4. Jah, sest nad on kokku ühendatud ning nendele suruv rõhk on võrdne. 5. Ei, sest kolb ja vars peavad pidevalt hõõrdejõust tingituid takistusi ületama. 6. Ideaalis kolb hakkab liikuma siis kui tema jõud ületab hõõrdejõu + vedrujõu. 7. Ideaalis kolb hakkab liikuma siis kui tema jõud ületab hõõrdejõu + vedrujõu. 8. Väga suur tähtsus. Sele PN3-1 PN3.H2 Küsimused: 1. Määrata, milline peab olema jaoti avanemiseks vajalik rõhk avas Z. 2. Miks on tarvis teada selle rõhu suurust? 3. Millest sõltub selle rõhu suurus? 4. Millega võrdub rõhk jaoti väljundavas (A, 2)? Vastused: 1. 1.5 Bar. 2. Et teada saada millist rõhku on vaja jaoti jaoks, et klapp avaneks. 3. Regulaatori seadistusest. 4. Magistraali seadistusest. Sele PN3-2
LELOL Praktiline töö PN4 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN4.H1.1 Küsimused: 1. Millise kolvi liikumise (+, -) kiiruse reguleerimine toimub? 2. Milline on drosseli lülitusviis sisenemisele, väljumisele? 3. Milline nähtus kaasneb kolvi liikumisele väikestel kiirustel? Miks? 4. Kas kiiruse reguleerimine drosseliga on keerukas? Mida võiks lugeda reguleerimise puuduseks? Vastused: 1. + suunas 2. Sisenemisele 3. Lünklik liikumine. Sest kolb peab ületama takistusi ja tal on vaja enne nende ületamiseks silindrisse teatud rõhk koguda. 4. Ei ole keerukas. Vooluhulga näidiku puudumine. PN4.H1.2 Küsimused: 1. Millise kolvi liikumise (+, -) kiiruse reguleerimine toimub? 2. Milline on drosseli lü
Miks? 4. Käivitada seade ja püüda kolvi käigu pikkust muuta asendiandurite TK1 ja TK2 nihutamisega alusel. Kas kolvi käigu pikkus on reguleeritav? Milline probleem tekib anduri TK1 nihutamisel? Vastused: 1. Vajutan nuppu → kolb liigub + asendisse ning TK1 pealt maha kuni jõuab TK2-ni siis liigub järsult – asendisse tagasi. 2. Mitte midagi ei juhtunud. Vajutades nuppu annan õhu läbi TK1, kuid see on suletud mis tähendab, et jaoti ei lükata ümber mis laseks õhu silindrisse. 3. Masin jääb oma tegevust kordama. Kolb peatub – asendis sest ma ei anna õhku läbi TK1 lüliti 4. On reguleeritav. TK1 probleem seisneb selles, et ta peab pidevalt olema otsiku peal, vastasel korral masin ei käivitu. Sele PN2-1 PN2.H2 Küsimused: 1. Milline on kolbide liikumise järjekord, näiteks S1+; S2+ jne.. 2
LELOL Praktiline töö PN6 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN6.H1 Küsimused: 1. Mida on skeemis tarvis muuta, et seade jääks töötama kuni tema seiskamiseni? 2. Teha asendidiagramm. Vastused: 1. Nupplüliti asemele panna fikseeritavlüliti või võtta lüliti üldse süsteemist ära. 2. Asendidiagramm on selel PN6-1. Sele PN6-1 Sele PN6-2 Sele PN6-3
praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Vastata antud küsimustele. EP1.H1 Küsimused: 1. Milles seisneb loogilise tehte NING sisu? 2. Mis juhtub, kui seadme juhtimisel jääb üks või kaks lülitit mõjutamata? 3. Kirjeldada lülitusnupu põhimõttelist ehitust. 4. Millisel põhimõttel toimub elektriliselt juhitava jaoti siibri nihutamine? 5. Võrrelda NING tehte realiseerimist elektriliselt ja pneumaatiliselt (töö PN4 või PN5). 6. Tuua praktikast näiteid NING tehte kasutamise kohta. Vastused: 1. NING sisu peitub selles, et enne ei lasta midagi läbi kui kõiki signaale pole saadud. 2. Siis silinder ei liigu. 3. Nupule vajutades ühendatakse omavahel 2 klemmi (peale tuleva voolu oma ning välja minev vool) ning antakse signaal edasi. 4
LELOL Praktiline töö EP4 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP4.H1 Küsimused: 1. Kas seade töötab vastavalt eelpool püstitatud nõuetele? 2. Milleks on tarvilik NA kontakt K1.2 paralleelselt käivitiga ST? 3. Milline on asendianduri TK ülesanne seadme juhtimisel? 4. Milleks on tarvilik aegrelee NS kontakt AR relee mähise K ahelas? Vastused: 1. Jah. 2. Vajutades lülitit ST annab see voolu K1-le mis lülitab sisse ka K1.2 mis annab voolu paralleelselt lülitiga ST. Põhimõtteliselt antakse releele voolu läbi enda lülitite. See on vajalik sellepärast, et K1 lülitaks iseennast välja, sest kui AR katkestab K1 ahelas voolu avaneb ka K1.2 ning AR-i uuesti sulgemiselt K1 enam voolu peale ei saa. 3. Ülesanne on an
LELOL Praktiline töö EP2 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP2.H1 Küsimused: 1. Mida oleks tarvis muuta, et seade jääks pidevalt töötama kuni peatamiskäsuni? Vastused: 1. Pannes nupplüliti ST asemele fikseeritav lüliti. Sele EP2-1 EP2.H2 Küsimused: 1. Miks ei ole lülitite K1 ja K2 paralleellüliti olemasolu vajalik? 2. Mis juhtub, kui relee K2 NS kontakt K2.1 lülitada Y1 ahelasse? Vastused: 1. Sest antud süsteem töötab hästi. 2. Siis antud süsteem ei töötaks. Võttes K2.1 K1 ahelast ära ning vajutades A1 või A2 siis jääks K1.2 ja K1.1 suletuks ja annab Y pidevalt voolu peale. Ainult S1 ja S2 peal hoides liiguks silinder – asendisse.
Tamsalu Gümnaasium RIIUL Praktiline töö Kristjan Tooming Johannes Vask 11.klass Juhendaja õpetaja Riho Ringinen Tamsalu 2014 Sisukord RIIUL................................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Disain .............................................................................................................................4 2 Materjal ..........................................................................................................................5 3 Töö käik.....
Kõik kommentaarid