: 1 1 k1 p k ts W ( p )= = 1 1 1± k ts k 1 p ±1 p k ts k 1 Seejärel on koostatud järgnev mudel (Joonis 10). 10
); Eeldused = võrreldes samaselt koormatud sirge (väikese kõverusega) vardaga, on kõvera (suure kõverusega) varda ristlõike suurima paindepinge absoluutväärtus alati suurem; Järeldus = kõvera varda ristlõike suurima paindepinge väärtuse saab avaldada MKõver max = MSirge max K1 ; analoogilise sirge varda ristlõike suurima paindepinge väärtuse kaudu: kus: K1 võrdetegur, mis sõltub M y+e ristlõike geomeetriast ja Kõver
Mõningate spetsiifiliste sirgete võrrandid: x-teljega paralleelne sirge: y = b; y-teljega paralleelne sirge: x = a; nullpunkti läbiv sirge: y = kx; x-telg: y = 0; y-telg: x = 0. Kahe sirge vastastikused asendid Asend y = kx + b Ax + By + C = 0 A1 B1 C1 Paralleelsed k1 = k 2 , b1 b2 = A2 B2 C2 A1 B1 C1 Ühtivad k1 = k 2 , b1 = b2 = = A2 B2 C2 A1 B1 Lõikuvad k1 k 2 A2 B2 Ristuvad k1 k 2 = -1 A1 A2 + B1 B2 = 0 Sirgete vahelise teravnurga tangens Kahe sirge vahelise teravnurga tangensi saab leida valemi
p 14 12 4 2 Y1 Y2 5 1 3 +24V 1 2 3 4 K1 S1 B1 B2 P> K1 Y1 Y2 __ NC NO 3
juhul väljund vastavalt a)4 (1-lt 4-le) ja 5 (1,7-lt 8,5-le) korda. Tagasisidega süsteemid Töö eesmärk: Leida hüppekajad kõigil järgnevatel juhtudel toetudes joonisele 1, seejuures teha kindlaks, mismoodi mõjutavad tagasisideahelate (negatiivne tagasiside) võimendustegurid süsteemi enda väljundit, võrdluseks kasutada ka vastavate tagasisideta tüüplülide hüppekajasid. 1) W1 = k1/p; 2) W1 = k1/(p+1) ja 1) W2 = k2; 2) W2 = k2/p. Negatiivse tagasisidega süsteem 1)W1 = k1/p ja W2 = k2 a) K=0,1 b)K=1 c) K=5 eelmisel joonisel on siis kujutatud kolme erinevat olukorda, kus on muudetud tagasiside võimendusteguri väärtust. Sinine joon graafikul tähistab süsteemi väljundit, kui tagasisidet ei ole. Näeme, et mida suurem on K, seda väiksem on väljundsignaali väärtus.
3x1+5x2=45=>x1=(45-5x2)/3 3x1+5(15-1,5X1)=45 1,5(45-5X2)/3+X2=15 3x1+75-7,5x1=45 22,5-2,5X2+X2=15 -4,5X1=-30/-4,5 (-1,5)X2=-22,5+15/-1,5 X1=6,67 X2=5 D (6,67;5) E ei ole 3. kitsendus x1 x2 0 11 22 0 x2 <= 22 B Ülesanne 2 Firma toodab kahte tüüpi heinapallide kiletajaid K1 ja K2. Kiletaja K2 valmistamine nõuab kaks korda rohkem tööd kui kiletaja K1 valmistamine. Firmal on tööjõudu maksimaalselt 2000 kiletaja tootmiseks. Materjali kogus võimaldab kokku toota mitte rohkem kui 1500 kiletajat. Kiletaja K1 nõudlus ei ületa 1200 masinat. Kiletaja K2 müügimaht ei ole suurem kui 600 masinat. Kui palju erinevat tüüp kiletajaid peab firma tootma, et kasum kujuneks suurimaks, kui
