Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel (0)

1 Hindamata
Punktid
4. ÜLESANNE NR. 4 
4.1 Ülesanne 
Määrata tõmbestantsi  mõõdud  kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud 
ja  surveplaadi   survejõud   kõigil  tõmbamistel.  Leida  ka  pressi  tõmbejõud  kõigil  tõmmetel.  Teha 
templite ja matriitside  eskiisid igale tõmbele 
Lähteandmed 
s = 1 mm 
d1 = 110 mm 
d2 = 130 mm 
H = 140 mm 
h =  1130  mm 
R = 9 mm 
r = 10 mm 
Materjal = Teras 08 ГОСТ 1050-74 
𝜎b = 330 MPa 
 
s= 1
130
h=
140
H=
R 10
R 9
110
Od1=
130
Od2=
 
Joonis 1. Stantsitud detail 
4.2 Lahendus 
Valin lisavaru tabelist 21 [1] 
H/d2 =  1,08 
H = 140 mm 
Seega, lisavaru = 5 mm 

 
h = 130 + 5 = 135 mm 
Leian tooriku algse läbimõõdu D  [1:64] 
𝐷
2
2
𝑡   =   √𝑑1   +   2𝜋𝑟𝑑1 + 8𝑟2 + 4𝑑2ℎ = √110   +   2𝜋 ∗ 10 ∗ 110 + 8 ∗ 102 + 4 ∗ 130 ∗ 135  =
300,013 𝑚𝑚  
Ümardan suurima täisarvuni ja saan tooriku õige läbimõõdu Dt 
𝐷𝑡 = 301 𝑚𝑚  
 
d1 – detaili sise  diameeter  (mm) 
d2 – detaili välis diameeter (mm) 
r – detaili sisenurga raadius (mm) 
h – detaili kõrgus (mm) 
4.2.1  Tõmme  1 
Tooriku suhteline paksus, tabel 23 [1] 
𝑠 
1
∗ 100 =
∗ 100 = 0.33 
𝐷𝑡
301
 
s – detaili paksus (mm) 
Tõmbetegur, tabel 23 [1] 
𝑠  ∗ 100 = 0.33 → 𝑚
𝐷
1 = 0.58 
𝑡
 
Tooriku läbimõõt peale tõmmet d1t 
 
d1t = m1 * Dt = 0.58 * 301 = 174,58 mm  
 
 
 

 
Ümardusraadiused templil ja matriitsil leian jooniselt 78 [1] 
 
𝑠
𝑟
∗ 100 =  0.33  →   𝑚   =  12  →   𝑟
𝐷
𝑚1 ∗ 𝑠 = 12 ∗ 1 = 13 𝑚𝑚 
𝑡
𝑠
𝑠
𝑟
∗ 100 = 0.33  →   𝑡 = 9.5  →   𝑟
𝐷
𝑡1 ∗ 𝑠 = 9.5 ∗ 1 = 9.5 𝑚𝑚 
𝑡
𝑠
 
Pilud , tabel 31 [1] 
z1 = (1.3…1.5) * s = 1.4 * 1 = 1.4 mm 
Templi ja  matriitsi  mõõtmed [1:75] 
Matriits  
dm1 = d1t = 174.58 mm 
Tempel 
d = d
t1
m1 - 2 * z1 = 174.58 - 2 * 1.4 = 171.78 mm 
 
Detaili tõmbejõud [1:80] 
P1 = π * (d1t – s) * s * Rm * k1 = π * (174.58 - 1) * 1 * 330 * 0.82 = 147488,15 N = 15.04 t 
k = 0.82 
1
k1 – paranduskoefitsent,  tabel 32 [1] 
Surveplaadi survejõud [1:78] 
𝜋
𝑄
2
1 =
 [𝐷 − (𝑑
4
𝑡
1𝑡 + 2 ∗ 𝑟𝑚1)2] ∗ 𝑞 = 0.785 ∗ [3012 − (174.58 + 2 ∗ 13)2] ∗ 2 =  79078.8𝑁
= 8.06 𝑡 
q = 2, tabel 34 [1] 
q – surveplaadi survepinge  toorikule, MPa;   
Pressi tõmbejõud P   [1:80] 
pr
P
= P  + Q
pr1
1
1 = 15,04 + 8.06 = 23.1 t 