3x1+5x2=45=>x1=(45-5x2)/3 3x1+5(15-1,5X1)=45 1,5(45-5X2)/3+X2=15 3x1+75-7,5x1=45 22,5-2,5X2+X2=15 -4,5X1=-30/-4,5 (-1,5)X2=-22,5+15/-1,5 X1=6,67 X2=5 D (6,67;5) E ei ole 3. kitsendus x1 x2 0 11 22 0 x2 <= 22 B Ülesanne 2 Firma toodab kahte tüüpi heinapallide kiletajaid K1 ja K2. Kiletaja K2 valmistamine nõuab kaks korda rohkem tööd kui kiletaja K1 valmistamine. Firmal on tööjõudu maksimaalselt 2000 kiletaja tootmiseks. Materjali kogus võimaldab kokku toota mitte rohkem kui 1500 kiletajat. Kiletaja K1 nõudlus ei ületa 1200 masinat. Kiletaja K2 müügimaht ei ole suurem kui 600 masinat. Kui palju erinevat tüüp kiletajaid peab firma tootma, et kasum kujuneks suurimaks, kui
käsitsi reguleerimise teel. EMV võimendusteguri saame leida järgneva valemiga: U EG ( p ) V WMV ( P ) = ; I j( p) mA UEG(p) EMV nimiväljundpinge Ij(p) Juhtmähise nimivool EMV kaheastmeline ehitus tingib kaks eraldi asuvat inertset lüli mis on jadamisi: Ij K1 Eq K2 U EG 1 + pTj 1 + pTj Esimene aste selles ahelas K1: 14 Eq K1 = Ij Eq - EMV poolt genereeritud pinge Ij - Juhtmähise nimivool Teine aste antud ahelas K2:
Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP2.H1 Küsimused: 1. Mida oleks tarvis muuta, et seade jääks pidevalt töötama kuni peatamiskäsuni? Vastused: 1. Pannes nupplüliti ST asemele fikseeritav lüliti. Sele EP2-1 EP2.H2 Küsimused: 1. Miks ei ole lülitite K1 ja K2 paralleellüliti olemasolu vajalik? 2. Mis juhtub, kui relee K2 NS kontakt K2.1 lülitada Y1 ahelasse? Vastused: 1. Sest antud süsteem töötab hästi. 2. Siis antud süsteem ei töötaks. Võttes K2.1 K1 ahelast ära ning vajutades A1 või A2 siis jääks K1.2 ja K1.1 suletuks ja annab Y pidevalt voolu peale. Ainult S1 ja S2 peal hoides liiguks silinder – asendisse. Sele EP2-2
Energia levik sidemetest C-H sidemele C-C nõuab aega. Energia molekulisisese leviku seaduspärasused olenevad molekuli suurusest ja keerukusest. Aktiivset molekuli A* võib vaadelda ebapüsiva vaheproduktina ja rakendada tema korral statsionaarsuse põhimõtet(Olek, milles vaheproduktide tekkimise ja lagunemise kiirused on peaaegu võrdsed ning vaheprodukti kontsentratsioon jääb reaktsiooni ajal püsivaks, nimetatakse statsionaarseks olekuks): dc = k1 c 2 - k 2 c - k 3 c c = 0 dt Statsionaarsuse tingimuses tähistavad c* ja c vastavalt osakese A* ja A kontsentratsioone ning k1, k2 ja k3 protsessi üksikstaadiumide kiiruskonstante. Avaldame aktiivsete osakeste kontsentratsiooni k1 c 2 c = k 2 + k3c ja selle kaudu lagunemisreaktsiooni kiiruse k k c2
- Sirge üldvõrrand x y + =1 - Sirge võrrand telglõikudes a b k - k2 tan = 1 1 + k1 k 2 - Nurk kahe sirge vahel Kui s t , siis k1 = k 2 Kui s t , siis k1 k 2 = -1 A1 x + B1 y + C1 = 0 - Kahe sirge lõikepunkt A2 x + B2 y + C 2 = 0 NB! Mediaan -- poolitab vastaskülje Kõrgus -- on risti alusega
Tingpüsivate kulude arvutus: TPK = 16 500 * (0,6 * 0,01 + 0,1 * 0,15 + 0,1 * 0,5) = 16 500 * 0,071 = 1 171,5 tuh kr E = 1 171,5 * (1 18/21) = 1 171,5 * 0,143 = 167,5 tuh kr Vahendite ümberjaotamise variandid: Kvartalid 1 2 3 4 5 6 7 1 variant, % 8 18 30 50 75 90 100 2 variant, % 8 18 40 60 85 100 - K1 = (T1 + T2 + ... Tn * 0,5) / n = 16500 *(0,08 + 0,18 + 0,3 + 0,5 + 0,75 + 0,9 + 1,0 * 0,5) /7= = 7 566,4 tuh kr K2 = (T1 + T2 + ... Tn * 0,5) / n = 16500 * (0,08 + 0,18 + 0,4 + 0,6 + 0,85 + 1,0*0,5) / 6 = = 7 177,5 tuh kr E = I * (K1 * T1 K2 * T2) = 0,05 * (7 566,4 * 21/12 7 177,5 * 18/12) = 123,7 tuh kr
N t±t, s nr. g cm s s N/m s Katse nr. Ao, cm n At, cm t, s , s-1 Arvutused ja veaarvutused 1) Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest 2) Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist Graafikud Vastused ja järeldused Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest k1= 22,2±1,3 N/m, %=5,9%, T0,1=0,60±0,24 s, %=40% k2= 26,6±1,9 N/m, %=7,1%, T0,2=0,55±0,30 s, %=54,5% k3= 7,72±0,16 N/m, %=2,1%, T0,3=1,021±0,059 s, %=5,8% k4=11,49±0,36 N/m, %=3,1%, T0,4=0,837±0,099 s, %=11,8% Võnkeperioodi sõltuvus koormise raskusest k1= 11,49±0,36 N/m, %=3,1%, T0,1=0,837±0,099 s, %=11,8% k2= 14,5±1,9 N/m, %=13,1%, T0,2=0,41±0,25 s, %=61,0% k3= 12,81±0,87 N/m, %=6,8%, T0,3=0,56±0,16 s, %=28,6%
· Kahe punktiga (x1; y1) ja (x2; y2) määratud sirge y 2 - y1 k = tan = , kus on sirge tõusunurk, k - tõus x 2 - x1 k1 = k 2 A1 B 1 t1 t2 ( sirged t 1 ja t 2 on paralleelsed ) A 2 B2 A1 B · Kahe sirge vastastikused asendid = 1 t1 t 2 ( sirged t 1 ja t 2 ühtivad )
kt = Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul. Põhilised meetodid koormuste arvutamiseks võib jagada kahte gruppi: 1) võimsus leitakse ühendusvõimsuse korrutamisel teguriga, mis on väiksem ühest Parvutuslik = k1 Pü kus k1<1. 2) võimsus leitakse lähtudes keskmisest tarbitavast võimsusest Parvutuslik = k 2 Pkeskmine kus k2>1 või Parvutuslik = Pkeskmine + - statistiline meetod, kus arvestab koormuse maksimaalhälvet. Põhiliseks meetodiks, mille abil leitakse maksimaalne arvutuslik võimsus on nõudeteguri meetod. Ühtse tööreziimiga tarbijate grupi võimsused leitakse valemitega: 1. Aktiivvõimsus
kt Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul. Põhilised meetodid koormuste arvutamiseks võib jagada kahte gruppi: 1) võimsus leitakse ühendusvõimsuse korrutamisel teguriga, mis on väiksem ühest Parvutuslik k1 Pü kus k1<1. 2) võimsus leitakse lähtudes keskmisest tarbitavast võimsusest Parvutuslik k 2 Pkeskmine kus k2>1 või Parvutuslik Pkeskmine - statistiline meetod, kus arvestab koormuse maksimaalhälvet. Põhiliseks meetodiks, mille abil leitakse maksimaalne arvutuslik võimsus on nõudeteguri meetod. Ühtse tööreziimiga tarbijate grupi võimsused leitakse valemitega: 1. Aktiivvõimsus
S rm ∗100 Dt = 0,44 → s = 13 → rm1*s=13*1,5=19,5 mm S rt ∗100 Dt = 0,44 → s = 13 → rt1*s=9*1,5=13,5 mm Pilud: z=(1,3…1,5)*s=1,4*1,5=2,1 mm Templi ja matriitsi mõõtmed: Matriits - dm1=d1t= 187,6 mm Tempel - dt1= dm1-2*z=187,6-2*2,1=183,4 mm Detaili tõmbejõud: P1= π* d1t*s*Rm*k1= π*187,6*1,5*420*1=371298N = 37,1T [2:129] k1=1 [2:129] k1 – paranduskoefitsent mis oleneb tõmbekoefitsendist m1 Surveplaadi survejõud: D2−( d 1t +2∗r m1 ¿2 ]∗q Q1= π ¿ =0,785*[3352-(190,4+2*19,5)2]*2,5= 4 =119472N/mm2 =12 T
mõõtepunktide vahel.
Tuleb teha järeldus: Võib eeldada süstemaatilise effekti puudumist mõõtepunktide
vahel, kui
FEMP< FCRIT
Faktorite arv p, antud töös on faktoreid 10
Korduste arv faktori sees q, antud töös on korduseid faktoris 10.
Arvutusvalemid:
SGEN=
SFACT=
SRES= SGEN- SFACT
s2RES= SRES/p(q-1) Vabadusaste k2=(p*(q-1))=9
s2FACT=SFACT/(p-1) Vabadusaste k1=(p-1)=2
FEMP= s2FACT/ s2RES
FCRIT(; k1; k2)
Kodutöös on faktoriks konkreetne mõõtepunkt 1,2,3,4... detailil, (p=10) ja kordusi
ühes mõõtepunktis 10, (q=10)
Dispersioonianalüüsi arvutustabel
SGEN= SFACT= SRES= s2RES= s2FACT=
FEMP=
k1= k2=
FCRIT(; k1; k2)=
Järeldus: FEMP
33 → = 9.5 → 𝑟𝑡1 ∗ 𝑠 = 9.5 ∗ 1 = 9.5 𝑚𝑚 𝐷𝑡 𝑠 Pilud, tabel 31 [1] z1 = (1.3…1.5) * s = 1.4 * 1 = 1.4 mm Templi ja matriitsi mõõtmed [1:75] Matriits dm1 = d1t = 174.58 mm Tempel dt1= dm1 - 2 * z1 = 174.58 - 2 * 1.4 = 171.78 mm Detaili tõmbejõud [1:80] P1 = π * (d1t – s) * s * Rm * k1 = π * (174.58 - 1) * 1 * 330 * 0.82 = 147488,15 N = 15.04 t k1= 0.82 k1 – paranduskoefitsent, tabel 32 [1] Surveplaadi survejõud [1:78] 𝜋 𝑄1 = [𝐷 2 − (𝑑1𝑡 + 2 ∗ 𝑟𝑚1 )2 ] ∗ 𝑞 = 0.785 ∗ [3012 − (174.58 + 2 ∗ 13)2 ] ∗ 2 = 79078.8𝑁 4 𝑡 = 8.06 𝑡 q = 2, tabel 34 [1] q – surveplaadi survepinge toorikule, MPa; Pressi tõmbejõud Ppr [1:80] Ppr1= P1 + Q1 = 15,04 + 8
Enamus ensüüme allub V max [ S ] Michaelis-Menteni kineetikale: v0 = Km+ [ S ] V0 – kiirus Vmax – maksimaalne kiirus [S] – substraadi kontsentratsioon k −1+ k 2 Km – Michaelis konstant; K m= ; k1 - ensüüm-substraadi kompleksi moodustumise k1 reaktsiooni kiiruse konstant ensüümist ja substraadist; k-1 – ensüüm-substraadi kompleksi dissotsiatsiooni reaktsiooni kiiruse konstant (ensüümiks ja substraadiks); k 2 – ensüüm-substraadi kompleksi muundumise reaktsiooni kiiruse konstant (ensüümiks ja produktiks) 5.3 Kirjeldage ensüümreaktsiooni kineetikat nii üksikasjalikult kui suudate. k1
4 0,24 0,56 0,42 0,56 0,21 5 0,30 0,70 0,54 0,70 0,27 6 0,36 0,85 0,61 0,85 0,31 7 0,42 0,98 0,73 0,98 0,37 8 0,48 1,12 0,80 1,12 0,40 I1 = 1 (A) I2 = 2 (A) d) Arvuti abil leitud graafik R1 = k1·(l). R = 2.3448 · l e) Arvuti abil leitud graafik R2 = k2·(l). R = 0.875 · l f) Leiame graafikult tõusnurga tangensi k1 = Tan = 2.3448 2.3 k2 = Tan = 0.875 0.9 g) Valemi abil leiame mõlema traadi eritakistuse 1 = 2.3 · 0.594 · 10-6 = 1.3662 · 10-6 1.37 · 10-6 ( · m) 1 = 0.9 · 1.961 · 10-6 = 1.7649 · 10-6 1.76 · 10-6 ( · m)
180 2 1 0 1 2 10 10 10 10 10 Frequency (rad/s) Joonis 9. Võnkelüli Bode diagramm. K=2 T1=0,6 T2=3. Vaata Joonis 5 versioon 2 8 2.1. Integreerivale lülile tagasiside võimenduslüliga. Parameetrid: k1=1.2; Teha võrdluseks üks ahel ilma tagasisideta ning võimenduslüliga tagasisidega järgmised variandid Negatiivse tagasisidega k2=0,1; 2; 4.5; Positiivse tagasisidega k2=0,01; 1.2 1 negtagasiside01 s Constant Transfer Fcn To Workspace 0.1 Gain 1.2
liitreaktsioonid (keerulised reaktsioonid) – kulgevad mitmes etapis. TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused Keeruliste reaktsioonide tüübid. • pöörduv reaktsioon – kulgeb nii otse- (päri-) kui ka pöörd- (vastas-)suunas: k 1 → A+B ← D + E, v1 = k1⋅c(A)⋅c(B), v2 = k2⋅c(D)⋅c(E), k 2 reaktsiooni üldine kiirus v = v1 – v2; kui v1 = v2, siis v = 0. • paralleelsed reaktsioonid – samade lähteainetega toimub mitu erinevat reaktsiooni: A k 1 → D; A k 2 → E, v1 = k1⋅c(A); v2 = k2⋅c(A) , reaktsiooni üldine kiirus: v = v1 + v2 = c(k1 + k2) .
Kõik arvulised kordajad. Olgu polünoomi kompleksarvuline nullkoht. Seega
Pn()=0.
Ja kui see on nii, siis kehtib ka võrdus .Summa kompleks . Kui see polünoom on reaalsete
kordajatega ja võrrandil Pn(x)=0 on lahendiks , siis tema lahendiks on ka . Kui on Pn(x)=0
m kordne kompleksne lahend, siis ka on selle sama Pn(x)=0 m kordne lahend.
Järeldus: Kui meil on reaalsete kordajatega Pn(x), siis on see kirja pandav nii:
Kui võrrandil Pn(x)=0 on reaalne lahend kordusega x1 jne x, siis k1...k+2(l1+l2+...+l)=n
Pn(x)=0 P3(x)=x3-8 P3(x)=0 x3-8=0 (x-2)(x2+2x+4)=0 x1=2 x2+2x+4=0 V: 3 lahendit. Üks
reaalne ja kaks kompleksset
2.6 Ratsionaalfunktsioonide lahutamine osamurdudeks
Olgu Qm(x)/Pn(x) ratsionaalfunktsioon, kus Qm(x) on m-astme ja Pn(x) n-astme polünoom ning
m
Küsimused: 1. Kas on võimalik jätta seade töötama nii, et ta kordab töötsüklit kuni peatumiskäsu saamiseni? Mida oleks selleks vaja teha? 2. Kuidas toimub siis seadme peatamine? Vastused: 1. On küll. Pannes asendiandur (edaspidi TK3) kummagi silindri alguskohta. TK3 ava ’’1’’ läheb fikseeritud lüliti (edaspidi K3) avassse ’’2’’ ning K3 ava ’’1’’ läheb magistraali ja TK3 ava ’’2’’ läheb kolmikusse kus on kiri ’’K1 VÕI K2’’. Sellisel juhul pole vaja lüliteid K1 ja K2. 2. Peatamine toimub läbi lüliti K3. Sele PN5-1
reaktsiooni üldine kiirus v = v1 – v2 nt a) nõrkade hapete / aluste soolade hüdrolüüs NH4+ + CH3COO- + H2O ↔ NH3∙H2O + CH3COOH b) nõrkade elektrolüütide dissotsatsioon vesilahuses H2CO3 ↔H+ + HCO3- 3) paralleelsed reaktsioonid – samade lähteainetega toimub paralleelselt mitu reaktsiooni reaktsiooni üldine kiirus v = v1 + v2 = c(k1 + k2) nt fenooli nitreerimine OH NO2 OH OH HNO3 OH NO2 O2N 4) jada-/järjestikused reaktsioonid – koosnevad mitmest järjestikusest staadiumist reaktsiooni kiiruse määrab kõige aeglasema (limiteeriva) staadiumi kiirus
Integreerides asendusega t = saamegi jällegi 5.Polünoomide jagamine. Horneri skeem. Olgu Pn(x) = a0xn + a1xn-1 + . . . + an-1x + an n-astme polünoom, kusjuures suurused ak (0 k n) on konstandid ja a0 0. Vastavalt algebra põhiteoreemile on polünoomil Pn(x) kompleksarvude hulgal täpselt n nullkohta, arvestades nullkohtade kordsust. Kui neiks nullkohtadeks on x1, x2, . . . , xr, vastavalt kordsustega k1, k2, . . . , kr, siis pol¨unoom Pn(x) avaldub kujul Pn(x) = a0 (x - x1)k1 (x - x2)k2 · · · (x - xr)kr , kusjuures k1 + k2 + . . . + kr = n. Horneri skeem. Polünoomi p(x) = a0 + a1x + a2x2 + a3x3 + ... + anxn korral, kus a0, ..., an on arvud, tahame arvutada polünoomi kindlal x'l näiteks x0 selle saavutamiseks määrame uue konstantide rea: bn := an bn-1 := an-1 + bnx0 b0 := a0 + b1x0 siis b0 on p(x0) väärtus. See toimib nii, sest polünoomi saab kirjutada kujul p(x) = a0 + x(a1 + x(a2 + ... x(an-1 + anx) ..
. : - Mathcad 6.0 Plus. , - , 2001. 189. : , , - - . Mathcad 6.0 Plus. . " - " , . . 2. . 155. .: 14 . .. , . . , . 3 1. 1.1. 1.1.1. -- x(t) = x(t+mT), T -- , m - - , m= 1, 2, .... x(t) - x(t ) = a 0 + (a k cos k1 t + b k sin k1 t ) =a 0 + A k cos(k1t + k ) (1.1) k =1 k =1 1 = 2 -- 1- ; a 0 , a k b k -- T , : t +T t +T t +T 1 2 2 a0 = T t x(t )dt ; a k = T t
meil on lihtreaktsioon: aAc1 + bB c2 =dDc3 + Ec4 Vastavalt kineetika põhipostulaadile: v= k*(c1)a *(c2)b , kus k on kiiruskonstant.Keemilise kineetika põhipostulaat tuleneb massitoimeseadusest:Keemilise reaktsiooni kiirus antud ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega, millised on tõstetud teatud astmetesse Reaktsioonide kineetilised tüübid Lihreaktsioonide kineetilised tüübid: Nulljärku reaktsioon (n=0) dc/dt= k0 Esimest järku reaktsioon (n=1) dc/dt= k1 Teist järku reaktsioon (n=2) dc/dt= kIIc2=kIIc1c2 Kolmandat järku reaktsioon (n=3)-dc/dt= kIIIc3=kIII c21c2=kIII c1c2c3 Reaktsiooni kiiruse temperatuurist olenevusTemperatuuri tõusuga kasvab reaktsiooni kiirus. Kiiruskonstandi sõltuvuse temperatuurist annab Arrheniuse võrrand: dlnk/dT= E/RT2 , kus on kiiruskonstant ja on aktivatsiooni energia Selle võrrandi integreerimisel eeldusel, et const saadakse: lnk= - E/RT +A, kus A on konstant.Katseliselt leitakse
jätkuvalt kasvatanud AS LHV Varahaldus, kes on saavutanud Danske Capital AS 5 ettevõttega võrdse 12,1 protsendilise turuosa. AS SEB Varahaldus ja Swedbanki Investeerimisfondide AS turuosad on jätkuvalt langenud ning on olnud madalaimal tasemel alates 2003. aastast kokku 69%. (Kohustusliku kogumispensioni statistika 2011) Valitsemistasu suurusel ja tootlusel ei ole omavahel olulist seost. Konservatiivsetest fondidest võtab Swedbank K1 keskmisest kõrgemat tasu, kuigi tootlus on viimasel kõige madalam. Uutest fondidest on efektiivseimad Nordea A ja B pensionifondid. Vanadest fondidest on aga LHV L, LHV S ja LHV XL. Kõik uued energilised fondid on tänu tootlikkuse langusele viimases kvartalis kõige kehvema tootluse ja tasu suhtega. Valitsemistasu suuruse ja fondide suurusel ei ole samuti olulist seost. Pigem on väiksemad tasud just väiksemate mahtudega fondivalitsejatel, näiteks ERGO Funds AS'l. (Ibid.)
AgI Ag+ + I- (3) Kuna kompleksioonide dissotsiatsioonireaktsioonid on tasakaalureaktsioonid, saab määrata nende reaktsioonide tasakaalukonstante, milliseid antud juhul nimetatakse astmelisteks ebapüsivuskonstantideks. Avaldised viimaste arvutamiseks ja nende suurused on alljärgnevad. Ioonile [Ag(NH3)2]+: Üldise ebapüsivuskonstandi arvutamise avaldis ja tema suurus on: 3 Kui K1 ja K2 väärtused on teada, on üldist ebapüsivuskonstanti lihtne arvutada: K1-2 = K1·K2 = 4,8·10-4 1,2·10-4 = 5,8·10-8 Ioonile [AgI3]2- Käsiraamatutes kasutatakse ebapüsivuskonstantide asemel nende negatiivseid logaritme pK = - log K Nii on kompleksile [Ag(NH3)2]+ pK1-2 = 7,24 ja kompleksile [AgI3]2- pK1-3 = 13,68. Ebapüsivuskonstandi pöördväärtust nimetatakse püsivuskonstandiks. Nii on ioonile [Ag(NH3)2]+ üldine püsivuskonstant:
Arvestades, et kiirte käik läätsedes on pööratav, võime väita, et kui ese asetseks kujutise C asukohas, siis tema kujutis tekiks eseme A asukohas. Hajutav lääts annaks aga esemest C kujutise B. Seega võib lugeda, et hajutava läätse jaoks on antud läätsede süsteemi poolt tekitatud tõeline kujutis C esemeks, ning selle kujutiseks ainult koondava läätse poolt tekitatud kujutis B. Järelikult mõõtes esmalt kujutise B kauguse koondavast läätsest k1 ja peale kujutise C saamist ka kahe läätse optiliste keskpunktide vahelise kauguse d, saame suuruse k3 arvutada: k3 = k1 d. Samuti mõõdame hajutava läätse ja kujutise C vahelise kauguse k2. Selliselt läbiviidud mõõtmiste korral saab seose (4) anda kujul: k 2 (k1 - d ) f2 = . (5) k2 - k1 + d 5. Õhukese hajutava läätse fookuskauguse määramine pikksilma abil
koos eksisteerida.) 1) Tarbimiskonkurents - ühise ressursi ammutamine üksteise olemasolust teadmata. 2) Otsene e. aktiivne konkurents - vôitlus ressursi pärast. 3) Näiv konkurents - läbi ühise vaenlase vôi läbi teiste liikide samal troofilisel tasemel. 18. Lotka-Volterra vôrrandsüsteemid, nullkasvu isokliinid, püsivad ja ebapüsivad tasakaaluseisundid. Vôrrand ennustab 2 vôi enama liigilise koosluse dünaaikat - kas saavad koos elada vôi ei. Vôrrandsüsteem: 1) dN1/dt = r1N1[(K1-N1-12N2) / K1] ja 2) dN2/dt = r2N2[(K2-N2-21N1) / K2]. 12 - konkurentsikefitsent, môôdav konkureeriva pop.i môju vaadeldavale pop-ile ühikutes, nt. N1 - jänes ja N2 - pôder, siis 12 = 60 ja 21 = 1/60. Kui dN/t = 0 ja N > 0 (môlemal), siis on nad ajas stabiilsed. Kui dN/t = 0, siis K1-N1-12N2 = 0 graafik: N1 = K1 - 12N2, kus N1 = y, K1 = b ja ülejäänd = -ax. Nullkasvu isokliinid: Kui N2 = 0, siis N1 = K1, kui N1 = 0, siis N2 = K1/12. Neid kahte Ni
2.keem.reakts.kiirusHomogeense reaktsiooni kiirus -molekule on ruumalaühikus e.mida suurem -on aine kiiruse seaduse parameetrid -katseandmetest k1>k2, siis on -võimalik läbi viia jadareaktsioonid Olgu antud FAO, CAO, k, E, Cpi, HR-Praktikas esineb on kiirus, millega keemiline ühend kaotab oma molaarne kontsentratsioon C. Järeldust, et vähim ruutude meetodil?-Vähimruutude meetodi küllalt -hea saagisega YB. Oluline on aga valida -õige kaks põhiülesannet:-a)antud protsessi parameetrite