 
Templi ja matriitsi eskiis 
171,78
O
R 9,5
13
R
174,58
O
 
Joonis 2. Templi ja matriitsi mõõdud 
 
4.2.2 Tõmme 2 
Tooriku suhteline paksus, tabel 23 
𝑠
1
∗ 100 =
∗ 100 =  0.587 
𝑑1𝑡
174.58
Tõmbetegur m2 
𝑠 ∗ 100 = 0.587 → 𝑚
𝑑
2 = 0.76 
1𝑡
Tooriku läbimõõt peale tõmmet d2t 
d2t = m2 * d1t = 0.76 * 174.58 = 132.6808 mm 
Leitud d2t väärtus ei sobi kuna vajalik diameeter on 130 mm kuid saadud diameeter 132.6808. Seega, 
arvutan vajaliku m2 
𝑑
130
𝑚
2
2 =
= 0.745 
𝑑1𝑡
174.58

 
Leitud m2 sobib kasutamiseks [1:74] 
Kontroll 
𝑑2𝑡 = 𝑚2 ∗ 𝑑1𝑡 = 0.745 ∗ 174.58 ≈ 130 𝑚𝑚 
 
Ümardusraadiused templil ja matriitsil leian jooniselt 78 [1] 
𝑠
𝑟′
∗ 100 =  0.587  →   𝑚   =  7.5  →   𝑟′ ∗ 𝑠 = 7.5 ∗ 1 = 7.5 𝑚𝑚 
𝑑
𝑚2
1𝑡
𝑠
𝑠
𝑟′
∗ 100 = 0.587  →   𝑡 = 4.5  →   𝑟′ ∗ 𝑠 = 4.5 ∗ 1 = 4.5 𝑚𝑚 
𝑑
𝑡2
1𝑡
𝑠
 
 
Kuna  tegu  on  viimase  tõmbega,  peab  detail   saavutama   oma  lõppmõõdud,  seega  templi 
ümardusraadius: 𝑟′𝑡2 = 9 mm. 
 
Pilud, tabel 31 [1] 
z2 = 1.1 * s = 1.1 * 1 = 1.1 mm 
Templi ja matriitsi mõõtmed [1:75] 
Matriits 
d  = d
m2
2 = 130 mm 
Tempel 
d  = d
t2
2 - 2 * z = 130 - 2 * 1.1 = 127.8 mm 
Detaili tõmbejõud [1:80] 
P2 = π * (d2t – s)* s * Rm * k2 = π * (130 – 1) * 1 * 330 * 1,1 = 147036.78 N = 14.99 t 
k2 = 1,1 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
Surveplaadi survejõud [1:78] 
𝜋
𝑄
2

2 =
 [𝑑
− (𝑑
)2] ∗ 𝑞 = 0.785 ∗ [174.582 − (130 + 2 ∗ 7.5)2] ∗ 2 =
4
1𝑡
2𝑡 + 2 ∗ 𝑟𝑚2
47470.01𝑁 = 4.8 𝑡  
 
q = 2, tabel 34 
q – surveplaadi survepinge toorikule, MPa;  
Pressi tõmbejõud Ppr  [1:80] 
P
 = 14.99 + 4.8 = 19.79 t 
pr2 = P2 + Q2
Templi ja matriitsi eskiis 
127,8
O
9
R
7,5
R
130
O
 
Joonis 3. Templi ja matriitsi mõõdud 
 
 

 
VIIDATUD  ALLIKAD 
[1] J.  Särak , Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid , Tallinn: Tallinna 
Tehnikakõrgkool, 2015, p. 89 
 
 