1) Mõlemast kastist võetakse juhuslikult üks pall. Leidke tõenäosus, et võetud pallid on sama värvi. 2) Mõlemast kastist võetakse juhuslikult kaks palli. Kui tõenäone on saada 4 kollast palli? Lahendus: Tõenäosuse arvutamiseks kasutame valemit p = m/n, kus m on soodsate võimaluste arv ja n on kõigi võimaluste arv. Antud on I kastis on 5 kollast, 3 valget, kokku 8 palli II kastis on 4 kollast, 6 valget, kokku 10 palli. Tähistame sündmused: K1 I kastist võetud pall on kollane; K2 II kastist võetud pall on kollane; V1 I kastist võetud pall on valge; V2 II kastist võetud pall on valge; L1 I kastist võetud 2 palli on kollased; L2 II kastist võetud 2 palli on kollased. 1. Sündmus A: Võetud pallid on sama värvi. P(A) = p(K1) . p(K2) + p(V1) . p(V2) Sündmused on sõltumatud ja üksteist välistavad. Sõnastame sündmuse A: 1. kastist võetud pall on kollane ja 2
21. Paketi Stella poolt kasutatavad numbrilised meetodid, kirjeldus, näide- Euleri, Runge-Kutta 2. ja 4- järku meetodid. Euleri meetod tähendab sisuliselt seda, et varem leitud väärtusele yi liidetakse otsa sammuga h korrutatud y tuletise väärtus antud punktis. Algoritm: yi+1 = yi + h f (xi; yi). Valemi viga O(h2). Näide: Aine lagunemise mudel Runge-Kutta 2. järku meetod Kaks varianti: h hf ( x0 ; y0 ) I) y1=y0+hf(x0 + 2 ;y0+ 2 ); II) k1=hf(x0;y0), k2=hf(x0+h;y0+k1) ja 1 y1=y0+ 2 (k1+k2); Mõlemil juhul valemite viga O(h3). Ka see meetod on graafiliselt selgitatav. Näide Määratud integraali mudel Runge-Kutta 4. järku meetod h k1 h k2 k1=hf(x0;y0); k2=hf(x0+ 2 ;y0+ 2 ); k3=hf(x0+ 2 ;y0+ 2 ); k4=hf(x0+h;y0+k3); 1 y1=y0+ 6 ( k1+2k2+2k3+k4). Valemi viga O(h5). Viimast meetodit kasutatakse praktikas kõige enam. Näide Keha jahtumise mudel 22
5.6 Lisakulud Lähteandmetes on antud, et lisakulud moodustavad 27% kogukuludest, seega kogukulud on 73%, sellest tulenevalt: KL1= ( MK1+ Sam1+ Sj1)/ 73* 27= (423448,4+ 100000+ 223268,7)/ 73* 27= 276183 EEK KL2= ( MK2+ Sam2+ Sj2)/ 73* 27= (846955,5+ 150000+ 446219,5)/ 73* 27= 533777,1 EEK 5.7 Püsikulud kokku PK1= Sam1+ Sj1+ KL1= 100000+ 223268,7+ 276183= 599451,7 EEK PK2= Sam2+ Sj2+ KL2= 150000+ 446219,5+ 533777,1= 1129996,6 EEK 5.8 Kogukulud K1= MK1+ PK1= 423448,4+ 599451,7 = 1022900,1 EEK K2= MK2+ PK2= 846955,5 + 1129996,6 = 1976952,1 EEK 5.9 Vedude omahinna arvutus Ühe sõitjakilomeetri omahind: Sskm1= K1/ R1= 1022900,1/ 2818389= 0,36 EEK/ Skm Sskm2= K2/ R2= 1976952,1/ 4579870= 0,43 EEK/ Skm Ühe kilomeetri omahind: Skm1= K1/ LÜ1= 1022900,1/ 191155= 5,35 EEK/ km Skm2= K2/ LÜ2= 1976952,1 / 382309= 5,17 EEK/ km Ühe bussitunni omahind: Sh1= K1/ TH1= 1022900,1/ 2628= 389,2 EEK/h Sh2= K2/ TH2= 1976952,1/ 5256= 376,1 EEK/h 6
annaabi.ee 