 
Vasakule Paremale
Tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel #1 Tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel #2 Tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel #3 Tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel #4 Tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel #5 Tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel #6 Tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel #7 Tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rimi Pitsa Õppematerjali autor
Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele

Sarnased õppematerjalid

Stantsid ja pressvormid kodused tööd
52
pdf

Stantsid ja pressvormid kodused tööd

𝜎1 - materjali lõiketakistus, MPa 𝑠 𝑃 = 𝑆 × 𝜎1 × ( 𝑎 + 𝑏 ) 𝐻 > 𝑠 ℎ 𝜎1 = 380𝑀𝑃𝑎 1 P1= 3 × 380 × ( 80 + 30 5) = 125628 𝑁 Ps = 1,3 x 125628 = 163316,4 ≈ 16,4t Tallinn 2017 2 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 2 Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid. 1) Lähteandmed: s= 6mm d= 12H14(+430 0 )mm 0 D1= 50h14(−620 ) mm Teras: 08КП, ГОСТ1050-74 𝑘𝑔𝑓 Katketugevus: 𝜎𝑏 30 𝑚𝑚2 𝑘𝑔𝑓 Lõiketakistus: 𝜎1 = (0,65 … 0,75) 𝜎1 = 19,5 … 22,5 𝑚𝑚2 𝑘𝑔𝑓 Valin: 𝜎1 = 21 𝑚𝑚2

Masinaehitustehnoloogia
Stantsid ja pressvormid ül-4
14
docx

Stantsid ja pressvormid ül. 4

ÜLESANNE NR.4 Variant 11. Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Lähteandmed: r = 10 mm R= 8,5 mm s = 1,5 mm d1 = 120 mm d2 = 140mm h = 150 mm H = 160 mm Materjal: teras 20, ГОСТ 1050-74 � b = 420 Mpa 1,5 150 160 O 120 O 140 Tooriku mõõdud:

Ainetöö
Stansid 4-kodutöö
14
docx

Stansid 4. kodutöö

ÜLESANNE NR.4 Varjant Nr.11 Kirjeldus: Määrata tõmbestansi mõõdud kahe- või kolme toperatsioonilisel stansimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele Materjal: teras 20 ГОСТ1050-74 Arvutamine Andmed R = 8.5 mm H = 160 mm h = 150 mm r = 10 mm s = 1.5 mm d2= 140 mm d1=120 mm Rm =340 MPa tooriku diameetri määramine D t =√ d 22+ 4 d 2 H toorik−1,72 rd 2−0,56 r 2

Materjaliõpetus
Määrata tõmbestantsi kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel
5
odt

Määrata tõmbestantsi kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel

Kodune ülesanne nr.4 Määrata tõmbestantsi kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele. Stantsitav materjal on pehme terasleht paksusega s=1mm terasest C 1050-74. Lähteandmed: 1 Materjal teras 20 Materjali paksus s=1mm 110

Automaatika
Raudbetooni konspekt
136
pdf

Raudbetooni konspekt

betoontala kandevõime kümneid kordi ületada vastava betoontala kandevõimet. Mõõdukalt avanenud (kuni 0,1-0,3 mm) pragude esinemine on raudbetoonkonstruktsiooni kasutus- Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 2 seisundis täiesti normaalne nähtus ega pruugi viidata konstruktsiooni ebapiisavale kande- võimele. Siiski on teatud juhtudel praod kasutusseisundis ebasoovitavad (näiteks korrosiooni soodusta- va keskkonna või korrosioonitundliku armatuuri korral). Sellisel juhul võimaldab pragusid vältida pingebetooni kasutamine. Pingebetoon on raudbetooni eriliik, milles valmistamise ajal betoonis tekitatud survepinged vähendavad konstruktsiooni kasutusseisundis tekkivaid betooni tõmbepingeid või väldivad neid. Betooni eelpingestamiseks kasutatakse konstrukt- siooni paigaldatavat kõrgtugevat pingearmatuuri. Joonis 2

Raudbetoon
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d ,

Pinnasemehaanika, geotehnika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun